2-19-303/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik omab LHV Pensionifondi osakuid, kuid tegemist on kohustusliku kogumispensioniga, mille osakud pankrotimenetluses võõrandamisele ei kuulu. Coop Pangas omab võlgnik kontot nr EE284204278607114305, mille jääk on 0 ja mida ei ole kasutatud 2018.aastal. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud töötasu 2018.aastal alates maikuust OG Elektra AS-lt. Keskmiselt on töötasu kuus ca 500-600 eurot. Seega prognoositavalt võlgniku tulu lähiajal ei ületa määra, mis võimaldaks rahaliste vahendite arestimist pankrotivarasse. Maanteeameti vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid ja väikelaevu. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel kuulub võlgnikule 1⁄2 kaasomandist korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr 3006708). Teine pool kaasomandist kuulub T. R.’le (i.k. xxx). A. M. osale on kinnistusraamatu III jaos kehtiv käsutamise keelumärge Bondora Servicer kasuks. Korteriomandit koormavad hüpoteegid puuduvad. Võlgnik on omavastuses selgitanud, et teine kaasomanik on tema elukaaslane Tanel Roosa, kuid kellega suhted on pingelised ning kelle suhtes on seoses perevägivallaga alustatud kriminaalmenetlust. Võlgniku arvamuse kohaselt korteriomandi võõrandamine kokkuleppel või läbirääkimiste teel kaasomanikuga ei ole eriti perspektiivne. Kinnisvaraportaal kv.ee kohaselt on analoogse korteriomandi müügihinnaks 21 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et korteri väärtus sõltub eelkõige selle seisukorrast, aga kv.portaali pakkumine annab vähemalt mingi indikatsiooni vara väärtuse osas. Kui prognoosida korteri hinnaks ca 20 000 eurot, siis võlgniku osa sellest moodustaks 50%, ehk 10 000 eurot. Nimetatud hind on juhul, kui müüa korteriomandist tervikuna, mis eeldab kaasomaniku nõusolekut. Kui kaasomanikult nõusolekut pole võimalik saada, siis 1⁄2 kaasomandi hind võib olla sisuliselt ka väärtusetu. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi Võlgniku nimel ei ole. Väärtpaberiregistri andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Muu vallasvara ajutisele haldurile teadaolevalt Võlgnikul puudub.

4.Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on avalduses selgitanud maksejõuetuse põhjuste kohta, et võlad tekkisid seoses igapäevase eluga toimetulekuks. Esmased raskused tekkisid lapsehoolduspuhkusel olles ning töötuna Töötukassa arvel olemise ajal. Perevägivalla tõttu oli sunnitud kodunt lahkuma ning üürima elamispinna. Üürikulude tasumine 2018.aastal on nähtav ka pangakonto väljavõttelt. Maksejõuetuse põhjuseks ongi pidevalt uute laenude võtmine ning kuna puudus püsiv sissetulek töötasu näol, siis puudus ka reaalselt võimalus neid laene tasuda. Võlgniku kohustused ületavad 25 681,84 eurot ning vara puudub, arvestades kohustuste mahtu, võlgniku elukohta ning selles piirkonnas tulu teenimise võimalusi, ei ole Võlgnikul reaalseid võimalusi võlgade tasumiseks. PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua erinevad kohustused, mis on tekkinud Võlgniku poolt pidevalt laenu võtmise tagajärjel ning kuna puudus püsiv sissetulek töötasu näol, siis puudus ka reaalselt võimalus neid laene tasuda. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A. M. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi A. M. pankrotimenetluses. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. A. M. on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 171 lg 11 ajutine haldur palub: Kuulutada välja A. M. (isikukood xxx) pankrot. 14.02.2019 esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri tasutaotluse, milles palub:

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, A.M. seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. M. on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara. Võlgnikul puudub selline sissetulek, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause A. M. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13.03.2018 kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Ajutise pankrotihalduri tasu taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. M. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6,0 tundi, tunnitasuga 90 eurot. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu (Civilex OÜ (arvelduskonto nr EE312200221055387366 AS Swedbank) summas 396,90 eurot (lisandub käibemaks 79,38 eurot), tasu koos käibemaksuga 476,28 eurot.