Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus Hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2017 ostu-müügilepingu VL-2190. Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale neli puitakent, aknalauda ja veeplekki (edaspidi Tooted), samuti teostas hageja nende paigaldustööd (sisaldas vana avatäite demontaazi, uue avatäite paigaldust ja tihendamist montaazivahiga). Lisaks teostas hageja vastavalt Lepingule siseviimistlustööd (sisaldas montaazivahu äralõikamist, sisemiste palede katmist kipsplaadiga, pahteldamist, lihvimist ja värvimist valge värviga) ja vedas vanad aknad jäätmejaama. Välisviimistlustöid kostja hagejalt ei tellinud ja välisviimistlustööde tegemist Leping ka ei sisaldanud. Tulenevalt Lepingust kohustus kostja hagejale tasuma 3751,50 eurot (käibemaksuga). Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma 3751,50 eurot kolmes osas, makse summas 888 eurot (edaspidi I makse) Lepingu sõlmimisel, makse summas 2072 eurot (edaspidi II makse) enne Toodete väljastamist ja makse summas 791,49 eurot (edaspidi III makse) viie päeva jooksul peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. I ja II makse on kostja poolt hagejale tasutud. Hageja lõpetas Lepingu järgsed tööd kostja ehitusobjektil (Lossi 28-5, Viljandi linn) 09.08.2018. Hageja poolt allkirjastatud Toodete ja paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt, Akt lisatud) saatis hageja kostjale allkirjastamiseks oma 10.08.2018 e-kirjaga (e-kiri lisatud). Kostja Akti ei allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste punkt 2.7 kohaselt loetakse tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks, kui ostja (kostja) ei ole viie tööpäeva jooksul (ehk hiljemalt 17.08.2018) Akti allkirjastanud ega kirjalikku pretensiooni esitanud. Kirjalikku pretensiooni kostja tähtaegselt ei esitanud. Lepingu kohaselt on kostjal kohustus tasuda III makse viie päeva jooksul Akti allkirjastamisest. Eeltoodu alusel saabus kostja III makse tasumise maksetähtaeg 22.08.2018. Maksetähtajaks kostja hagejale III makset ei tasunud. 21.08.2018 saatis hageja kostjale kirja „Teade lepingust tulenevatest ostja kohustustest“ ja 24.09.2018 saatis hageja kostjale kirja „Nõue lepingust tulenevate ostja kohustuste täitmiseks. Viimane täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks“. Kirjaga 2 andis hageja kostjale III makse tasumiseks täiendavalt aega kuni 27.09.2018 ja seda lubadusega tähtaegse tasumise korral mitte nõuda viivist. Kostja ei ole tänaseni hagejale III makset tasunud, III makse on tasumata täies ulatuses. Kostja on hagejale III makse mitteteostamist põhjendanud hageja poolsete välisviimistlustööde tegematajätmises. Kuna välisviimistlustöid kostja hagejalt ei tellinud ja nimetatud tööde tegemist Leping ka ei sisaldanud, siis ei olnud hageja nõus neid töid enne kostjaga täiendava kokkuleppe sõlmimist tegema. Täiendavat kokkulepet välisviimistlustööde tegemiseks hageja ei olnud kostjaga nõus sõlmima. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud eeldada, et välisviimistlustööd on hageja Lepingu järgne kohustus ilma vastavasisulise kokkuleppeta, seda enam, et siseviimistlustöödes on hageja ja kostja Lepingus kokku leppinud ehk Lepingus on detailselt ette nähtud, milliseid siseviimistlustöid on hageja kohustatud tegema. Kostjate põhivõlgnevus hageja ees on 791,49 eurot. Tasumisele kuuluva viivise summa hagi esitamise päeva seisuga on 80,72 eurot. Täpne viivisearvestus on alljärgnev: põhivõlg 791,49 eurot viivise arvestuse perioodi algus 23.08.2018 viivise arvestuse perioodi lõpp 29.10.2018 viivituses päevi

viivis 0,15% päevas 1,187 eurot viivis kokku 80,72 eurot Hageja kogunõude suuruseks hagi esitamise ajal on 872,21 eurot, millest põhivõlg moodustab 791,49 eurot ja viivis 80,72 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise hagiavalduse esitamise päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Hageja nõude õiguslik põhjendus Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on võlasuhte tekkimise aluseks leping. VÕS § 8 lg 2 järgselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS sama § lg 2 järgi kohaldatakse müügilepingu sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu sätteid ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Hageja hinnangul tuleb Lepingule kohaldada VÕS-i müügilepingu sätteid, kuna kostja ei andnud hagejale Toodete valmistamiseks vajalikku materjali, samuti ei seisnenud suurem osa hageja Lepingust tulenevatest kohustustest, s.h rahalisest mahust, müüdavate Toodete paigaldustööde tegemises. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 5 sätestab, et ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Hageja poolt kostjale müüdud ja üleantud Tooted vastasid Lepingu tingimustele. Samuti vastas Lepingu tingimustele müüdud Toodete paigaldus. Kostja küll Akti ei allkirjastanud, kuid Lepingu üldtingimuste punkt 2.7 kohaselt loetakse tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks, kui ostja (kostja) ei ole viie tööpäeva jooksul Akti allkirjastanud ega kirjalikku pretensiooni esitanud. Kirjalikku pretensiooni kostja tähtaegselt ei esitanud. Kostja hilisemad pretensioonid ei ole asjakohased, kuna puudutasid töid, mida hageja Lepingu kohaselt ei olnud kohustatud tegema. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja leiab, et kostja on oma Lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes VÕS § 108 lg-le 1 palub hageja mõista kostjalt välja võlgnetav summa 791,49 eurot. Kostja on kohustatud Tooted ja paigaldustööd vastu võtma, kuna selline üleandmine on Lepingu üldtingimuste punktis 2.7 kokku lepitud. Tooted ja paigaldustööd loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui kostja alusetult ei võta Tooteid ja paigaldustöid vastu talle selleks hageja poolt antud tähtaja jooksul. Lepingust tulenevalt võttis kostja Tooted ja paigaldustööd vastu Aktile kirjaliku pretensiooni mitteesitamisega 17.08.2018. Hageja andis Kirjaga 2 kostjale VÕS § 114 lg 1 tähenduses täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole täitnud oma Lepingu järgset kohustust ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punkt 6.2 alusel on hagejal maksekohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Tuginedes TsMS § 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivise poolte poolt kokkulepitud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,15% tasumata võlgnevusest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleva hagiavaldusega palub hageja kohtult:

Kostjal oli võimalik kohtumenetlust ja sellega seotud menetluskulusid vältida. Hageja andis oma nõudekirjaga (kiri on toodud hagiavalduse lisas 5) kostjale VÕS § 114 lg 1 tähenduses täiendava tähtaja oma kohustuse (viivisteta) täitmiseks. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, siis kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja seisukoht, et tööd on tänaseni teostamata, ei vasta tõele. Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale neli puitakent, aknalauda ja veeplekki, samuti teostas hageja nende paigaldustööd (sisaldas vana avatäite demontaazi, uue avatäite paigaldust ja tihendamist montaazivahuga). Lisaks teostas hageja vastavalt Lepingule siseviimistlustööd (sisaldas montaazivahu äralõikamist, sisemiste palede katmist kipsplaadiga, pahteldamist, lihvimist ja värvimist valge värviga) ja vedas vanad aknad jäätmejaama. Nimetatud tööde ebakorrektsuse osas kostja hagejale ühtegi pretensiooni esitanud ei ole. Hageja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et kostja küll toodete ja paigaldustööde üleandmisevastuvõtmise akti (akt on toodud hagiavalduse lisas 2) ei allkirjastanud, kuid Lepingu üldtingimuste punkt 2.7 kohaselt loeti tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks, kuna kostja ei esitanud hagejale viie tööpäeva jooksul kirjalikku pretensiooni. Kostja hilisemad pretensioonid ei ole asjakohased, kuna puudutasid töid, mida hageja Lepingu kohaselt ei olnud kohustatud tegema. Välisviimistlustöid kostja hagejalt ei tellinud ja välisviimistlustööde tegemist Leping ka ei sisaldanud. Lepingust tuleneva III makse mitteteostamist on kostja põhjendanud just hageja poolsete välisviimistlustööde tegematajätmises. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud eeldada, et välisviimistlustööd on hageja Lepingu järgne kohustus ilma vastavasisulise kokkuleppeta, seda enam, et siseviimistlustöödes on hageja ja kostja Lepingus kokku leppinud ehk Lepingus on detailselt ette nähtud, milliseid siseviimistlustöid on hageja kohustatud tegema. On eluliselt ebausutav, et kostja sai aru siseviimistlustööde olemusest, aga ei saanud aru välisviimistlustööde olemusest. Kostja väidab, et hageja ei ole teostanud akende garantiihooldust. Vastavalt Lepingu garanatii- ja hooldustingimustele teostatakse garantiitööna akende reguleerimist üks kord kuue kuu jooksul peale akende paigaldamist. Lepingust tulenevalt peab garantiitööde tegemise (akende reguleerimise) vajaduse ilmnemisel ostja (kostja) pöörduma müüja (hageja) poole. Kostja ei ole hagejalt akende reguleerimist garantiitööna soovinud. Ehkki kostja ei ole hagejalt akende reguleerimist garantiitööna soovinud, on hageja kostja ehitusobjektil 04.06.2018 ühe aknasulguri ja puuduva tifti paigaldamise käigus omaalgatuslikult kontrollinud üle ja reguleerinud ka kõik aknad ehk teostanud garantiitööna akende reguleerimise. Kostja sõnul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid neljanda õuepoolse akna tegemata töödest. Selliseid tõendeid ei peagi hageja kohtule esitama. Hageja teostas tööd vastavalt Lepingule, mille järgi välisviimistlustööd ei olnud hageja kohustus. Kostja nendib, et ta on sunnitud kasutama teist ettevõtet tööde lõpetamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja selline tõdemus tuleneb kostja enda käitumisest, sest välisviimistlustöid kostja hagejalt ei tellinud ja nimetatud tööde tegemist hageja ja kostja vaheline Leping ka ei sisaldanud, mistõttu kostja peabki välisviimistlustööde tegemise soovi korral selle täiendavalt kelleltki tellima. Hageja menetluse kestel muudetud nõue Kuna kostja tasus hagejale 18.12.2018 (põhi)võlgnevuse summas 791,49 eurot, siis palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 140,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (23.08.-18.12.2018); Jätta poolte menetluskulud kostja kanda; Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 500 eurot (hageja menetluskulude nimekiri seisuga 27.12.2018). Arvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja täiendavad seisukohad

Lasteteater REKY ei ole keeldunud viimase osamakse maksmisest, kuid on soovinud, et töö oleks korrektselt lõpetatud. Tööd on tänaseni teostamata. Lepingujärgselt ei ole ka akende garantiihooldust tehtud (kuus kuud peale akene paigaldamist) . Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid neljanda õuepoolse akna tegemata töödest. Kostja on sunnitud kasutama teist ettevõtet tööde lõpetamiseks. Eelnevast lähtudes kostja ei tasu nõutud hagejapoolseid rahalisi nõudeid, riigipoolseid kohtukulusid ja riigilõivu. Kohtu põhjendused

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.