Asjaõigus › Omandiasjad

2-18-13713 xxxxxxxxxxxxxxxxxx, jääb hageja ainuomandisse ning kostjale kuuluva 1/6 osa pärandvara eest kohustub hageja tasuma kostjale 10 000 (kümme tuhat) eurot. 1.4 Hageja tasus kostjale enne käesoleva kompromissi sõlmimist (22.01.2019) enamsaadud pärandvara eest kokku 10 000 (kümme tuhat) eurot. 10 000 (kümme tuhat) eurot tasus hageja kostja arveldusarvele nr EE912200001106157746 AS-is Swedbank. Kostja kinnitab antud rahasumma kättesaamist. 1.5 Pooled kinnitavad, et kostja pole reaalselt kasutanud kinnistut asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, enda elukoha aadressina. Hageja tasus enne käesoleva kompromissi sõlmimist kostja eest kinnistuosa võõrandamise tehingult tulumaksu. Eelduslik tulumaksu suurus seoses kostjale kuuluva kaasomandi osa võõrandamisega on 2000 eurot (tulumaks). Hageja kandis (22.01.2019) tulumaksu summa s.o 2000 (kaks tuhat) eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele üle selgitusega: „V. Kxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx tulumaks 1/6 kinnistu registriosa nr xxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võõrandamisest; tehingu väärtus 10 000 eurot“. Käesolevaga pooled kinnitavad, et hageja tasumise kohustus kokku summas 12 000 eurot on nõuetekohaselt täidetud täies ulatuses. 1.6 Kostja lubab viivitamatult pärast kompromissi allkirjastamist kirjutada end välja aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxx (14.01.2019 tema elukoha aadressiks oli registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxx). 1.7 Pooled annavad käesolevat kompromissi allkirjastades tagasivõetamatud nõusolekud kinnisturaamatus järgmiste muudatuste tegemiseks seoses asjaoluga, et nad on kokku leppinud lõpetada ühisomand ja jagada pärandavaraks olev kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxx. Pooled paluvad teha kinnistusraamatusse järgmised kanded : 1.7.1 Kustutada kinnistusregistri registriosa number xxxxxx (kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx) teise jakku ühisomanikena kantud Ixxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Vxxxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja Mxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx. 1.7.2 Kanda kinnistusregistri registriosa number xxxxxx (kinnistu asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxx) teise jakku omanikuna Mxxxx Vxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx). 1.7.3 Pooled paluvad, et üht kannet ei tehtaks ilma teist kannet tegemata.

2-18-13713

2-18-13713 menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 150 euro tagastamist oma esindaja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 300 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 150 eurot hagejale tagastada tema poolt märgitud isiku arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.