Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Svetlana Pilden

pankrotihalduri

kohustustest

V N

2-18-5099

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(7)

2-18-5099

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 04. mai 2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku V N (edaspidi võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden (edaspidi pankrotihaldur). Pankrotihaldur esitas 18. oktoobril 2018 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur palub lõpetada pankrotimenetluse raugemisega, vabastada panktorihaldur kohustustest, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning halduri tasu määramine. Kohus avaldas 22. oktoobril 2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgniku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõue summas 188 357,69 eurot. Võlausaldaja ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite; lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 19. oktoobri 2018 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. 3(7)

2-18-5099 Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Svetlana Pilden pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulud. Pankrotihalduri tasu ja kulud. Menetlusabi andmine Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja PankrS § 150 lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur esitas kohtule halduri tasu määramise ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 9 tundi, tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses vara puudub, palub haldur menetlusabi korras hüvitada riigivahendist 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (s.o sõidu-, side-, rendikulud, kontoritarbed) summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Vastavalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 4(7)

2-18-5099 PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue tuleb rahuldada osaliselt. Kuna pankrotihalduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid, esitas pankrotihaldur kohtule menetlusabi taotluse, milles palub hüvitada riigivahendist 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kohus viitab, et Tartu Ringkonnakohus on 26. juuni 2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p 12 asunud seisukohale, et: „Ringkonnakohus leiab, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et pankrotihalduri kulud, mis ületavad menetlusabi ulatuse (s.o 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot), tuleb jätta pankrotimenetluse kuludena kinnitamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise välja maksmiseks. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ning samal põhjusel jätab kohus kinnitamata pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 160 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. 5(7)

2-18-5099 Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja annab pankrotivõlgnikule menetlusabi 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, pankrotihalduri tasu hüvitamiseks, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Seega tuleb hüvitada pankrotihaldurile riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile kokku 476,40 eurot pangakontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgnikku tuleb vabastada menetlusabi 476,40 eurot riigi tuludesse tasumise kohustusest. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 150 lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt on halduri tasu halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 66 lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara või, pankrotivara puudumisel, menetlusabi andmise pankrotihalduri kulude katteks ületavas summas. Käesoleva määrusega määras kohus pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud kokku summas 476,40 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 1 tulenevalt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–381-1 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus tuvastas, et Karistusregistri andmete kohaselt tunnistati võlgnik Viru Maakohtu 18. novembri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10928 süüdi KarS § 389-1 lg 1 järgi (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Kohtuotsus jõustus 15. veebruaril 2016). KarS § 389-1 lg 1 asub karistusseadustiku 21. peatüki neljandas jaos, mis hõlmab maksualaseid süütegusid. Eeltooduga on kohus tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu käesoleval juhul esinevad PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluses algatamisest keeldumiseks.

6(7)

2-18-5099 PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja EV Maksu-ja Tolliameti nõue summas 188 357,69 eurot, mis tuleneb Viru Maakohtu 28. jaanuari 2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-1510928 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-11, p 21; 3-3-162-06, p 13). EV Maksu-ja Tolliameti nõude puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Seega moodustab võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik on esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Kohus leiab, et kuna võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteo toimepanemises ja kahju on siiamaani likvideerimata, ei ole tema suhtes vastavalt PankrS § 171 lg 2 p 1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.