Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1) on registripidajal jätkuvalt võimalik puudutatud isik ÄS § 60 lg 3 järgi registrist ilma likvideerimismenetluseta kustutada, kuna äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Sundlõpetamise avalduse menetluse lõpetamiseks põhjusel, et äriühing on ÄS § 60 lg-s 2 antud tähtaja jooksul alustanud (näiliselt) ühingu vabatahtlikku likvideerimist ja määranud likvideerijaks isiku, kes siiani ei ole oma juhatuse liikme kohustusi täitnud, ei esine seadusest tulenevat alust. Äriühingu likvideerimismenetluseta kustutamise ärahoidmiseks on ÄS § 60 lg 3 kohaselt üksnes kolm võimalust: a) esitatakse esitamata aastaaruanded, b) põhistatakse mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistab aruannete esitamist ja c) võlausaldaja taotleb likvideerimise läbiviimist kohtult. Kohus saab sundlõpetamise menetluse lõpetada üksnes olukorras, kus sundlõpetamise aluseks olev asjaolu on kõrvaldatud (aruanne esitatud); 2) ei ole täidetud sundlõpetamise eesmärgiks olev võimalus teostada likvideerija üle kontrolli. Ühingule, kes on juhatuse tegevuse tulemusena sattunud sundlõpetamise olukorda, tuleb määrata kohtu poolt likvideerija, et kohus saaks teostada likvideerija üle järelevalvet ja kaitsta sellega võlausaldajate huve. Vabatahtliku likvideerimise otsuse tulemusena on puudutatud isiku likvideerijaks isik, kes seni on oma kohustusi tahtlikult eiranud. Vabatahtliku likvideerimise korral puudub kohtul pädevus teostada likvideerija üle järelevalvet.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata põhjendusel, et avaldajate õiguste rikkumine ei ole enam võimalik ja taotletav eesmärk on saavutatud. Vaidlust ei ole selles, et 09.01.2019 võttis puudutatud isiku ainuosanik vastu otsuse vabatahtliku likvideerimise kohta ning 11.01.2019 on tehtud äriregistrisse kanne puudutatud isiku lõpetamisotsuse ja likvideerija K. Kana kohta. Kuna puudutatud isiku ainuosanik on teinud puudutatud isiku lõpetamisotsuse ja toimub likvideerimine, siis ei saa samaaegselt algatada teist likvideerimismenetlust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate tõlgendusega, et registripidajal on ÄS § 60 lg 3 järgi võimalik puudutatud isik ÄS § 60 lg-st 2 tuleneva 6-kuulise tähtaja möödumisel registrist ilma likvideerimismenetluseta kustutada, kui puudutatud isik ei esita selleks ajaks majandusaasta aruandeid. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 41 lg 4 järgi likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. TsÜS § 45 lg 1 kohaselt pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Sama sätestavad ÄS osaühingu lõpetamise kohta käivad sätted (§ 209 lg 2; § 218 lg 1). Viidatud sätetest tulenevalt on likvideerimismenetluse läbiviimisel äriühingu registrist kustutamise eelduseks tema suhtes kõigi likvideerimistoimingute nõuetekohane läbiviimine, sh võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamine, nende kasuks raha hoiustamine või tagatise andmine (TsÜS § 43 lg-d 1–3, ÄS § 214). Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et likvideerimismenetluse algatamisel on äriühingu registrist kustutamine registripidaja poolt ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud alusel välistatud. Asjakohane on ka puudutatud isiku vastuses määruskaebusele toodud viide õiguskirjandusele (Saare, K., Volens, U., Vutt, A. ja Vutt, M. Ühinguõigus I., Juura 2015, 1584), kus selgitatakse, et ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud „lihtsustatud registrist kustutamise eesmärk on kõrvaldada tsiviilõiguse subjektide hulgast sellised äriühingud, mis eelduslikult ei tegutse ja on varatud ning kellel ei ole võlausaldajaid.“ Ülaltoodust tulenevalt oli avalduse TsMS § 423 lg 2 p 1, 2 alusel läbivaatamata jätmine põhjendatud, kuna avalduses taotletud eesmärk viia läbi puudutatud isiku likvideerimismenetlus on saavutatud ning avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes enam võimalik.

ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Nimetatud sätete alusel oli puudutatud isiku ainuosanikul kuni äriühingu registrist kustutamiseni või kohtu poolt likvideerija määramiseni õigus otsustada puudutatud isiku lõpetamine ja juhatuse liikme likvideerijaks määramine. Likvideerija ülesanded sätestab seadus (TsÜS § 41 jj, ÄS § 209 jj). TsÜS § 41 lg 3 ja ÄS § 220 järgi vastutavad likvideerijad oma kohustuste rikkumise ja tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed. Sellega tuleb likvideerijal oma ülesannete täitmisel arvestada. TsÜS § 41 lg 7 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudmisel likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. Kui avaldajatel on puudutatud isiku vastu nõue, siis on nad ringkonnakohtu arvates TsÜS § 41 lg 7 järgi huvitatud isikuteks, kellel on õigus esitada kohtule avaldus likvideerija tagasikutsumiseks. Kuna TsMS § 475 lg 1 p-st 11 tulenevalt kuulub avaldus likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks läbivaatamisele hagita menetluses, siis vastava avalduse lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas likvideerija on täitnud oma kohustusi kohaselt ning selleks kohustada likvideerijat kohtule vajalikud andmed esitama. Seega on seaduses on ette nähtud võimalus teostada likvideerija tegevuse üle kontrolli. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 41 lg 7 järgi saab kohus likvideerija tagasi kutsuda üksnes mõjuval põhjusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.