Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 05.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-18-117937/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1714

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-117937

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetluses Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2019. a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2-18-117937

Menetluse staatus

OÜ Aktiva Finants hagi A.R. vastu 2481,74 euro nõudes 2243,92 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts, Julianus Inkasso OÜ; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: A.R., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: Xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt A.R.ilt (Raag) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks, ETK Finants AS ja kostja vahel 28.07.2015.a sõlmitud laenulepingu nr L2700238277 alusel, 2144,51 eurot, millest põhivõlgnevus 1762,29 eurot, intress 179,25 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot, viivis perioodil 27.03.2018.a kuni 14.11.2018.a 156,37 eurot, viivis perioodil 15.11.2018.a kuni 03.03.2019.a 42,10 eurot.

3.Välja mõista kostjalt A.R.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (1762,29 eurolt) alates 04.03.2019.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2019 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2019 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 448 lg 41 alusel märgib kohus, et kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui teadet ei esitata, siis kohtuotsus jõustub. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 ja 2 alusel, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud. Kohus märgib selgituseks, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algust hakatakse TsÜS § 147 lg 1 alusel arvestama alates nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja on hagiavalduses esitanud selgelt nõude ja nõude kujunemise asjaolud. Kostjal on enne 26.03.2018.a laenulepingu ülesütlemist täielikult tasumata 15.11.2017.a põhiosa osamakse summas 36,18 eurot, 15.12.2017.a põhiosa osamakse summas 38,01 eurot, 15.01.2018.a põhiosa osamakse summas 37,67 eurot ning 15.02.2018.a põhiosa osamakse summas 38,43 eurot, s.o kostja poolt tähtaegselt tasumata laenu põhisumma 27.02.2018.a seisuga oli kokku 150,29 eurot. Kostjal on enne 26.03.2018.a täielikult tasumata 15.12.2017.a intressi osamakse summas 35.09 eurot, 15.01.2018.a intressi osamakse summas 33,26 eurot ning 15.02.2018.a intressi osamakse summas 32,84 eurot ning osaliselt tasumata 15.11.2017.a intressi osamakse summas 18,21 eurot, s.o kostja poolt tähtaegselt tasumata intress 27.02.2018.a seisuga oli kokku 153 eurot. Seega hageja nõuab hagiavalduses võlgnevust, mis on sissenõutavaks muutunud alates aastast 2017, kuna kostja on jätnud tähtaegselt tasumata laenu põhisumma ja intressi. Kohus selgitab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks lepingu sõlmimise kuupäevast, s.o alates 28.07.2015.a. ETK Finants AS ja kostja vahel oli kokku lepitud laenusumma tasumine

7.Kohus selgitab, et eelnevast tulenevalt muutus nt 15.12.2017.a põhiosa osamakse summas 38,01 eurot sissenõutavaks alates 16.12.2017.a, mis on ka aegumistähtaja algusajaks. Laenulepingu ülesütlemise järgselt, s.o alates 26.03.2018.a muutus sissenõutavaks nõue terves ulatuses. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei ole OÜ Aktiva Finants esitanud A.R.i vastu aegunud nõuet, kuna TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tulenev nõue aegub kolme aasta pärast peale sissenõutavaks muutumist. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 01.03.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt A.R.ilt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja kulud summas 840 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kuludeks lepingulise esindaja kulud summas 840 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad:

4.kostja seisukohtadele vastuse koostamine; 1h; 120 eurot. Lisaks hagiavalduse esitamisele on hageja esitanud menetluses seisukoha kostja vastusele 1 leheküljel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 1 tund seisukoha esitamiseks. Hageja ei ole pidanud põhjalikult analüüsima kostja vastust. Hageja sisuline seisukoht kostja vastusele on esitatud ühes lõigus. Kohus leiab, et seisukoha esitamiseks kostja vastusega tutvumine ning seisukoha koostamiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ning ka ilma käibemaksuta 153 euro suurust tunnitasu (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta on 120 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlik tulenevalt Riigikohtu praktikast. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 14.11.2018.a, seega on menetlus kestnud 54 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 320 eurot. Hageja menetluskuluks on seega riigilõiv 225 eurot ning esindaja kulu 320 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 545 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik