Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-17-1321 4) Tagastada hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivu summas 150 eurot. Väljamakse teha T T arvelduskontole nr xxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L A, T T hagi Aiandusühistu Sillamäe Sputnik vastu Aiandusühistu Sillamäe Sputnik 27. oktoobri 2016 volinike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Pooled esitasid kohtule 16.07.2019 taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks kompromissiga. Pooled taotlevad lõpetada tsiviilasi kompromissiga ja vaadata kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine läbi ilma kohtuistungit pidamata. Kompromissis leppisid pooled kokku järgmistes tingimustes:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada asja menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud.

2(3)

2-17-1321 Kompromissilepingu p-s 3 on märgitud, et hagejate tasutud riigilõivust tagastada pool hageja 2 pangaarvele. Kohus leiab, et nimetatud osas ei ole p 3 kompromissilepingu sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule. Kohus märgib, et pooled saavad kompromissilepingus otsustada menetluskulude jaotuse ning määrata kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude summad. Pooled ei saa otsustada riigilõivu või selle osa tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Taotluse lahendab kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel. Seega ei oleks pooled saanud kompromissilepingus kokku leppida, et hagejatele tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu. Kohus jätab kinnitavast kompromissist välja riigilõivu tagastamise tingimuse. Kohus kinnitab kompromissi ülejäänud punktides ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on leppisid kokku, et poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus tuleb määrata vastavalt nende vahel kokkulepitule. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tulenevalt TsMS § 150 lg 4 tagastatakse riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad tasusid tsiviilasjas riigilõivu 300 eurot. Kohtule on esitatud taotlus poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega hageja 2 arvelduskontole. Hagejate taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /Digitaalselt allkirjastatud/ T Šabarova kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.