XX kaebus kohtutäituri Marek tegevusele täiteasjas 014/2015/1696
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2018.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Laanemets
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Mõisa tn 4, 13522 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.10.2018.a määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku, kohtutäitur Marek Laanemets, kanda.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Jätta XX kaebus kohtutäituri Marek Laanemets tegevusele täiteasjas 014/2015/1696 läbi vaatamata.
2.2.Jätta menetluskulud, sh avaldaja esindamisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulud, puudutatud isiku, kohtutäitur Marek Laanemets, kanda.
3.Rahuldada XX määruskaebus.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud, sh avaldaja esindamisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulud, puudutatud isiku, kohtutäitur Marek Laanemets, kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586
Asjaolud
1.Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-15-1976 mõisteti avaldajalt välja menetluskulud summas 35 eurot. Puudutatud isik algatas sissenõudja avalduse alusel 03.10.2015.a täitemenetluse täiteasjas nr 014/2015/1696. Koos täituritasuga võlgnes avaldaja 72,76 eurot. 17.04.2018.a koostas puudutatud isik rahalise nõude arestimise akti, mille alusel kohustas Sotsiaalkindlustusametit avaldajale makstavast vanemahüvitisest kinni pidama 10 %. Avaldaja esitas 28.06.2018.a kaebuse puudutatud isiku arestimisakti peale. Puudutatud isik ei lahendanud kaebust.
2.Avaldaja esitas 23.08.2018.a avalduse Harju Maakohtule, milles palus tühistada puudutatud isiku 17.04.2018.a arestimisakti ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja väitis, et arestimisakt ei ole kooskõlas TMS § 131 lg-s 2 sätestatud nõuetega. TMS § 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Puudutatud isik kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Avaldaja väitis, et puudutatud isik ei põhjendanud arestimisaktis, millest tulenevalt oli muule varale sissenõude pööramine võimatu ning vanemahüvitise arestimine käesoleval juhul õiglane. Samuti ei kuulanud puudutatud isik ära avaldajat ning puudutatud isikul puudus sissenõudja avaldus. Lisaks väitis avaldaja, et tema kaebus oli tähtaegne. Avaldaja sai arestimisakti kätte 27.06.2018.a Sotsiaalkindlustusametilt. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 28.06.2018.a. Seega oli kaebus tähtaegne. Puudutatud isiku poolt 17.04.2018.a arestimisakti ei saa lugeda avaldajale kättetoimetatuks samal kuupäeval arestimisakti e-posti aadressile XXX TsMS § 3141 alusel saatmisega. Nimelt ei olnud TsMS § 3141 eeldused täidetud. Alternatiivselt taotles avaldaja, et kohus tähtaja ennistaks, kuna arestimisakti ei antud avaldajale üle.
3.Puudutatud isik väitis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Puudutatud isiku hinnangul ei esitanud avaldaja kaebust puudutatud isiku arestimisaktile õigeaegselt. Puudutatud isik saatis avaldaja e-posti aadressile 17.04.2018.a arestimisakti TsMS § 3141 lg 2 alusel. Avaldaja oleks seega pidanud kaebuse esitama hiljemalt 30.04.2018.a. Nimetatud kuupäevaks ta kaebust ei esitanud. Seega esitas avaldaja kaebuse hilinenult. Samuti väitis puudutatud isik, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest avaldaja õiguste rikkumine arestimisaktiga ei ole võimalik. Vanemahüvitise väljamaksmine avaldajale lõpeb enne, kui puudutatud isik saab arestimisakti alusel vanemahüvitisest kinnipidamisi hakata tegema.
4.Harju Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul puudus avaldajal õiguskaitsevajadus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus leidis, et menetluse kestel langes avaldaja õiguskaitsevajadus ära. 14.09.2018.a lõpetas Sotsiaalkindlustusamet avaldajale vanemahüvitise väljamaksmise. Arestimisakti funktsioon oli vanemahüvitisest maksete kinni pidamine. Kuna vanemhüvitist enam ei maksta, ei saa sellest ka kinnipidamisi teha. Kuna kinnipidamisi teha ei saa, ei ole avaldaja õiguste rikkumine enam võimalik ning avaldaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuna maakohtu hinnangul pidi avaldaja avalduse esitamise hetkel teadma, et tal puudus õiguskaitsevajadus.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu määruse täies ulatuses ning saata asi Harju Maakohtule tagasi või alternatiivselt tühistada Harju Maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda ning teha uus määrus, millega jäetakse kõik kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses väidab avaldaja, et arestimisaktile kaebuse esitamisel ei pea hindama kaebuse perspektiivitust, s.t õiguskaitsevajadust. Samal ajal väidab avaldaja, et avalduse esitamisel oli avaldajal õiguskaitsevajadus olemas. Avaldaja õiguste rikkumine oli iseenesest võimalik, sõltumata sellest, et teised täiturid juba tegid vanemahüvitisest kinnipidamisi. Samuti leiab avaldaja, et kui kohtumenetluse kestel lõpeb arestitud nõude täitmine, on seda enam alust tühistada arestimisakt. Viimaseks väidab avaldaja, et arestimisakti õigusvastasuse tuvastamine on oluline menetluskulude jagamise seisukohalt. Isegi kui menetluse kestel langes ära vajadus asja edasi menetleda, oleks menetluskulud pidanud jätma puudutatud isiku kanda.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
8.Määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu määruse täies ulatuses ning saata asi Harju Maakohtule tagasi või alternatiivselt tühistada Harju Maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda ning teha uus määrus, millega jäetakse kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus ei leia, et Harju Maakohtu määrus tuleb täies ulatuses tühistada ning asi maakohtule tagasi saata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et avaldaja õiguskaitsevajadus arestimisakti tühistamiseks langes menetluse kestel ära. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et kohtumenetluse kestel arestimisakti alusel täitmise lõpetamine annab täiendava aluse arestimisakti tühistamiseks. Olukorras, kus arestitavat sissetulekut enam välja ei maksta, ei saa toimuda ka võlgniku õiguste rikkumist ning kohus võib jätta avalduse arestimisakti tühistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda tulenevalt sellest, et avaldaja pidi teadma, et tal puudus avalduse esitamise hetkel õiguskaitsevajadus. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt seda, kas avaldajal oli avalduse esitamise hetkel õiguskaitsevajadus arestimisakti tühistamiseks ning seejärel, kes peab kandma maakohtu menetlusega seotud menetluskulusid.
9.Avalduse esitamise hetkel (23.08.2018.a) oli avaldajal õiguskaitsevajadus puudutatud isiku arestimisakti tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kestis avaldaja õiguskaitsevajadus senikaua, kuni Sotsiaalkindlustusamet lõpetas vanemahüvitise väljamaksmise, s.o 14.09.2018.a. TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja õiguste rikkumine oli avalduse esitamise hetkel kuni vanemahüvitise väljamaksmise lõpetamiseni võimalik järgnevatel põhjustel. Esiteks ei vastanud arestimisakt TMS §-s 131 sätestatud nõuetele ning selle alusel väljamaksete kinnipidamisel oleks rikutud
3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586 avaldaja õigusi. TMS § 131 lg 1 näeb ette nimekirja sissetulekutest, millele ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata, sh vanemahüvitisele (TMS § 131 lg 1 p 8). TMS § 131 lg 2 võimaldab teatud piiratud juhtudel siiski TMS § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata. TMS § 131 lg 2 alusel võib seda teha aga ainult siis, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Lisaks sellele tuleb puudutatud isikul viidatud sätte alusel võimalusel kuulata enne otsuse tegemist ära võlgnik. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isik oleks TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldusi täitnud. Puudutatud isiku arestimisakt (vt t I kd lk 6) ei sisalda põhjendust, miks oli vanemahüvitise arestimine käesoleval juhul põhjendatud. Ühtlasi ei selgitanud ka puudutatud isik maakohtu- ega määruskaebemenetluses, milles seisnes arestimisakti nõuetekohasus. Samuti ei nähtu, et puudutatud isikul oli sissenõudja avaldus ning tal puudus võimalus kuulata ära avaldaja. Seega oli puudutatud isiku 17.04.2018.a arestimisakt seadusevastane ning selle alusel vanemahüvitise kinnipidamine oleks rikkunud avaldaja õigusi. Teiseks ei välista avaldaja õiguskaitsevajadust avalduse esitamise hetkel asjaolu, et samal ajal tehti vanemahüvitisest kinnipidamisi teise kohtutäituri arestimisakti alusel. Ringkonnakohus selgitab, et ei ole garanteeritud, et eespool olevad nõuded rahuldatakse ning hüvitisest hakatakse väljamakseid kinni pidama tagapool asuvate nõuete alusel, sh puudutatud isiku nõude ning arestimisakti alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatuga, et kõik tuleviku võimalikud stsenaariumid, mis eespool olevate nõuetega juhtuda võivad, ei ole ettenähtavad. Kolmandaks ei välistanud avaldaja õiguste rikkumist puudutatud isiku väide, et kaebus esitati hilinenult. Puudutatud isik väidab, et avaldaja teadis või pidi teadma arestimisaktist, kuna puudutatud isik toimetas arestimisakti avaldajale kätte 21.04.2018.a TsMS § 3141 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul esitas avaldaja kaebuse tähtaegselt. TMS § 217 lg 1 kohaselt peab kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitama 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TsMS § 314 1 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 3141 lg 2 rakendamise eeldus on see, et avaldaja on teadlik selle sätte alusel kättetoimetamise õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik enda vastuses avaldusele ega määruskaebuses ei ole välja toonud, kuidas oli ta avaldajat TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest informeerinud. Sealhulgas ei nähtunud teavitust ka puudutatud isiku poolt avaldajale edastatud e-kirjas (t I kd lk 18). Pealegi kasutas puudutatud isik arestimisakti edastamiseks avaldaja ligi kahe aasta tagust e-posti aadressi (t I kd lk 19), mille puhul ei pruugi kindel olla, et avaldaja seda enam kasutab. Seega nähtub ringkonnakohtule toimiku materjalidest, et puudutatud isik ei toimetanud avaldajale arestimisakti kätte. Avaldaja väidab, et tema sai arestimisakti kätte 27.06.2018.a. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks selle varem kätte saanud. Järelikult tuleb leida, et avaldaja sai arestimisakti nimetatud kuupäeval kätte ning kaebus, mille avaldaja esitas 28.06.2018.a, esitati tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avalduse esitamise hetkel, 23.08.2018.a, oli avaldajal õiguskaitsevajadus, kuna vanemahüvitise avaldajale väljamaksmine ei olnud lõppenud.
10.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus, kes peab kandma maakohtu menetlusega seotud menetluskulusid. Ringkonnakohus jätab maakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see
4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586 menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse otsustus on maakohtu diskretsiooniotsus ning ringkonnakohus saab seda muuta ainult siis, kui maakohus ületas enda diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus enda diskretsioonipiire. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel ekslikult sellele, et avalduse esitamise hetkel pidi avaldaja teadma, et tal puudub õiguskaitsevajadus. Ringkonnakohus leidis, et avaldajal oli arestimisakti tühistamiseks avalduse esitamise hetkel õiguskaitsevajadus. Sellest tulenevalt ületas maakohus enda diskretsioonipiire menetluskulude jätmisel avaldaja kanda ning ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit selles osas. Ringkonnakohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja alustas kohtumenetlust ning avaldaja menetluskulud tekkisid tulenevalt puudutatud isiku seadusevastasest arestimisaktist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on õiglane jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.
11.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.10.2018.a määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus jätab maakohtu menetlusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulud määruskaebemenetluses
12.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja määruskaebus rahuldati ning menetluse põhjustas puudutatud isiku seadusevastane arestimisakt.
13.Menetlusabiga seonduvad kulud tuleb TsMS § 190 lg 6 alusel välja mõista puudutatud isikult riigituludesse.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.