2-18-19554/51 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Pirita Holding OÜ esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Käesoleval ajal on võlgnikul sissenõutavaid kohustusi summas 1 310 141.23 eurot ja vara hinnanguliselt 0.27 euro väärtuses. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku endised juhatuse liikmed V K ja A K A, kes on sõlminud võlgniku nimel tehinguid endaga seotud äriühingutega ja antud tehingutega kahjustanud võlgniku huve. Näiteks sõlmis võlgnik 07.12.2015 AS-iga T kinnistute asjaõiguslepingu, mille kohaselt müüdi võlgnikule kolm kinnistut asukohaga xxxx kinnistu eest maksis võlgnik müüjale 859 750 eurot ja xxxx kinnistu eest 855 188 eurot, kokku 1 715 538 eurot. 18.05.2017 müüs võlgnik xxxx kinnistud G OÜ-le hinnaga 360 000 eurot ehk 4,76 korda odavamalt. Sealjuures ei ole G OÜ ostuhinda tasunud ega muul viisil kompenseerinud. Tegemist on tehingutega, millel on kinke iseloom. Lepingu on müüja poolelt allkirjastanud A K A, kes oli ajavahemikul 18.09.2015 – 13.02.2018 võlgniku juhatuse liige ja ostja poolelt V K, kes oli ajavahemikul 29.01.2018 – 13.02.2018 samuti võlgniku juhatuse liige. Seega võib järeldada, et mõlemal isikul oli viidatud tehingu sõlmimisel ühine oluline majanduslik huvi ja neid võib pidada PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes lähikondseteks. Kirjeldatu näol on tegemist vaid ühe episoodiga süstemaatilises tegevuses, milliste läbi on võlgniku endised juhatuse liikmete ja nendega seotud isikute tegevusega tekitatud võlgnikule ja tema võlausaldajatele kahju. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 14.01.2019 määrusega nimetas kohus Pirita Holding OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükk ́i. 11.02.2019 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt kanti Pirita Holding OÜ äriregistrisse 18.09.2015. Osaühingu osakapital on 2500 eurot. Võlgniku põhitegevuseks oli enda kinnisvara ost ja müük ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Võlgnik on koostanud üksnes 2016. majandusaasta aruande. Võlgnik omab arvelduskontot AS-is Xxxx, mille jääk on 0.27 eurot. Krediidiasutustelt ja registritelt saadud andmetel puuduvad võlgnikul kontod teistes pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik teatas 21.01.2019 ajutisele haldurile järgmistest nõuetest kolmandate isikute vastu: nõue K

2-18-19554 OÜ vastu summas 3 000 000 eurot, G OÜ vastu summas 1 800 000 eurot, OÜ H vastu summas 500 000 eurot, B OÜ vastu summas 359 204.16 eurot, B OÜ vastu summas 175 000 eurot, P Oy vastu summas 256 500 eurot, I Oy/S Oy vastu summas 6 000 000 eurot, R OÜ vastu summas 4 800 000 eurot, M OÜ vastu summas 85 000 eurot. Võlgnik on selgitanud, et K OÜ ostis võlgniku äriplaanis näidatud kinnistud 9 miljoni euro eest ja müüs samad kinnistud võlgnikule 12 miljoni euro eest. Vastavaid lepinguid ajutisele haldurile esitatud ei ole. Ajutisele haldurile on esitatud 07.12.2015 sõlmitud asjaõigusleping, kus on viide varasematele lepingutele ja nende tingimustele. Sellest nähtub, et 22.10.2015 sõlmis K OÜ võlaõigusliku lepingu võlgniku äriplaanis näidatud kinnistute omandamiseks 9 200 000 euro eest ja müüs need 29.10.2015 võlgnikule 12 000 000 euro eest. Ajutine haldur selgitas välja, et K OÜ osanik ja juhatuse liige V K oli ka B OÜ osanik ja juhatuse liige, B OÜ omakorda oli aga võlgnikuga sõlmitud investeerimislaenu järgi investeerimislaenu juhtimisettevõte, kes pidi lähtuma võlgniku parimatest huvidest Seega ajutise halduri hinnangul võib nimetatud asjaoludest tulenevalt võlgnikul olla nõudeõigus, seda summas 2 800 000 eurot. Vastavad asjaolud (sh kelle vastu võimalik nõue on) vajavad täiendavat selgitamist. Võlgnik on selgitanud, et nõue G OÜ vastu summas 1 800 000 eurot tuleneb xxxx ja xxxx kinnistute müügist. 07.12.2015 lepingust nähtub, et võlgnik ostis xxxx ja xxxx kinnistud hinnaga vastavalt 859 750 eurot ja 855 188 eurot. 10.05.2017 müüs võlgnik mõlemad kinnistud G OÜ-le hinnaga kokku 360 000 eurot. Kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, esinevad ajutise halduri hinnangul alused 10.05.2017 tehingu tagasivõitmiseks. Kui tagasivõitmise korral ei ole kinnistut võimalik tagastada, siis kuulub selle väärtus hüvitamisele rahas (PankrS § 119 lg 3). Kui eeldada, et 07.12.2015 tehing kajastas xxxx ja xxxx turuhinda, on hüvitise suurus 1 354 938 eurot. M OÜ osas selgitas võlgnik, et ta on andnud M OÜ-le laenu summas 85 000 eurot ja seda pole tagastatud. Võlgniku pangakontodest nähtuvalt on ta 05.06.2018 kandnud M OÜ-le 85 000 eurot selgitusega „laenuleping xxxx“. Ajutisele haldurile esitati 15.01.2018 maaklerleping, 28.05.2018 laenuleping ja 28.06.2018 tasaarvestuse akt. Akti kohaselt tasaarvestatakse M OÜ laenukohustus ja võlgniku kohustus maksta maaklerlepingu alusel M OÜ-le leppetrahvi. Maaklerlepingu kohaselt anti M OÜ-le xxxx asuva kinnistu ainumüügiõigus ja selle rikkumise eest kohustus võlgnik tasuma leppetrahvi summas 200 000 eurot. Ajutine haldur saab aru, et võlgnik ei käsitle maaklerlepingut M OÜ-ga kehtivana. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et hinnata maaklerlepingu kehtivust. Kui maaklerleping ei ole kehtiv, siis on võlgnikul M OÜ vastu nõue summas 85 000 eurot. 11.02.2019 teatas võlgnik, et tal puuduvad nõuded R OÜ, B OÜ, P Oy, OÜ H ja B OÜ vastu. Ajutise halduri andmetel võib võlgnikul veel olla nõudeid, millest ta ei ole ajutisele haldurile teatanud. Nimelt nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et võlgnik on teinud R OÜ-le makseid selgitusega „ettemaks“ ajavahemikul 01.12.2015 – 09.01.2018 kokku 151 200 euro ulatuses. R OÜ on viimase majandusaasta aruande esitanud 2016. aasta kohta. Selle kohaselt on tal vara 8,7 miljonit eurot ja omakapital ca 4 miljonit eurot. Ajutine haldur on esitanud päringu väidetava nõude kohta R OÜ kontaktisikule, kuid ei ole päringule vastust saanud. Võlgniku pangakontolt nähtub, et 07.12.2015 tehti A K A ́le suralaha väljamakse summas 30 000 eurot. Võlgnikul võib olla A K A vastu samas summas tagasinõue. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul likviidset vara 0.27 eurot. Võlgnikul võib olla nõudeid summas 4,4 milj eurot (2 800 000 + 1 354 938 + 85 000 + 151 200 + 30 000). Vastavad asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. Võlgniku esitatud asjaoludest nähtuvalt on need nõuded, mida kohustatud isikud ilmselt ei tunnista. Taoliste nõuete sissenõudmine võib võtta kaua aega. Seega ei saa taolisi nõudeid pidada käesoleval juhul likviidseks varaks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: H R ees summas 6970 eurot, F OÜ ees 35 240 eurot, N ees 11 911 102.10 eurot ja E OÜ ees 160 000 eurot. H R R on

2-18-19554 07.05.2018 kandnud võlgnikule kokku 6970 eurot selgitusega „xxxx tulevase kinnistu osas 3. korrus eluruumi (korteri üldpinnaga ligilähedaselt 69 esimene osa“. Ajutine haldur on esitanud päringu väidetava kohustuse kohta H Rle. H R kinnitas nõuet ja esitas asjaomased dokumendid. Seega tuleks H R nõudeks lugeda 6970 eurot. F OÜ on 08.12.2017 võlgnikule kandnud 29 290 eurot selgitusega „vastavalt 08.12.2017 võlaõiguslepingule“ ja 07.02.2018 5970 eurot selgitusega „vastavalt 07.02.2018 võlaõiguslepingule“. Võimalikku lepingut ajutisele haldurile esitatud pole. Pangakontolt ei nähtu, et summa oleks tagastatud. Kas kohustus on mõnel muul viisil lõppenud, pole ajutisele haldurile teada. Võimalusele, et kohustust tegelikult pole, viitab võlgniku bilanss seisuga 31.01.2018. Nimelt sealt 08.12.2017 kohustust pole. Ajutine haldur on esitanud päringu väidetava kohustuse kohta F OÜ-le. F OÜ ei vastanud ajutisele haldurile. Ajutine haldur lähtub võlgniku andmetest ja loeb kohustuse suuruseks 29 290 eurot. Võlgniku kohustused N ees ei ole selged. N on teinud võlgnikule ülekandeid kokku 11 299 197.20 euro ulatuses. Lisaks on K OY P teinud võlgniku pangakontole ülekande summas 100 000 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt kujutab ka see endast N laenu võlgnikule. Ajutisele haldurile on esitatud 30.09.2015 investeerimislaenu leping, mille kohaselt pidi N andma võlgnikule hiljemalt 05.12.2015 laenu 12 100 000 eurot. Seoses K OY P esitati ajutisele haldurile soomekeelne võlakiri. Lepingut 2016/2016 ülekannete kohta pole ajutisele haldurile esitatud. Seega, olenevalt asjaoludest andis N võlgnikule laenu kas summas 12 100 000 eurot või 12 299 197.20 eurot. Võlgnik on teatanud, et on 12.04.2018 N tagastanud 1 588 897.92 eurot. Ajutisele haldurile esitati 12.04.2018 sõlmitud kinnistuste müügileping, mille punkt 4.4.7 kohaselt pidi notar edastama poolte (sh võlgniku ja N) kokkuleppel 1 588 897.92 eurot N. Ajutisele haldurile on esitatud 10.04.2018 N ja võlgniku vahel sõlmitud investeerimislaenu lõpetamise leping, mille kohaselt investeerimislaenu suurus oli 12 500 000 eurot. Võlgnik kohustus tagastama 12 500 000 eurot laenu ja tasuma 1 000 000 intressi. 10 000 000 eurot tuli tagastada notari deposiidi kaudu müügilepingu sõlmimise päeval (ilmselt mõeldakse P OÜ-ga sõlmitavat kinnistu müügilepingut), misjärel N on õigus seda raha käsutada. 3 500 000 loetakse tagasi makstuks vastastikuste nõuete tasaarvestusega. P OÜ-ga sõlmitud müügilepingu kohaselt laekus 10 000 000 eurot notari deposiiti. Tehingu osapoolte (sh võlgniku ja N) kokkuleppel kanti see summa osaliselt kolmandatele isikutele. N ja võlgniku vahel on sõlmitud tasaarvestuskokkulepe summas 3 500 000 eurot. Seega sõlmitud kokkulepete kohaselt on N nõuded, mis tulenevad investeerimislaenust, lõppenud. Võlgnik on selgitanud ajutisele haldurile, et 10.04.2018 ja 12.04.2018 lepingud ei ole kehtivad. Nimelt väidab N, et 28.03.2018 otsustas N juhatus piirata A H esindusõigust nii N kui ka N osalusega äriühingutes ning A H oli sellest teadlik. Võlgnik on tühistanud 12.04.2018 lepingu. 10.04.2018 kokkulepete tühistamise kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Isegi kui N investeerimislaenust tulenev nõue on siiski lõppenud, on N nõue võlgniku vastu tulenevalt 12.04.2018 lepingust, mille kohaselt N tasus võlgniku eest B OÜ-le 175 000 eurot. Seejuures viitab 12.04.2018 leping B OÜ ja võlgniku vahelisele kompromissile 12.04.2018. Seda ajutisele haldurile esitatud pole. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile 03.04.2018 koondi väidetavalt B OÜ poolt võlgniku eest tasutud arvetest (summa 171 049.08 eurot). Investeerimislaenu lepingust nähtuvalt pidi B OÜ osutama juhtimisteenust ja võis teha sellega seotud kulusid. Võlgnik väidab, et B OÜ ei ole teenuseid osutanud. Kui 10.04.2018 ja 12.04.2018 lepingud on kehtivad, siis on N nõue võlgniku vastu vähemalt 175 000 eurot (juhul kui 12.04.2018 kompromiss on kehtiv); kui kehtetud, siis olenevalt asjaoludest kas 12 100 000 või 12 299 197.20 eurot (lisanduvad intressid). Viimasel juhul võib ka B OÜ-l ja B OÜ-l olla nõue võlgniku vastu. E OÜ on teinud ajavahemikul 04.04.2017 – 20.10.2017 võlgnikule ülekandeid selgitusega „laen“ kokku 147 000 euro ulatuses. Võimalikku lepingut ajutisele haldurile esitatud ei ole. Pangakontolt ei nähtu, et summa oleks tagastatud. E OÜ ajutise halduri aruandest nähtub nõue võlgniku vastu summas 156 000 eurot, sellest põhivõlg

2-18-19554 147 000 eurot. Seega E OÜ põhinõude osas summas 147 000 eurot võlgniku ja võlausaldaja andmed ühtivad. Võlgniku pangakontodest nähtuvalt on B OÜ andnud võlgnikule 04.12.2017 laenu kokku summas 100 000 eurot. Ajutisel halduril puuduvad dokumendid laenu tagastamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 364 210 eurot (6970 + 29 290 + 147 000 + 175 000). Olenevalt asjaoludest võivad võlgniku kohustused olla aga oluliselt suuremad. Võlgniku maksejõuetuse aja ja põhjuse tuvastamiseks tuleb muuhulgas korrastada/taastada tema raamatupidamine. Seega maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjus tuleb välja selgitada edasised pankrotimenetluses. Seejuures vajavad põhjalikku kontrolli detsember 2015. a, mai 2017. a ja aprill 2018. a, kui tehti olulised tehingud võlgniku varaga. Maksejõuetus võis tekkida detsembris 2015. a, kui võlgnik ostis kolm kinnistut. Seda juhul, kui kinnistud osteti turuhinnast kõrgema hinnaga. Kui kinnistuid ei ostetud turuhinnast kogema hinnata, võis maksejõuetus tekkida kevadel 2017. a, kui kaks kinnistut müüdi. Seda juhul, kui kinnistud müüdi turuhinnast odavama hinnaga. Kui selgub, et nii detsember 2015. a kui ka kevad 2017. a tehingud tehti turuhinnaga (mida haldur hinnavahet ja vahepeale aja pikkust vaadeldes ei pea hetkel tõenäoliseks), võis maksejõuetus tekkida aprillis 2018. a, seda juhul, kui kinnistu müüdi turuhinnast odavamalt. Pankrotikuritegude ja juhtimisvigade kohta tuleb hinnang anda edasises pankrotimenetluses. Kui kinnistud osteti või müüdi turuväärtusele mittevastavate hindadega, võib see anda aluse tehingute tagasivõitmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku likviidne vara ei kata tema kohustusi (mis eelduslikult on muutunud sissenõutavaks) ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pirita Holding OÜ esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tema kohustused ületavad vara väärtuse. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku selgituste kohaselt võlgniku endiste juhatuse liikmete V K (K) ja A K A poolt võlgniku nimel tehingute sõlmimine endaga seotud äriühingutega, millega kahjustati võlgniku huve. Ajutise halduri aruande kohaselt vajavad maksejõuetuse

2-18-19554 tekkimise aeg ja maksejõuetuse põhjus väljaselgitamist edasises pankrotimenetluses. Võlgnik on koostanud üksnes 2016. a majandusaasta aruande. Võlgnik ei ole esitanud ka bilanssi ajutise halduri nimetamise aja seisuga. Võlgniku maksejõuetuse aja ja põhjuse tuvastamiseks tuleb muuhulgas korrastada/taastada võlgniku raamatupidamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Pirita Holding OÜ-l on likviidset vara 0.27 eurot. Võlgnikul võib olla nõudeid summas 4,4 miljonit eurot, kuid vastavad asjaolud vajavad edasise pankrotimenetluse käigus täiendavat selgitamist. Võlgniku esitatud asjaoludest nähtuvalt on need sellised nõuded, mida kohustatud isikud ilmselt ei tunnista. Taoliste nõuete sissenõudmine võib võtta kaua aega, mistõttu ei saa taolisi nõudeid pidada käesoleval ajal likviidseks varaks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 364 210 eurot, kuid olenevalt asjaoludest võivad võlgniku kohustused olla oluliselt suuremad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja võlgnik on tulenevalt enda maksejõuetusest esitanud pankrotiavalduse, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku juhatuse liige on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg ja maksejõuetuse põhjus välja selgitada edasises pankrotimenetluses. Põhjalikku kontrolli vajavad detsembris 2015. a, mais 2017. a ja aprillis 2018. a tehtud tehingud, mil tehti olulised tehingud võlgniku varaga. Maksejõuetus võis tekkida detsembris 2015. a, kui võlgnik kolm kinnistut ostis. Seda juhul, kui kinnistud osteti turuhinnast kõrgema hinnaga. Kui kinnistuid ei ostetud turuhinnast kogema hinnata, võis maksejõuetus tekkida kevadel 2017. a, kui kaks kinnistut müüdi. Seda juhul, kui kinnistud müüdi turuhinnast odavama hinnaga. Kui selgub, et nii 2015. a detsembris kui ka 2017. a kevadel tehtud tehingud tehti turuhinnaga, võis maksejõuetus tekkida aprillis 2018. a juhul, kui kinnistu müüdi turuhinnast odavamalt. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võib võlgnikul olla nõudeõigusi kolmandate isikute vastu, kuid antud asjaolud vajavad täiendavat väljaselgitamist. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Pirita Holding OÜ pankrotihalduriks.