2-19-382 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldajad, usaldusisik ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 10.04.2019 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku F.I pankrot ning pankrotihalduriks nimetati M K. 06.02.2020 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu ning haldur vabastati kohustustest. Võlgnik esitas 09.01.2019 avalduse kohustustest vabastamiseks ning kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kohustub täitma pankrotiseaduses (PankrS) § 173 nimetatud kohustusi (I kd, tl 2). 06.02.2020 määrusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused (II rahuldamisjärgu nõuded) olid kokku summas 16 589,74 eurot (I kd, tl 83 pöördel).
3.Esitatud aruanded. 3.1 Võlgnik esitas 31.03.2021 esimese aruande perioodi 16.03.2020 kuni 16.03.2021 osas (I kd, tl 98-125). Võlgnik märgib aruandes, et töötab alates 07.05.2020 puhastusteenindajana S K OÜ-s. Aruande lisana esitatud töölepingu kohaselt, on leping sõlmitud määramata tähtajaks (I kd, tl 100). Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps (9a). Võlgnik märgib enda sissetulekuteks töötasu 600 eurot, töövõimetushüvitis 260 eurot ja peretoetus 79 eurot. Võlgnikul vara puudub. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Võlgniku esitatud Swedbank AS konto XXX väljavõttest perioodil 16.03.2020 - 16.03.2021 nähtub, et võlgnikule on laekunud töövõimetushüvitis juunis ja juulis 2020 summas 174,45 eurot (I kd, tl 105). AS SEB panga konto XXX väljavõttest (I kd, tl 106-121) perioodil 16.03.2020 – 16.03.2021 nähtub, et võlgnikule on 24.03.2020 laekunud 2019 aasta tulumaksutagastus 448,20 eurot ja 05.03.2021 2020 aasta tulumaksutagastus 372,76 eurot, igakuiselt peretoetus 79,18 eurot, 06.04.2020 Kohila valla toetus 265,82 eurot, igakuiselt töövõimetoetus kuni 263,11 eurot ning töötasu kuni 704,62 eurot kuus. 3.2 Võlgnik esitas 11.02.2025 teise aruande perioodi 01.01.2021 kuni 08.12.2021 osas (I kd, tl 130-133). Võlgnik märgib, et tal on üks ülalpeetav, alaealine laps (10a). Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 10.01.2022 OÜ-s P G kokana ja klienditeenindajana. S K OÜ-s töötas võlgnik perioodil 07.05.2020 kuni 06.05.2021. Võlgnik märgib enda sissetulekuteks pensioni, peretoetuse, pensionikeskuselt saadud 3060,30 eurot (II pensionisammas), töötasu ning töövõimetus toetuse. Võlgnik esitas 28.02.2022 väljavõtte 2020 tagastatava tulu kohta summas 372,76 eurot (tuludeklaratsioon) (I kd, tl 136-137). 28.03.2022 esitas võlgnik P G OÜ-ga sõlmitud töölepingu, mille kohaselt on leping sõlmitud tähtajatult alates 10.01.2022 (I kd, tl 138-141). 3.3 Võlgnik esitas 25.07.2023 kolmanda aruande perioodi 01.04.2022 kuni 01.04.2023 osas (I kd, tl 154-176). Võlgnik märgib aruandes, et on töötu, vara puudub ning tal on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik märgib, et ei ole saanud tegeleda tulutoova tegevusega tulenevalt tema tervisest. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Aruandele lisatud Töötukassa tõendist nähtub, et võlgnik on töötuna registreeritud alates 26.07.2022 (I kd, tl 155). Võlgnik aruandes eraldi oma sissetulekuid ei märgi, kuid esitab pangakontode väljavõtted. SEB panga konto XXX väljavõttest (I kd, tl 159-176) perioodil 01.04.2022 kuni 01.04.2023 nähtub, et võlgnikule laekus 23.03.2023 2022 aasta tulumaksutagastus 333,89 eurot, töövõimetoetus igakuiselt kuni 288,55 eurot, töötasu 2022 aasta märtsis 500 eurot,
2-19-382 aprillis 506 eurot, mais 255 eurot, juunis 445 eurot, peretoetus kuni jaanuar 2023 660 eurot kuus ning alates veebruar 2023 80 eurot kuus, töövõimetushüvitis igakuiselt kuni 249,14 eurot. 3.4 Võlgnik esitas 29.04.2024 neljanda aruande perioodi 02.04.2023 kuni 02.04.2024 osas (I kd, tl 185-190). Võlgnik märgib aruandes, et tervislik seisund ei võimalda tal tööl käia. Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps (12.a). Võlgnik märgib enda sissetulekuteks (kuude lõikes erinev) töövõimetustoetuse, pensioni, peretoetuse, valla toetuse, poja toetuse, töötukassa toetuse. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik märgib, et maksab kohtutäitur Õ P’ile ositi 10 eurot kuus (halduritasu). Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Võlgnik esitas 07.05.2024 oma SEB konto XXX väljavõtte perioodi 02.04.2023 – 02.04.2024 osas (II kd, tl 1-25). Konto väljavõttest nähtub, et võlgnikule laekus 11.03.2024 tulumaksutagastus 2023 aasta eest 124,58 eurot, töövõimetoetus kuni 328,66 eurot kuus, igakuiselt peretoetus 80 eurot, Kohila valla toetus kuni 307,50 eurot kuus. 14.05.2024 esitas võlgnik Töötukassa tõendi, 2023 aasta tuludeklaratsiooni ning tervisliku seisundi andmed (II kd, tl 28-35). 16.05.2024 esitas võlgnik oma väljaminekute loetelu, mille alusel on võlgniku väljaminekuteks ühes kuus 688,91 eurot (II kd, tl 62-63). 14.05.2024 Töötukassa väljastatud tõendi, millest nähtub et võlgnik on töötuna arvel alates 26.07.2022 (II kd, tl 29). 28.05.2024 esitas võlgnik oma Swedbank AS kontode väljavõtted, milledest nähtuvalt on kontode jääk 0 eurot (II kd, tl 65-67). 3.5 Võlgnik esitas 20.03.2025 lõpparuande perioodi 03.04.2024-06.02.2025 osas (II kd, tl 78-122). Võlgnik märgib, et alates 08.08.2024 töötab ta L OÜ-s tootmistöölisena (rendilepingu alusel). Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused ja töötasu. Võlgnik märgib, et maksab kohtutäitur Õ P’ile ositi 10 eurot kuus (halduritasu), mille jääk on 358,84 eurot. Võlgnik esitas koos aruandega enda SEB panga konto XXX väljavõtte perioodi 03.04.2024 – 06.02.2025 osas (II kd, tl 80 – 122). Konto väljavõttest nähtub, et võlgnikule laekub töövõimetoetus igakuiselt kuni 363,47 eurot, Kohila valla toetused, igakuine peretoetus 80 eurot ning töötasu 2024 augusti eest 163,77 eurot, september 230,78 eurot ja oktoober 315,26 eurot. Võlgnik esitas 23.03.2025 enda 2024. aasta tuludeklaratsiooni, mille alusel on tagastatav tulumaks 0,07 eurot (II kd, tl 124-126) ning sõlmitud käsunduslepingu tööandja L OÜ-ga perioodiks 01.01.2025 – 31.12.2025 (II kd, tl 127-132).
4.Kohus edastas võlgnikule 11.02.2025 kohtunõude kus märkis, et võlgnikul tuleb esitada lõpparuanne ning tal tuleb eelnevalt esitatud aruannete osas esitada täiendavaid selgitusi ning tõendeid. Võlgnik esitas 20.03.2025 lõpparuande koos lisadega, kuid eelnevate aruannete osas selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Kohus määras võlgnikule 25.03.2025 kirjaga uue tähtaja puuduolevate selgituste ning andmete esitamiseks. Võlgnik esitas kokkuvõtte oma tulude osas, mille kohaselt oli võlgniku tulu perioodil 2024 aasta aprill kuni 2025 aasta veebruar kokku 11 091,30 eurot (II kd, tl 134-137). Võlgnik esitas Töötukassa 13.03.2025 töövõime hindamise otsuse, millest nähtuvalt on võlgnikul osaline töövõime (II kd, tl 138-141). Võlgnik esitas selgitused, et tema kontod XXX konto on suletud ja XXX on tema lapse oma, mille väljavõtet talle ei väljastata (II kd, tl 142).
5.Võlausaldajate seisukohad. 5.1 Kohtutäitur Heimo Vilpuu esitas seisukoha 08.04.2025 ning märgib, et jätab võlgniku kohustustes vabastamise kohtu otsustada (II kd, tl 153) 5.2 Telia Eesti AS märgib oma 08.04.2025 vastuses, et neil võlgnevus puudub ning vastuväiteid kohustustest vabastamise osas ei ole (II kd, tl 154). 5.3 Elisa Eesti AS märgib oma 08.04.2025 vastuses, et neil puuduvad täitmata kohustused (II k, tl 155).
2-19-382 5.4 Kohtutäitur Kersti Kaljula esitas seisukoha 08.04.2025 ning kinnitab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul täiturile võlgnevust tasunud, mis on 08.04.2025 seisuga 360,57 eurot. Kohtutäitur palub lahendada võlgnik F.I kohustustest vabastamise taotluse kohtul (II kd, tl 156-158). 5.5 Aktiva Finance Group OÜ esitas seisukoha 16.04.2025 (II kd, tl 160-169). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Menetluse kestel võlgnik võlausaldajale makseid teinud ei ole. 5.6 Võlausaldaja OÜ Blaumont Invest ei ole kohtule seisukohta esitanud.
6.Kohus määras ärakuulamise aja ja kutsus võlgniku Rapla kohtumajja ärakuulamisele 24.04.2025 kell 14.00. Ärakuulamisel palus võlgnik enda kohustustest vabastamist. Võlgnik selgitas, et 2021 võttis välja II samba pensionifondi, millest saadud rahaga remontis korteri. Võlgniku sõnul oli korteri remont hädavajalik, kuna korteris puudus WC-pott, puudus äravool ning vannituba. Võlgnik märgib, et keegi ei ole talle selgitanud või teavitanud, et oleks pidanud tegema pensionifondist saadud rahast võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgnik käib tööl siis kui tööandjal teda vaja on. Võlgniku tervislik seisund ei ole tal võimaldanud tööl käija. Võlgnik on olnud töötuna arvel ning otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik leiab, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamise puhul ei ole tal endiselt võimalik võlausaldajatele makseid teha.
7.Kohus palus võlgnikul selgitada, kelle korteri remondiks raha kulus ning mis oli tehtud tööde maksumus. Võlgnik esitas kohtule fotod remontivajavast korterist ning selgitas, et tegemist oli võlgniku pojale kuuluva korteriga, mis vajas kapitaalremonti. Võlgnik panustas poja korterisse, kuna soovis ise korterisse kolida ning enne sissekolimist vajas see remonti. Võlgnik märgib, et elab XXX korteris koos oma alaealise lapsega ning on ka sinna sissekirjutatud. Võlgniku SEB AS pangakonto väljavõttest nähtub, et Pensionikeskus on võlgnikule teinud 02.09.2021 kande summas 3060,30 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud kohustustest vabastamise menetluses esitatud aruannetega ja nendele lisatud dokumentidega, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega, kuulanud võlgniku isiklikult ära, on kohus seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja F.I tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FIMS-i jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (PankrS).
10.Vastavalt PankrS § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
11.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 08.01.2019 ning võlgniku kohustustest
2-19-382 vabastamise menetlus algatati 06.02.2020 määruse alusel. Seega lõppes võlgniku kohustustest vabastamise viie aastane tähtaeg 06.02.2025.
12.Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.
13.Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt RK 17.04.2013 määrus 3-2-1-46-13, p 11).
14.PankrS § 173 lg 1 tuleneb võlgniku kohustus menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 1 1 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 ja 2 alusel ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on olnud kohustustest vabastamise menetluse ajal tervisest tulenevatel põhjustel töötu ning Töötukassas ka arvel. Võlgniku sissetulekuks on olnud enamasti sotsiaaltoetused. Võlgniku on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgniku igakuisteks kuludeks on ca 688 eurot. Võlgniku sissetulek on jäänud ühes kuus alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga. Tulenevalt võlgniku sissetulekutest ei ole võlgnikul saanud tekkida rahalisi vahendid võlausaldajale tasumiseks. Kohtule teadaolevalt võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, sõidukid ning äriühingud. Kohtu hinnangul ei nähtu asjast, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes esitanud ning kohtu nõudmisel piisavalt selgitusi temale laekunud summade ja aruande perioodi kulgemise kohta. Samuti on võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule kõik ettenähtud dokumendid oma sissetulekute kontrollimiseks. Riigikohus on 30. oktoobri 2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-093606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse
2-19-382 hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Töötukassa 13.03.2025 otsusest tulenevalt on võlgnikul osaline töövõime kuni 18.04.2030. Otsusest tulenevalt on võlgnikul kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Võlgnikul on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Võlgnikul on energiapuuduse, ärevuse tõttu piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, muutuste, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, väljaskäimine, võõrastega kontakteerumine, mitteametlik sotsiaalne suhtlus. Arvestades võlgniku tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Kuna võlgniku puhul on tegemist isikuga kes oma tervisest tulenevalt ei saa igal alal ja ajal töötada, ei saa võlgnikult mõistlikult oodata suurema tulu teenimist. Olemasolevast sissetulekust suuremate väljamaksete tegemine seadnuks ohtu võlgniku võime tagada nii endale kui ka tema alaealisele lapsele minimaalsed elatusvahendid. Kohus leiab, et hinnates võlgniku PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste täitmist ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid erandlikke asjaolusid (võlgnik on osalise töövõimega ning peamisteks sissetulekuteks on sotsiaaltoetused) ja et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud, ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Kohus möönab, et pensionisamba väljamakse näol on tegu sissetulekuga ja millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Kohtu arvates on võlgniku põhjendused 2021 aastal Pensionikeskuselt laekunud II pensionifondist saadud rahade kasutamine oma eluaseme remondiks põhjendatud ning kohus leiab et tegemist oli hädavajaliku remondiga, kuna tegemist oli võlgniku ning tema alaealise lapse elukohaga. Kohus leiab, et kuigi võlgnik võlausaldajale väljamakset pensionisambast teostanud ei ole, ei ole tegemist tahtliku võlausaldaja huvide kahjustamisega, arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja keerulist majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse jooksul kahjustanud võlausaldaja huve PankS § 173 lg 1 mõttes. Maakohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole mõistlik, arvestades võlgniku elulisi asjaolusid (sh tervislikku seisundit) ning menetluse kestuse pikkust. Ei ole ette näha, et võlgniku tervis paraneks või sissetulekud suureneksid. Võlgniku alaealine laps on alles 13 aastane ning teine vanem on surnud. Seega ei lõppe võlgnikul ka niipea ülalpidamiskohustus. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest.
15.Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
16.TsMS § 175 lg 6 alusel määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
17.Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud F.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
2-19-382
19.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab F.I kohustustest vabastamise menetluse, tuleb F.I vabastada enda usaldusisiku kohustustest kohustustest vabastamise menetluses. Menetluskulud
20.Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
21.Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
22.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.