Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 korteriühistu avaldus A. G., O. G. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ (registrikood 80113244, asukoht: Valgejõe pst 10-25, 45109 Tapa), lepinguline esindaja: Ingridt Allemann (e-post: [email protected]); Puudutatud isikud: 1) A. G. (isikukood xxxx, elukoht RR andmetel: xxxx, tegelik viibimiskoht: xxxx); 2) O. G. (isikukood xxxx, elukoht RR andmetel: xxxx, tegelik viibimiskoht: xxxx); Puudutatud isikute seaduslik esindaja (eestkostja): Tapa vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033477, asukoht: Pikk 15, 45106 Tapa, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikutelt A. G.’ilt ja O. G.’lt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ kasuks 931 (üheksasada kolmkümmend üks) eurot ja 77 senti.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikutelt A. G.’ilt ja O. G.’lt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ kasuks menetluskulud summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot ja 80 senti (sh menetluskulud summas 658.80 eurot ja riigilõiv 50 eurot).
4.Välja mõista puudutatud isikutelt A. G.’ilt ja O. G.’lt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ kasuks viivis menetluskuludelt (708.80 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-25-106609 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 korteriühistu esitas 03.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 751.76 euro saamiseks. Viru Maakohtu 20.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr xxxx määrati A. G.i ja O. G. eestkostjaks Tapa vald Tapa Vallavalitsuse kaudu. Kohus koostas 06.03.2025 võlgnikele makseettepaneku. Võlgnikud esitasid 07.03.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt alaealised A. G. ja O. G. on Viru Maakohtu kohtumäärusega Tapa valla eestkostel alates 21.03.2024 ega viibi näidatud kuupäevast alates aadressil xxxx. Lapse viibimiskoht on alates 21.03.2024 asendushooldusteenuse pakkuja xxxx perekodus (aadress xxxx) ning lapsed on täielikul riiklikul ülalpidamisel. Võlg aadressil xxxx, on tekitatud bioloogilise ema, O. S. poolt, kelle hooldusõigus on laste suhtes peatatud. Alaealine laps ei vastuta bioloogilise vanema tegevuse ja/või tegevusetuse eest.
2.Seoses võlgnikute vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 19.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 20.03.2025 määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagita avalduse esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades avaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning menetluskulude nimekirja esitamiseks.
4.Avaldaja esitas 14.04.2025 Viru Maakohtule avalduse, milles palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks kommunaal- ja elamu majandamiskulude võla katteks 931,77 eurot. Avalduse kohaselt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna andmetel kuulub alates 14.06.2023 A. G.`i ja O. G. ühisomandisse xxxx asuv korteriomand, mille koosseisu kuulub eriomandina korter nr. xxxx. Nimetatud korteriomand asub kinnisasjal, mille kaasomandi osade eseme valitsemist korraldab Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 korteriühistu. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele regulaarselt igakuiselt arveid elamu majandamiskulude (remonditasu, hooldustasu, majakindlustus, TV) ning muude puudutatud isikute ja nende ema poolt tarbitud teenuste (vesi- ja kanalisatsioon, soojusenergia, prügivedu, üldelekter) eest tasumiseks, kuid puudutatud isikud ei ole neid arveid nõuetekohaselt tasunud. Arvetel märgitud summade osalise tasumisega on puudutatud isikud tekitanud olukorra, kus korteriomandil on korteriühistu ees pidevalt võlgnevus. 03.03.2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitas avaldaja puudutatud isikute vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks summas 751.76 eurot. Kuigi käesoleva avalduse esitamise seisuga on puudutatud isikud ühistu poolt esitatud arveid küll osaliselt tasunud, on nende lõplik võlasumma siiski suurenenud, mistõttu avaldaja on sunnitud oma põhinõuet veel 180.01 euro võrra suurendama. Kokku moodustab puudutatud isikute võlgnevus avalduse esitamise seisuga 931.77 eurot, sest lisaks maksekäsu kiirmenetluses nende vastu esitatud nõudele on nad jätnud korteriühistule tasumata ka neile 05.03.2025 esitatud arve nr. 13-3 summas 180.01 eurot, millise maksetähtaeg oli 25.03.2025. Puudutatud isikute võlgnevust avaldaja ees summas 931.77 eurot kinnitab ka korteriühistu raamatupidaja poolt väljastatud tõend. Kuigi nimetatud dokumendis kajastub ka 05.04.2025 ühistu arve nr. 13-4 summas 167.12 eurot, ei ole see arve käesoleva avalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud.
2 (6)
2-25-106609
5.KrtS § 1 lõige 4 sätestab, et korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. 15.10.2011.a. toimunud KÜ Valgejõe 10 korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud põhikirja punkti 12 kohaselt võivad Ühistu liikmeteks olla vaid Tapa linnas, Valgejõe 10 asuva elamu korteriomanikud. Seega on ka Puudutatud isikud alates 14.06.2023.a. nii seadusest kui korteriühistu põhikirjast tulenevalt automaatselt Avaldaja liikmeks ning seega on neil ka kõik liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused. Nimetatud asjaolu ei muuda ka see, et puudutatud isikud on alaealised ehk piiratud teovõimega, sest PKS § 116 lõike 2 kohaselt on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest tema vanematel (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama seaduse § 127 kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Kuna puudutatud isikute isa on surnud ning Tapa Vallavalitsuse poolt makseettepanekule esitatud vastuväite kohaselt on puudutatud isikute ema O. S. hooldusõigus nende suhtes Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr. xxxx peatatud, siis on ilmselge, et PKS § 140 lõikest 3 tulenevalt ei või tema enam hooldusõigust teostada ning PKS § 176 lõike 1 järgi täidab konkreetsel juhul eestkostja ülesandeid puudutatud isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ehk siis Tapa Vallavalitsus, kellel on eestkostja ülesannete täitmisel ka kõik perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused, s.h. kohustus Puudutatud isikutele kuuluvat vara heaperemehelikult valitseda.
6.Korteriühistu 13.06.2022.a. üldkoosoleku otsusega kinnitatud 2022.a. majanduskavaga kehtestati hooldustasu suuruseks alates 01.01.2022.a. 0,40 eurot/m2 ning remonditasu suuruseks 0,18 eurot/m2 ning nimetatud tasumääras kehtivad kuni käesoleva ajani. See tähendab, et ka puudutatud isikud kaasomanikena ja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma neile kuuluva korteriomandiga seotud kulusid samadel alustel teiste korteriomanikega ning nimetatud kohustust ei tee olematuks ka see, et Puudutatud isikud ise ei ela neile kuuluvas korteris juba alates 21.03.2024.a. KrtS § 31 lõige 5 sätestab üheselt, et korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad kõiki KrtS §-s 31 sätestatud korteriomaniku kohustusi KrtS § 15 lõike 2 kohaselt vastutavad ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Riigikohus on 16.06.2010.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-53-10 märkinud, et „Kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaalõiguslikku alust. Liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta.“
7.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks kommunaal- ja elamu majanduskulude võla katteks kokku 931.11 eurot.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUS
8.Puudutatud isikud leiavad oma 12.05.2025 seisukohas, et võlgnevust saab nõuda isikult, kes on need tekitanud. Kindlasti ei ole alaealine laps vastutav täiskasvanud isiku tekitatud võlgade eest ning see tähendab, et ükski alaealine laps ei vastuta täiskasvanud isiku kohustuste eest. Äärmiselt ebaõiglane on nõuda riiklikul ülalpidamisel ja kohaliku omavalitsuse eestkostel alaealistelt A. G.’ilt ja O. G.`lt kohustuse täitmist, kuna eelkõige: 1) on laste viibimiskoht alates 09.03.2024 aadressil xxxx; 3 (6)
2-25-106609 2) aadressil xxxx, elab rahvastikuregistri sissekande alusel ning Tapa Vallavalitsuse kinnituse kohaselt O. S., kes on varasemalt tasunud nimetatud korteri kommunaalmakseid ja muid korteri ülalpidamisega seonduvaid kulutusi. On tõendatud, et võlgnevus korteriühistule on tekitatud O. S. poolt; 3) O. S. on jämedalt rikkunud isikuhooldust ja ülalpidamiskohustust A. G. ja O. G. vastu, (millest tulenevalt on Viru Maakohtu kohtuasjaga nr xxxx, peatatud vanema isiku-ja varahooldusõigus laste suhtes). Seega ei ole eeldatav, et laps on rahaliselt võimekas ja/või moraalselt kohustatud täiskasvanu võlgnevusi tasuma, sealhulgas ei ole põhjendatud alaealise pärandvara võõrandamine seetõttu, et täiskasvanu on tekitanud võlad) või muul viisil täiskasvanut majanduslikult toetama.
AVALDAJA VASTUS
9.Avaldaja toob oma 23.05.2025 vastuses välja, et korteriühistu juhatusel korteriomanike esindajana puudub õigus ja seaduslik alus puudutatud isikute kohustustest vabastamiseks nende vastuses toodud põhjustel.
10.Avaldaja ei nõustu puudutatud isikute seadusliku esindaja seisukohaga, et kuna laste viibimiskoht on juba alates 09.03.2024 xxxx ning puudutatud isikutele kuuluvas korteris elab nende ema O. S., kes on korteriühistule võlgnevuse tekitanud, siis tuleb jätta avaldaja poolt alaealiste laste vastu esitatud avaldus rahuldamata ning võlgnevust tuleb nõuda isikult, kes on need tekitanud. Avaldaja on seisukohal, et tal on õigus korteriomandiga seotud nõudeid esitada vaid korteriomanike, mitte kolmandate isikute vastu, ja seda ka juhul, kui kolmandaks isikuks on alaealistest korteriomanike seaduslikud esindajad (vanemad). Avaldaja juhtis ja juhib veelkord kohtu ja puudutatud isikute seadusliku esindaja (eestkostja) tähelepanu Riigikohtu 16.06.2010 otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-5310, milles Riigikohus on üheselt märkinud, et „Kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaalõiguslikku alust. Liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta“. Kuna Riigikohus ei ole oma hilisemate lahenditega seda seisukohta muutnud, on avaldaja kohustatud oma nõuete esitamisel sellest seisukohast ka juhinduma, s.t. korteriühistul puudub õigus mistahes nõuete esitamiseks puudutatud isikute seadusliku esindaja vastu või veelgi vähem tema ema vastu, kelle isiku- ja varahooldusõigus puudutatud isikute suhtes on kohtulahendiga peatatud.
11.Avaldaja rõhutab veelkord, et kuigi ta saab aru, et puudutatud isikud oleksid huvitatud oma kodukoha säilitamisest, on selge ka see, et sellisel kujul laste vara valitsemine jätkuda ei saa. Avaldaja ei saa asuda puudutatud isikute seadusliku esindaja eest tema kohustusi täitma ega alaealiste laste varahooldust teostama. See ei kuulu ei korteriühistu juhatuse ega üldkoosoleku pädevusse, vaid see on Tapa valla kui eestkostja kohustus ja see, kuidas eestkostja oma ülesannetega toime tuleb, ei sõltu korteriühistust. Küll aga on korteriühistul korteriomanike esindajana õigus nõuda puudutatud isikutelt korteriühistu liikmesusest tulenevate kohustuste täitmist, s.h. maksmata arvete tasumist. Avaldaja nõustub puudutatud isikute seadusliku esindaja väitega, et ei ole eeldatav, et laps on rahaliselt võimekas ja /või moraalselt kohustatud täiskasvanu võlgnevusi tasuma, kuid see ei ole korteriühistu probleem. Vastupidi, eestkostetavate õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu on eestkostja ülesandeks. Puudutatud isikute rahalisest võimekusest rääkides on ilmselge, et puudutatud isikutele makstakse peale nende isa surma toitjakaotuspensioni ning samuti makstakse neile riiklikku lapsetoetust, mille arvel saaks kasvõi mingilgi määral neile kuuluva korteriomandiga seotud majandamiskulusid tasuda. Ja kui sellest ei jätku, siis on eestkostja ülesanne need kulud korterit tegelikult kasutavalt isikult välja nõuda. Seda enam, et Tapa vald eestkostjana on kohustatud teostama oma õigusi eestkostetava seadusliku esindajana viisil, mis vastab eestkostetava huvidele. 4 (6)
2-25-106609
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on O. G. (isikukood xxxx) ja A. G. (isikukood xxxx) korteriomandi xxxx ühisomanikud.
15.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 moodustatud Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ (registrikood 80113244).
16.Avalduse lisade kohaselt on korterile xxxx ajavahemikus märts 2024 kuni veebruar 2025 esitatud arveid kogusummas 751.76 eurot, lisaks on võlasumma avalduse esitamise seisuga suurenenud 05.03.2025 esitatud arve nr. 13-3 alusel 180.01 euro võrra, seega on puudutatud isikute võlgnevus avaldaja ees 931.77 eurot. Kuna puudutatud isikud ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud, on neil tekkinud võlgnevus avaldaja ees. Riigikohus on oma 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 leidnud, et kui alaealine on korteri omanik, on tema korteriühistu liige ja seega korteriühistu liikmesusest tulenevad kohustused lasuvad alaealisel. Piiratud teovõimega isiku kohustuse täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et korteriomandi ühisomanikud on alaealised, kel on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 931.77 eurot. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikutest, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. 5 (6)
2-25-106609
19.Avaldaja palus puudutatud isikutelt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud kokku summas 1 237.50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja esindaja õigusabikulude tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et avaldaja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus avaldaja poolt esitatud toimingute ajamahuga. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal kuluks avalduse esitamisele ajaliselt 6.25 tundi ja puudutatud isikutele vastuse esitamisele ajaliselt 4.35 tundi. Avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Kohus leiab seega, et avalduse esitamisega seotud mõistlik ajakulu on 3 tundi ja kirjaliku seisukoha mõistlik ajakulu 2 tundi. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulude ajaline maht kokku 5 tundi. Tulenevalt avaldaja menetluskulude nimekirjas nimetatud hinnast on õigusabikulude summa seega 500 eurot, millele lisandub käibemaks, õigusabikulud kokku 610 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka täiendava menetluskulude nimekirja koostamise, ajamaht 0,40 tundi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud menetluskulu (vt RKTKo 2-18-7550, p 15). Seetõttu peab kohus ka nimetatud menetlustoimingut põhjendatuks ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu on 40 eurot (0,40 tundi * 100 eurot), millele lisandub käibemaks, menetluskulude nimekirja koostamise kulu 48.80 eurot. Menetluskulud kokku 658.80 eurot. Kohus nõustub avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude suurusega osaliselt ja mõistab need puudutatud isikult välja. Lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot, mis samuti kuulub väljamõistmisele puudutatud isikutelt.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.