Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-8959
Kohtuasi
F.L avaldus F.A vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise ning lähenemiskeelu kohaldamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. aprilli 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
F.A määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja F.L Reet Vokk
(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Puudutatud isik F.A esindaja Anu Baum Menetluse liik
(isikukood XXX), lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 1. aprilli 2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt täiendada kohtumääruse põhjendusi.
2.F.A määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta vastu võtmata F.L 13. mai 2024 menetlusdokumendile lisatud tõend.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.F.L (avaldaja) esitas 03.06.2021 (täpsustatud 18.06.2021) Harju Maakohtule avalduse F.A (puudutatud isik) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamise nõudes. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut lõpetama avaldajale sõnumite saatmine mobiiltelefonis ja interneti suhtlusportaalides ja kohaldada puudutatud isikule keeldu viibida avaldajale lähemal kui 50 meetrit ning ühiskondlikus transpordis lähemal kui 1 meeter; avaldaja juhuslikul kohtumisel kohustada puudutatud isikut viivitamatult ja avaldajat kõnetamata temast eemalduma; keelata puudutatud isikul viibida avaldajale kuuluval kinnistul aadressil XXX ja avaldaja elumajas aadressil XXX; keelata puudutatud isikul võtta avaldajaga kontakti mistahes viisil, muuhulgas telefonikõnedega, tavakirjadega, e-kirjadega, sõnumitega mobiiltelefonis, sotsiaalvõrgustikes ja elektroonilises suhtluskeskkonnas jne. Avaldaja palus rakendada puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeldu ja muid abinõusid tähtajaga 3 aastat.
1.1.Avalduse kohaselt abiellus puudutatud isik 2013.a avaldaja poja D. F.A-ga ning neil on kaks last. Avaldaja poeg on majanduslikult hästi kindlustatud ning tagas abielusuhete ajal puudutatud isikule kõik, mida ta soovis. Puudutatud isiku ja D. F.A suhted halvenesid ning 2018.a asusid puudutatud isik ja avaldaja poeg eraldi elama. Puudutatud isik jäi elama avaldajale kuuluvasse elamusse XXX, mis oli olnud pere ühine elukoht. Puudutatud isik sai aru, et tema majanduslik positsioon halveneb oluliselt ning ta asus seadma oma tingimusi. Abielu lahutati Harju Maakohtu 30.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-15319. Puudutatud isik lahkus avaldajale kuuluvast elamust jaanuaris 2020. Puudutatud isik soovib saada endale XXX elamut ja saada ka mul viisil ülalpidamist, kuid ta ei ole aru saanud, et tema abielu avaldaja pojaga on lahutatud ja avaldaja pojal ei ole kohustust teda ülal pidada. Puudutatud isik saatis alates 19.09.2019 kuni 28.05.2020 avaldajale korduvalt häiriva sisuga sõnumeid. Vaatamata avaldaja poolt puudutatud isikule suuliselt esitatud korduvatele nõudmistele lõpetada avaldaja tülitamine telefonikõnede tegemisega ja sms-sõnumite saatmisega, puudutatud isik sellekohast nõudmist ei täitnud. Avaldaja saatis 03.06.2020 puudutatud isikule sõnumi, milles palub puudutatud isikul mitte mingil moel rohkem temaga kontakti otsida ega ühendust võtta. Vaatamata sellele saatis puudutatud isik avaldajale alates 08.07.2020 kuni 28.04.2021 korduvaid häiriva ja alandava ning solvava sisuga sõnumeid. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku poolt avaldajale sõnumite saatmine on õigusvastane. Eraelu rikkumisena on käsitletav ainuüksi fakt, et üks isik saadab teisele arvukalt sõnumeid vaatamata sellele, et ta teab, et teine isik seda ei soovi. Lisaks oli saadetud sõnumite sisu enamasti avaldajat alavääristav, solvav ja häiriv. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik ei ole kunagi tahtnud oma käitumisega tekitada avaldajale kahju, millest tulenevalt ei pea puudutatud isik ka põhjendatuks avaldaja pöördumist kohtu poole ja puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu ja muude abinõude rakendamist. Puudutatud isik on avaldajaga suhelnud telefoni ja SMS-ide teel. Puudutatud isiku ja avaldaja poja omavahelised suhted on pärast lahutust äärmiselt pingelised, sh on poolte vahel pooleli kohtuvaidlused seoses laste hooldusõigusega ja seltsingusätete alusel vara jagamisega. Puudutatud isik on pöördunud avaldaja poole lootusega saada avaldajalt abi oma endise abikaasaga suhtlemisel ja lootusega leida mõistmist ja arusaamist. Pärast abielu lahutamist sattus puudutatud isik äärmiselt raskesse olukorda nii majanduslikult kui ka psühholoogiliselt. Puudutatud isik ei ole mingil moel avaldajale ohtlik, sh ei ole puudutatud isik proovinud avaldajale füüsiliselt läheneda, teda jälitanud või mingil 2
muul moel oma tegevusega andnud põhjust puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Puudutatud isiku suhtlus avaldajaga ei ole mitte kunagi ületanud mõistliku suhtlemise piiri. Juhul, kui avaldaja on tundnud ennast kuidagi puudutatud isiku poolt ohustatuna või kui puudutatud isik on käitunud kuidagi viisil, et avaldaja on ennast tundnud ohustatuna, siis puudutatud isik vabandab avaldaja ees.
3.09.11.2021 toimus kohtuistung, kus avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid kompromissi, millest puudutatud isik taganes 15.11.2021. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 01.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.1.Maakohus viitas, et juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg-st 1 võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti (TsMS § 544 lg 2). Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist saab VÕS § 1055 lg 1 järgi nõuda kannatanu või isik, keda ähvardati. Nõuda võib kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Abinõude kohaldamiseks peab kahju õigusvastane tekitamine või sellega ähvardamine olema kestev ning kohus peab esitatud tõendite ja asjaolude alusel hindama, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht.
4.2.Käesolevas tsiviilasjas näeb avaldaja kahju tekitavat käitumist selles, et puudutatud isik sekkub liigselt avaldaja eraellu, saates talle telefoni kaudu häiriva ja solvava sisuga sõnumeid. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et puudutatud isik on avaldaja poja D. F.A endine abikaasa ja nende kahe ühise lapse ema. D. F.A ja puudutatud isik olid abielus 6 aastat ja 7 kuud. Enne seda olid nad pikemas kooselus. Avaldaja oli puudutatud isiku ämm ning on käesoleval hetkel puudutatud isiku ja D. F.A kahe ühise lapse vanaema. Tsiviilasja nr 2-1915319 (D. F.A hagis puudutatud isiku vastu abielu lahutamise nõudes) kohtuistungil 30.12.2019 andis puudutatud isik ütlusi, et ta elab XXX ning D. F.A-ga on kohtus pooleli ka hooldusõiguse vaidlus; nende kooselu kestis 18 aastat. Käesolevas tsiviilasjas 09.11.2021 istungil selgitas puudutatud isik, et XXX eramu kuulub juriidiliselt avaldajale, kuid tema on koos avaldaja poja ja nende kahe ühise lapsega selles majas elanud 15 aastat, avaldaja ise pole selles majas kunagi elanud. Ta ei teinud avaldajale midagi halba, vaid palus avaldaja abi. Avaldaja teadis millised suhted puudutatud isikul tema pojaga on. 09.11.2021 kohtuistungil on avaldaja kinnitanud, et peale avalduse kohtusse esitamist ei ole puudutatud isiku poolt uusi rikkumisi toime pandud ja ta ei ole avaldajat tülitanud uute sõnumitega.
4.3.Puudutatud isik tunnistab, et ta on perioodil 2019 septembrist kuni 2021 kevadeni avaldajaga kui enda endise abikaasa emaga ja laste vanaemaga telefoni teel ühendust võtnud – talle helistanud ja saatnud sõnumeid. Pole vaidlust selles, et samasse ajaperioodi jääb 3
puudutatud isiku ja avaldaja poja abielu lahutus (30.12.2019); samuti puudutatud isiku väljakolimine 2020 jaanuaris tema ja D. F.A pikaajalisest ühisest elukohast asukohaga XXX. Samuti puudub vaidlus selles, et puudutatud isiku ja avaldaja poja vahelised suhted on siiani väga keerulised, nende vahel on olnud mitmeid kohtuvaidlusi, millest vähemalt üks on endiselt Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-22-6148). Puudutatud isiku sõnul võttis ta avaldajaga ühendust eesmärgil saada avaldajalt abi suhtluses tema pojaga.
4.4.Avaldaja on esitanud tõendina perioodil 19.09.2019 kuni 28.04.2021 puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud smsid ja nende tõlked. Nimetatud sõnumitest nähtub, et vähemalt kolmel korral on puudutatud isik otsesõnu palunud avaldajalt abi. Mitmetes teistes sõnumites palub puudutatud isik samuti kaudselt avaldaja abi olukorra lahendamisel või kaastunnet ja mõistmist tema ning laste suhtes. Kuna puudutatud isiku ja avaldaja poja suhted olid vaidlusalusel perioodil keerulised, siis mõned puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud sõnumid on tõepoolest ehk liialt agressiivsed, otsekohesed ja ebakohased. Kohtu hinnangul peegeldavad vastavad sõnumid eelkõige puudutatud isiku enda ja tema laste emotsionaalset seisundit keerulisel eluperioodil, milleks kooselu lõppemine, abielu lahutamine, ühisest elukohast väljakolimine jne kahtlemata on. Näiteks sattus samal perioodil puudutatud isiku ja D. F.A ühine alaealine laps haiglasse seoses raske tervisliku seisundiga (enese lõikumise tõttu ja muudel põhjustel). Puudutatud isik on selles situatsioonis (abielu lahutus, väljakolimine pikaajalisest elukohast, lapse raske tervislik seisund) pöördunud korduvate sõnumitega enda endise abikaasa ema poole, et leida olukorrale koos D. F.A-ga mõistlik lahendus. Kohtu hinnangul tuleb sellist käitumist mõistliku isiku arusaama järgi taluda inimeste vahelises (sh ka endiste hõimlaste) suhtluses ning seda eriti ajaperioodil, kui endiste abikaasade ja laste ühiste vanemate elukorraldus on muutumas või muutunud (abielu lahutus, elukoha vahetus jne). Arvestades poolte omavahelist perekondlikku seost, käesolevas tsiviilasjas väljatoodud etteheiteid ning pooltevahelisi (suhte) probleeme asus kohus seisukohale, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et käesoleval juhul oleks avaldaja avalduse rahuldamine põhjendatud ja proportsionaalne.
4.5.Maakohus tugines TsMS § 172 lg-le 1 ning leidis, et arvestades vaidluse asjaolusid tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas 17.04.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue lahendi, millega määrata kindlaks puudutatud isiku maakohtu menetluskulud summas 1273,20 eurot ja jätta need avaldaja kanda.
5.1.Määruskaebuse kohaselt on olukorras, kus avaldus jäeti täies ulatuses rahuldamata, menetluskulude jätmine poolte endi kanda puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik ei ole teinud tegusid, milles avaldaja teda on süüdistanud. Kogu käesolev kohtuasi on tingitud avaldaja poja ja puudutatud isiku vahelisest laste hooldusõigust puudutavast kohtuasjast. Puudutatud isik oli valmis lõpetama käesoleva asja kompromissiga, kuid ta oli sunnitud kompromissist loobuma põhjusel, et avaldaja poeg tõlgendas puudutatud isiku valmidust asja lõpetamiseks kompromissiga viisil, justkui oleks puudutatud isik ohtlik isik (sh ka enda lastele), esitades vastava väite koos kompromisskokkuleppe projektiga laste hooldusõiguse asjas. Avaldaja põhjendamatu ja alusetu kaebusega on puudutatud isikule tekkinud lisaks hingelistele üleelamistele ka märkimisväärses ulatuses rahalisi kulusid. Kuna 4
avaldust ei rahuldatud, siis on õiglane, kui antud asjas jäetakse tema menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on jätnud menetluskulude jaotamise põhjendamata, sh ei ole kaalunud, kas puudutatud isiku menetluskulude jätmine tema kanda on tema suhtes õiglane. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas.
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, Avaldaja on 13.05.2024 määruskaebusele esitatud vastusele lisanud maakohtu menetluses esitatud audiosalvestuse (dtl 374). Kuna audiosalvestis on juba asja materjalide hulgas (dtl 149), siis ei ole vajalik seda täiendavalt vastu võtta.
11.Käesolevas asjas esitas avaldaja puudutatud isiku vastu avalduse kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, kuid leidis, et lähtudes vaidluse asjaoludest on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Viidatud sätte kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Sealjuures on menetluskulude jaotamisel lähtekohaks õigluse põhimõte. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud menetluskulude poolte endi kanda jätmisel diskretsiooni piire. Kuigi avaldus jäi rahuldamata, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Üksnes avalduse rahuldamata jätmine ei tähenda, et selle esitamine oli ilmselgelt põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt ajendas 5
avaldajat pöörduma kohtusse puudutatud isiku, kes on avaldaja poja endine abikaasa ja laste ema, poolt avaldajale pidev häiriva ja solvava sisuga sõnumite saatmine. Avalduses esile toodud asjaoludest nähtuvalt saatis puudutatud isik avaldajale alates 19.09.2019 kuni 28.05.2021 arvukalt sõnumeid. Sealjuures jätkas puudutatud isik avaldajale sõnumite saatmist ka pärast seda, kui avaldaja oli palunud, et puudutatud isik teda rohkem ei tülitaks (t lk 27). Maakohtu hinnangul oli avaldajale saadetud sõnumite hulgas ka ebakohase sisuga sõnumeid. Samas leidis maakohus, et avaldajale saadetud sõnumid peegeldasid peamiselt puudutatud isiku emotsionaalset seisundit eluperioodil, mis oli seotud puudutatud isiku ja avaldaja poja vaheliste keeruliste suhetega (abielu lahutus, elukorralduse muutus, hooldusõiguse vaidlus jms). Maakohus leidis, et avalduse rahuldamine ei oleks poolte omavahelist perekondlikku seost, tsiviilasjas väljatoodud etteheiteid ning pooltevahelisi (suhte) probleeme arvestades põhjendatud ja proportsionaalne. Asja materjalidest nähtuvalt on 09.11.2021 kohtuistungil avaldaja kinnitanud, et peale avalduse kohtusse esitamist ei ole puudutatud isik enam temale etteheidetud tegusid toime pannud ning puudutatud isik on kinnitanud, et ei suhtle edaspidi avaldajaga. Seega on avaldaja avalduse esitamisega vähemalt osaliselt saavutanud ka soovitud eesmärgi. Eeltoodut arvestades võib kolleegiumi hinnangul poolte menetluskulude nende endi kanda jätmist pidada õiglaseks, mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
13.Ülaltoodud kaalutlustel on kolleegiumi hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta ka määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.