Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Sarapuule, ik XXX , 32 500 euro suuruse nimiväärtusega osa kuuluvuse kohta ning kandma selle, 32 500 euro suuruse nimiväärtusega osa omanikuna osanike nimekirja LPG Eesti OÜ, registrikood 14140259, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Pikk 76-30, 50603. Menetluskulud jätta Vedelgaas OÜ kanda. Määrata LPG Eesti OÜ kasuks kostjalt välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 8 681 eurot käibemaksuta. Välja mõista Vedelgaas OÜ-lt LPG Eesti OÜ kasuks 8 681 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus saata menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused LPG Eesti OÜ on Vedelgaas OÜ osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 32 500 eurot, millega on esindatud 1/3 osakapitalist. LPG Eesti OÜ omandas osa 14.11.2016 sõlmitud osa mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜ-le üleandmise lepinguga Tarvo Sarapuult. Samal kuupäeval on T. Sarapuu esitanud Vedelgaas OÜ-le teate osa võõrandamisest ja lepingu. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu on notar esitanud äriregistrile ning selle alusel on äriregister kandnud LPG Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osanikuna registrisse. Vedelgaas OÜ on keeldunud tegemast muudatust osanike nimekirjas ning käsitleb T. Sarapuud jätkuvalt Vedelgaas OÜ osanikuna. Vedelgaas OÜ-l on veel kaks osanikku: Sandor Tabole kuulub osa nimiväärtusega 32 500 eurot, millega on esindatud 1/3 osakapitalist, Reiner Puuseppale kuulub sama suur osa. S. Tabo ja R. Puusepp on Vedelgaas OÜ juhatuse liikmed. Vedelgaas OÜ osanike 21.10.2016 otsusega, mille poolt hääletasid S. Tabo ja R. Puusepp ning mille vastu hääletas T. Sarapuu, otsustati anda juhatusele nõusolek tütarühingu Vedelgaas Infra OÜ asutamiseks sel teel, et viimasele antakse üle Vedelgaas OÜ põhivarad. Vedelgaas OÜ juhatus andis äriühingu põhivara, mille bilansiliseks väärtuseks oli 422154,33 eurot, üle Vedelgaas Infra OÜ-le 09.11.2016 üleandmise lepinguga. Vedelgaas Infra OÜ kanti äriregistrisse 22.12.2016 (registrikood 14173721). Selle ainuosanikuks on Vedelgaas OÜ ning juhatuse liikmeteks S. Tabo ja R. Puusepp. Vedelgaas Infra OÜ omandas 22.12.2016 100%-lise osaluse (2550 eurot) OÜ-s Gas Energy (reg nr 11516652), mille juhatuse liikmeteks on samuti S. Tabo ja R. Puusepp. 02.03.2017 läbi viidud Gas Energy OÜ osakapitali suurendamise käigus suunatud emissiooni teel Raisan OÜ-le (reg kood 14170154) sai Raisan OÜ 51%-lise osaluse omanikuks OÜ-s Gas Energy. Raisan OÜ tegi selle osaluse eest rahalise sissemakse

summas 16320 eurot ja tasus ülekursi summas 33 680 eurot. OÜ Raisan osanikeks võrdsetes osades ja juhatuse liikmeteks on S. Tabo ja R. Puusepp. Seega on Vedelgaas Infra OÜ loovutanud enamusosaluse Gas Energy OÜ-s Raisan OÜ-le ja jäänud ise Gas Energy OÜ-s vähemusosanikuks. LPG Eesti OÜ esitas 13.10.2017 seoses Vedelgaas OÜ juhtkonna poolt majandustegevuse olulises osas väljaviimisega Vedelgaas OÜ-st ning juhtkonna poolt majandustegevuse arendamisega Gas Energy OÜ-s (mille enamusosanikuks on Vedelgaasi juhatuse liikmetele kuuluv äriühing Raisan OÜ) märgukirja Vedelgaas OÜ juhatusele. Vedelgaas OÜ juhatuse liikmetest osanikud S. Tabo ja R. Puusepp on avaldanud arvates 2016 aastast korduvalt soovi omandada T. Sarapuule kuulunud või tema kontrolli all olev osalus Vedelgaas OÜ-s. S. Tabo ja R. Puusepp on viidanud osa omandamises kokkuleppele mittejõudmisel võimalusele kasutada muuhulgas meetmeid ettevõtte väljaviimiseks osaniku mõjusfäärist, sh teostada Vedelgaas OÜ likvideerimine. Läbirääkimised toimusid kuni veebruarini 2018. Kuna läbirääkimised ei õnnestunud, siis teatas LPG Eesti OÜ 16.02.2018 e-kirjas Vedelgaas OÜ teistele osanikele läbirääkimiste alustamisest temale kuuluva osaluse võõrandamiseks kolmandale isikule. Vedelgaas OÜ osanikud S. Tabo ja R. Puusepp teatasid, et keelduvad info avaldamisest Vedelgaas OÜ majandustulemuste kohta ning ei pea jätkuvalt LPG Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osanikuks. 12.03.2018 edastas Vedelgaas OÜ juhatuse liige S. Tabo kahele osanikule (S. Tabo ja R. Puusepp) ning ühele mitteosanikule (T. Sarapuu) osanike otsuse eelnõu, mille sisuks on Vedelgaas OÜ osakapitali tõstmine seniselt 97 500 eurolt 217 500 euroni. Eelnõu kohaselt nähti ette, et uute osade märkimise õigus on T. Sarapuul, R. Puuseppal ja S. Tabol. Eelnõu kohaselt anti T. Sarapuule, S. Tabole ja R. Puuseppale hääle andmiseks tähtaeg kuni 16.03.2018 kella 12-ni, tähtaeg märkimisõiguse kasutamise soovist teatamiseks kuni 26.03.2018 kella 12-ni ning tähtaeg rahalise sissemakse tegemiseks kuni 02.04.2018. Eelnõu kohaselt ei olnud uute osade emissioon suunatud kõigile Vedelgaas OÜ osanikele. Uute osade märkimisõigusest jäeti ilma osanik LPG Eesti OÜ ning anti viimase asemel märkimisõigus T. Sarapuule, kes ei ole Vedelgaas OÜ osanik. Nii S. Tabo kui ka R. Puusepp on hääletanud 12.03.2018 Vedelgaas OÜ poolt edastatud eelnõu poolt. Põhikirja p 3.3 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 19.03.2018 teavitas T. Sarapuu Vedelgaas OÜ asjaolust, et osaühing on ekslikult edastanud eelnõu T. Sarapuule ja võimaldanud üksnes viimasel osaleda osakapitali suurendamisel. T. Sarapuu palus edastada koostatud hääletustulemuste protokoll e-posti teel aadressile [email protected]. Vedelgaas OÜ edastas 20.03.2018 e-kirjaga juhatuse poolt 16.03.2018 koostatud Vedelgaas OÜ osanike hääletusprotokolli, millest nähtuvalt on eelnõu poolt hääletanud osanikud S. Tabo ja R. Puusepp, kelle häältega on esindatud 2/3 kõigist osanike häältest. Hääletusprotokolli kohaselt on protokolli koostaja S. Tabo lugenud kapitali suurendamise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse saavutatuks ning eelnõule vastava otsuse osakapitali suurendamiseks 120 000 euro võrra vastuvõetuks. Otsuse kohaselt on võimaldatud osakapitali suurendamisel osaleda üksnes kahel osanikul, so S. Tabol ja R. Puuseppal. Otsusest ega eelnõust ei nähtu, et hääletamist oleks

võimaldatud osanikul LPG Eesti OÜ-l. Küll on märgitud otsuses ekslikult Vedelgaas OÜ osanikuna T. Sarapuu. Vedelgaasi osanikud S. Tabo ja R. Puusepp on teatanud 20.03.2018 saadetud e-kirjas osade märkimisest vastavalt hääletusprotokollile. Keystone Advisers Group poolt 22.03.2018 koostatud Vedelgaas OÜ, Vedelgaas Infra OÜ ja Gas Energy OÜ omakapitali turuväärtuse eksperthinnangu kohaselt 31.12.2017 seisuga on hagejale kuuluva Vedelgaas OÜ osaluse tegelik väärtus (turuväärtus) konservatiivsel hinnangul enne osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist 801 053 eurot (33,33 % 2 305 566 eurot) ja pärast osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist 377 320 eurot (14,94 % 2 525 566 eurost). Hageja on seisukohal, et otsuse tegemisel on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda ning otsus on vastuolus heade kommetega, kuna on suunatud hagejale olulise kahju tekitamisele. Käesoleval juhul välistati Vedelgaas OÜ juhatuse poolt hääletamisele pandud eelnõuga (ja selle kaaskirjaga) selgelt ühe osaniku (LPG Eesti OÜ) osalemine nii otsuse üle toimunud hääletamisel kui ka osakapitali suurendamisel. Osakapitali suurendamine oli suunatud üksnes kahele olemasolevale osanikule S. Tabole ja R. Puuseppale ning ühele osanike ringi mittekuuluvale isikule (T. Sarapuule). Seega välistati hääletamisele pandud eelnõuga LPG Eesti OÜ-le ÄS §-st 193 lg 1 tuleneva eesõiguse teostamine väljalastavate osade märkimisel. Sellise otsuse vastuvõtmine eeldanuks aga osanike sellekohast otsust, mille poolt pidanuks olema vähemalt 3⁄4 osanike poolt esindatud häältest, sh puudutatud osanik LPG Eesti OÜ. Sellekohast otsust Vedelgaas OÜ osanikud teinud ei ole. Vedelgaas OÜ on rikkunud oluliselt otsuse tegemise korda ning seetõttu on vastuvõetud otsus tühine. Antud juhul on otsuse tegemise korda ÄS § 1771 lg 1 mõttes oluliselt rikutud ka seetõttu, et isegi kui eelnõu osas oleks saanud hääletada kõik Vedelgaas OÜ õiguspärased osanikud, ei saanud osanikud langetada kaalutletud ja informeeritud otsust nõuetekohaste põhjenduste puudumise tõttu ning hääletamiseks antud ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu (kõigest 3 päeva). Osanikud ei saa võtta kaalutletud ja informeeritud otsust, kui neile ei anta piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks ning kui otsused ei sisalda adekvaatseid põhjendusi otsuste ärilise otstarbekuse kohta. Hageja omandas Vedelgaas OÜ osa T. Sarapuult 14.11.2016 sõlmitud osa mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜ-le üleandmise lepingu alusel. T. Sarapuu edastas 14.11.2016 Vedelgaas OÜ-le nii teate osa omandi üleandmise kohta kui ka nimetatud lepingu. Lepingu tõestanud notar edastas mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ka äriregistri pidajale, kes on lisanud äriregistri teabesüsteemi ka märke selle kohta, et T. Sarapuule kuulunud osa omanikuks on LPG Eesti OÜ. Vaatamata eeltoodule on Vedelgaas OÜ juhatus keeldunud käesoleva ajani hageja osanike nimekirja kandmisest. Kostja selline tegevus kahjustab otseselt hageja õigusi. Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas T. Sarapuule osa kuulumise kohta tehtud kanne on ebaõige ning tuleb parandada. Kostjat tuleb kohustada Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas kustutama Vedelgaas OÜ osanike nimekirja tehtud kande Tarvo Sarapuule 32 500 euro suuruse Vedelgaas OÜ osa kuuluvuse kohta ning kandma selle osa omanikuna osanike nimekirja LPG Eesti OÜ. Kostja vastuväited hagile Vedelgaas OÜ vaidleb hagile vastu. Enne Vedelgaas OÜ ja VDG OÜ ühinemist ja ühiselt Vedelgaas OÜ ärinime all tegutsema asumist sõlmisid Rainer Puusepp, Sandor Tabo ja Tarvo Sarapuu omavahel 25.03.2014 osanike lepingu, mille kohaselt on osanikel alates lepingu jõustumisest 5 aasta jooksul keelatud ilma teiste osanike nõusolekuta temale

kuuluva Vedelgaas OÜ osa kas tervikuna või osaline võõrandamine kolmandale isikule. R. Puusepale ja S. Tabole sai 2016 sügisel teatavaks, et T. Sarapuu oli pakkunud oma osa müügiks Vedelgaas OÜ konkurendile. 21.10.2016 osanike koosolekul taotles T. Sarapuu teistelt osanikelt luba oma osa võõrandamiseks, milles teised osanikud keeldusid. Vältimaks osanike lepingu vastast osa võõrandamise võimalust otsustasid osanikud viia lepingus märgitud kokkulepe sisse ka Vedelgaas OÜ põhikirja. 11.11.2016 kell 12:01 saatis S. Tabo e-posti teel kõigile osanikele põhikirja muutmise otsuse eelnõu. Osanikel tuli teatada oma seisukoht otsuse eelnõu suhtes hiljemalt 14.11.2016 kella 12:00-ks ja märkida, kas osanik hääletab otsuse poolt või vastu. 11.11.2016 saatis osanik R. Puusepp teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse poolt. 14.11.2016 kell 9:21 saatis osanik S. Tabo teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse poolt. 14.11.2016 kell 11:48 saatis osanik T. Sarapuu teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse vastu. Kuna Vedelgaas OÜ põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet, oli põhikirja muudatus osanike poolt otsustatud 2/3 osanike häältega vastavalt Äriseadustikus sätestatule. 14.11.2016 kell 12:00 koostas ja allkirjastas S. Tabo Vedelgaas OÜ osanike otsuse hääletusprotokolli. Samal päeval kell 14:10 esitas Vedelgaas OÜ juhatus äriregistrile kandeavalduse põhikirja muutmiseks. Põhikirja muudatus kanti registrisse 15.11.2016. 14.11.2016 kell 16:47 saatis T. Sarapuu Vedelgaas OÜ juhatusele e-kirja, milles teatas osa üleandmisest LPG Eesti OÜ-le ning palus teha muudatus osanike nimekirjas. Äriregister on teinud muudatuse osanike nimekirjas 14.11.2016. 17.11.2016 vastas Vedelgaas OÜ juhatuse liige S. Tabo T. Sarapuu 14.11.2016 kirjale, et Vedelgaas OÜ ei pea võimalikuks teha osanike nimekirjas muudatust, sest LPG Eesti OÜ ei ole saanud osa omanikuks. T. Sarapuu ja LPG Eesti OÜ vahel sõlmitud leping on kostja arvates tühine nii TsÜS §-de 86 lg 1 ja 87 kui ka ÄS § 149 alusel. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole Vedelgaas OÜ osanik ja pole seega õigustatud esitama hagiesemeks olevaid nõudeid. Osa üleandmise tehing on tühine selle heade kommete vastasuse tõttu. T. Sarapuu tegi Vedelgaas OÜ osa käsutustehingu ainult selleks, et anda see osa üle vahetult enne põhikirja muudetud redaktsiooni kandmist äriregistrisse. Vastavalt osanike vahel 25.03.2014 sõlmitud kokkuleppele oli osanikel keelatud osa võõrandada teiste osanike nõusolekuta kuni 25.03.2019. Põhikirja muutmise kohta 14.11.2016 vastu võetud otsusest oli teadlik T. Sarapuu, sest ta oli samuti vastava ekirjavahetuse adressaadiks. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud täiendava tingimuse täitmise korral. Täiendava tingimuse täitmiseta tehtud tehing on tühine. TsÜS § 87 näeb ette, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Sarapuul puudus osa võõrandamise ajal teiste osanike nõusolek. T. Sarapuu käitumine osa võõrandamisel on teiste osanike huve teadlikult kahjustav, osanike lepingut rikkuv ja osanike koosolekul vastuvõetud põhikirjaga vastuolus olev. Osa võõrandamise tehingu tühisuse tõttu tuleb lugeda, et LPG Eesti OÜ ei ole saanud Vedelgaas OÜ osanikuks. Sellest tulenevalt on kõik osanike koosolekud kokku kutsutud õigesti ja vastuvõetud otsused on kehtivad. Vastuhagi Vedelgaas OÜ esitas 20.11.2018 kohtule vastuhagi LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu vastu 14.11.2016 sõlmitud Vedelgaas OÜ osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Vastuhagi aluseks on kostja vastuväidetes toodud faktilised asjaolud: 25.03.2014 sõlmitud osanike vaheline leping; T. Sarapuu 21.10.2016 avaldus teistele osanikele nõusoleku saamiseks osa võõrandamiseks; osanike 14.11.2016 otsus

põhikirja muudatuse tegemiseks vastavalt 25.03.2014 sõlmitud osanike vahelisele lepingule; T. Sarapuu poolt osa võõrandamine mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜle 14.11.2016. Vedelgaas OÜ taotleb kohtult viimati nimetatud lepingu tühisuse tuvastamist heade kommete vastasuse ja seaduses sätestatud keelu (ÄS § 149 lg 3) alusel. Tehingu tühisuse tuvastamise korral tuleb sisse viia muudatus ka äriregistris Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas. LPG Eesti OÜ jäi hagiavalduses toodud seisukohtade juurde ka oma vastuses vastuhagile. Vedelgaas OÜ õiguste rikkumine ei ole hagi alusena välja toodud faktilistele asjaolude tuginedes üldse võimalik. Vedelgaas OÜ ei ole õigustatud hagema osa võõrandamise tehingu tühisust. Isegi kui Vedelgaas OÜ-l saaks olla õigustatud huvi kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu tühisuse vastu, siis materiaalõiguslikult ei ole samuti võimalik vastuhagi rahuldada TsÜS § 76 lg 2 kohaselt. Osa üleandmise tehing ei olnud seadusega vastuolus, sest see toimus 14.11.2016, põhikirja muudatus jõustus kande tegemisega äriregistris 15.11.2016. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb rahuldada. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. ÄS § 149 lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine. I kd tl 142-149 on OÜ Vedelgaas osanike S. Tabo, T. Sarapuu ja R. Puusepa vahel 25.03.2014 sõlmitud leping. Selle p 6.1. kohaselt on lepinguosalised kokku leppinud võõrandatava osa ostueesõiguses, kusjuures osa võõrandaja peab esitama võõrandamislepingu projekti. Ühe kuu jooksul võõrandamislepingu projekti saamisest on osa omandamisest huvitatud osanikul õigus teostada ostueesõigust projektis märgitud hinnaga. Nimetatud tähtaja jooksul ei ole lubatud ühegi tehingu tegemine projektis märgitud osaga. TsÜS § 76 lg 2 kohaselt kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Tulenevalt lepingust on tehingust tuleneva kohustuse rikkumise tuvastushuvi teistel osanikel, sest nende nõusolek puudus. Isegi kui asuda seisukohale, et T. Sarapuule kuulunud osa võõrandamistehing on tühine vastuolu tõttu äriühingu põhikirjas sätestatuga, on tuvastushuvi ikka ainult teistel osanikel. Vedelgaas OÜ muudetud põhikirja p 2.2. kohaselt „Osaühingu osa kas tervikuna või osaline võõrandamine, sealhulgas kinkimine ja/või osa mitterahalise sissemaksena teisele äriühingule üleandmine on kuni 25.03.2019 ilma teiste osanike nõusolekuta keelatud.“

Kohus on seisukohal, et Vedelgaas OÜ-l ei ole tuvastushuvi osanike nimekirja õigsuse osas. See ei tulene ei seadusest ega osanike kokkuleppest. Käsutuskeelu järgi õigustatud isikutena saab käsitleda ainult S. Tabot ja R. Puuseppa. Vedelgaas OÜ vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. ÄS § 150 lg 1 kohaselt osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. ÄS § 150 lg 3 1. lause kohaselt osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Saades teate osa võõrandamise kohta peab osaühing ÄS § 150 lg 3 järgi muutma viivitamata ka osaniku kande osanike nimekirjas. (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08 p 23). Nii tuleb teatada osanike koosolekust osa omandajale (kellest on osaühingule nõuetekohaselt teatatud ja seda ka tõendatud) isegi siis, kui teda ei ole veel kantud osanike nimekirja. Seega on osaühingu osanike nimekirja kannetel osaühingu enda jaoks märksa väiksem õiguslik tähendus kui aktsiaseltsi aktsiaraamatu kannetel, kolmandate isikute suhtes puudub see tähendus aga pea üldse. (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08 p 25). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et T. Sarapuu esitas Vedelgaas OÜ-le teate osa võõrandamise kohta ja lepingu. Vedelgaas OÜ on kohustatud tegema muudatuse osanike nimekirjas ja kandma sellesse T. Sarapuu asemele LPG Eesti OÜ ÄS § 150 lg 3 alusel. Hageja sellekohane nõue kuulub rahuldamisele. ÄS § 175 lg 2 1. lause kohaselt põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Teoses Ühinguõigus I Kapitaliühingud, 2015, K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt, on märgitud lk 112 äärenumber 456: „Oluline on silmas pidada, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisest äriregistrisse. Seega on äriregistril selles osas kinnistusraamatuga võrreldav konstitutiivne tähendus.“. Õigustloova ehk konstitutiivse kande eesmärk on tagada teatud ühinguõigusliku toimingu puhul registrikande õigsus. Ilma vastava kandeta õigusmuudatust ei toimu. (vt ka viidatud teose lk 52, äärenumber 162). Mõnede ühinguõiguslike kannete puhul on need aga deklaratiivsed ehk ilma õigustloova toimeta, näiteks juhatuse liikme kanne (vt viidatud teose lk 52-53, äärenumber 163). I kd tl 23-29 on koopia osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust, sõlmitud 14.11.2016 Tarvo Sarapuu ja LPG Eesti OÜ vahel. Notariaalakt on koostatud ühes eksemplaris ja on allkirjastatud notari poolt (notariaalakti p 4.1.) Tallinna notar Rainis Int on notariaalakti ärakirja (notariaalakti p 4.2.) tõestanud digiallkirjaga 14.11.2016 kell 15:39 (I kd tl 29). Kostja on kahtluse alla seadnud notariaaltoimingu tegemise aja. Kohus on seisukohal, et notariaaltoiming pidi olema lõpetatud enne digitaalse ärakirja allkirjastamist. Kuivõrd osaga seotud õiguste ning kohustuste üleminek omandajale toimus lepingu p 2.2. kohaselt lepingu notariaalse tõestamise hetkest, sai LPG Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osa omanikuks 14.11.2016 enne kella 15:39. Osa omandamine ei ole tühine vastuolu tõttu ÄS §-s 175 lg 1 sätestatuga, sest Vedelgaas OÜ põhikirja muudatus osa võõrandamise keelu kohta jõustus äriregistri kande tegemisest, mis toimus 15.11.2016. ÄS § 150 käsitleb osa võõrandamise toimunuks lugemist osaühingu suhtes, mitte osa võõrandamise lepingu poolte suhtes. Õiguslikult toimub osa tehinguline käsutamine VÕS § 174 alusel: nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt muude õiguste üleminekule. I kd tl 179 on Tallinna notar Rainis Inti tõend sellel kohta, et tema juures oli T. Sarapuu broneerinud aja OÜ Vedelgaas osa võõrandamise tehingu tõestamiseks 14.11.2016 kell

10:30 ning toiming ei võtnud aega rohkem kui 30 minutit. Sellest tulenevalt võib osutuda T. Sarapuu vastuhääl 14.11.2016 toimunud elektroonilisel hääletamisel põhikirja muutmiseks mitteosaniku poolt antuks, kuid see ei muuda otsuse sisu: põhikirja muudatus on kehtiv, kuid alates 15.11.2016. Kohtule on esitatud T. Sarapuu poolt 13.11.2016 kell 23:39 teistele osanikele saadetud ekiri 25.03.2014 sõlmitud OÜ Vedelgaas osanike lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole vajalik analüüsida lepingu ülesütlemise aluseid ja kehtivust. Arvestades asjaolu, et T. Sarapuu võõrandas temale kuuluva osa OÜ-s Vedelgaas loetud tunnid hiljem, kuid kehtivalt (TsÜS § 76 lg 2), tuleb lepingu rikkumisest (kui see ei olnud üles öeldud kehtivalt) tulenevat kahjuhüvitamise nõuet lahendada eraldi menetluses, kui nõuet üldse esitatakse. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Vedelgaas osa omanik oli alates 14.11.2016 LPG Eesti OÜ, olid temal kõik osaniku õigused ja kohustused. OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus suurendada osakapitali 120 000 euro võrra, andes uute osade märkimise õiguse R. Puusepale, S. Tabole ja osanikuks mitteolevale T. Sarapuule, on vastu võetud ÄS §-s 193 lg 3 sätestatut rikkudes: Osanike osade märkimise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peab osanikele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik, ja põhjendama selles ka osade väljalaskehinda. Hääletamisprotokolli kohaselt (I kd tl 103) oli osakapitali suurendamise otsuse poolt 2/3 osanike häältest, vastuhäälteks loeti hääletamata jätnud T. Sarapuu hääled. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kohus on seisukohal, et OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus osakapitali suurendamise kohta selliselt, et osanikuks mitteolev T. Sarapuu saab märkida ja omandada 40 000 euro ulatuses OÜ Vedelgaas osa, on tühine seadusega sätestatud poolthäälte puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei hakka kohus analüüsima hagi alusena esile toodud muid asjaolusid: 1) kui LPG Eesti OÜ oleks osanike koosolekule kutsutud, siis poleks tal võimalik olnud teha kaalutletud otsustust, sest hääletamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult tühine ja eelnõul puudusid põhjendused; 2) otsuse vastuolu heade kommetega, mis väljendus loogilise edasiarendusena selles, et LPG Eesti OÜ, saamata Vedelgaas OÜ osanikuna võimalust suurendada oma osalust võrdselt teiste osanikega, kaotas 16.03.2018 osanike otsuse tõttu 33,3 % suuruse osaluse, vähenenud osaluse määr oli 14,94 % ning rahaline kaotus sellest tulenevalt oli oluline; 3) S. Tabo ja R. Puusepp on 16.03.2018 osanike otsuse poolt hääletades saavutanud enda kasuks eelised LPG Eesti OÜ kahjuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei ole olulised, kui on tuvastatud Vedelgaas OÜ 16.03.2018 osanike koosoleku otsuse tühisus seadusega sätestatud poolthäälte puudumise tõttu. Vaidlustatud otsust ei ole vastu võetud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõivud summas 500 eurot, lepingulise esindaja kulu kokku 70 töötunni eest summas 10 485 eurot, registripäringud 26 euro ulatuses ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 655 eurot. Kostja vaidleb hageja esindaja õigusabi kulude suurusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ajakulu näidatud liigselt vähemalt 17-19 töötunni ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud rahuldada menetluskulude hüvitamise nõuet seoses registripäringutega 26 euro ulatuses ja eksperthinnangu koostamise kuluga 655 euro ulatuses. Nimetatud summade osas ei ole dokumentide seotus käesoleva tsiviilasjaga tõendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse tasutud riigilõivude hüvitamiseks 500 euro ulatuses. Õigusabi kulude maht võib olla taotluses isegi õige, kuid kohus nõustub kostja esindajate vastuväidetega, et vastaspoolelt saab välja mõista kulutusi põhjendatud ulatuses. Seetõttu jääb osutatud õigusabi mahust hageja enda kanda meilivahetuseks kulunud aeg; istungiaegade kooskõlastamiseks kulunud aeg; täiendava hagi tagamise määrusega seotud ajakulu kõikides kohtuastmetes, sest kohtumäärus täiendava tagamise kohta tühistati, seega vastav menetluskulu jääb taotleja kanda; kohtuistung kestis kell 10:30 kuni kell 15:57, seega 5,5 tundi, mistõttu kohtuistungi ajakulu tuleb vähendada 4,5 tunni võrra; kliendiga nõupidamine seoses kohtuistungil arutatuga. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud õigusabi mahuks 50 tundi hinnaga 150 eurot/tund, so summas 7 500 eurot. Kohus rahuldab tõendite kogumise kulu 26 euro ja 655 euro ulatuses. Hageja on püüdnud kohtule tõendada äriühingu jaoks kahjulike otsuste tegemist Vedelgaas OÜ-st varade väljaviimisega loodud äriühingutesse ning Keystone Advisers OÜ eksperthinnanguga hagejale kahju tekkimist seoses osakapitali suurendamise otsusest kõrvalejätmisega. Nimetatud asjaolud on hagejal välja toodud alternatiivse nõude - osanike otsuse kehtetuks tunnistamise – alusena. Kohus mõistab kostjalt LPG Eesti OÜ kasuks välja kokku 500 eurot riigilõivude katteks, 7 500 eurot õigusabi kulude katteks, kokku 681 eurot registri väljatrükkide ja ekspertarvamuse kulude katteks, kõik kokku 8 681 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.