Lilia Andrejeva ja Tamara Tšernikova hagi MTÜ Aiandusühistu Sillamäe Sputnik vastu 27. oktoobri 2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. augusti 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Aiandusühistu Sillamäe Sputnik apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: MTÜ Aiandusühistu Sillamäe Sputnik (kostja), rk 80029265; esindaja advokaat Margus Kiir
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad:
1.Lilia Andrejeva, ik XXX;
2.Tamara Tšernikova, ik XXX; vastustajate (hagejate) esindaja Avo Viiol
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. augusti 2018 osaotsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta hagi 27. oktoobri 2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks alternatiivse nõude osas.
4.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks alternatiivse nõude läbivaatamisel. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Lilia Andrejeva (hageja 1) ja Tamara Tšernikova (hageja 2) esitasid 25. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule hagi aiandusühistu Sillamäe Sputnik (kostja) vastu kostja 27. oktoobri 2016 volinike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Ühistu 27.10.2016 üldkoosolek korraldati volitatud isikute valimise kaudu. Volitatud isikute valimiseks kutsuti kokku 15.10.2016 ühistu brigaadide koosolekud. Ühistul on üheksa brigaadi, mis moodustati 1147 aianduskrundi põhjal. Ühistu liikmetele volinike valimise koosoleku teadet välja ei saadetud ja päevakorda ei teatatud. Brigaadide koosolekul osales brigaadis vähem kui pool brigaadi nimekirjas olevatest ühistu liikmetest. Hageja 1 koosoleku teadet ei saanud, kuid kuulis seda teistelt inimestelt ja läks kohale. Ettenähtud ajal hageja 1 brigaadi koosolekut üldse ei toimunud. Hageja 2 koosoleku teadet ei saanud, kuid kuulis koosolekust teistelt inimestelt ja läks kohale. Ettenähtud ajal oli hageja 2 brigaadi koosolekul kohal 12 inimest (liikmeid 7. brigaadis 129). Ühistu 27.10.2016 volinike üldkoosoleku teade avaldati 20.10.2016 ajalehes Sillamjaeski Vestnik. Ühistu liikmetele, sh volitatud isikute nimekirjas olevatele isikutele, teadet välja ei saadetud. Ühistu volinike üldkoosolek toimus 27.10.2017 algusega kell 18.30 Sillamäe Kultuurikeskuses. Koosolekul osales 301 ühistu liiget, sh 191 volinike nimekirjas olevat liiget. Hääletamiseks anti isikutele värvilisel paberil mandaat ning häältelugemise komisjon luges hääli mandaatide järgi. Hageja 1 ei olnud volinike nimekirjas ja talle mandaati ei antud. Hageja 2 ei olnud volinike nimekirjas ja talle anti mandaat. Hageja 2 esitas üksi ja koos teiste koosolekul osalenutega eriarvamused koosoleku sekretärile G. Krasilnikovale. Ühistu 27.10.2016 koosoleku otsused on tühised volitatud isikute valimise õigusvastasuse ja koosolekute kokkukutsumise korra olulise rikkumise ning seadusega vastuolu tõttu. Rikutud on
seadusest ja mittetulundusühistu põhikirjast kokkukutsumisele ja üldkoosoleku läbiviimisele.
tulenevaid
nõudeid
üldkoosoleku
Ühistu brigaadide koosolekutel 15.10.2016 volitatud isikuid ei valitud, mistõttu ei saanud koostada ka volitatud isikute nimekirja. Seetõttu on ühistu 27.10.2016 koosoleku läbiviimisel kasutatud ja registriosakonnale esitatud volinike nimekiri võltsing. Ühistu liikmeid tuli teavitada koosolekust teate saatmisega ning seda tuli teha vähemalt üks nädal ette. Kostja vastusest ilmneb, et ta ei ole seda teinud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ühistus toimus 27.10.2016 üldkoosolek, mis korraldati tavapäraselt volitatud isikute valimise kaudu. Brigaadide koosolekute kokkukutsumise ja 27.10.2016 toimuva koosoleku kokkukutsumise teadete edastamiseks moodustati 22-liikmeline töögrupp. Töögrupp moodustati kõigi brigaadide liikmeskonnast. Kuulutusi tuli panna korduvalt üles, kuna opositsioon võttis kuulutused maha. 15.10.2016 toimusid brigaadide koosolekud. Koosolekutel valiti brigaadi siseselt volinikud 27.10.2016 toimuvale koosolekule. Opositsioon (ka hagejad) viibis ühistu asukohas ja püüdis takistada koosolekute läbiviimist, takistas liikmeid sinna minemast ning korra loomiseks kutsuti korduvalt politsei. Juhatuse kontori uks lõhuti. Hagejad olid kohal brigaadide koosolekutel ja võtsid osa ühistu töö häirimisest. Hagejad käitusid hea usu põhimõttega vastuolus ning vastuolus ka heade kommetega. Hagejad, viibides korduvalt ühistu asukohas, ei saanud olla ka teadmatud kõikjal ülesriputatud teadetest (kutsetest).
3.Viru Maakohus peatas 24. aprilli 2018 määrusega menetluse alternatiivse nõude osas kuni tsiviilasjas nr 2-17-13800 menetluse lõppemiseni.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 16. augusti 2018 otsusega hagi ja tuvastas volinike 27. oktoobri 2016 volinike üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Menetluskulude suurust ei määratud kindlaks. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. MTÜS § 20 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (lg 5), üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks (lg 6). Nii hagejate kui ka kostja esitatud 15. oktoobri 2016 brigaadide koosolekute kokkukutsumise kuulutuse kohaselt tuli koosolekul valida volinikud 27.10.2016 kell 18.00 toimuvale
üldkoosolekule. Kuulutuses on märgitud brigaadide koosolekute läbiviimise ajad. 9. brigaadi koosoleku läbiviimise kohaks on märgitud krunt 1122. Seega on kuulutuses märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord – (volinike valimised üldkoosolekule). MTÜS § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ühistu põhikirja p 26 kohaselt teatatakse Ühistu liikmetele üldkoosoleku läbiviimisest ja selle päevakorrast mitte hiljem kui nädal aega ette. Kuna üldteada on, et nädalas on seitse päeva, ei näe kostja põhikiri ette võrreldes seadusega pikemat tähtaega. Tunnistaja Margarita Morozova, kes on 6. brigaadis ja enne 27. oktoobrit oli brigadir, sai teada 15.10.2016 brigaadi koosolekust samal päeval või päev enne seda. Juhatus ei palunud teda kui brigadiri teavitada brigaadi inimesi brigaadi koosoleku toimumisest. Brigaadi koosolekul oli umbes 15 inimest, volitatud isikuid ei valitud. Esimeest ega protokollijat ei valitud. Tunnistaja ei teadnud, kas koosoleku teated olid välja pandud. Tunnistaja Vasiliy Karnaukhovi, kes on 2. brigaadi brigadir ja enne 27.10. 2016 oli ühistu juhatuse liige, ütluste kohaselt sai ta 15.10.2016 koosoleku toimumisest teada 8.10.2016 koosoleku lõpus, kus öeldi, et kavatsetakse läbi viia brigaadide koosolekuid, kuid kuupäev ei olnud määratud. Teda kui brigadiri ei palutud teavitada brigaadi liikmeid koosolekust. Tunnistajat kui ühingu juhatuse liiget ei teavitatud ka 5.10.2016 juhatuse koosolekust. 2. brigaadi koosolekut 15.10.2016 ei olnud. Tunnistaja ei näinud koosolekute kokkukutsumise teadet, kuna ta sõidab autoga. Tema paigaldatud 2. brigaadi tahvlil seda ka ei olnud. Tunnistaja ei viibinud 15.10 koosolekul, kuna temale blokeeriti juurdepääs. Tunnistaja Sergei Zubov oli enne 27.10. 2016 koosolekut ühistu juhatuse liige. Teda keegi ei kutsunud 5.10. 2016 juhatuse koosolekule. 15.10.2016 koosolekust ei ole teavitatud ei tunnistajat ega tema abikaasat. Samal päeval helistas tunnistajale keegi ja ütles, et toimuvad koosolekud. Kui tunnistaja tuli kohale, ei antud talle võimalust dokumentidega ega koosoleku päevakorraga tutvuda. Tahvlil olevat olnud infot koosoleku kokkukutsumise kohta tunnistaja ei näinud. Tunnistaja Tatjana Kurbatova on alates 4.02.2016 ühistu sekretär. Ta kuulub seitsmendasse brigaadi. Juhatuse koosolekute kokkukutsumisega tegeleb tema. Ta helistab juhatuse liikmetele, teatab koosoleku toimumise aja ja koha. Teade koosoleku toimumise aja ja päevakorra kohta pannakse välja peatustel, infotahvlil, juhatuse uksel ja selle ruumi uksel, kus toimub koosolek. Brigaadide kokkukutsumisega tegelevad brigadirid, kes saavad selle eest tasu. Tunnistaja ei osalenud oma brigaadi koosolekul, kuna tal oli palju tööd, aga teab, et inimesi ei lasknud koosolekule initsiatiivgrupp, kes seisid sissepääsu juures ja ütlesid, et ei ole vaja koosolekule minna, et see on ebaseaduslik. Initsiatiivgrupis oli ka hageja L. Andrejeva. Koosoleku kokkukutsumise teated tuli panna tahvlitele iga päev, kuna iga päev võeti need maha. Tunnistaja Olga Larka, kes on 5. brigaadis, sai 15.10. 2016 koosolekust teada nagu tavaliselt. Tunnistaja Valentina Gorkunova on 8. brigaadi brigadir. Ta sai teada 15.10. 2016 toimuvast brigaadide koosolekust juhatuse käest, kuna kuni 27.10. 2016 oli juhatuse liige ja käis seal iga päev. Tunnistaja Ljubov Kolomeitseva on 8. brigaadis. Tunnistaja nägi 15.10. 2016 brigaadide koosolekute nimekirju iga brigaadi koosoleku kellaajaga.
Kostja juhatuse esimees Mikhail Verzilov seletas 27.11.2017 kohtuistungil vande all, et brigaadide koosolekutel valiti volitatud isikud 27.10.2016 üldkoosolekule. Enne koosolekut pandi teateid välja koosolekute kokkukutsumise kohta infostendile, peatustesse (neid on 8), tõkkepuule, helistati inimestele. Teated olid välja pandud pärast 5.10. 2016, kui (juhatuse) koosolekul määrati koosoleku toimumise päeva kindlaks. Seaduses ega põhikirjas pole sätestatud, kuidas tuleb koosolekuid kokku kutsuda. Kostja põhikiri kehtib alates 2006. või 2008. aastast. Inimeste koosoleku kokkukutsumisest teavitamine on brigadiri ja arvestaja kohustuseks. Brigaadide koosolekutel määratakse üldkoosoleku päevakord. Teated brigaadide
15.10.2016 koosolekute ja 27.10. 2016 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta olid samal ajal välja pandud. Juhatuse koosolek, kus määrati brigaadide ja üldkoosoleku toimumise ajad, toimus 5.10. 2016 ja sama küsimus oli ära otsustatud juhatuse laiendatud koosolekul 8.10. 2016 Üks ja sama küsimus otsustati kolmepäevase vahega kahel koosolekul selleks, et oleks olnud rohkem võimalusi informeerimiseks. Laiendatud koosolek viidi koos brigadiride ja arvestajatega läbi. Tunnistaja võttis osa kõikide brigaadide 15.10. 2016 koosolekutest, kui valiti volitatud isikud 27.10. 2016 üldkoosolekule ning hääletamine toimus käetõstmisega. 2. brigaadi koosolekul on viibinud mitte ainult 2. brigaadi liikmed. Kostja juhatuse liige Mihhail Sokolov andis 27.11.2017 kohtuistungil vande all seletusi selle kohta, et 5.10. 2016 toimus juhatuse koosolek, kus otsustati, et brigaadide koosolekud toimuvad
15.10.2016 ja üldkoosolek 27.10.2016 Tunnistaja isiklikult pani kolm kuulutust koosolekute kokkukutsumise kohta 5.10. 2016 kohe välja läbipääsul ja 6.10. 2016 trükiti kuulutused välja ja tunnistaja käis kõikides bussipeatustes, postipuude juures, iga brigaadi juures ja pani sinna kuulutused välja. Kuid järgmisel päeval ei olnud neist enam ühtegi. 27.11.2017 kohtuistungil vande all ülekuulatud kostja juhatuse liige Irina Ivanova (2. kd, tl 8282 pöördel) seletas, et ta pani koosolekute kokkukutsumise kuulutused välja linnakaupluses. 27.11.2017 kohtuistungil vande all ülekuulatud kostja juhatuse liige Galina Krasilnikova seletas, et brigaadide koosolekutest teatati selliselt, et pandi kirju ukse alla. Põhiliselt kohtuti isiklikult ja teatati kõigile. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud asjaolu, et kostja teavitas nõuetekohaselt 15.10.2016 volinike valimise koosoleku kokkukutsumisest. Selle asjaolu tõendamiskoormis on kostjal. Kostja juhatuse liikmete üldsõnalised väited selle kohta, et nad teavitasid kõiki koosoleku kokkukutsumisest, ei tõenda, et just hagejaid oli teavitatud nõuetekohaselt. Olukorras, kus kostja põhikiri ei sisalda üldsegi koosoleku kokkukutsumise korda, ei saa veenvalt ümber lükata hagejate väidet, et just neid polnud nõuetekohaselt teavitatud koosolekute kokkukutsumisest. Volinike valimise koosoleku kokkukutsumise ja pidamise korra sätestamine kostja põhikirjas aitaks ühistu juhtimist paremini korraldada. Ühistu liikmete G. Salmijanovi, V. Karnaukhovi, N. Donskikhi, S. Zubovi, K. Ivanovi, J. Pihlak, I.Jegorova ja L. Rätteli avaldustega, mis on dokumentaalsed tõendid, selle kohta, et nad ei teadnud 15.10.2016 koosolekust, luges maakohus ka tõendatuks, et neid isikuid polnud ka nõuetekohaselt teavitatud koosoleku toimumisest. Tunnistajate M. Morozova, V. Karnaukhov ja S. Zubovi ütlustega selle kohta, et nad ei teadnud 15.10.2016 koosolekust, luges maakohus tõendatuks, et neid isikuid ei olnud nõuetekohaselt teavitatud koosoleku toimumisest.
Tunnistaja T. Kurbatova ütlustega luges maakohus tõendatuks, et isegi juhul, kui mõned osasid liikmeid teavitati 15.10.2016 koosoleku kokkukutsumisest, rikuti teatamisel seadust ja põhikirja. Kuna kostja on rikkunud 15.10.2016 volinike valimise koosoleku kokkukutsumise korda, on sel koosolekul vastuvõetud otsused volitatud valitute kohta tühised MTÜS § 21 ja 241 ning TsÜS §-st 38 lähtuvalt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 436 lõiget 1 ja TsMS § 232 lõiget 1. Maakohus hindas tõendeid valesti. Tähelepanuta jäeti asjaolu, et hagejad on initsiatiivgrupi ja opositsiooni liikmed, kes on seadnud eesmärgiks läbi vaidlustuste halvata ühistu tegevuse ja saavutada oma muud eesmärgid; 2) tõendavad tunnistajate ütlused, et hagejad püüdsid samaaegselt korraldada ise üldkoosoleku, mille elluviimiseks püüti igati takistada ühistu brigaadide (15.10.2016) ja volinike koosolekuid (27.10.2016). Liikmeid agiteeriti mitte osalema, kõrvaldati teateid, takistati liikmeid brigaadide koosolekutele minemast (sh rikuti lukk koosoleku ruumidesse sisenemise takistamiseks), segati koosolekuid. Lisaks on hagejad asunud teadlikult eitama nende teavitamist koosolekutest; 3) ajas maakohus segamini volinike ja volinikke määrava koosoleku korrad. Seadus sätestab nõuded volinike koosolekule; 4) on brigaadide koosolekud iseseisvad ning nende otsuseid ei ole hagejad tähtaegselt vaidlustanud. Ka sel põhjusel kaotasid hagejad õiguse vaidlustada volinike üldkoosoleku otsused, sh hagejad viibisid koosolekutel; 5) on ühistul 9 brigaadi ning juhul, kui kahe brigaadi liikmed vaidlustavad oma brigaadi poolt volinike valimise, ei ole automaatselt tühised volinike üldkoosoleku otsused, kuna ilma nende kahe brigaadita on kvoorum siiski olemas. Seega ei ole antud juhul tulemuseks ilmtingimata volinike üldkoosoleku tühisus; 6) ei tõenda M. Morozova, V. Karnaukhovi ja S. Zubovi kirjad olulisi asjaolusid, kuna need on arusaamatud.
6.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus kohaldas õigesti MTÜS § 241 ning TsÜS § 38 sätteid ning tuvastas 27.10.2016 volinike üldkoosoleku otsuste tühisuse. Ühistu on volinike koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Volinike koosoleku kokkukutsumine algab juhatuse vastavasisulisest otsusest ja lõpeb volinike registreerimisega koosolekule. Ühistu ei ole volinike valimise koosolekute teateid liikmetele välja saatnud ning kostja ei ole tõendanud, et hagejatele on teated saadetud seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras 7 päeva enne koosoleku algust.
Kostja on meelevaldselt loonud konstruktsiooni opositsioonist, omistanud sellele kahju tekitamise eesmärgi, ning sidunud vastustajate nõuded opositsiooniga. Ekslik on apellandi seisukoht, et brigaadide koosolekutel toimunud volinike valimisele seaduses sätestatu ei laiene. Volinike koosolekule laienevad üldkoosoleku kokkukutsumise korra reeglid, mis on kehtestatud seaduses (MTÜS §-d 20-21) ning seadusandja on andnud võimaluse kehtestada volinike valimise täpsem kord põhikirjas (MTÜS § 25 lg 1), samuti võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks (MTÜS § 20 lg 6).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab tühisuse tuvastamise hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus menetluse jätkamisel.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega.
9.Hagejate kasutatud termin volinike üldkoosolek on ekslik. Üldkoosolek on mittetulundusühingu kõrgeim organ (MTÜS § 18 lg 1). Üldkoosoleku ülesandeid võib täita mittetulundusühingu poolt ja nende seast valitud volinike koosolek (MTÜS § 25 lg 1). Kuigi kostja põhikirja (kd I, tl 11) sõnastus on ebamäärane, võib põhikirja punktist 27 siiski järeldada, et põhikirjaga on volinike koosolek kui ühingu juhtimisorgan loodud. Põhikirja p 27 sätestab: „Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled volitatud isikutest, kes on valitud brigaadide koosolekutel. Volitatud isikute arvuks on – üks volitatud isik ühistu nelja liikme kohta“. Selle punkti grammatilisest tõlgendamisest võib järeldada, et põhikirjaga on muudetud läbivalt üldkoosoleku hääletuse korda. See ei ole aga MTÜS § 21 lõikega 5 kooskõlas, kuna MTÜS § 21 lg 5 annab üldkoosolekul õiguse hääletada igal ühingu liikmel. MTÜS § 21 lg 5 on olemuslikult imperatiivne. Siiski saab selline koosolek olla volinike koosolek MTÜS § 25 lg 1 järgi ja kuna pooled koosolekut volinike koosolekuks peavad ja viitavad väljakujunenud tavale, lähtub ringkonnakohus sellest, et tegu oli volinike koosolekuga, mitte üldkoosolekuga. Vaidluse all on 27. oktoobri 2016 volinike koosoleku otsuste tühisus.
10.MTÜS § 25 lg 2 järgi ei kohaldata üldkoosoleku sätteid volinike valimise koosolekule. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas (MTÜS § 25 lg 1 teine lause). Seetõttu ei saa volinike valimise koosoleku kokkukutsumisele kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivaid norme. Volinike valimise regulatsioon saab tulla põhikirjast. Hageja märkis hagiavalduse p-s 3.3, et ühistu põhikirjas ei ole sätestatud volinike koosoleku läbiviimise korda. Väär on hageja seisukoht, et põhikirja regulatsiooni puudumisel tuleb kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna MTÜS § 25 lg 1 teine lause sätestab otsesõnu, et volinike valimise kord nähakse ette põhikirjas. Kuna seadus viitab selgelt põhikirjale, ei ole vajalik normianaloogia kasutamine (TsÜS § 4).
11.MTÜS § 241 lg 1 ja § 24 lg 1 alusel saab hageja nõuda kohtus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et volinike
valimise koosolekule (brigaadikoosolek) üldkoosoleku kohta sätestatu ei kohaldu. Volinike valimise koosoleku otsuste vaidlustamise võimalust ei tulene ka mittetulundusühingute seaduse muudest sätetest. Järelikult ei ole volinike valimise koosoleku otsused eraldi vaidlustatavad. Ringkonnakohus on seisukohal, et volinike valimise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei tähenda automaatselt seda, et volinike koosoleku otsused on tühised või kehtetud. Kuna volinike valimise koosoleku otsuseid vaidlustada ei saa, pole võimalik tugineda ka väitele, et volinikud on valimata (brigaadikoosoleku otsus on tühine, nt kokkukutsumise korra rikkumise tõttu). Seetõttu ei hinda ringkonnakohus, milline on tava brigaadikoosoleku kokkukutsumiseks või läbiviimiseks. Järelikult on volinikud kehtivalt valitud ja nad võisid volinike koosolekul hääletada.
12.Volinike koosoleku otsused (mitte volinike valimise koosolek ehk kostja ühingus brigaadikoosolek) on MTÜS § 25 lõike 1 ja MTÜS § 241 lõike 1 järgi vaidlustatavad. Hagejad heitsid ette, et koosoleku kokkukutsumisest ei teavitatud piisavalt ette ja osad volinikud ei saanud volinike koosoleku toimumise teadet. Samuti leiavad hagejad, et volitatud isikute nimekirju võltsiti. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu.
13.Kostja vastuse lisas on teade volinike koosoleku toimumise kohta (kd I, tl 71). Samuti on avaldatud ajalehes Sillamäe Vestnik teade 27.10.2016 koosolekust (kd I, tl 72). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need teated asjaolu, et volinike koosoleku kokkukutsumisest teavitati. Seetõttu ei ole rikutud ka ühistu liikmete üldisi õigusi juhtimises osaleda. Volinike valimise koosolekule ei kehti üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid (vt otsuse p 10).
14.Tunnistaja M. Verzilov (kd II, tl 78) tunnistas, et brigaadikoosolekul valiti volinikke 27.10.2016 koosoleku jaoks. Samuti ütles tunnistaja, et brigaadikoosolekud toimuvad enne üldkoosolekut ja seal kinnitatakse üldkoosoleku päevakord. Tunnistaja ütles, et brigadir peab aitama inimesi koosolekust teavitada. Teavitamise viisi otsustab brigadir. Tunnistaja M. Sokolov andis ütlusi brigaadikoosolekute kokkukutsumise kohta ja märkis, et selle kohta riputati teateid üles. Tunnistaja O. Abakumova (kd II, tl 84) kinnitas samuti, et kõnealusel brigaadikoosolekul valiti 27.10.2016 koosolekule volinikke. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlused tõendavad, et brigaadikoosolekul osalenud teadsid, millise koosoleku jaoks neid valitakse. Seetõttu pidi valitud volinikud teadma, et tulemas on volinike koosolek. Samuti tõendavad tunnistajate ütlused, et ühistu liikmetel oli mõistlik võimalus koosolekutel osaleda, kuna sellest teavitati nii suuliselt kui kirjalikult. Samuti ei ole volinike valimise reegleid rikutud, kui mõni ühistu liige ei saanud sellest koosolekust teada, kuna asjaoludest nähtuvalt said seal hääletada vaid volitatud isikud, kellele oli koosoleku toimumine teada. Kuna põhikiri ei reguleeri täpselt brigaadi- ja volinike koosoleku kokkukutsumist, peab ringkonnakohus ühistu tegevust koosolekute kokkukutsumisel piisavaks. Seetõttu ei ole 27.10.2016 koosoleku otsus MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine.
15.Ringkonnakohus märgib, et maakohtul puudus alus osaotsuse tegemiseks, kuna hagejad esitasid alternatiivsed nõuded. Kui maakohus leidis, et vaidlustatud otsused on tühised, siis puudus põhjus anda hinnang alternatiivselt esitatud kehtetuks tunnistamise nõudele. Samas on käesolevas asjas menetlus maakohtu poolt alternatiivse nõude osas peatatud. Ringkonnakohtu otsuse alusel langeb 27.10.2016 üldkoosoleku otsuse tühisus ära, seega peab maakohus menetluse uuendama ja võtma asja edasise menetluse käigus seisukoha alternatiivse, kehtetuks tunnistamise nõude kohta.
16.Ringkonnakohus ei määra menetluskulude jaotust kindlaks TsMS § 173 lg 5 alusel. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas lõppotsuse tegemisel, kus kohus võtab
hagejate alternatiivse nõude osas seisukoha, maakohus saab sealjuures arvestada, et hagejate tühisuse nõue jäeti rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.