X kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 31. augusti 2021. a ja 30. septembri 2021. a otsustele täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman Puudutatud isik (sissenõudja) (registrikood 11315936)
Luminor Bank AS
Puudutatud isik (sissenõudja) Luminor Liising AS (registrikood 10237140) Sissenõudjate ühine lepinguline esindaja Reelika Tuisk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde X 28. augusti 2022. a määruskaebusega esitatud järgmised tõendid: Luminor panga konto väljavõte ajavahemiku juuli 2019 kuni jaanuar 2020 kohta (lisa 1); tõend Luminor pangast väljaminevate summade kohta kohtutäiturile ajavahemikul september 2021 kuni august 2022 (lisa 2); pangaväljavõte makse (100 eurot) tagastamise kohta 3. septembril 2021 (lisa 3); kirjavahetus võlgniku ja Intrumi vahel juunist 2019 (lisa 8). Keelduda muude määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Jätta X 28. augusti 2022. a määruskaebuses sisalduv taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 15. augusti 2022. a määrus muutmata.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda.
6.Määrata Luminor Bank AS-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 60 eurot ja mõista see summa X-lt Luminor Bank AS-i kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2-21-15853
7.Määrata Luminor Liising AS-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 60 eurot ja mõista see summa X-lt Luminor Liising AS-i kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (vt lisaks määruse p-s 30 toodud selgitusi). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, võlgnik) kaebus, millega võlgnik palus tühistada Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani (kohtutäitur) 30. septembri 2021. a otsuse võlgniku kaebuse kohta täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708. Samuti palus võlgnik tühistada kohtutäituri 31. augusti 2021. a aktid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise kohta samades täiteasjades. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
1.1.Avaldaja väitel algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708 (täiteasjad). Täiteasja nr 034/2019/629 algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-126181 ja sissenõudja Luminor Bank AS-i (sissenõudja I) avaldus. Täiteasja nr 034/2019/708 algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12998 ja sissenõudja Luminor Liising AS-i (sissenõudja II) avaldus.
1.2.Avaldaja ja sissenõudjate esindaja sõlmisid 27. juunil 2019 kokkuleppe täiteasjadest tulenevate nõuete ositi tasumise kohta. Kokkuleppe kohaselt kohustus avaldaja tasuma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole sissenõutava kogusumma 19 141,57 euro rahuldamiseks alates 27. juulist 2019 iga kuu vähemalt 175 eurot. Avaldaja tasus kohtutäiturile perioodil 2019–2021 makseid vastavalt maksegraafikule.
1.3.Avaldaja avastas 31. augustil 2021, et kõik tema arvelduskontod on arestitud. Avaldaja pöördus info saamiseks kohtutäituri poole ning palus tal saata avaldajale arestimise aluseks olevad dokumendid. Samal päeval edastas kohtutäitur võlgnikule vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid.
1.4.Avaldaja esitas 12. septembril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades. Kohtutäitur jättis põhjendamatult arvestamata sissenõudja ja võlgniku kokkuleppe.
1.5.Kohtutäitur jättis 30. septembri 2021. a otsusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Kuna maksegraafik oli sõlmitud kuueks kuuks ning avaldajale tehti II pensionisamba väljamakse, 2 (14)
2-21-15853 millega ei oldud maksegraafiku sõlmimisel arvestatud, siis oli põhjendatud maksegraafik tühistada ning avaldaja pangakontod arestida.
1.6.Avaldaja väitel rikkus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust peatada täitemenetlus kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. TMS § 46 lg 1 p 4 kohaselt saab kirjaliku dokumendina käsitada ka maksegraafikut. Maksegraafikust nähtub selgelt, et täitmisele esitatud nõude maksetähtpäev on edasi lükatud ning maksegraafiku sõlmimisega on sissenõudja palunud kohtutäituril mitte teha täitetoiminguid kokkuleppe täitmise aja jooksul. Kohtutäitur selle kokkuleppega ei arvestanud ning tegi sellest hoolimata täitetoiminguid avaldaja pangakonto arestimiseks.
1.7.Ebaõige on kohtutäituri väide, et maksegraafik sõlmiti üksnes kuueks kuuks. Maksegraafikust ei tulene, et see oleks sõlmitud kuueks kuuks. Lisaks ei oleks avaldaja nõustunud maksegraafiku sõlmimisega üksnes kuueks kuuks, sest avaldajal ei olnud võimalik nii lühikese aja jooksul nõutavat summat tasuda. Samuti on ilmne, et 19 141,87 eurot ei ole võimalik 175 euro suuruste osamaksetena kuue kuu jooksul tasuda. Tegemist oli esialgse maksegraafikuga, mille korrektse täitmise korral pidid pooled kooskõlastama uue maksegraafiku. Seda, et maksegraafikut ei sõlmitud kuueks kuuks, tõendab ka kohtutäituri
31.augusti 2021. a kiri, milles ta kinnitas, et maksegraafikut ei olnud lõpetatud. Juhul, kui maksegraafik oli sõlmitud üksnes kuueks kuuks, siis jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur aktsepteeris makseid perioodil 2020–2021. Avaldaja on teinud oma kohustuste täitmiseks makseid kuni 2021. a augustini. Kohtutäitur ei ole avaldajale kordagi selgitanud, et maksegraafik on lõppenud ja tal on tekkinud kohustus kogu võlgnevuse jääk koheselt tasuda. Seega on eluliselt ebausutav, et maksegraafik oli sõlmitud pooleks aastaks. Avaldaja ja sissenõudja kokkulepe nõude osade kaupa tasumiseks oli sõlmitud nõude täieliku tasumiseni.
1.8.Avaldaja on vastavalt maksegraafikule teinud kohtutäiturile iga kuu makseid. Avaldaja on kohtutäiturile korduvalt selgitanud, et kasvatab üksinda kahte väikest last, millest tingituna on tema majanduslik olukord äärmiselt raske ning seetõttu on ebaõiglane teha avaldaja suhtes täitetoiminguid. Lisaks on avaldaja palunud kohtutäituril arvestada ka avaldaja muid igakuiseid maksekohustusi. Avaldaja on makseraskustes ning ta ei ole võimeline täiteasjades iga kuu suuremaid summasid tasuma. Samuti on avaldaja kohtutäiturile selgitanud, et tema sissetulek on tulenevalt laste eest hoolitsemisest vähenenud, mida kinnitab hooldusleht alla 12-aastase lapse hooldamise kohta. Sissenõudjad aktsepteerisid avaldaja finantsilisi võimalusi ning sõlmisid avaldajaga nõuete osaliseks tasumiseks maksegraafiku.
1.9.Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri väitega, et teise pensionisamba väljamaksmise tõttu on olukord muutunud, mistõttu oli täituril õigus maksegraafik tühistada ja avaldaja kontod arestida. Maksegraafiku sõlmimist ei seatud sõltuvusse sellest, kas avaldaja esitab avalduse teise pensionisamba osakute väljamaksmiseks või mitte. Täitur seda eelnevalt avaldajale ei selgitanud. Kohtutäitur rikkus TMS § 46 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust täitemenetluse peatamiseks ning arestis põhjendamatult avaldaja pangakontod.
2.Maakohus keeldus 16. novembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et kuna avaldaja ei esitanud kohtutäiturile kaebust tähtaegselt, s.o 10. septembril 2021, ega taotlenud kohtutäiturilt kaebetähtaja ennistamist, siis on avaldaja TMS § 217 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, millel põhineb kohtule esitatud kaebus.
3.Avaldaja esitas maakohtu 16. novembri 2021. a määruse peale määruskaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. mai 2022. a määrusega maakohtu 16. novembri 2021. a määruse ning saatis avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtutäituri 3 (14)
2-21-15853
30.septembri 2021. a otsusest nähtuvalt kohtutäitur küll möönis, et avaldaja esitas kaebuse hilinenult, kuid kohtutäitur vaatas kaebuse siiski sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata. Ringkonnakohus järeldas sellest, et kohtutäitur ennistas n-ö vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja. Seega puudus maakohtul alus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ning maakohus pidi kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
5.Maakohus võttis avalduse menetlusse 31. mail 2022.
6.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Esiteks on kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitatud hilinenult. Võlgnik ei ole esitanud ka põhjendusi, miks ta ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, mis annaksid aluse TMS § 217 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna kaebus on esitatud hilinenult, tuleb see jätta rahuldamata. Teiseks oli võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud kokkulepe nõude ositi tasumise kohta täiteasjades kuueks kuuks, s.o alates 2019. a juunist kuni 2019. a detsembrini. Avaldajal tuli pärast 6 kuud esitada uus arvelduskonto väljavõte ja maksegraafiku avaldus. Avaldaja oli teadlik kokkuleppe kehtivusest ja vajadusest pöörduda pärast kokkuleppe lõppemist uuesti kohtutäituri poole uue kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja jätkas pärast kokkuleppe kehtivuse lõppemist täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmist ega ole taotlenud kohtutäiturilt ja sissenõudjalt varasema kokkuleppe jätkamist või uue kokkuleppe sõlmimist. Kolmandaks oli kokkuleppe üheks tingimuseks, et sissenõudja palus kohtutäituril viivitamatult uuendada täitemenetlus kokkuleppe rikkumisel, mh osamakse tasumisega hilinemisel või tasumata jätmisel. Avaldaja tasus kohtutäiturile alates 2019. a juunist kuni 2019. a detsembrini
30.juulil 2019 175 eurot, 2. septembril 2019 175 eurot, 24. septembril 2019 175 eurot, 30. oktoobril 2019 175 eurot, 2. detsembril 2019 175 eurot. Seega, kuigi kokkuleppe kohaselt pidi avaldaja eelnimetatud perioodi jooksul tasuma 1050 eurot, siis tegelikult tasus avaldaja sellel perioodil kohtutäituri arvelduskontole 875 eurot. Avaldaja jättis ühe kuu osamakse tasumata, st ei täitnud kokkulepet nõuetekohaselt, mis andis täiturile aluse sundtäitmisega jätkamiseks. Neljandaks käitub avaldaja täitemenetlustes pahatahtlikult. Avaldaja sissetulek oli 2021. a maist kuni 2021. a augustini ehk kuni arestimise akti edastamiseni tööandjale 1725,61 eurot. Seejärel oli avaldaja sissetulek 2021. a septembris 705,93 eurot, 2021. a oktoobris 433,33 eurot, 2021. a novembris 540,91 eurot ja 2021. a detsembris 700 eurot. Avaldaja oli 2021. a oktoobris suunanud enda töötasu oma ema arvelduskontole. Täiendavalt esitas võlgnik pensionikeskusele avalduse II pensionisambast lahkumiseks ning suunas pensioniraha välismaal asuvale kontole. Kohtutäitur on mõlemas täitemenetluses korduvalt tuvastanud võlgniku vara varjamist ning ebaõigete andmete edastamist, mis takistab täitemenetlusi. Täitemenetluses täiteasjas nr 034/2019/629 on võlajääk 4845,01 eurot ning avaldajalt on laekunud 1343,10 eurot nõude katteks. Täiteasjas nr 034/2019/708 on võlajääk 10 439,01 eurot ning avaldajalt on laekunud kokku 2791,70 eurot nõude katteks. Seega on täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708 võlanõuded jätkuvalt täitmata. Avaldaja ei ole veenvalt näidanud soovi võlanõuete täitmiseks, vaid kasutab õiguskaitsevahendeid pahatahtlikult. Kohtutäitur ei ole täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708 täitemenetlusi peatanud ega teinud otsuseid täitemenetluse peatamiseks. Menetlusosaliste sõlmitud kokkulepe ei ole käsitatav maksetähtpäeva edasilükkamisena. Kokkulepe ei ole TMS § 46 lg 1 p 4 kohaselt täitemenetluse peatamise aluseks. 4 (14)
2-21-15853
7.Sissenõudjad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Esiteks ei ole täitemenetlustes kehtivat maksegraafikut. Sissenõudjad ja avaldaja sõlmisid maksegraafiku üksnes kuueks kuuks. Seega arestis kohtutäitur avaldaja pangakontod õiguspäraselt. Samuti tõi kohtutäitur põhjendatult esile, et avaldaja korduvalt hilines maksegraafikus kokkulepitud maksete tegemisega. Seega oli põhjendatud kohtutäituri poolt maksegraafik tühistada. Sellekohane tagajärg oli kajastatud maksegraafikus. Sissenõudjate seisukohalt oli avaldaja II pensionisamba väljamaksetele aresti kohaldamine põhjendatud. Esiteks puudus avaldajal sel hetkel kehtiv maksegraafik, mistõttu puudus alus arestimistoimingute edasilükkamiseks. Isegi kui avaldaja ja sissenõudjate vahel oleks olnud kehtiv maksegraafik, lähtusid sissenõudjad maksegraafiku võimaldamisel avaldaja esitatud andmetest igakuise sissetuleku kohta (regulaarne töötasu, peretoetus jms) ning eelnenud kuue kuu pangakonto väljavõtetest. Võimalikke täiendavaid tulevasi erakorralisi tulusid ei olnud maksegraafiku osamakse suuruse puhul arvestatud ja nende osas ei olnud (v.a kokkuleppeline tulumaksu tagastus) sissenõudjad arestimistoiminguid edasi lükanud. Sissenõudjad palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudjad on kandnud kulusid õigusabile 180 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Sissenõudjatele osutati õigusabi tunnihinnaga 60 eurot. Avalduse ning sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus kolm tundi. Kuivõrd sissenõudjad edastasid ühise vastuse, palusid nad avaldajalt välja mõista menetluskuludena 90 eurot puudutatud isiku I kasuks ja 90 eurot puudutatud isiku II kasuks. Samuti palusid nad avaldajalt välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus jättis 15. augusti 2022. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja 11. veebruari 2022. a taotlused. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks menetluskuluna välja 90 eurot ja puudutatud isiku II kasuks 90 eurot, samuti mõlema puudutatud isiku kasuks seaduses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.1.Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • • •
avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708 aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-126181 ja Harju Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12998; avaldaja esitas 12. septembril 2021 kohtutäiturile kaebuse täiteasjades, milles vaidles vastu 31. augusti 2021. a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile ja taotles kogu arestitud raha tagastamist ning uue maksegraafiku sõlmimist;
30.septembri 2021. a otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 12. septembri 2021. a kaebuse rahuldamata.
8.2.Maakohus leidis, et puudus alus kaebuse rahuldamiseks. Avaldaja ei ole tõendanud, et tal oli sissenõudjatega sõlmitud maksegraafik pikemaks perioodiks kui kuus kuud. Avaldaja ei ole tõendanud, et sissenõudjad on nõustunud sellega, et avaldaja tasub määramatu aja jooksul iga kuu vaid 175 eurot, kuigi avaldajal on täiendavaid sissetulekuid teisest pensionisambast laekuvate osakute arvel. Täitemenetluses ei saa võlgnik ise oma äranägemise järgi määrata, millises osas ta sissenõutavaid nõudeid täidab ja millises mitte. 5 (14)
2-21-15853
8.3.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtutäitur saatis avaldajale 5. juunil 2019 e-kirja, milles ta teatas, et sissenõudja on nõus võimaldama avaldajale maksegraafikut kuueks kuuks mõlemas täiteasjas selliselt, et sissenõudjale laekuks mõlemas täiteasjas 100 eurot, kokku 200 eurot. Samas e-kirjas on rõhutatult märgitud, et pärast kuue kuu möödumist tuleb võlgnikul esitada uus väljavõte ja maksegraafiku avaldus. Seega pidi avaldajale olema arusaadav, et tal võimaldatakse võlgnevust tasuda igakuiste osamaksetega vaid ajutiselt ning maksegraafiku sõlmimine ei tähenda seda, et tal on edaspidi õigus määramatu aja jooksul võlgnevusi täita vaid igakuiste maksetega väikestes summades, sõltumata sellest, milline on tema varaline olukord.
8.4.Avaldajale on maksegraafiku ajalisi piire korduvalt selgitatud. 5. septembril 2019 teatas sissenõudja esindaja kohtutäiturile, et ta oli nõus maksegraafiku sõlmimisega kuueks kuuks, misjärel tuleb esitada uus väljavõte ja maksegraafiku avaldus. 13. juunil 2019 saatis sissenõudja avaldajale e-kirja, et täitemenetluses olevate nõuete puhul peab avaldaja tasuma kohtutäiturile. Samuti selgitas sissenõudja uuesti, et oli nõus maksegraafikuga kuueks kuuks. Sama selgitas sissenõudja avaldajale 31. augustil 2021.
27.juunil 2019 saatis kohtutäitur avaldajale allkirjastamiseks maksegraafiku. Avaldaja palvel eemaldati sellest tulumaksu tagastamist puudutav osa ning tingimus, mille kohaselt pidid graafiku ajaks jääma varale alles keelumärked. Kuigi maksegraafikus ei olnud märgitud selle kehtivuse aega, ei nähtu ühestki tõendist, et sissenõudjad oleksid olnud nõus maksegraafiku sõlmimisega määramata ajaks. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, sh maksegraafikust, et kohtutäitur oleks täitemenetlused peatanud.
27.juunil 2019 saatis täitur avaldajale kokkuleppe nõude ositi tasumise kohta. Kokkuleppes on loetletud, millistel tingimustel ta oli nõus võimaldama avaldajale ositi tasumist. Mh pidid täitetoimingud jääma jõusse ja keelumärked püsima. Samuti soovis sissenõudja täitemenetluse uuendamist, kui avaldaja jätab mõne osamakse tasumata või hilineb sellega. Kuigi kokkuleppes endas ei olnud märgitud, et see on sõlmitud vaid kuueks kuuks, oli vastav tingimus avaldajale teatavaks tehtud juba varem.
8.5.Avaldaja esitas kohtule oma konto väljavõtte, millest nähtub, et kuigi avaldaja pidi kokkuleppe alusel tegema kohtutäiturile esimese makse 27. juulil 2019, tegi ta selle 30. juulil 2019. Seejärel augustis avaldaja täiturile kokkuleppe järgset makset ei teinud, vaid tegi makse alles 2. septembril 2019. Kuigi septembris tegi avaldaja makse tähtaegselt, siis tegi ta oktoobris makse alles 30. oktoobril 2019. Novembris ta makset ei teinud, vaid tegi makse alles
2.detsembril 2019. Kuigi detsembris tegi avaldaja makse tähtaegselt, siis jaanuaris 2020 hilines ta makse tegemisega ja tasus vaid 150 eurot. Veebruaris 2020 jättis ta makse tegemata ja tasus alles 4. märtsil 2020 175 eurot. Seejärel tasus avaldaja kohtutäiturile 175 eurot alles
6.aprillil 2020. Mais avaldaja makset ei teinud, vaid tasus alles 8. juunil 2020 täiturile 175 eurot. Juunikuu makse tegi avaldaja paaripäevase hilinemisega, jättes seejärel juulis makse tegemata ja tasudes täiturile 3. augustil 2020 145 eurot. 3. septembril 2020 tegi ta täiturile makse 150 eurot ja 8. oktoobril 2020 taas 150 eurot. Seejärel tasus avaldaja 29. oktoobril 2020 175 eurot. 30. novembril 2020 tasus ta täiturile vaid 70 eurot. 1. veebruaril 2021 tasus avaldaja 175 eurot. 10. märtsil 2021 tasus ta 175 eurot, 8. aprillil 2021 175 eurot ning 4. mail 2021 tasus ainult 100 eurot. 11. juunil 2021 tasus ta 175 eurot, 8. juulil 2021 75 eurot. 1. augustil 2021 tasus ta vaid 100 eurot ja 2. septembril 2021 170 eurot. Eeltoodud tõendist nähtub, et avaldaja rikkus sissenõudjatega kokku lepitud maksegraafikut süstemaatiliselt. Avaldaja tegi vähesed maksed tähtaegselt. Mõne kuu maksed jättis ta tegemata ja mõnel kuul oli tasutud makse oluliselt väiksem võrreldes kokku lepituga. Asjas esitatud konto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, et maksete ebakohane tegemine oleks olnud tingitud täiturist, sissenõudjatest või pangast. Need avaldaja väited on paljasõnalised. 6 (14)
2-21-15853
8.6.Kohtutäitur jättis 30. septembril 2021 avaldaja kaebuse rahuldamata, selgitades mh, et pärast maksegraafiku sõlmimist on avaldaja korduvalt hilinenud maksete tasumisega ja teinud makseid kokkulepitust väiksemas summas. Kohtutäitur leidis, et mittekohase täitmise tõttu tuleb maksegraafik üles öelda. Teisalt ei olnud avaldaja esitanud taotlust maksegraafiku pikendamiseks. Täiendavalt viitas kohtutäitur II pensionisamba osakute väljamaksmisele, millega maksegraafiku sõlmimisel ei arvestatud.
8.7.Avaldaja, kohtutäituri ja sissenõudjate esindaja e-kirjavahetusest nähtub, et avaldajale selgitati maksegraafiku sõlmimist kuueks kuuks ning samuti selgitati talle, et kui ta soovib tasumist maksegraafiku alusel, tuleb tal täiturile esitada uus avaldus. 29. märtsil 2022 saatis kohtutäitur avaldajale e-kirja, et graafikut temaga ei jätkata ja võlgnevused tuleb täies ulatuses tasuda. 30. märtsil 2022 saatis kohtutäitur avaldajale teated nõuete suurendamise kohta mõlemas täiteasjas viiviste tõttu. Avaldaja ei esitanud avaldust uue maksegraafiku sõlmimiseks.
8.8.Eeltoodud tõendeid kogumis arvestades koostas kohtutäitur seaduslikult 31. augusti 2021. a vara arestimise aktid ning on põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. TMS § 7 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Seega ei saa kohtutäitur jätta täitetoiminguid tegemata põhjusel, et nende tegemist ei soovi võlgnik. Mistahes täitetoimingu tegemata jätmiseks, sh võlgniku vara arestimata jätmiseks, peab esinema seadusest tulenev alus.
8.9.TMS § 44 näeb ette, et kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel. Eeltoodust tuleneb, et kui sissenõudja nõustub ja esitab täiturile vastava avalduse, võib kohtutäitur mõne täitetoimingu edasi lükata. Antud sättest, samuti TMS § 7 lg-st 1 tuleneb, et kohtutäitur ei saa sõlmida võlgnikuga maksegraafikuid, jätta kontosid arestimata või lubada võlgnikul teha makseid osamaksetena omal äranägemisel, vaid üksnes kohtulahendi või sissenõudja avalduse alusel.
8.10.Avaldaja on ekslikult leidnud, et kohtutäituril lasus maksegraafiku sõlmimise tõttu TMS § 46 lg 1 p 4 alusel kohustus täitemenetlus peatada. Praeguses asjas ei olnud maksegraafiku sõlmimise tõttu täitemenetlust peatatud ning üksnes asjaolust, et maksegraafiku sõlmimise ja täitmise ajaks avaldaja kontot ei arestitud, ei saanud avaldaja järeldada, et täitemenetlus on peatatud. Lisaks ei tähenda täitemenetluse raames sõlmitud maksegraafik seda, et nõude maksetähtpäev oleks edasi lükatud. Täitemenetluses täideti kohtulahendeid, millistest tulenevad maksetähtpäevad olid saabunud lahendite jõustumisel ning neid ei saanud kohtutäitur, võlgnik ega sissenõudja omal soovil muuta. Täitemenetluses sõlmitud maksegraafik ei ole TMS § 46 lg 1 p 4 mõttes tõendiks, mis oleks tõendanud maksetähtpäeva edasilükkamist. Tegemist oli sissenõudjate nõusolekul kokku lepitud ajutise täitmise viisiga.
8.11.Praeguses asjas ei esine ühtki asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et kohtutäituri vara arestimise aktid olid tühised seaduse, s.o TMS § 55 alusel. Ainuüksi avaldaja soovimatus nõuet täita talle kuuluva vara arvelt ei too kaasa arestimise tühisust.
8.12.Maakohus viitas TMS § 115 lg-le 1, § 130 lg-le 1 ja lg-le 11 ning märkis, et nendest sätetest ei tulene, et mõnda võlgniku sissetulekut, sh ajutise töövõimetuse hüvitist, täitur arestida ei saaks.
8.13.Avaldaja on alusetult leidnud, et tema täiendav tulu teise pensionisamba osakute arvelt ei oleks tohtinud mõjutada tema õigust tasuda võlgnevust edasi maksegraafiku alusel. Avaldaja ei saa täitemenetluses nõuda enda õiguste eelistamist sissenõudja omadele. Täitemenetluses on vaid sissenõudjal õigus esitada täiturile avaldus selle kohta, millises osas võiks jätta täitetoimingud tegemata või nõude täitmata. Praegusel juhul on sissenõudjad selgesõnaliselt välistanud täitemenetluste edasise jätkumise maksegraafiku alusel ja on soovinud 7 (14)
2-21-15853 täitemenetluses teise pensionisamba osakute arestimist. Seega jäi avaldaja kaebus tervikuna rahuldamata.
8.14.Maakohus märkis, et avaldaja esitas 11. veebruaril 2022 taotluse, milles nõudis kõigi kontode arestist vabastamist ja laste haigusraha tagastamist. Kuna kohus tuvastas, et 31. augusti 2021. a vara arestimise aktid olid seaduslikud, siis puudus alus avaldaja kontode arestist vabastamiseks. Kohus viitas TMS § 11 lg-le 1 ja märkis, et kohtul puudub alus ja pädevus ühegi summa avaldajale tagastamiseks. Juhul kui avaldaja hinnangul on kohtutäitur jätnud mõne summa alusetult arestist vabastamata, oleks avaldajal tulnud täituri toiming eraldi vaidlustada ja oma seisukohti täiturile esitatavas kaebuses põhistada. Avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust, milles ta oleks vaidlustanud mõne konkreetse summa arestimist, ning selliseks kaebuseks ei saa lugeda täiturile saadetud e-kirju, milles ta nõudis erinevate summade tagastamist. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega jättis kohus tähelepanuta avaldaja
11.veebruari 2022. a taotluse.
8.15.Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda, sest kohus kontrollis kohtutäituri otsuse seadusele vastavust üksnes kaebuse alusel ja kohus jättis avalduse rahuldamata.
8.16.Kohtutäitur osales menetluses isiklikult. Kuna kohtutäitur ei taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist, siis ei määranud kohus kindlaks kohtutäiturile rahaliselt hüvitatavaid menetluskulusid.
8.17.Menetluskulude kindlaksmääramist taotlusid sissenõudjad, kes on kandnud kulu õigusabile 180 eurot. Kuivõrd sissenõudjad esitasid ühise vastuse, on menetluskulud jaotatud pooleks. Puudutatud isikud palusid avaldajalt välja mõista menetluskuludena 90 eurot puudutatud isiku I kasuks ja 90 eurot puudutatud isiku II kasuks. Samuti palusid nad avaldajalt välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldas puudutatud isikute I ja II menetluskulude taotlused. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja palus rahuldada tema kaebus ning tühistada kohtutäituri 31. augusti 2021. a aktid vara hoiusel või arveldusarvel arestimiseks täiteasjades. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja tühistada arestimisaktid täiteasjades.
9.1.Avaldajale jääb arusaamatuks maakohtu järeldus, et maksegraafik sõlmiti üksnes kuueks kuuks. Maksegraafikus ei olnud selle kehtivuse aega määratud. Samuti pole avaldaja allkirjastanud ühtki dokumenti, kus oleks märgitud, et maksegraafik allkirjastati kuueks kuuks ja et avaldaja peaks taotlema uue maksegraafiku sõlmimist. Kohtutäitur ja sissenõudja olid pärast maksegraafiku sõlmimist kaks aastat olukorraga rahul ning võtsid avaldaja raha vastu.
9.2.Kohtutäitur väidab ebaõigesti, et ta sai maksegraafiku kehtivuse esimese kuue kuu jooksul avaldajalt üksnes 875 eurot. Avaldaja tasus kohtutäiturile õigesti 1050 eurot.
9.3.Avaldaja ei saa aru, milline säte andis kohtutäiturile aluse avaldajale teisest pensionisambast laekuvate osakute tõttu maksegraafik üles öelda. Maksegraafikus ei olnud ka tingimust, et pensioniosakute väljamaksmine annab aluse maksegraafiku tühistamiseks.
8 (14)
2-21-15853
9.4.Avaldaja ei nõustu, et ta rikkus sissenõudjatega sõlmitud maksegraafikut süstemaatiliselt. Avaldaja selgitas ja tõendas menetluse käigus, et kui kohtutäituril jäid avaldajalt mingid summad saamata, siis see on tingitud sissenõudjast endast, s.o Luminor pangast, kellel on väga halb süsteem, mis tagastab makseid. Samuti on selgusetu, kuidas avaldaja sai süstemaatiliselt maksegraafikut rikkuda, kui maakohtu väitel oli maksegraafik koostatud üksnes kuueks kuuks.
9.5.Avaldaja ei saanud ühtki teadet või kirja, et maksegraafik tühistatakse. Avaldaja avastas selle, kui läks pangaautomaadist raha välja võtma. Avaldajale selgus üllatuslikult, et tema kontod on blokeeritud. Kohtutäitur tegutses avaldaja teadmata eesmärgiga arestida kogu avaldaja raha. Avaldaja ei ole saanud täitmisteadet. Avaldajale saadeti 31. augusti 2021. a arestimise akt hilinemisega. Avaldaja pidi ise pöörduma kohtutäituri poole selgituste saamiseks. Avaldajale saadeti täitedokumendid 31. augusti 2021. a hilisõhtul avaldaja nõudmise tõttu. Kohtutäitur ei tegutsenud seadusega kooskõlas. Avaldaja oli 31. augustini 2021 veendunud, et maksegraafik on jõus. Avaldaja õigustega pole keegi arvestanud.
9.6.Täitemenetluses saab sisse nõuda vaid sissenõutavaks muutunud kohustusi. Kohtutäitur sai maksegraafiku sõlmimise tõttu sisse nõuda vaid neid summasid, mille tasumise tähtpäev on möödunud.
9.7.Lisaks ei ole kohtutäitur arvestanud sellega, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. Kohtutäitur vähendas avaldaja kontol kasutatava raha 431,64 euroni. Täiturit ei huvita, et avaldajal on kaks alaealist last. Samuti võtab täitur endale avaldaja laste haigusraha.
10.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Sissenõudjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
14.Kõigepealt otsustab kolleegium avaldaja 28. augusti 2022. a määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmise.
14.1.Avaldaja esitas koos määruskaebusega tõendeid: 1) Luminor panga konto väljavõte ajavahemiku juuli 2019 kuni jaanuar 2020 kohta; 2) Luminor pangast väljaminevad summad kohtutäiturile ajavahemiku september 2021 kuni august 2022 kohta; 3) pangaväljavõte makse (100 eurot) tagastamise kohta 3. septembril 2021; 4) sissenõudja kiri täitemenetluste võlgnike arvelduskontode arestimise kohta seoses teise pensionisamba osakute väljamaksete tegemisega; 5) tõend pangakontol kasutatava summa kohta; 6) kohtutäituri 27. juuni 2019. a kl 11:22 e-kiri kokkuleppe nõude ositi tasumise kohta edastamise kohta; 7) 27. juuni 2019. a kokkulepe nõude ositi tasumise kohta; 8) kirjavahetus võlgniku ja Intrumi vahel juunist 2019; 9) kirjavahetus võlgniku, kohtutäituri ja Intrumi vahel; 10) kirjavahetus võlgniku ja kohtutäituri vahel 31. augustil 2021.
9 (14)
2-21-15853
14.2.TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Siiski võtab kohus TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Avaldaja määruskaebusele lisatud dokumentidest mitmed on menetluses juba varem esitatud ja seega tsiviilasja toimikus olemas: tõend nr 4 (nt I kd, tl 61 pöördel), nr 5 (I kd, tl 133), nr 6 (I kd, tl 6), nr 7 (I kd, tl-d 9 – 9 pöördel), nr 9 (I kd, tl-d 61–64) ja nr 10 (I kd, tl-d 86–87). Seega ei ole nende tõendite teist (või mõne puhul rohkemat) korda toimikusse lisamiseks vajadust ega alust, mistõttu kohus ei võta neid tõendeid vastu. Muud avaldaja esitatud lisatõendid (nr 1, 2, 3 ja 8) võtab kolleegium TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.
15.Avaldaja on menetluses palunud tühistada kohtutäituri 30. septembri 2021. a otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 12. septembri 2021. a kaebuse. Samuti palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäituri 31. augusti 2021. a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades.
16.Menetlusosalised ei vaidle järgneva üle: -
avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades. Täiteasja nr 034/2019/629 algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-126181 ja sissenõudja Luminor Bank AS-i avaldus. Täiteasja nr 034/2019/708 algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12998 ja sissenõudja Luminor Liising AS-i avaldus;
-
27. juuni 2019. a nõude ositi tasumise kokkuleppe (edaspidi ka maksegraafiku kokkulepe) kohaselt avaldasid sissenõudjad kohtutäiturile, et nad annavad nõusoleku avaldajaga kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppe kohaselt kohustus avaldaja tasuma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole täiteasjades sissenõutava kogusumma 19 141,87 euro rahuldamiseks alates 27. juulist 2019 iga kuu vähemalt 175 eurot. Osamakse tasumise tähtaeg oli iga kuu 27. kuupäev;
-
kohtutäitur koostas täiteasjades 31. augustil 2021 avaldaja vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid ja edastas need samal päeval avaldajale.
17.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituri poolt 31. augustil 2021 avaldaja hoiusel või arveldusarvel oleva vara arestimine oli õiguspärane.
18.Ringkonnakohus selgitab, et varalistele õigustele sissenõude pööramise kord on sätestatud TMS 7. ptk-s. TMS § 110 kohaselt kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 7. ptk-s sätestatust ei tulene teisiti. TMS § 115 kohaselt on võimalik pöörata sissenõue võlgniku kontole. Avaldaja kontode arestimine võiks olla õigusvastane juhul, kui esineksid arestimise tühisuse alused TMS § 55 järgi või kui kohtutäituri tegevus võlgniku vara arestimisel oleks muul põhjusel seadusega vastuolus.
19.Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55. Selle sätte kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik; võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seega on TMS §-s 55 esile toodud näidisloetelu olulistest rikkumistest täitemenetluses, mille esinemise korral ei ole arestimisel õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et võlgniku vara arestimine kohtutäituri poolt oleks tühine seaduse, s.o TMS § 55 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaldaja kontodele sissenõude 10 (14)
2-21-15853 pööramisel rikkunud olulisi arestimise korda puudutavaid nõudeid. Avaldaja ei ole ka ise arestimise tühisuse alusena ühelegi TMS § 55 p-des 1–4 nimetatud alusele tuginenud. Avaldaja toob küll määruskaebuses välja, et ta ei ole saanud täitmisteadet, kuid kaebuse sisust nähtuvalt on avaldaja pidanud silmas siiski 31. augusti 2021. a arestimisakte, mille ta enda väitel sai alles hilisõhtul enda nõudmisel (vt I kd, tl 200). Võlgniku avaldatust ei nähtu, et ta ei oleks saanud kätte täitemenetluse alustamisel koostatavat täitmisteadet, mille kättetoimetamisega võlgnikule loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24).
20.Määruskaebusest nähtuvalt peab avaldaja arestimise korra rikkumiseks seda, et kohtutäitur ei teavitanud teda tema pangakontode arestimisest koheselt, vaid avaldaja sai oma kontode arestimisest teada 31. augustil 2021 pärast seda, kui ta üritas pangakontolt raha välja võtta ja see osutus arestimise tõttu võimatuks. Seega pidi avaldaja ise pöörduma kohtutäituri poole pangakontode arestimise aluseks olevate dokumentide saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et sellest, et avaldaja pöördus ise 31. augustil 2021 kohtutäituri poole info saamiseks seoses oma pangakontode arestimisega, ei saa järeldada, et kohtutäitur oleks arestimise korda rikkunud. TMS § 115 lg 3 kolmanda lause kohaselt edastab kohtutäitur võlgnikule arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidi- ja makseasutuselt. TMS § 115 lg 4 kohaselt olukorras, kus krediidi- ja makseasutus ei kasuta elektroonilist arestimissüsteemi, edastab kohtutäitur võlgnikule arestimisakti viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine. Vaidlus puudub selles, et kohtutäitur edastas avaldajale tema kontode arestimisaktid samal päeval kui need koostati, s.o 31. augustil 2021. Seega edastas kohtutäitur arestimisaktid avaldajale viivitamata. Kohtutäiturile ei saa ette heita ka avaldaja teadmata tegutsemist. Võlgniku pangakontodel oleva vara arestimisel täitemenetluses poleks eelduslikult tulemust, kui kohtutäitur peaks enne sissenõude pööramist võlgnikku sellest teavitama.
21.Avaldaja üks peamine etteheide ja argument arestimisaktide tühistamiseks on menetluses olnud see, et kohtutäitur oleks pidanud 27. juunil 2019 sõlmitud maksegraafiku kokkuleppe esitamisel täitemenetluse peatama. Avaldaja väitel palus sissenõudja kohtutäituril mitte teha täitetoiminguid kokkuleppe täitmise aja jooksul, kuid kohtutäitur tegi sellest hoolimata täitetoiminguid avaldaja pangakonto arestimiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need väited ei ole põhjendatud ega too kaasa avaldaja pangakontode arestimise õigusvastasust.
21.1.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kohtutäitur ei olnud täitemenetlust peatanud, s.o sellekohast otsust teinud (TMS § 47 lg 11). Seega ei korraldanud kohtutäitur arestimist ajal, mil täitemenetlus oleks olnud peatatud. Kui võlgniku arvates oli kohtutäitur jätnud täitemenetluse põhjendamatult peatamata, oleks võlgnikul olnud võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks seda teinud, mistõttu TMS § 217 lg 6 järgi on ta kaotanud õiguse tugineda sellele, et kohtutäitur oleks pidanud 27. juuni 2019. a maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisel täitemenetluse peatama.
21.2.Sarnaselt maakohtuga ei nõustu kolleegium võlgnikuga, et tema ja sissenõudja kokkulepe nõude ositi tasumise kohta täitemenetluses (s.o maksegraafiku kokkulepe) on käsitatav TMS § 46 lg 1 p 4 tähenduses kirjaliku tõendina, millest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. See kokkulepe ei mõjuta täitmisele esitatud nõude sissenõutavust, vaid tegemist on täitemenetluses sõlmitava kokkuleppega nõude sundtäitmise kohta. Kokkuleppes avaldatu, mille kohaselt sissenõudja palub kohtutäituril mitte teha kokkuleppe täitmise ajal täitetoiminguid, on kolleegiumi hinnangul käsitatav sissenõudja avaldusena täitetoimingu edasilükkamiseks TMS § 44 tähenduses. Seega ei ole põhjendatud võlgniku seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse peatama. Ka kohtutäitur on oma 11 (14)
2-21-15853
30.septembri 2021. a otsuses selgitanud, et maksegraafiku sõlmimisel ei peatata täitemenetlust, vaid üldjuhul peatatakse täitetoimingute tegemine.
22.Määruskaebuses tugineb avaldaja peamiselt sellele, et tema vara ei oleks tohtinud arestida, kuna tal oli kehtiv maksegraafik, mida ta täitis ja mida kohtutäituril ei olnud õigust tühistada. Ka need väited ei anna alust järeldada, et kohtutäituri tegevus vara arestimisel oleks olnud õigusvastane.
22.1.Esiteks märgib kolleegium, et kui täitetoiming on edasi lükatud sissenõudja avalduse alusel TMS § 44 järgi, on sissenõudjal võimalik esitada avaldus ka täitetoimingutega jätkamiseks. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et sissenõudja oli palunud kohtutäituril arestida võlgniku arvelduskontod seoses teise pensionisamba osakute väljamakse tegemisega (I kd, tl 170). Seega ei olnud kohtutäituril alust täitetoimingu tegemisest keelduda (TMS § 7 lg 1).
22.2.Lisaks on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnikul oli sõlmitud sissenõudjatega juunis 2019 maksegraafik kuueks kuuks, mis oli vaidlustatud aresti kohaldamise ajaks lõppenud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega maksegraafiku kokkuleppe kehtivuse aja kohta ja ei korda neid TsMS § 654 lg 5 ja § 659 järgi. Esitatud määruskaebuses tugineb võlgnik sellele, et tema allkirjastatud maksegraafikus ei olnud kirjas, et see kehtiks kuus kuud. Maakohus on aga õigesti hinnanud võlgniku allkirjastatud dokumenti kogumis muude asjas esitatud tõenditega. Ehkki kokkuleppe enda tekstis ei olnud selle kehtivuse aega märgitud, leidis maakohus põhjendatult, et asjas esitatud kirjavahetustest nähtub selgelt, et sissenõudjad olid nõus võimaldama võlgnikule maksegraafikut kuueks kuuks, soovides, et pärast selle ajavahemiku möödumist esitaks võlgnik uue (pangakonto) väljavõtte ja uue maksegraafiku avalduse, ning võlgnik oli sellest teadlik (vt nt kohtutäituri 5. juuni 2019. a e-kiri avaldajale (I kd, tl 5), sissenõudjate esindaja 13. juuni 2019. a e-kiri avaldajale (I kd, tl 168)). Avaldaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, sh kirjavahetust kohtutäituri või sissenõudjatega, millest nähtuks, et sissenõudjad oleks nõustunud loobuma enda seatud tingimusest, et maksegraafik kehtestatakse kuueks kuuks. Seda, et sissenõudjad oleks pidanud määramata ajani rahulduma sellega, et võlgnik tasub vaidlusalustes täitemenetlustes kokku 175 eurot kuus, ei saa järeldada ka asjaolust, et pärast kuue kuu möödumist maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisest ei alustanud kohtutäitur kohe uute täitetoimingutega. Avaldaja on ka ise menetluses välja toonud, et ta jätkas maksegraafiku järgsete maksete tegemist ka pärast kuue kuu möödumist. Kui sissenõudjatel ei olnud alust arvata, et võlgnik oleks võimeline tasuma täidetavate kohustuste katteks suuremaid summasid, võisid nad ajutiselt rahulduda ka maksete jätkumisega maksegraafiku järgsetes summades.
23.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka avaldaja määruskaebuse üldsõnalised väited, et kohtutäitur on jätnud kontol kasutamiseks liiga väikse summa ja ta võtab endale ka avaldaja „laste haigusraha“. Vaidlustatud arestimisaktide kohaselt ei kuulu arestimisele iga kuu summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 1,66 töötasu alammäärale (I kd, tl-d 44 ja 45). Seega on kohtutäitur arvestanud võlgniku sissetuleku mittearestitava osaga. Maakohus on põhjendatult selgitanud, et kui avaldaja arvates on kohtutäitur arestinud ka selliseid summasid, millele sissenõude pööramine ei ole lubatav, tuleks võlgnikul pöörduda selles küsimuses kõigepealt kohtutäituri poole. TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Seega tuleks võlgnikul esmalt esitada kohtutäiturile avaldus arestimise osaliseks tühistamiseks. Kui kohtutäitur sellest keeldub, on 12 (14)
2-21-15853 võlgnikul võimalik kohtutäituri otsus või tegevus TMS §-s 217 ettenähtud korras vaidlustada ning alles pärast seda saab võlgnik esitada vajadusel kaebuse maakohtule (TMS § 218 lg 1).
24.Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ega muuta. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
25.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuses sisaldunud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohaselt palus avaldaja tühistada arestimisaktid täiteasjades. Seetõttu lahendab selle taotluse vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 ringkonnakohus.
25.1.Ringkonnakohus selgitab, et kaebused kohtutäituri otsuste peale lahendatakse TMS §-des 217 ja 218 toodud korras hagita menetluses. TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul reguleerib esialgse õiguskaitse kohaldamist TMS § 218 lg 2 teine lause, mis näeb ette, et kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017. § 378, p 3.5.6.2.a).
25.2.Avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seadus (TMS § 218 lg 2) ei võimalda TMS § 218 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamisel esialgse õiguskaitse korras arestimisakte tühistada. TMS § 218 lg 2 teise lause alusel oleks kohtul võimalik otsustada üksnes täitemenetluse peatamise või tagatise vastu jätkamise üle. Lisaks ei ole avaldaja taotletud abinõu oma olemuselt sobiv meede esialgseks õiguskaitseks, kuna sellega ei reguleeritaks õiguslikku olukorda esialgselt ja ajutiselt, vaid sisuliselt taotleb avaldaja esialgse õiguskaitse korras oma kaebuse rahuldamist.
26.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
27.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks ka määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse.
27.1.Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituril hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
27.2.Sissenõudjad esitasid 27. septembril 2022 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on sissenõudjad kandnud määruskaebemenetluses kulusid õigusabile 120 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli kaks tundi, s.o määruskaebuse ja sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ning määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudjate esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot on ringkonnakohtu hinnangul vaidluse sisu arvestades mõistlik. Seega tuleb avaldajalt mõista sissenõudjate kasuks välja menetluskulude hüvitis kokku 120 eurot (2×60). Sissenõudjad on palunud avaldajalt välja mõista 60 eurot sissenõudja I kasuks ja 60 eurot sissenõudja II kasuks. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse. Vastavalt sissenõudjate taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 mõistab kohus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja ka võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
28.Avaldaja esitas 6. detsembril 2022 vastuväited menetluskuludele, paludes jätta Aktsiaseltsi Intrum Estonia menetluskulud tema enda kanda. Kolleegium märgib, et Aktsiaselts Intrum Estonia osaleb praeguse asja menetluses sissenõudjate volitatud esindajana (vt 3. juunil 2022 13 (14)
2-21-15853 esitatud volikirjad). Maakohus on ekslikult märkinud Aktsiaseltsi Intrum Estonia vaidlustatud määruse sissejuhatavas osas puudutatud isikuks, arvestades, et Aktsiaselts Intrum Estonia ei osalenud ka maakohtu menetluses iseseisva menetlusosalisena (17. juuni 2022. a menetlusdokumendi esitasid sissenõudjad oma volitatud esindaja vahendusel). Ka 27. septembri 2022. a vastuses määruskaebusele tõid sissenõudjad välja, et Aktsiaselts Intrum Estonia on vaid sissenõudjate volitatud esindaja, kes osutab sissenõudjatele õigusabi ja kellel pole eraldi nõuet avaldaja vastu. Sellest tulenevalt taotlesid menetluskulude kindlaksmääramist ja avaldajalt väljamõistmist üksnes sissenõudjad. Eelnevast tulenevalt ei ole alust jaotada praeguses menetluses Aktsiaseltsi Intrum Estonia menetluskulusid, nimetatud isik ei ole taotlenud ka menetluskulude kindlaksmääramist.
29.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu kokku 175 eurot (28. augustil 2022 100 eurot ja 8. septembril 2022 75 eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 10 ja 15 tuli praegusel juhul määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot ning sama paragrahvi lõike 17 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse avalduselt tasuda riigilõivu 70 eurot. Eelnevast tulenevalt on avaldaja tasunud riigilõivu 90 eurot (175-1570) liiga palju. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 ja lg-le 4 on avaldajal õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
30.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Vastavalt TMS § 218 lg-le 3 saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist saab TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 kohaselt eraldi vaidlustada üksnes siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Praegusel juhul ei ole see tingimus täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.