Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

A. V. esitas Viru Maakohtule avalduse füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. 22.01.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.02.2019 kohtule ajutise aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

25.02.2019 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; tutvunud võlgniku pankrotiavalduses esitatud materjalidega; analüüsinud saadud andmeid ja koostanud alljärgneva aruande. I Võlgniku üldandmed: A. V., isikukood xxx Elukoht: rahvastikuregistri andmetel xxx; võlgniku avalduse alusel xxx. Töökoht: töötu, arvel xxx Perekonnaseis: vallaline

Ülalpeetavad : rahvastikuregistri andmetel järeltulijad puuduvad (lisa 1 – väljavõte rahvastikuregistrist). II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest ning muudelt seotud isikutelt.

nr

EE392200221029693086, mille saldo on 29.54 eurot ja nr

EE962200221042692679, saldo 7.35 eurot. Mõlemal kontol on broneeringud kaardi kuutasudest (lisa 5 – Swedbank vastus järelpärimisele). Võlgnikule on kontole nr ...3086 Eesti Töötukassa poolt juunis ja juulis 2018 makstud töötutoetust ja tasu proovitöö eest, kokku 22,82 eurot, kuid võlgnik ei ole isegi neid rahalisi vahendeid välja võtnud. Samuti ei ole võlgnik pöördunud ajutise halduri poole rahaliste vahendite kasutamiseks vähemalt seaduses lubatud limiidi ulatuses. Teistes krediidiasutustest kehtivad lepingulised seosed puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 1.01.2009. Maksu- ja Tolliamet’i andmetel on 2017.a. perioodil märts kuni august võlgnikule töötasu deklareerinud Viru Vangla ja Eesti Vanglatööstus (lisa 6 – deklareeritud tulu 2017). 2018.aastal

on võlgnik saanud töötasu juulis AS-lt HKSCAN Estonia 968,16 eurot) ja september -oktoober Pallantis Grupp OÜ-lt (lisa 7 – deklareeritud tulu 2018). Järelikult ajutise halduri arvates isikul on olnud võimalik tööd saada, kuid mingil põhjusel ei ole töösuhted kestnud. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. 2.2.5 Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Kohtutäiturite menetluses on käesoleval ajal 20 nõuet (lisa 8 – väljavõte täitemenetluste registrist). Registri kohaselt on võlgnikul kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees:

summas 256 € kohtutäitur Krista Järvet

menetluses (lisa 9 – Krista Järvet teatis) ja summas 240 € kohtutäitur Risto Kütt menetluses ja summas 400 € kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses (lisa 10 – Natalja Malahhova teatis); KOKKU 896 eurot. Nõuded on võetud täitmisele 2016.aastal, seega eelduslikult peaksid need aeguma vähemalt 2020.aastal.

Enamus tsiviilnõudeid on antud täitmiseks perioodil 2015-2016.a. Kuna nõuded on üsna suured, siis ei pea ajutine haldur võimalikuks, et saadud rahalisi vahendeid oleks võlgnik kasutanud ainult hädavajadusteks. Samuti ei pea ajutine haldur tõepäraseks pankrotiavalduses esitatud väidet, et kohustuste võtmise ajal olid sissetulekud piisavad. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi, mis on veel sissenõutavad võlausaldajate poolt summas 12 956 eurot. Ajutine haldur ei ole arvestanud võlanõuetes kohtutäiturite tasusid, kuid edasises menetluses võivad need lisanduda. IV Maksejõuetuse põhjustest Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega ning möönab, et selle on tegelikult koostanud Eesti Töötukassa ametnik, kes eelduslikult ei tea või ei taha või ei oska tegelikke nõudeid isegi hinnata. Ajutine haldur on veendumusel, et arvestades praktikat Töötukassa ametniku poolt vormistatud pankrotiavalduste menetluste kohta, siis ilmselt ei saa võlgnik päris täpselt aru, mida pankrotimenetlus tähendab ning mis peab olema see tulem, mida ta soovib läbi pankrotimenetluse saavutada. Kui ametnik on loonud võlgnikule pettekujutelma selles, et pankrotimenetluses ei ole vaja midagi maksta, sest sissetulek on alla miinimumi, siis pole see õige. Tegelikult tuleks võlgnikul juba pankrotimenetluses tasuda vabatahtlikult mingi summa igakuiselt võlausaldajatele. Samuti on MTA esitatud materjalidest näha, et tegelikult võlgnik on olnud võimeline tööd saama ning töö on ka hästi tasustatud, kuid miks siis töösuhted on lõppenud, kui isik on motiveeritud oma võlgadest vabanema. Edasises kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik vähemalt 5 aastat kohtu järelevalve all ning on kohustatud esitama aruandeid oma tulu kohta ning hoolimata väikesest tulust tuleb täita kohustusi ka võlausaldajate ees. Seega, tegemist on pika protsessiga ning pole garanteeritud, et võlgnik seejärel oma kohustustest vabastatakse, see on võimalik, kui võlgnik täidab kõiki seaduses ettenähtud kohustusi võlausaldajate ees. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku eelneva eluga ning on tuvastanud, et võlgnikku on mitmel korral karistatud nii kriminaalkorras kui ka veel on kehtivad karistused väärteoasjades. Viru Maakohus on 24.05.2018 määrusega vabastanud A. V.i karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohtumääruse kohaselt on võlgnik lõpetanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 2012.aastal puusepa eriala, lisaks on lõpetanud tõstukijuhi kursused. Puidutsehhis töötades väidetavalt võlgnikul kinnipidamiskohas probleeme ei esinenud. Samuti on kohtumäärusest näha, et võlgnik ei ole eelnevalt talle omistatud tegudest õppust võtnud ning on rikkunud talle määratud reegleid.

Nüüdne käitumiskontroll on määratud kuni 22.11.2019.a. (lisa 11 – Viru MK määrus 24.01.2018). Võttes eeltoodu aluseks ja tutvunud kohtumääruses esitatuga, jääb ajutisele halduruile arusaamatuks, et võlgnik seniajani ei ole leidnud endale töökohta kuigi vajalikud teadmised ja oskused peaksid olema. Töötukassas arvel olemine ei taga võlgnikule kindlasti kohustustest vabastamist. Lähtudes eeltoodust peaks võlgnik olema eriti motiveeritud muutuma, kuid esitatud pankrotiavalduse põhjal ajutine haldur küll selliseid perspektiive ei näe. V Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui võlgnik ei loobu pankrotiavaldusest ja Viru Maakohus kuulutab välja A. V. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

MENETLUSE KÄIK

04.03.2019 kohtuistungil jäi ajutine haldur 25.02.2019 esitatud aruande juurde. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde, täpsustas, et töötab alates 01.02.2019 Pallantis Grupp OÜ-s ja teenib miinimumpalka, mis laekub tema sõbranna V. K. arveldusarvele nr EE552200221022660977.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, A. V. ́i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. V. on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara (vara puudub, kohustused summas 12 956 eurot). Võlgnikul puudub selline sissetulek, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause A. V. ́i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.03.2019 kell 11.30 videokonverentsi teel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas kohtusaalis nr 4 Kooli 2a, Jõhvi linnas ja saalis nr 344 Tartu kohtumajas. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi, tunnitasuga 90 eurot.

A.

V. ́i

Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Arvestades asjaolu, et A. V. ́il puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu summas 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.