Väljamõistetud menetluskuludelt on AA kohustatud tasuma BBle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata AA 23.01.2019 avaldus hagi tagamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-18-8166 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
25.05.2018 AA esitas Pärnu Maakohtule hagi BB vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt elatis välja mõistetud maksekäsukiirmenetluse käigus kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kostja on esitanud avaldused elatise sissenõudmisek kohtutäituritele: summas 6397,56 euro seisuga 06.08.2008 (täiteasi nr 175/2008/1744; kohtutäitur CC) ja summas 20 393 euro seisuga 11.02.2016 (täiteasi nr 176/2016/237, kohtutäitur DD). Kostja on nüüd asunud nõudma hagejale kuuluva pärandvara ühisuse osa käsutamise keelamist ja võõrandamist enampakkumisel, kuigi hageja on täitnud täielikult oma elatise maksmise kohustust. Hageja leiab, et on elatise maksmise kohustuse täielikult täitnud järgmiselt:
1.täiteasi 175/2008/1744 CC juures 06.08.2008 summas 6397,56 eurot (+ täitekulu 906,41 eurot), kostja lõpetas täitemenetluse 22.10.2012.
2.täiteasi 176/2016/237; 11.02.2016 summas 20 393 eurot (+ täitekulu 2282,48 eurot); kostja alustas sama täitedokumendi alusel nõuet uuesti ja hageja on tasunud (hagi esitamise seisuga) summas 4216,91 eurot, seega kokku 165 585,73 Eesti krooni (edaspidi nimetatud kroon);
3.hageja tasus 2002 – 2008 kostja eest BIG Panki laenu (leping L010006451 kostjal sõlmitud Big Pankiga) summas 99 545,62 krooni (: 15,6 = 6381,13 euro) ning lisaks 2001.a (summas 27 454,38 krooni, s.o 1759,90 eurot). Antud laenu võttis kostja hageja teadmata ja kandis üle oma sugulase arvele, laen ei kuulu ühisvara hulka. Hageja tasus seda vaid laste elatise pärast.
4.Kostja on saanud veel kinnistu Xxxxx x eest raha ca 1 580 000 krooni (101 282 eurot); (algfinantseering tuli Xxxxxx xx-x, xxxxx korteri rahade eest) lastele elukoha soetamiseks.
5.Kostja on saanud veel täiteasjas 175/2002/4585 summas 511,05 krooni (32,76 eurot).
6.Hageja on kostjale tasunud veel elatist summas 41 600 krooni (2666,67 eurot) 2007 - 2008 eest enne täiteasja nr 175/2008/1744 alustamist. Kokku on hageja enda arvestuste kohaselt tasunud elatist 122 736,93 eurot. Seega leppis hageja kostjaga suuliselt kokku, et elatisnõuded on täidetud. Eeltoodu alusel hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine kinnistu, registriosa nr 800806, suhtes ja jätta kohtutäitur DDi täitekulud summas 2282,48 eurot ning kohtu -ja menetluskulud kostja kanda, lõpetada täiteasi nr 176/2016/237.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses ei võta hagi õigeks ega tunnista selles tema vastu esitatud nõudeid. Kostja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et perioodil 2003-2006 elasid hageja ja kostja veel ühist kooselu ning kasvatasid koos ka tol ajal alaealisi lapsi, mistõttu on täiesti asjassepuutumatud hageja väited justkui sel perioodil tehtud maksed, ülekanded, kinnisvara võõrandamised jmt oleksid kuidagi seotud täiteasja nr 176/2016/237 aluseks oleva täitedokumendi nõuetega. Täiteasja nr 176/2016/237 aluseks on Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx kohtuotsus asjas nr x-xxxxxxx, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis nende tol ajal xxxxx alaealise lapse kasuks perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatud määras (s.o käesoleval ajal PKS § 101 lg 1) igale lapsele eraldi, mh mõistis kohus hagejalt välja kostja kasuks ka elatisvõlgnevuse perioodil 01.06.2006 – 30.04.2008 summas 25 025 Eesti krooni iga lapse kohta, s.o kokku 100 100 krooni. Hageja oma kohustusi vabatahtlikult täitma ei asunud, mistõttu algatas kostja 05.08.2008 Pärnu kohtutäitur CC büroos täitemenetluse nr 175/2008/1744 üksnes elatisevõlgnevuse summas 100 100 krooni (so ca 6397,60 eurot) sissenõudmiseks. Igakuise üha kasvava elatise iga lapse kohta eraldi jäi hageja kostjale aina võlgu. Esitatud täitetoimikust nähtuvalt on ka kohtutäituri büroo töötaja 09.12.2012 selgitanud hagejale, et kuivõrd antud täiteasjas nõutakse sisse juba 2008. aastaks tekkinud elatisvõlgnevust, siis
2-18-8166 asjaolu, et vahepeal oli mõni tema lastest täiskasvanuks saanud, ei muuda nõude olemasolu ega selle summat. Kuna hageja hoidis teadlikult ja tahtlikult kõrvale oma lastele elatise maksmise kohustuse täitmisest, algatas Lõuna Ringkonnaprokuratuur 20.05.2010 tema vastu kriminaalasja nr xxxxxxxxxx). Kostja vastusele lisatud täitetoimiku dokumentidest nähtuvalt on tõendatud, et 2010. aasta alguseks oli hageja tasunud oma 100 100 krooni suurusest elatisvõlgnevusest kostjale üksnes 4000 krooni (s.o 4% nõudest); ta ei olnud käinud ise kordagi kohtutäituri büroos ega teinud kokkuleppeid elatisvõlgnevuse tasumiseks. Hageja aktiviseerus elatisevõlgnevuse tasumise kohustust täitma alles siis, kui oli ilmne, et ta võib saada pahatahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidumise tõttu kriminaalkorras karistada ning 22.10.2012 lõpetaski kohtutäitur CC täiteasjas nr 175/2008/1744 menetluse nõude rahuldamise tõttu. 08.02.2016 algatas Kostja Hageja vastu uue täiteasja kohtutäitur DDi büroos sama täitedokumendi, Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx otsuse alusel ent perioodil 01.05.2008 – 27.12.2015 tekkinud uue elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks. Seda võlgnevust ei nõutud sisse täiteasjas nr 175/2008/1744. Tegemist oli tol ajal n.ö jooksva elatisega, mida hageja samuti ei täitnud ning see tekitas talle aina uut võlga. 2016. aastaks, mil kostja algatas hageja vastu uue täiteasja, ei olnud hageja tasunud oma lastele elatist jooksva nõudena juba seitse aastat. Osad lapsed olid saanud vahepeal täisealiseks ning nende eest kostja hageja vastu nõuet kunagi ei esitanudki, s.t et hageja kohustused kostja ees peaksid olema tegelikkuses kordades suuremadki. Täiteasja nr 176/2016/237 algatamise avaldusega koos esitas kostja kohtutäiturile ka detailse arvestuse võlgnevuse kujunemisest, mille arvestamise alustes osutas kohtutäitur sissenõudjale ise abi, et see korrektne oleks ega dubleeriks ühtki varasemat nõuet. Selle tabeliga on hageja olnud tuttav juba vähemalt alates 2016. aasta veebruarist. Kuni hagi esitamiseni, s.o 2,5 aastat, ei esitanud hageja sellele ühtki vastuväidet – vastupidi, ta üksnes irvitas kostja ja oma enese laste üle, et „temalt nagunii midagi võtta ei ole ja ta töötabki meelega miinimumpalga eest“. Nüüd, mil kostja päris pärandvara ühisusest osa, mille hulka kuulub kinnisasi, ning ta ei saa vara olemasolu varjata, hakkas ta otsima võimalusi ja põhjuseid venitada täiteasjas vara müüki või püüda see ära hoida. Kostja hinnangul viitavad kõik vastusega koos esitatud tõendid üheselt sellele, et hageja käitumine on olnud juba vähemalt 2008. aastast alates pahatahtlik – ta pole kunagi tasunud oma lastele elatist vabatahtlikult ning kui midagi ongi laekunud, siis üksnes täitemenetluses kohtutäituri abiga. Pikki aastaid järjest on hageja käest õnnestunud kohtutäituril sisse nõuda üksnes väga väikesesummalisi nõudeid (enamasti 40 - 60 eurot kuus, vahel ka periooditi 120 – 150 eurot kuus). Samal ajal ulatus elatisevõlgnevus mitmekümnete tuhandete eurodeni. Kostja pidi üksi kasvatama xxxxx alaealist last ja suutma neile tagada igakülgse heaolu ilma hageja abita. Kostja on sellega ka toime tulnud ning tänaseks hetkeks on kõik lapsed saanud täiskasvanuks (täitemenetluse algatamise hetkel olid nõudes sisaldunud lapsed alaealised), ent see ei muuda hageja kohustust täna oma lastele neile õigeaegselt tasumata jäänud elatis võlgnevusena tagant järele tasuda. Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Poolte nõusolekul ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, hageja vastuseks kostja vastuväidetele selgitas täiendavalt juba hagiavalduses esitatud väiteid. Kohus 25.01.2019 määrusega veel kord selgitas tõendamist vajavaid asjaolusid, tõendamiskoormise jaotust ning andis menetlusosalistele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks, menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole esitatu kohta arvamuse avaldamiseks ning teatas kohtulahendi teatavaks tegemise aja.
2-18-8166
2.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
3.23.01.2019 hageja esitas kohtule ühe lauselise taotluse täitemenetluse peatamiseks, taotlus oli adresseeritud kohtutäiturile, kuid telefoni teel hageja kinnitas kohtule, et pidas avalduse esitamisel silmas hagi tagamise abinõude rakendamist kohtu poolt. 24.01.2019 määrusega kohus jättis hagi tagamise taotluse käiguta ja määras hagejale tähtaja hagi tagamise taotluse põhjendamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kohtu määratud tähtpäevaks hageja hagi tagamise vajaduse põhjendust kohtule ei esitanud ega ole tasunud ka riigilõivu. Hagejat oli hoiatatud, et taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise ja/või riigilõivu tasumata jätmise korral jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud ega tasunud riigilõivu, on kohus otsustanud jätta hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuid määrust selle kohta ei ole kohus kirjalikult veel vormistanud. Seega märgib kohus vastava otsustuse kohtuotsuse resolutsiooni. TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa kohtuotsust hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise osas vaidlustada.
4.Hageja esitas hagi elatise võlgnevuse sissenõudmiseks tema suhtes toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2016/237. Poolte kirjalike seisukohtade ja kohtule esitatud tõendite põhjal kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx mõisteti AAlt BB kasuks välja elatis xxxxxle lapsele, sh mõisteti hagejalt iga lapse kohta välja perioodi 01.06.2006 – 30.04.2008 eest elatise võlgnevus 25 025 krooni ( eurot), kokku xxxxx lapse kohta summas 100 100 krooni ( eurot), ja iga lapse ülalpidamiseks elatis otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud määras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ühe lapse kohta kuus) alates 01.05.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Alates 01.07.2010 jõustunud uus perekonnaseadus sätestab sama suure minimaalse elatise § 101 lg-s 1. Vaidlusalune täitemenetlus nr 176/2016/237, milles toimuvat sundtäitmist hageja taotleb tunnistada lubamatuks, algatati kostja 08.02.2016 avalduse alusel. Täitedokumendiks on xx.xx.xxxx kohtuotsus ja nõude sisuks perioodil 01.05.2008 – 31.12.2015 kogunenud elatise võlgnevus summas 20 393 eurot..
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 kohaselt saab kohtulahendist tuleneva nõude rahuldatusele, ajatamisele või tasaarvestamisele tuginevalt taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist üksnes siis, kui alus, millele vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja taotleb tunnistada kohtuotsuse täitmiseks algatatud sundtäitmine lubamatuks, kuna otsus olevat tema poolt täidetud, kuid põhjendab seda peamiselt enne kohtuotsuse tegemist toimunud asjaoludega. Kohus on eelmenetluses korduvalt juhtinud hageja tähelepanu sellele, et täitedokumendiks on 2008.aastal tehtud kohtulahend, seega enne seda toimunud raha andmise ja/või võimalike tasaarvestuste kohta oli võimalik vastuväiteid esitada kohtumenetluses. Kohus on hagejale selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb hagejal hagi rahuldamise eeldusena tõendada. Hageja ei ole tõendanud, et on ülalpidamiskohustuse täies ulatuses täitnud ning et seetõttu on sundtäitmine lubamatu.
6.Enamus hagiavalduse põhjendusi puudutavad enne 2008.a kohtuotsust ja täiteasja nr 175/2008/1744 alustamist toimunut. Hageja esile toodud asjaolud ei tõenda täiteasjas nr 176/2016/237 sundtäitmisel oleva võlgnevuse puudumist või tasumist. Täitemenetlus nr 175/2008/1744 algatati xx.xx.xxxx kohtuotsusega tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2006 – 30.04.2008 eest väljamõistetud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ning see täitemenetlus on 2012.a nõude rahuldamise tõttu lõpetatud. Kuigi elatis on kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt välja mõistetud laste ema BB kasuks, olid elatise saamiseks õigustatud isikud lapsed YY, EE, FF ja GG. Kostja 08.02.2016 esitatud täitmisavalduses on välja toodud hageja elatise võlgnevuse kujunemine ja suurus kuude lõikes kolme lapse kohta. Xxxxxs laps, YY, oli xx xx xxxx saanud täisealiseks.
2-18-8166 Täitmisavaldusest nähtuvalt toimub täiteasjas nr 176/2016/237 sundtäitemenetlus perioodil 01.05.2008 – 27.12.2015 tekkinud elatise võlgnevuse 20 393 eurot sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajaks sellest tasutud 4216,91 eurot. Seega ka hageja ise kinnitab, et võlgnevus ei ole täielikult tasutud. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on hagejal elatise võlgnevus veel vähemalt 15 000 eurot ning sundtäitmine seega õigustatud.
7.Hageja hagiavalduses märgib, et on tasunud elatist kokku 122 736,93 eurot. Seejuures hageja on kroonides näidatud summad arvestanud eurodeks kursiga 1 euro = 15,6 krooni, ametliku kursiga 1 euro = 15,6466 krooni arvestatud summad on mõnevõrra väiksemad. Elatis on välja mõistetud xxxxx lapse ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni ning kõik lapsed olid hagi esitamise ajaks täisealiseks saanud ja kogu väljamõistetud elatis on sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole välja toonud kohtuotsusega välja mõistetud elatise kogusummat ega analüüsinud, kas tema nimetatud summa katab kogu väljamõistetud elatise. Väitest, et hageja on enda arvestuste kohaselt tasunud elatist 122 736,93 eurot, ei saa järeldada, et hagejal täitemenetluses sundtäidetavat elatise võlgnevust ei ole. Lisaks sisaldab hageja märgitud summa enne kohtuotsuse tegemist perioodil 2002 – 2008 väidetavalt tehtud makseid, mille kohta kohus on hagejale menetluse käigus juba selgitanud, et hagejal ei ole võimalik nendele tuginedes saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
8.Jätkuvalt on tõendamata hageja väide, et kostja on elatisnõuete tarbeks saanud raha xxxxxx, Xxxxx x elamu eest ning et sellega on kokkuleppel kostjaga loetud kõik elatisnõuded täidetuks. Hageja 30.07.2018 kirjalikule seisukohale lisatud Xxxxx x müügi- ja asjaõigusleping on sõlmitud 10.11.2006, seega samuti enne elatise väljamõistmist xx.xx.xxxx otsusega. Lepingus antud kinnitustest järelduvalt oli tegemist poolte abielu ajal omandatud kinnistuga, kinnistu omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud ainult BB ning hageja andis nõusoleku kinnistu müümiseks. Kinnistu müügihind oli 2 100 000 krooni ja sellest on hageja saanud 500 000 krooni ning BB kontole kantud 1 493 010,17 krooni (1 468 010,17 krooni + 25 000 krooni=1 493 010,17, mitte 1 580 000 krooni, nagu väidetakse hagiavalduses), kuid lepingust ei nähtu kokkulepet, et BB saab selle summa või osa sellest hagejal tekkinud või tulevikus tekkiva laste ülalpidamiskohustuse katteks. Samuti ei ole hageja jätkuvalt selgelt välja toonud ega tuginenud sellele, et BB arvelduskontole makstud raha või osa sellest kuulus hagejale ja on BB kontole kantud hageja ülalpidamiskohustuse katteks.
9.Lisaks on xx.xx.xxxx otsuses tsiviilasjas x-xx-xxxxx tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise võlgnevus perioodi 01.06.2006 – 30.04.2008 eest, sellesse aega jäi ka Xxxxx x kinnistu müük ning seega oli kostjal võimalik kohtumenetluses esitada vastuväide, et Xxxxx x kinnistu müügist saadud rahaga on vähemalt osaliselt elatise nõue kaetud. Kohtuotsusest nähtuvalt arutati asja kohtuistungil AA osavõtul, hageja on saanud esitada oma vastuväited. Kohtuotsus kajastab hageja väidet, et kostja sai ühisvaraks olnud kinnistu müügist 4/5. Seega seda asjaolu on kohus elatise otsuse tegemisel juba arvestanud. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja kohtulahendi täitmiseks toimuva sundtäimise lubamatuks tunnistamise nõuet rajada asjaoludele, mis on tekkinud enne kohtulahendi tegemist.
10.Kohus on praeguses asjas juhtinud hageja tähelepanu ka sellele, et vanemate omavahelised võlakohustused (sh ühisvara jagamisest tulenevad võimalikud nõuded) ei ole tasaarvestatavad laste elatise nõudega, liiati kui teine pool tasaarvestusele vastu vaidleb. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt on võimalik tasaarvestada ainult vastastikuseid rahalisi nõudeid. Kuigi kooskõlas kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg-ga 1 on hagejalt elatis välja mõistetud laste ema kasuks, oli ka siis elatist saama õigustatud isikuks laps (perekonnaseaduse § 60 lg 1) ning ülalpidamiskohustusest tuleneva võlasuhte poolteks on hageja ja laps, mitte hageja ja lapse ema. Seega abikaasade ühisvara jagamisest tulenevaid hageja võimalikke nõudeid laste ema vastu ei ole võimalik tasaarvestada ülalpidamiskohustusega, mis hagejal on laste ees. Kostja eitab väidetavaid suulisi kokkuleppeid elatise tasaarvestamise kohta, samuti vaidleb vastu hageja
2-18-8166 väitele, nagu oleks kostja kinnitanud hagejal elatise võlgnevuse puudumist. Lisaks VÕS § 200 lg 1 p 1 selgelt välistab tasaarvestava poole õiguse tasaarvestada ülalpidamise nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu.
11.Hageja 30.07.2018 menetlusdokumendis väidab, et on laste elatiseks raha maksnud erinevat teed pidi. Elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajal ja kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg-st 2 tulenevalt määrati elatis kindlaks igakuise elatisrahana (ehk vanem andis lapsele ülalpidamist raha maksmise teel). Alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg-st 3 tulenevalt vanemad võivad ülalpidamiskohustust omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega lastele ülalpidamise andmiseks muul viisil, kui igakuiselt raha maksmise teel, pidanuks hagejal olema kostjaga kokkulepe. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda üksnes pärast kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkulepetele, selliste kokkulepete olemasolu ei ole hageja tõendanud. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata.
12.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtutoimikust nähtuvate andmete alusel on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot.
14.Kostja taotleb määrata tema menetluskulude suuruseks lepingulise esindaja kulud 480 eurot, summa sisaldab 80 eurot käibemaksu. Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja ei ole kostja menetluskulude koosseisu ega suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu kokku 4 tundi on selle asjaga tegelemiseks põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot + käibemaks on mõistlik ja jääb alla kohtupraktikas tunnustatud advokaadi tunnitasu. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruse kindlaks taotletud suuruses ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit,millele lisandub 8% aastas). Viivist tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/Allkirjastatud digitaalselt/
2-18-8166 Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.