Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-4893
Tsiviilasi
Siemens Product Lifecycle Management Software Inc. hagi OÜ ARS Stainless vastu kahju hüvitamise ja õigusrikkumisega kaasnevate kulutuste tasumise nõudes hagi hind 75 545 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Siemens Product Lifecycle Management Software Inc. (Siemens PLM Software, Suite 600, Granite Parkway 5800, Plano, esindajad Texas 75024, USA); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaido Uduste (Advokaadibüroo Kaido Uduste, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; tel: 611 0550; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ ARS Stainless (registrikood xxx, Pärnu mnt 154, Tallinn 11317; e-post: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt ARS Stainless (registrikood xxx) hageja Siemens Product Lifecycle Management Software Inc kasuks välja 75 545 (seitsekümmend viis tuhat viissada nelikümmend viis) eurot, millest 75 265 eurot on hüvitis tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest ning 280 eurot on hüvitis kohtueelsete õigusabi kulude eest.
3.Kohustada kostjat OÜ ARS Stainless (registrikood xxx) kandma hageja kasuks välja mõistetud hüvitis 75 545 eurot OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole nr XXX AS-s Swedbank selgitusega „kohtuotsus Siemens hüvitis/menetluskulud – ARS Stainless OÜ (2-18-4893)“.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt ARS Stainless (registrikood xxx) hageja Siemens Product Lifecycle Management Software Inc kasuks menetluskuludena välja 3098,76 (kolm tuhat üheksakümmend kaheksa eurot ja 76 senti) eurot, millest 1200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1500 eurot on hageja õigusabikulud ja 398,76 eurot on tõlkekulud.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt ARS Stainless (registrikood xxx) hageja Siemens Product Lifecycle Management Software Inc kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3098,76 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kohustada kostjat OÜ ARS Stainless (registrikood xxx) kandma hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud 3098,76 eurot OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole nr XXX AS-s Swedbank selgitusega „kohtuotsus Siemens hüvitis/menetluskulud – ARS Stainless OÜ (2-18-4893)“.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest 75 265 eurot ning kohtueelsed õigusabikulud summas 280 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarkvaratootja, kellele kuuluvad muuhulgas tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 autoriõigused. Tarkvaraprogrammi puhul on tegemist spetsiifilise programmiga erinevate toodete/konstruktsioonide konstrueerimiseks, disainimiseks, modelleerimiseks, simuleerimiseks, tootmise haldamiseks, toote valmistamise juhtimiseks jms. Tarkvaraprogramm on töövahend selleks, et luua ja toota konkreetseid tooteid/objekte alates ideest kuni valmis objektini.
2.Kostja on määratlenud ennast oma koduleheküljel www.arsstainless.ee kergmetallkonstruktsioone kujundava, projekteeriva, valmistava ja paigaldava ettevõtjana. Kuna kostja puhul on tegemist selliste eritööde teostamisele spetsialiseerunud ettevõttega, mis nõuavad pidevat kujundamist ja konstrueerimist, kasutab tarkvaraprogrammi intensiivselt oma töös. Ilma sellise tarkvaraprogrammi kasutamiseta ei ole kostjal mõistlikult võimalik oma tegevusvaldkonnas tegutseda. Kostja kasutab tarkvaraprogrammi ärilisel eesmärgil.
3.Hageja tarkvaraprogrammidele on lisatud tehnilised kaitsemeetmed, mis jälgivad nende kasutamist ning tuvastavad äriühingud, kes kasutavad tarkvaraprogramme ilma vastava õiguseta ning edastavad vastava informatsiooni hagejale kui õiguste omajale. Osundatud kaitsemeetmete
kaudu on hagejale teatavaks saanud, et alates 06. novembrist 2017 on kostja arvutivõrgus kasutatud/vallatud Solid Edge ST9 tarkvaraprogrammi. Hageja viitas AutÕS § 85 lg 1 punktile 1 ja esitas õiendi (koos tõlkega) osundatud programmi kasutamisest kostja arvutivõrgus koos peamiste tehniliste andmetega.
4.Kuna kostja laadis alla, installis, aktiveeris ja kasutas/valdas Solid Edge tarkvaraprogrammi kräkitud koopiat, on tegemist programmi sellise versiooniga, mille kasutamise omadused ja funktsionaalsus vastavad tarkvaraprogrammi kõigi aktiivsete moodulitega litsentseeritud versiooni ja sellele kehtiva tasulise hoolduspaketiga kaasnevatele hüvedele. Asjaolu, et rikkumisega seotud seadmed on asunud kostja arvutivõrgus ning nende seadmete meiliseaded on seotud kostja meilidomeeniga, välistavad, et vastavat programmi oleks kasutanud/vallanud mõni muu isik peale kostja enda.
5.20.11.2017 pöördus hageja litsentsivastavuse juht kostja juhatuse liikmete A Mi ja A T poole, teavitas kostjat rikkumise olemasolust ning tegi ettepaneku olukorra kohtuväliseks lahendamiseks selliselt, et kostja omandaks hageja tarkvaraprogrammi ühe kasutusõiguse. Kostja ei reageerinud tehtud ettepanekule ning hoidus hagejaga suhtlemisest. Hageja oli sunnitud pöörduma advokaadi poole, kes saatis 04.12.2017 kostjale omakorda pöördumise ning tegi veel kord ettepaneku lahendada vaidlus kohtuväliselt. Pöördumisele reageeris 05.12.2017 telefoni teel kostja tegevjuhina esitlenud T P, kes nõustus jätkama suhtlust olukorra lahendamiseks kohtuväliselt. Hiljem loobus kostja suhtlemisest ega soetanud programmi kasutusõigust, mistõttu pidi hageja pöörduma kohtu poole.
6.Kuna kostja valdas tarkvaraprogrammi kräkitud versiooni, oli tema valduses tarkvaraprogrammi selline eksemplar, mille kõik moodulid olid aktiveeritud ning mille funktsionaalsus ja võimalused vastasid programmile, millel oli olemas kehtiv aastane hoolduspakett. Vastavalt hageja tarkvaraprogrammide edasimüüja Pro-STEP OÜ 08.03.2018 õiendile oli novembris 2017 Solid Edge tarkvaraprogrammi viimase versiooni kõigi aktiivsete moodulitega tarkvaraprogrammi litsentsi hinnaks koos käibemaksuga 61 503 eurot ning vastava aastase hoolduspaketi hinnaks koos käibemaksuga 13 762 eurot. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 6 ja leidis, et kostja poolt kasutatud programmi harilik hind oli kokku 75 265 eurot, mille hüvitamist hageja soovis.
7.Lisaks kandis hageja seoses advokaadi kaasamisega kohtuvälise lahendamise protsessi kulusid summas 280 eurot ilma käibemaksuta, mille kohta on Advokaadibüroo Kaido Uduste esitanud 05.01.2018 vastavalt kokkuleppele hageja ja Siemens Industry Software AB-ga viimasele tasumiseks arve nr 187/17.
8.Õiguslikult viitas hageja AutÕS § 13 lõikele 1 ja §-le 46. Kostja oleks pidanud enne programmi kasutama asumist hankima selleks loa. Hageja viitas AutÕS § 817 lõike 1 punktile 1, VÕS § 1045 lg 1 punktile 5 ja punktile 7. Antud juhul on kostja rikkunud hageja intellektuaalse omandi õigusi ehk autoriõigusi ja AutÕS §-st 46 tulenevat kohustust kasutada/vallata arvutiprogrammi ainult vastava loa/litsentsi olemasolul. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale õigusvastase teoga tekitatud kahju. Hageja viitas VÕS §-le 128. Õigusabikulude tekkimine seoses rikkumisega oli kostjale ette nähtav. Tarkvaraprogrammi ühe eksemplari kasutusõiguse hinnaks on 75 265 eurot. Tegelikult tekitatud kahju on suurem, mistõttu on tegu kohase hüvitisega.
9.Kostja tegevuse tulemusena hagejale tekitatud kahju on otseselt seotud toime pandud õigusrikkumise ulatusega, st kasutatud/vallatud tarkvaraprogrammiga ja selle kasutamise võimalustega. Kostja oleks saanud hageja tarkvaraprogrammi antud juhul õiguspäraselt kasutada/vallata, kui ta oleks ostnud vastava legaalse toote (litsentsi koos vastava hoolduspaketiga). Lisaks on tarkvaraprogrammide loomisega seotud suured kulud, mida hageja
peab kandma hoolimata sellest, kas keegi valminud tarkvaraprogrammide kasutusõigusi omandab või mitte. Tarkvaraprogramme tuleb pidevalt edasi arendada, mis omakorda nõuab samuti suuri kulutusi. Tarkvaraprogrammide kasutusõiguste müümise eest saadavad rahalised vahendid on üks peamisi allikaid, mille arvelt saab hageja oma tarkvaraarendust teostada. Kostja tegevuse tulemusena ei ole hageja tasu saanud. Nimetatud asjaoludega tuleb kahju hüvitise suuruse hindamisel arvestada.
10.Kuna tarkvaraprogrammidega seotud õigusrikkumiste arv Eestis on suur, on hageja pidanud tegema suuri kulutusi üldsuse teadlikkuse tõstmiseks, kuriteoennetuseks ja menetlustes osalemiseks ehk sellisteks toiminguteks, millel puudub hageja majandustegevusega otsene seos. Kui rikkumisi toime ei pandaks, saaks hageja ressursse suunata tootearendusse ja oma majandustegevusse. Tegelikult on kostja tekitanud hagejale moraalset kahju, kuigi Eesti seadused ja kohtupraktika ei võimalda juriidilistel isikutel seda nõuda. Tarkvaraprogrammide õigusvastane kasutamine toob endaga kaasa ebaausa konkurentsieelise, kuna annab rikkujatele väga olulise majandusliku kokkuhoiu ausalt käituvate isikutega võrreldes.
11.Kõigi kahjuga seotud asjaolude tõendamine on keeruline, ajamahukas ja kulukas. Hageja leidis, et TRIPS art 41 p 2 tulenevalt ei tohi menetlused autoriõiguste omajate jaoks olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu või õigustamatuid viivitusi. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 6. Kahju hüvitise õiglane suurus ei saa olla ainult litsentsitasu ühekordne suurus. Seetõttu palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, mis vastaks vähemalt kostja poolt ebaseaduslikult kasutatud/vallatud hageja tarkvaraprogrammi ühe eksemplari hinnale (väärtusele) koos hoolduspaketi hinnaga. Kahjuhüvitis, mis hõlmaks vaid ebaseaduslikult kasutatud/vallatud toote kasutusõiguse ühekordset hinda või oleks sellest madalam, ei oleks piisav ega kohane. Õigusrikkumine ei saa olla rikkujale majanduslikult soodne.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on vastustes olnud valikuline, jättes tegelikult suures osas hagile vastamata ning moonutades hagis esitatut. Kostja ei ole arvestanud autoriõiguste kasutamise ja rikkumisega seotud vaidluste eripäraga ega seda puudutava õigusliku regulatsiooni ning kohtupraktikaga. Kostjal puudub õigus vaidlustada hageja kehtestatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tingimusi. AutÕS § 13 lg 1 ning § 46 alusel määrab õiguste omaja ära selle, kes, kuidas ning millistel tingimustel saab ja tohib programmi kasutada. Õiguste omajale kuulub õigus nii lubada kui keelata programmi kasutamist. Tegemist on õiguste omajale kuuluva varalise õigusega. Kostjal kui kasutajal on vaid valikuõigus nõustuda tingimustega ja neid teose kasutamisel järgida või hoiduda teose kasutamisest.
13.Autoriõiguslikes suhetes on õiguste omaja kasutajaga võrreldes nõrgemaks osapooleks, mistõttu on poolte tõendamiskoormis ja sellega seotud asjaolude tuvastamine mõnevõrra erinev. Teose kasutaja peab tõendama, et tal oli kasutamiseks olemas luba ja ta on selle eest tasunud. Kostja pole seda teinud. Hageja on tõendanud programmi kasutamise fakti kostja poolt. Hageja on tõendanud tasu suuruse, mida kasutajad tasuma peavad. Hageja ei saa nõuda kostjalt mingit muud tasu. Lisaks on mitmed hagejale ette heidetavad asjaolud kostja kontrolli all.
14.Kostja on sisustanud ärilist eesmärgi ebaõigesti ja liialt kitsalt. Solid Edge ST9 tarkvaraprogramm, mida kostja valdas ja kasutas, on oma olemuselt spetsiifiline tarkvaraprogramm, mille kasutamiseks puuduvad tavalisel isikul oskused. Vastavad oskused on ilmselgelt olemas kostja personalil ning need on otseselt seotud kostja äriliste vajaduste ja eesmärkidega. Käesoleval juhul on tõendatud, et kostja kasutas tarkvaraprogrammi, samuti tuleneb kostja tegevuse spetsiifikast, et tarkvaraprogrammi kasutamine vastab tema majandustegevuse vajadustele. Kostja ei ole programmi kasutamist eitanud.
15.Tähtsust ei oma see, mitu korda kostja programmi kasutas, sest kasutamise fakt on aset leidnud. Kui keegi ostab auto, võib ta seda mitte kasutada või kasutada vaid üks kord, kuid see ei muuda auto hinda ega ostja kohustust auto eest tasuda. Kostja väited teiste tarkvaraprogrammide kasutamise võimalikkusest on paljasõnalised ega oma tähtsust, sest kostja kasutas ju hageja tarkvaraprogrammi.
16.Hageja programmile lisatud tehnilised kaitsemeetmed on seotud tarkvaraprogrammi aktiveeriva litsentsifailiga. Nimelt kontrollib tarkvara litsentsifaili originaalsust ning juhul, kui see ei vasta õiguste omaja välja antud litsentsifailile, edastab programm tarkvaraprogrammi aktiveerimisel õiguste omajale selle kohta kindlas mahus tehnilisi andmeid koos vastava teavitusega. Kogutav tehniliste andmete kogum ja kogumise protsess on piisavad tuvastamaks seadmeid ja süsteeme, milles tarkvara ilma vastavat luba/litsentsi omamata on kasutatud ning see toimub selliselt, et on välistatud andmetega mistahes väline manipuleerimine. Hagiavaldusele lisatud teadaanne on kokkuvõte vastavatest tehnilistest andmetest ega sisalda kõiki õiguste omajale edastatavaid tehnilisi andmeid ega nende vormindust. Hagejal on õiguspärane ootus eeldada, et temalt ei nõuta rakendatavate kaitsemeetmete detailse tehnilise kirjelduse ja toimimise esitamist, sest see seaks otseselt ohtu kaitsemeetmete edaspidise eduka toimimise.
17.Vastupidiselt kostja väidetele on teadaandes toodud selgelt välja tarkvaraprogrammi koopia kasutamise alguse aeg 06.11.2017. See kuupäev ei tähista ainsat väidetavat kasutamise fakti. Programmi kasutamise algusaja tuvastamisest piisab, sest sellega on automaatselt tuvastatud, et isik on tarkvaraprogrammi vallanud ja kasutanud. Nõue, et hageja peaks jälgima ja esitama kohtule detailselt kõik kostja toimingud programmiga alates 06.11.2017, ei ole mitte põhjendatud ega mõistlik. Seda ei nõuta isegi kriminaalmenetlustes. Kostja samas ei kasutanud programmi ainult ühel korral.
18.Kostjal on arvutiprogrammi kasutamisest ebaõige ettekujutus. Programmi sisse logimine ning sellele järgnevad tegevused tähendavad igal juhul konkreetse arvutiprogrammi kasutamist. Asjaolu, kuidas täpselt ja kui sageli kostja tarkvaraprogrammi kasutas, ei oma ega saa omada sisulist tähtsust kahju suuruse otsustamise juures. Kostjal oli kohustus omandada tarkvaraprogrammi kasutusõigus ja selle eest tasuda enne konkreetse tarkvaraprogrammi kasutama asumist. Tasu suurus ei sõltu hilisematest asjaoludest.
19.Õiguste omaja pakub erineva funktsionaalsusega tarkvaraprogramme, mille kasutusvõimalused on erinevad. Kasutajal on vaba voli valida pakutavatest võimalustest talle sobilik. Kostja on valinud programmi koos kõigi võimalike funktsionaalsustega. Hageja leidis, et tema kui õiguste omaniku esitatud tõend on AutÕS § 85 lg 1 mõistes piisav. Autorsuse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis kostjal (AutÕS § 29 lg 1). Kostja pole tõendanud, et hageja ei ole vaidlusaluse tarkvaraprogrammi õiguste omaja. Kostja püüab tekitada kunstlikke takistusi õiglase hüvitise määramiseks. Kostja vastuses on viidatud hageja pakutavatele tarkvara prooviversioonidele (viidates tarkvaraprogrammi tasuta kasutamise võimalusele). Hageja tarkvara prooviversioonide kasutamine toimub kontrollitult (neid ei saa kasutada vastavalt oma suvale). Selleks peab kasutaja kõigepealt ennast identifitseerima ning juhul, kui ta vastab kehtestatud tingimustele, saab ta vastava prooviversiooni kasutamise õiguse, mis on ajaliselt piiratud ega vasta kostja kasutatud programmiversiooni funktsionaalsusele. Kostja paigaldas oma arvutisse teadlikult tarkvaraprogrammi koopia, mis omab kõige laiemat funktsionaalsust.
20.Tarkvaraprogrammide väljatöötamise kulud kantakse programmi tootja poolt ette ning nende hüvitamine toimub hiljem läbi kasutustasude maksmise. Iga üksik kasutustasu ei ole tegelikult vastavuses tarkvaraprogrammi arendamise tegelike kuludega ja on sellest väga palju kordi väiksem. Spetsiifiliste tarkvaraprogrammide kasutajate ring on piiratud ning juhul, kui kasutajad tasu ei maksa, tähendaks see arendaja jaoks investeeringute kaotamist. Hagejale tekkinud kahju on otseselt seotud kostja tegevusega.
21.Hageja nõudeks on hüvitise saamine kostjalt. Hageja on lähtunud peamise nõude õigusliku põhistusena kahju hüvitamise õiguslikust regulatsioonist. Samas võib õiguslikult kohaldamisele kuuluda alusetut rikastumist puudutav õiguslik regulatsioon. Hageja viitas VÕS §-le 1037. Käesoleval juhul oleks selliseks harilikuks väärtuseks tasu, mida kostja oleks pidanud hagejale maksma vastava kasutusõiguse omandamise eest ehk hagis nõutud summa 75 265 eurot. Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hageja teisele rahalisele nõudele 280 eurole, siis tulenevalt TsMS § 231 lg 4 tuleb selles osas eeldada kostja omaksvõttu.
22.26.10.2018 seisukohtadega koos esitas hageja väljatrüki tarkvara edasimüüja Pro-Step OÜ kodulehelt aadressiga http://www.pro-step.ee/index.php/cad/solid-edge, mis annab üldise ülevaate Solid Edge tarkvara kasutusotstarbest. Tõendist nähtub, et tegemist on ainukese kesk- ja väikeettevõtetele mõeldud mehhaanika CAD tarkvarasüsteemiga otsemodelleerimise, projekteerimise, insenerianalüüsi ja -andmehalduse ning tootearenduse teostamiseks, mille eesmärgiks ei ole mitte ühe detaili, vaid kõigi detailide väljatöötamine kuni lõpptoote loomiseni. Solid Edge tarkvaraprogrammi puhul on tegelikult tegemist üldtuntud tarkvaraprogrammiga, mille kohta on võimalik saada teavet paljudest muudest avalikest allikatest.
23.Kostja on ise väitnud, et ta kasutab oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks sarnast konkureerivat tarkvaraprogrammi Solidworks. Kostja väide kinnitab ja tõendab, et ta vajab ja kasutab igapäevaselt oma tegevuses Solid Edge tarkvara funktsionaalsusega tarkvara. Seega on välistatud, et Solid Edge tarkvaraprogrammi kasutamine kostja poolt ei olnud vajalik ega võimalik.
24.Hageja esitas väljatrükid kostja kodulehelt, millest nähtub, et kostja kujundab, projekteerib/konstrueerib, valmistab ja paigaldab oma põhitegevusena kergmetallkonstruktsioone (põhitoodeteks on trepid, trepikäsipuud, reelingud, evakuatsiooniredelid, rõdud ja rõdu-konstruktsioonid ning erinevad metallist sisekujunduselemendid), kusjuures ettevõtte tegevus hõlmab selles valdkonnas kogu spektrit alates algsest mõõtmisest kuni valmistoodangu lõpliku paigalduseni välja.
25.Solid Edge tarkvaraprogrammi aktiveerimiseks ja kasutamiseks on lisaks tarkvaraprogrammile endale vajalik omada spetsiaalset õiguste omaja välja antud litsentsifaili, milles määratletakse vastavalt omandatud õiguse sisule ja mahule kasutusõiguse aeg ja tarkvaraprogrammi aktiveeritavad funktsioonid. Litsentsifailiga seotakse konkreetne kasutusõigus konkreetse arvutiga ehk piiratakse kasutust konkreetse seadmega. Litsentsifaili puhul on tegemist tehnilise kaitsemeetmega ning kräkitud litsentsifaili kasutamise eesmärgiks on tehnilisi kaitsemeetmeid eirata. Tarkvaraprogramm, mis tehniliselt sisaldab algselt kõiki funktsioone ja lisasid, ise ilma litsentsifailita ei aktiveeru ega käivitu. Kräkitud programmi all on silmas peetud kräkitud litsentsifaili, mis võimaldab programmi ilma vastava kaitsemeetmeta kasutada. Kostja kasutas antud kräkitud litsentsifaili, mille oli kräkkinud ja signeerinud häkkerite rühmitus nimetusega SolidSQUAD (SSQ), kes on spetsialiseerunud sarnaste tarkvaraprogrammide kräkkimisele piraatluse eesmärgil.
26.Kräkitud litsentsifaile levitatakse peamiselt piraatlusega seotud saitidel. Kräkitud litsentsifailis on kõrvaldatud piirangud programmi erinevate funktsioonide kasutamisele ehk see võimaldab kasutada tarkvaraprogrammi kõiki funktsioone ja lisasid, samuti on sealt kõrvaldatud piirangud programmi kasutamiseks konkreetses seadmes ehk see võimaldab kasutada programmi ilma piiranguteta mistahes arvutis. Kõrvaldatud on kasutusaja piirangud ehk see võimaldab kasutada programmi tähtajatult.
27.Hageja rakendatavate tehniliste kaitsemeetmete eesmärgiks ei ole jälgida ega salvestada õigusrikkuja iga tegevust või toimingut tarkvaraga. Sel põhjusel ei ole hagejal võimalik kohtule
esitada detailset ülevaadet kostja kasutamisega seotud kõigist asjaoludest. Sellise ülevaate tegemise nõudmine oleks põhjendamatu. Tõendamiskoormis on tulenevalt hea usu põhimõttest kostjal. Hagejalt ei saa nõuda jälitustegevuse teostamist. Kui kohus vastavaid andmeid soovib, oleks neid võimalik välja nõuda kostjalt, kes ainsana teab üksikasjalikult, mida ning millal täpselt tegi.
28.Hageja tarkvaraprogrammi kaitsemeede, mis edastab hagejale andmeid tarkvaraprogrammi kasutamise kohta, aktiveerub ja andmed edastatakse hagejale ainult juhul, kui tarkvaraprogrammiga tehakse konkreetseid sisulisi toiminguid. Samas ei saadeta hagejale infot tarkvaraprogrammi kasutuse kohta olukorras, kus kräkitud tarkvaraprogrammi kasutatakse projektile ligipääsemiseks või selle vaatamiseks vms. Hageja esitas väljatrüki vastavast kaitsemeetmega seotud andmetöötluse keskkonnast, milles on ülevaatlikult esitatud süsteemi fikseeritud tarkvaraprogrammi kasutused kostja poolt. Ülevaate saamiseks teostati otsing meilidomeeniga „arsstainless.ee“ seotud tarkvaraprogrammi kasutustest.
29.Hageja selgitas, et väljatrüki veerus „Infringement Date“ (rikkumise kuupäev) asuvad kuupäevad, mil kaitsemeede on edastanud hagejale teate tarkvaraprogrammi loata kasutusest. Veerus „Non-compliant Organization“ (vastutav organisatsioon) on toodud süsteemi siseselt genereeritud numbrid õigusrikkumiste paremaks haldamiseks. Veerus „Hostname“ (hostinimi) on toodud selle arvuti nimi, kus programmi kasutati. Veerus „MAC 1“ on toodud selle arvuti MAC aadress, milles programmi kasutati. Veerus „Locale“ (kasutuskoht) on toodud märked arvuti asukohariigi ja keeleseadete kohta, milles programmi kasutati. Veerus „Operating system“ (operatsioonisüsteem) on toodud arvuti operatsioonsüsteemi andmed, milles programmi kasutati. Veerus „Company Domain“ (ettevõtte domeen) on toodud domeeni (võrgu) nimi, milles programmi kasutati. Veerus „Email Domain“ (e-posti domeen) on toodud arvuti meilidomeeni nimi selles arvutis, kus programmi kasutati. Veerus „Application“ (rakendus) on toodud sisene kodeering kasutatud tarkvaraprogrammi ja selle versiooni kohta. Veerus „Tamper Reason“ (häiringu põhjus) on toodud sisene kodeeritud viide kräkitud litsentsifaili kohta (sh viide SSQ (SS-Q) grupeeringule).
30.Väljavõttes on andmed fikseeritud rikkumiste kohta, kuid tulenevalt süsteemi ülesehitusest ei sisalda see andmeid tarkvaraprogrammide kasutamise kõigi asjaolude kohta. Tegelikult on kostja lisaks Solid Edge ST9 versiooni kasutamisele varasemalt ebaseaduslikult kasutanud Solid Edge ST5 tarkvara. Selliselt on esimene meilidomeeniga arsstainless.ee seotud arvuti kasutanud Solid Edge tarkvara (versiooni ST5) juba vähemalt alates 10.09.2013 arvutis nimega DMI-PC ning viimane versiooni ST5 teavitatud kasutus sellest arvutist on toimunud 08.10.2017 ehk umbes kuu aega enne versiooni ST9 kasutuselevõttu teises kostja arvutis. Seega on kostja hageja Solid Edge tarkvara kasutatud vähemalt perioodil 10.09.2013.a. - 13.11.2017.
31.Eelpoolnimetatud andmed lükkavad ümber kostja väited tarkvaraprogrammi ühekordsest ja lühiajalisest kasutusest, selle mittevajalikkusest, kostja teadmatusest ja üllatusest, et Solid Edge tarkvaraprogramm üldse asus kostja arvutis. Hageja ei pidanud usutavaks, et äriühing, kes tulenevalt juhatuse hoolsuskohustusest pidi omama pidevat ülevaadet tema arvutites asuvatest tarkvaraprogrammidest, ei suutnud enam kui 4 aasta jooksul tuvastada, et tema arvutites asuvad Solid Edge tarkvaraprogrammid ja neid kasutatakse. Kasutuse fikseeritud asjaolud osutavad sellele, et ajavahemikus 08.10.2017 kuni 06.11.2017 võttis kostja kasutusele uue versiooni hageja Solid Edge tarkvarast. ST5 versiooni kasutamise kohta peale ST9 versiooni kasutama asumist enam teateid ei ole tulnud.
32.Peale õigusrikkumise tuvastamist 2017. a novembris võttis hageja ühendust kostjaga ja juhtis tema tähelepanu õigusrikkumise toimepanemisele. Seega on arusaadav, miks kostja seejärel enam ei julgenud tarkvara kasutada. Ilma hageja teateta oleks Solid Edge tarkvara kasutamine kostja ettevõttes jätkunud. Isegi juhul, kui kostja kasutas tarkvara lühiajaliselt, ei toimunud see
tema soovil, vaid seetõttu, et hageja katkestas kostja plaanid. Seetõttu ei saa hüvitise suuruse määramisel arvestada kasutamise aega.
33.Hageja esitas väljavõtte oma kodulehelt, milles on märgitud, et Pro-Step OÜ on hageja tarkvaraprogrammide edasimüüjaks. Hageja esitas väljavõtte Pro-Step OÜ kodulehe avalehelt, millest nähtub, et enamus Pro-Step OÜ pakutavatest tarkvaraprogrammidest ja kodulehe sisust on seotud hageja tarkvararaprogrammide pakkumisega. Pro-Step OÜ juhatuse liige Indrek Kiolein on allkirjaga kohtule esitatud õiendis kinnitanud, et ta on hageja tarkvara edasimüüja Eestis.
34.Kahju hüvitise nõude suurus põhineb loata kasutatud kõigi aktiivsete moodulitega tarkvaraprogrammi litsentsitasu summal ja selle ühe-aastase hoolduspaketi hinnal, kuivõrd see vastab kostja kasutatud tarkvaraporgrammi reaalsetele kasutusvõimalustele ja funktsioonidele. Arvestuse aluseks võetud litsentsitasu puhul on tegemist hinnaga, mis tuleb tasuda ilma ajalise piiranguta kasutusõiguse eest ehk just sellise kasutusõiguse eest, mis vastab kräkitud tarkvaraprogrammi kasutamise võimalustele. Aastane hoolduspakett hõlmab lühimat võimalikku perioodi, mida õiguste omaja niisuguse tähtajatu litsentsi puhul annaks. Kui kasutaja kasutaks tarkvaraprogrammi pikema aja jooksul kui aasta, tuleks tal iga järgneva aasta alguses omandada uus hoolduspakett. Hageja nõue on vähim, mida nõuda saaks. Uute selgunud asjaolude valguses oleks õiglane nõue kostja vastu vähemalt kahekordse litsentsitasu ja 5 aasta hoolduspaketi hinnas. Hageja palub kohtul sellega kahjuhüvitise summa kindlaksmääramisel samuti arvestada.
35.Kostja 17.09.2018 väidetega hageja ei nõustunud. Kostja püüab jätta ebaõiget muljet, mis tema arvutites Solid Edge tarkvaraga seoses tegelikult toimus. Tarkvaraprogrammi kasutamiseks installeeritakse see konkreetsesse arvutisse, kus seda siis kasutatakse. Solid Edge kui tehniliselt keeruline ja mahukas tarkvaraprogramm nõuab installeerimiseks 6 GB kõvakettaruumi, mistõttu ei saa selle olemasolu arvuti kõvakettal jääda märkamatuks. Tulenevalt tehnilistest kaitsemeetmetest ei ole programmi samuti võimalik „kogemata“ arvutisse installeerida.
36.Tulenevalt ettevõtja juhatuse hoolsuskohustusest pidi kostja igal ajahetkel teadma, millised tarkvaraprogrammid on tema arvutitesse installeeritud ja kas on omandatud kasutusõigused. Kui kostja hakkas tarkvaraprogrammide olemasolu väidetavalt tuvastama alles peale seda, kui hageja tema poole pöördus, on tegu kostja riskiga. Äriühingu juhtimisega seotud hoolsuskohustus sisaldab kohustust omada pidevat teadmist ja kontrolli äriühingus toimuvast ning kohustust hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. Kostja tahtlust tõendab asjaolu, et kostja on tunnistanud juhatuse poolt hoolsuskohustuse rikkumist.
37.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja ei ole täitnud tõendamiskoormust. Kostja väidetest ja tõenditest selgub, et viimane hakkas alles pärast hagejaga suhtlemist otsima võimalusi sarnaste funktsioonidega tarkvaraprogrammi SolidWorks kasutusõiguse saamiseks ning hankis 2018. a jaanuaris programmi ühe kasutusõiguse. Kostja sai hageja kontakti järel aru, et tema õigusvastane tarkvaraprogrammi kasutus on tulnud ilmsiks ning ta püüdis seejärel olukorda muuta. Kostja loobus vahelejäämise hirmus Solid Edge tarkvara edasisest kasutamisest ning võttis kasutusele konkureeriva tarkvaraprogrammi SolidWorks. Õigust rikkuva käitumise lõpetamine selle ilmsiks tulekul ei saa olla vastutust välistavaks asjaoluks.
38.Kostja eksitab kohut väites, et Solid Edge ja SolidWorks programmides kasutatavad failiformaadid välistavad nende ristkasutuse. Mõlemad programmid toetavad samu failiformaate (nt .stp). Kuivõrd kostja osutab teenuseid oma klientidele, peab olema võimalik vastavaid projektifaile edastada klientidele, mistõttu ei ole mõeldav vaid ühe kinnise konverteeritamatu formaadi kasutamine. Hageja pidas ebausutavaks, et kostja klientideks on vaid need isikud, kes kasutavad sama konkreetset tarkvaraprogrammi.
39.Kostja eksitab väitega, nagu tõendaksid tarkvaraprogrammi kasutuse ajad üksikuid arvutivõrgust tehtud sisselogimisi programmi ja see nimekiri on ammendav. Solid Edge tarkvaraprogrammid ei asunud pilves, vaid olid installeeritud konkreetsetesse kostja arvutitesse. Ei toimunud klassikalist sisselogimist programmi. Tehniline kaitsemeede ei esita teateid tarkvaraprogrammi iga kasutamise fakti kohta.
40.Asjaolu, et kostja kasutuses olnud Solid Edge ST5 programmi puhul on osadel juhtudel ettevõtte domeenina lisaks kostja domeenile tuvastatud Internetiteenuse pakkuja „starman.ee“ domeen, ei muuda asjaolu, et 30.08.2015 ja 08.10.2017 toimus kasutus kostja kontrolli all olevast arvutist. Kasutaja kasutas lihtsalt sellel ajahetkel Interneti ühenduseks teenusepakkuja domeeni (nt mobiilset internetti), mida kasutatakse harilikult kas kodukontoris või väliobjektil. Asjaolud, et kasutusega seotud MAC aadress ning e-posti domeen jäid samaks, osutab sellele, et mingit seadme omaniku või kasutaja vahetust ei toimunud. Kuivõrd Solid Edge ST5 tarkvaraprogrammi kasutamise puhul on tegemist jätkuva rikkumisega, mis lõppes eeldatavalt alles 08.10.2017 ja 06.11.2017 vahel ning need asjaolud selgusid alles kohtumenetluse ajal, ei saa kohaldada aegumist.
41.Kostja on esitanud uue ja paljasõnalise väite, et ta kasutab avalikku Wifi-võrku. Sellega üritab kostja väita, et hoopis keegi kolmas võis seetõttu äriühingu domeenis nende teadmata mingeid toiminguid teha. Selline väide pole usutav ega usaldusväärne. Wifi-võrk, kui üks kostja arvutivõrgu osa, kuulub kostja ainuvastutusalasse, mistõttu selle mistahes viisil haldamata jätmine ei saa kuidagi vabastada kostjat vastutusest. Võttes samas arvesse kõiki hageja rakendatud tehniliste kaitsemeetmete edastatud andmeid, ei ole mõne kolmanda isiku poolt kostja süstemaatiline „süüdilavastamine“ eluliselt usutav.
42.Kostja väiteil kasutavad tema 6 konstruktorit äriühingus vaid ühte eksemplari SolidWorks tarkvaraprogrammi. See lükkab tegelikult ümber kostja väite, et ühes arvutis asunud Solid Edge tarkvaraprogrammi kasutati vaid ühe inimese poolt, mistõttu ei kasutatud seda kostja äritegevuses ega igapäevaselt. Kostja ise kinnitas, et kõik tema töötajad kasutavad äriühingus vaid ühte programmi.
43.Kostja tõendid tõendavad, et ta ei kasutanud SolidWorks programmi enne 2018. aasta jaanuari. Järelikult kasutas kostja enne seda hageja Solid Edge tarkvaraprogramme. Kostja pole tõendanud, et ta oleks kasutanud mistahes muid sama funktsionaalsusega programme. Kostja kasutatud tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 ei ole võimalik kasutada päevatasu ega tunnitasu alusel. Tarkvaraprogrammi kasutusõiguse hinnastamine on õiguste omaja pädevuses ning kasutajal on võimalus kas kasutada programmi kehtestatud tingimustel või hoiduda kasutamisest. Võttes arvesse asjaolu, et Solid Edge tarkvara oli kostja kasutuses 4 aastat, oleks prooviversiooni kasutamine olnud välistatud.
44.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3098,76 eurot ilma käibemaksuta. Kulud koosnesid hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1200 eurot ja õigusabikuludest. Õigusabikulude osas on hageja ja lepinguline esindaja kokku leppinud fikseeritud tasus 1 500 eurot, mis hõlmab kliendi esindamist esimeses astmes. Hageja esindaja on esitanud ja koostanud hagiavalduse, 13.04.2018 selgituse tõenditele, 19.04.2018 taotluse, 30.08.2018 vastuse, 26.10.2018 vastuse ja 31.12.2018 vastuse koos menetluskulude taotlusega. Lisaks olid menetluskuludeks tõlkekulud, mis olid seotud hagiavalduse projekti tõlkimisega kliendi jaoks inglise keelde (213,78 eurot), hagiavaldusele lisatud tõendite tõlkimisega eesti keelde (33,76 eurot), volikirja ja kohtu poolt nõutud hageja asutamisdokumendi tõlkimisega eesti keelde (95,32 eurot) ja kohtunõude täitmisega tõendite tõlkimisel eesti keelde (55,90 eurot), kõik kokku 398,76 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
45.Hageja palus kohustada kostjat kandma hageja kasuks väljamõistetava kahjuhüvitise ja menetluskulud OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole nr XXX AS-s Swedbank selgitusega: „kohtuotsus Siemens hüvitis/menetluskulud - ARS Stainless OÜ (2-18-4893)“.
46.Kostja menetluskulude nimekirja pidas hageja ebaselgeks ning seetõttu põhjendamatuks. Esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab endas sisuliselt sama töö kajastamist korduvalt. Menetluskulude nimekirjas on kasutatud eksitavalt kordamööda erinevaid sõnastusi. Menetluskulude esitus ei võimalda seega tegeliku olukorra tuvastamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
47.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõude rahuldamine ei ole võimalik. Asjaolu, et kostja tegutseb kergmetallist konstruktsioone kujundava, projekteeriva, valmistava ja paigaldava ettevõtjana, ei tähenda, et kostja peaks igapäevases äritegevuses kasutama just Siemens PLM Software hallatavat tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9. Sarnaseid tarkvaraprogramme pakuvad teisedki tarkvaratootjad ja ainuüksi kostja äritegevusele tuginemine ei tõenda, et kostja vajab hageja tarkvaraprogrammi.
48.Hageja ei ole selgitanud, milliseid tarkvaraprogrammi kaitsemeetmeid ta kasutab. Hageja esitatud teadaanne ei sisalda teavet selle kohta, kuidas, kui pikka aega või millisel viisil kostja hageja tarkvaraprogrammi kasutas. Isegi juhul, kui hageja suudaks ära tõendada kostja sisse logimise arvutiprogrammi, ei tähenda see, et oleks tõendatud programmi reaalne kasutamine. Turvamehhanism on tuvastanud tarkvara kasutamise vaid ühel korral ühes arvutis. Kui kostja kasutaks hageja tarkvaraprogrammi igapäevaselt oma äritegevuses, ei oleks eluliselt võimalik, et programmi kasutatakse ainult ühes arvutis ja ühel päeval.
49.Hageja esitatud teadaanne ei ole piisav tõendamaks tarkvaraprogrammi kasutamist kostja poolt. Õiend ei sisalda infot selle kohta, kui palju ja mil viisil on kostja hageja tarkvaraprogrammi kasutanud. See teave on kahju tekkimise ja hüvitise mõistmise seisukohast äärmiselt olulise tähendusega, sest teadaande põhjal ei ole võimalik tuvastada hagejale tekkinud kahju ega seda, kui palju ja mil viisil on kostja arvutivõrgus tarkvaraprogrammi kasutanud.
50.Kostja viitas AutÕS § 85 lg 1 punktile 1 ja leidis, et hageja ei ole tõendanud piraatkoopia kasutamist kostja poolt. Hageja teadaanne ei ole piisav, et tõendada tarkvaraprogrammi piraatkoopia kasutamist kostja poolt. Hageja on väitnud, et kostja on Solid Edge tarkvaraprogrammi alla laadinud, installeerinud, aktiveerinud ja kasutanud, kuid nende väidete tõendamiseks on esitatud ainult teadaanne, mis on tuvastanud tarkvaraprogrammi ühekordse sisselogimise kostja arvutivõrgust. Seega ei ole hageja väited tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kasutanud tarkvaraprogrammi kräkitud versiooni.
51.Seoses kahju nõudega leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud autoriõiguste omamist Solid Edge ST9 tarkvaraprogrammi suhtes, selle programmi õigusvastast kasutamist kostja poolt ega kahju tekkimist. Programmi ühekordsel sisselogimisel seda eesmärgipäraselt kasutamata ei saa olla hagejale tekkinud kahju. Kahju tekkimise ulatuse kindlakstegemine on kahjuhüvitise väljamõistmise seisukohalt aga väga oluline. Kahju hüvitise suurust ei saa VÕS § 127 lg 6 alusel määrata, kui ei hageja ei ole tõendanud, millisel viisil ja kui palju kostja tarkvaraprogrammi kasutas. Kuna hageja pakun ka võimalust kasutada programmi lühiajaliselt tasuta, ei saa ühekordse programmi sisselogimise eest mõista välja hüvitist terve aasta eest.
52.Hageja kulud seoses programmi arendamise ja loomisega ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hageja tegevus ja kulud seoses õigusrikkumiste ennetamisega on hageja enda majandustegevusega kaasnevad iseärasused. Kõik hageja väited moraalse kahju tekkimise ja hüvitamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest kehtiv seadusandlus ega kohtupraktika ei näe ette alust juriidilise isiku moraalse kahju hüvitamiseks. Kui kostjalt mõista välja hageja soovitud hüvitis, rikastuks hageja kostja arvelt alusetult. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud kostja objektiivse teo kõiki elemente. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost.
53.17.09.2018 seisukohtades leidis kostja, et ta ei ole vaidlustanud hageja kehtestatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tingimusi ega soovinud programmi kasutada tasu maksmata. Tegu on hageja paljasõnaliste väidetega. Kostja hinnangul ei ole ta autoriõiguste rikkumist toime pannud. Selleks, et kostjal saaks üldse tekkida asjaolude tõendamise kohustus, peab hageja tõendama, et kostja on tarkvaraprogrammi kasutanud. Kuna kostja juhatus ei olnud teadlik väidetavast tarkvaraprogrammi kasutamisest enne, kui hageja esindaja kostjaga ühendust võttis, ei ole kostjal kuidagi võimalik tõendada, et kes tarkvaraprogrammi sisse logis, milliste funktsioonidega programmiga oli tegu või seda, kuidas ja kelle huvides programmi kasutati.
54.Kui kostja juhatusele sai teatavaks, et nende arvutivõrgust on sisse logitud hageja tarkvaraprogrammi, üritas ettevõtja välja selgitada, kes ja kuidas on programmi kasutanud, kuid ükski töötaja programmi kasutamist ei tunnistanud. Kostja avastas programmi olemasolu ühest arvutist ning kõrvaldas rikkumise koheselt. Kuivõrd kostja töötajad kasutavad igapäevaste tööülesannete täitmiseks Solid Works programmi, mille kasutajaõigusi kostja omab, ei suutnud kostja tööandjana välja selgitada, kas ja mis põhjusel tegelikult on keegi sisse loginud hageja tarkvaraprogrammi ning kas ja kuidas programmi kasutati. Kostja ei ole tuvastanud hageja tarkvaraprogrammis koostatud faile, seega ei ole tarkvaraprogrammi kasutatud tööülesannete täitmiseks. Kuna kostjal on kasutusel tarkvaraprogramm Solid Works, mis on tööülesannete täitmiseks vajalik ja piisav, ei olnud kostjal vajadust kasutada hageja tarkvaraprogrammi, mis on oma funktsionaalsusest sarnane juba kostjal olemasoleva programmiga. Hageja programmi kasutamine kostja äritegevuses ei olnud võimalik, sest programmi kasutamine tuvastati ainult ühes arvutis ja ühel päeval.
55.Kuna kostjale ei olnud tarkvaraprogrammi kasutamisega seotud asjaolud teada, ei saa kostja asjaoludest mitteteadmist tõendada. Hageja tõend tõendab, et kostja arvutivõrgust on programmi sisse logitud 06.11.2017. Hageja tõendist on tuvastatav arvutiprogrammi logimine ühel korral ja seega on turvamehhanism tuvastanud tarkvara kasutamise ühel korral ühes arvutis. Hageja ei ole esitanud rohkem tõendeid selle kohta, et tarkvaraprogrammi on kasutatud ka hilisemalt ja korduvalt. Isegi kui programmi sisse logimine on tõendatud, ei tõenda see, et kostja kasutas programmi pärast sisse logimist ning sellist kasutamist saaks omistada just kostjale. Hageja ei ole põhistanud, miks vastutab sisselogimise eest kostja. Töötaja käitumist, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega, ei ole võimalik omistada tööandjale. Kostja ei ole kunagi andnud ühelegi töötajale korraldust hageja tarkvaraprogrammi litsentsita versioon alla laadida või seda kasutada. Kostja ei saa vastutada ühekordse sisselogimise eest.
56.Kahju hüvitamine peab olema eesmärgipärane. Hageja ei ole tõendanud, kui palju on programmi kasutatud, mistõttu ei saa välja mõista hüvitist terve aasta kasutamise eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas kõigi funktsionaalsustega programmi. Kostjal endal ei ole võimalik tõendada tarkvaraprogrammi sisu ega funktsionaalsust.
57.Kostja vaidles vastu kohtueelsetele õigusabikuludele summas 280 eurot. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mis seonduvad advokaadi kaasamisega hageja ja kostja vahelises suhtluses. Sellise kulutuse hüvitamiseks puudub kostjal alus või kohustus. See, et kaasata läbirääkimistesse advokaat, oli hageja enda otsus.
58.26.11.2018 seisukohtades kordas kostja, et tema kasutab oma äritegevuses programmi Solid Works. Kuna ühes programmis koostatud failid üldjuhul teistes programmides ei avane, on kostja kasutusele võtnud ühe ühtse tarkvaraprogrammi ning kõik kostja töötajad täidavad igapäevaseid tööülesandeid just selles programmis. Tarkvara programmi rendib kostja 2018. a jaanuari alguses sõlmitud tarkvara rendilepingu kohaselt xxx OÜ vahendusel xxx OÜ-lt. xxx OÜ kodulehelt nähtub, et nimetatud äriühing pakub muuhulgas programmi Solidworks, mida kostja kasutab. Solidworks programmi ostmine nähtub ka tarkvara rendilepingu lisaks olevast tarnepakkumisest nr SQ01062.
59.Hageja esitatud tõendid näitavad üksikuid sisselogimisi, mis ei saa tõendada kasutamist ärilisel eesmärgil, kuna see eeldaks programmi igapäevast ja järjepidevat kasutamist. Lisaks kulub tavaliselt programmis projektidele koostamisele hageja tabelis kajastatust rohkem aega. Kostja arvutitest ei ole tuvastatud hageja tarkvaraprogrammis koostatud faile, mistõttu ei ole kostja töötajad programmi tööülesannete täitmiseks kasutanud. Üksikute sisselogimiste puhul oli tegu mõne kostja töötaja omavolilise kasutusega isiklikuks otstarbeks.
60.Hageja esitatud täiendavas tõendid viidatud tarkvaraprogrammi kasutamisi 30.08.2015 ja 08.10.2017 ei saa omistada kostjale, sest veerus „ettevõtte domeen“ on nendel kuupäevadel märgitud starman.ee (mitte redact.arsstainless.ee). Järelikult ei ole need sisselogimised toimunud kostja arvutist. Arvesse võtta ei saa 2013. a toimunud sisselogimisi, kuivõrd nendest kasutamistest tulenevad võimalikud nõuded on aegunud. Lisaks on kostja kasutusel olev Wifi võrk avalik ning seega võis kostja võrku kasutada mõni kolmas isik.
61.Hageja tõendist nähtub, et tarkavaraprogrammi on kasutatud ainult ühes arvutis hosti nimega arslauaarvuti3. Järelikult kasutati programmi ühe isiku poolt, seda ei kasutatud igapäevaselt ega kostja äritegevuses, kuna ei ole võimalik, et programmi kasutatakse ainult ühes arvutis. Kostja juures on tööl keskmiselt kuus konstruktorit samaaegselt, kellel kõigil on vaja kasutada tööde tegemiseks arvutiprogrammi. Kui kostja tahtnuks kasutada hagiavalduses toodud programmi, ei oleks kostjal olnud võimalik tööde tegemine kuue konstruktori üksikute sisse logimistega.
62.Juhatuse hoolsuskohustus ei saa laieneda arvutites asuvate programmide kontrollimisele ja ülevaatamisele. Kuna juhatuseni ükski Solid Edge programmis valmistatud fail ei ole jõudnud ja töötajatele on võimaldatud Solid Works programmi kasutamine, ei olnud kostjal varem kahtlusi litsentsita programmide kasutamise kohta.
63.Hageja ei ole selgitanud, miks omistab ta kostjale viimase arvutivõrgust 2017. aastal nelja erineval korral toimunud sisselogimist. Töötaja käitumist, eriti sellist, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega, ei ole võimalik automaatselt tööandjale omistada. Programmi kasutamine ei oleks saanud olla kostja huvides. Kostja ei ole kunagi andnud ühelegi töötajale korraldust hageja tarkvaraprogrammi litsentsita versioon alla laadida või seda kasutada. Hageja ei ole programmi sisu ja funktsionaalsust kuidagi tõendanud. Hageja esitatud tõendid ei õigusta ühe aastasele kasutamise tasule vastava hüvitise väljamõistmist kostjalt.
64.Kostja leidis, et kuna programmi sisselogimine on tuvastatud kolmel päeval, siis vastavalt Hageja esitatud hinnale on programmi ühe päeva kasutuse hind 206,97 eurot (75545/365). Kolmel päeval kasutamise eest saaks nõue olla 620,91 eurot. Lähtuma ei peaks üksnes päevatasust, vaid peaks arvestama aega ehk tunde, milliste jooksul on programmi sisse logitud. Analoogilised tarkvaraprogrammid ning hageja ise ei võimalda tarkvaraprogrammi lühiajalist kasutamist kindla hinnakirja alusel, vaid pea kõik pakuvad lühiajalist programmi tasuta kasutamise võimalust. Hageja pakub kodulehel Solid Edge programmi tasuta prooviversiooni 45ks päevaks. Kodulehe kohaselt on igal soovijal võimalik kasutada täisfunktsionaalsusega programmi tasuta 45 päeva. Seetõttu on küsitav, kas hagejale on üldse kostja arvutivõrgust kolmel korral programmi sisselogimisega kahju tekkinud.
65.Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et ta on esitanud kõik võimalikud tõendid. Kostja on ostnud SolidWorks tarkvaraprogrammile mitte ühe kasutusõiguse, vaid litsentsi, mis võimaldab kasutada tarkvaraprogrammi kõikides töötajate arvutites eraldiseisvalt. Uue programmi litsentsi ostmine 2018. aastal ei tähenda, et kostja oleks varasemalt kasutanud hageja tarkvaraprogrammi. Kostja on kasutanud varasemalt teisi tarkvaraprogramme. Kostja on kasutanud FreeCAD programm, mille kasutamine on tasuta, kuna tegemist on vabatarkvaraga, samas on programmis olemas kõik sarnaste programmidega kaasnevad.
66.Solid Edge ja SolidWorks programmide failiformaatide erinevus omab tähendust osas, et kostja töötajatel on võimalik koostada ja luua jooniseid ning muid faile ühes konkreetses programmis. Programmid küll võimaldavad osade sarnaste failiformaatide avamise, kuid selleks, et jooniseid koostada ja jooksvalt muuta, on oluline ühe tarkvaraprogrammi kasutamine kogu töö tegemise protsessi ajal. Seetõttu oli kostjal kasutusel üks programm kõigi töötajate jaoks.
67.Kostja on välja toonud avaliku Wifi-võrgu kasutamise fakti just seetõttu, et kuna kostja ei ole suutnud tuvastada endiselt võimaliku rikkumise toimepanijat oma töötajate seast, võib rikkumine olla toimunud rikkumine kolmanda isiku poolt. Tegemist ei ole süstemaatilise ega nelja aasta jooksul tarkvaraprogrammi kasutamisega. Hageja kaitsemeetmed on tuvastanud tarkvaraprogrammi kasutamise fakti üksikutel kordadel, millest hagi aluseks saavad olla ainult rikkumised kolmel kuupäeval 2017. aasta novembris. Tegu ei saa olla süstemaatilise ega pikaajalise kasutamisega.
68.Hageja ei nõustunud kostja välja pakutud hinnaga tarkvaraprogrammi kasutamise kohta kolme päeva eest, kuid ei ole esitanud ühtegi teist summat, mida kostja oleks pidanud tasuma kolmel päeval tarkvaraprogrammi kasutamise eest. Hageja nõue ei vasta võimaliku rikkumise iseloomule ega ole proportsionaalne.
69.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluse käigus on kostjale osutatud õigusabi 21 tunni ja 20 minuti ulatuses. Hagiga tutvumisele, esialgse seisukoha koostamisele ja kliendiga nõupidamisele kulus 2 h 30 min. Hagile vastuse koostamiseks kulus 6 h 10 min. Hageja 30.08.2018 seisukohtadega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kulus 1 h 20 min. 17.09.2018 seisukohtade koostamisele kulus 3 h 10 min. Kohtu nõude ja hageja 26.10.2018 seisukohaga tutvumisele kulus 1 h 20 min. Täiendava seisukoha koostamisele 26.11.2018 kulus 3 h 20 min. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 3 h 30 min. Kokku kulus õigusabi osutamisele 560 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista 2 560 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
70.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
71.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) Solid Edge ST9 tarkvaraprogrammi näol on tegemist programmiga, mis on mõeldud erinevate toodete ja konstruktsioonide konstrueerimiseks, disainimiseks, modelleerimiseks, simuleerimiseks, tootmise haldamiseks ja toote valmistamise juhtimiseks; 2) kostja äritegevuseks on kergmetallist konstruktsioonide kujundamine, projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine.
72.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kasutanud ilma hageja loata oma äritegevuses tarkvara Solid Edge ST9 ning kas kostja peab hagejale seetõttu hüvitama tarkvara ebaseaduslikust kasutamisest tuleneva ja kohtueelsetest õigusabikuludest tuleneva kahju.
73.Hageja kui tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 autoriõiguste omanik palus kostjalt välja mõista tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest hüvitise 75 265 eurot ning kohtueelsete õigusabikulude eest 280 eurot. Hageja kasutab tehnilisi kaitsemeetmeid, milliste abil on ta teada saanud, et kostja laadis alla, installeeris ja aktiveeris tehnilisi kaitsemeetmeid eirava programmi abil Solid Edge tarkvara. Kostja õigusrikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma advokaadi poole, kes saatis hagejale nõudekirja 04.12.2017. Vastavalt hageja tarkvaraprogrammide edasimüüja Pro-STEP OÜ õiendile on tarkvara litsentsi hinnaks koos käibemaksuga 61 503 eurot ja aastase hoolduspaketi hinnaks koos käibemaksuga 13 762 eurot.
74.Kostjalt välja mõistetava hüvitise puhul tuleb arvestada, et tarkvaraprogrammide loomisega kaasnevad suured kulud, mida kaetakse litsentsitasude arvelt. Kuna Eestis on suur õigusrikkumiste arv, peab hageja kandma kulusid teadlikkuse tõstmiseks, kuritegude ennetuseks ja menetlustes osalemiseks. Kostja on hagejale tekitanud moraalset kahju, mida Eesti seadused ei võimalda nõuda. Kostja on saanud konkurentsieelise. Õiglane hüvitis peab vastama vähemalt programmi ühe eksemplari hinnale koos hoolduspaketiga. Kostjal puudub õigus vaidlustada kasutusõiguse tingimusi. Kostjal oli võimalik hoiduda programmi ebaseaduslikust kasutamisest.
75.Solid Edge ST9 oli programm, mille kasutamiseks on vajalikud erioskused ning mida kostja kasutas oma äritegevuses. See, mitu korda kostja programmi kasutas, ei oma tähtsust. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kasutamine algas 06.11.2017. Hageja tehnilised kaitsemeetmed teavitavad hagejat siis, kui litsentsifail ei ole originaalne. Hageja tasuta prooviversiooni kasutamine toimub kontrollitult ja ajaliselt piiratult. Kostja juhatusel lasus hoolsuskohustus omada ülevaadet ettevõtte arvutites olevast tarkvarast. Kui kostja ka kasutas programmi lühiajaliselt, siis mitte enda soovil, vaid seetõttu, et hageja takistas teda. Uut programmi hakkas kostja kasutama alles 2018. aasta jaanuaris pärast hageja pöördumist. Tegelikult kasutas kostja varem sama programmi vanemaid versioone ning tegu on jätkuva rikkumisega.
76.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ainuüksi tema tegevusalast ei saa järeldada, et ta kasutas igapäevases majandustegevuses hageja tarkvara. Isegi kui kostja sisselogimine programmi on tõendatud, ei tõenda see programmi reaalset kasutamist. Hageja turvaprogramm on tuvastanud vaid ühel korral sisselogimise ühes arvutis, mis välistab kasutamise kostja äritegevuses. Vastuolus eelnevaga asus kostja samas väitma, et kui ta sai teada programmi olemasolust ühes oma arvutis, kõrvaldas ta rikkumise koheselt.
77.Kostja leidis, et hüvitise suuruse määramisel omab tähtsust, kui palju ta programmi kasutas. Ühekordse sisselogimise eest ei saa välja mõista hüvitist, mis vastab aastasele kasutusõigusele. Hageja ise pakub võimalust kasutada programmi tasuta. Lisaks ei ole hageja tõendanud autoriõiguste olemasolu. Hageja väited kuludele ja moraalsele kahjule ei ole asjakohased. Kostja juhatus ei olnud programmi kasutamisest teadlik enne, kui hageja tema poole pöördus ning kostja ei saa vastutada oma töötajate tegevuse eest, mis pole tööülesannetega seotud. Kuna kostja kasutas avalikku Wifi võrku, võis programmi kasutada mõni kolmas isik. Programmi kasutamine kostja äritegevuses ei olnud võimalik, sest programmi kasutamine tuvastati vaid ühes arvutis ja ühel päeval. Lisaks kasutas kostja oma äritegevuses hoopis teist programmi. Kuna sisselogimine toimus vaid ühel päeval, oleks ühe päeva kasutamise tasu 75 545 eurot / 365 = 206,97 eurot. Kolme päeva eest oleks tasu 620,91 eurot.
78.Kohus leiab, et kostja väited ei anna kohtule alust jätta hagi tervikuna või osaliselt rahuldamata. AutÕS § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
AutÕS § 4 lg 3 p 3 kohaselt kaitstakse autoriõigusega muuhulgas arvutiprogramme, mida kaitstakse kui kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mistahes väljendusvormile.
79.AutÕS § 4 lg 6 kohaselt teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Eeltoodust tuleneb, et kostjal oleks tulnud põhistada ja tõendada oma väiteid selle kohta, et hagejale ei kuulu autoriõigusi arvutiprogrammile Solid Edge. Kohus selgitas seda kostjale 25.09.2018 pöördumises (toimiku lk 82-83), kuid vaatamata kohtu selgitustele kostja väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
80.AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile AutÕS § 13 lg 1 p 1 kohaselt õigus lubada ja keelata oma teose reprodutseerimist. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. AutÕS § 132 sätestab täiendavalt, et arvutiprogrammi autorile kuulub lisaks AutÕS §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. Eeltoodust võib järeldada, et arvutiprogrammide õiguste omanikele kuulub muuhulgas kaks erinevat õigust: õigus lubada või keelata arvutiprogrammist ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemist ning õigus lubada või keelata programmi kasutamist või valdamist ärilisel eesmärgil sõltumata koopia tegemisest. Seega ei saa seadusest järeldada, et kui ilma autoriõiguste omaniku loata tehtud arvutiprogrammist üksnes koopia, rikkumist ei esine või rikkumist ei esine siis, kui arvutiprogrammist tehtud koopiat kasutati vähesel määral.
81.AutÕS § 14 lg 1 sätestab, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud. Kuni ei ole saavutatud kokkulepet autoritasu osas, on teose kasutamine AutÕS § 14 lg 3 alusel keelatud. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet tarkvaraprogrammi Solid Edge kasutamiseks ei tasu eest ega tasuta. Seega puudus kostjal õigus arvutiprogrammi kasutada.
82.Autoriõiguse seaduses on nimetatud juhtumid, mil teose vaba kasutamine on lubatud ilma autori loata ja ilma tasu maksmata. Seejuures aga sätestab AutÕS § 18 lg 2, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole ka isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida arvutiprogramme, välja arvatud seaduses otseselt ette nähtud erandlikel juhtumitel. Käesolevas asjas ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et oleks esinenud mõni seaduses sätestatud erandlik juhtum. Seega ei olnud arvutiprogrammi reprodutseerimine ilma õiguste omaniku loata lubatav ka siis, kui seda ei tehtud ärilistel eesmärkidel.
83.AutÕS § 46 lg 1 sätestab, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei luba teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. AutÕS § 46 lg 3 näeb ette, et autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja väidetega, et hagejal kui õiguste omanikul oli õigus määratleda, millistel tingimustel ta annab kostjale loa teose kasutamiseks. Kostjal oli õigus sõlmida nendel tingimustel hagejaga kokkulepe või jätta teos kasutamata. Tähtsust ei oma see, et hageja pakkus võimalust kasutada programmi tasuta testversiooni 45 päeva jooksul, sest ka selline kasutamine oleks eeldanud kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Sellist kokkulepet pooled ei sõlminud ning kostja ei kasutanud tasuta kättesaadavat programmi testversiooni.
84.AutÕS § 803 lg 1 kohaselt võivad autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad oma õiguste kaitseks teosele või kaasnevate õiguste objektile lisada tehnilisi kaitsemeetmeid. Ühtlasi tuleneb AutÕS § 85 lõike 1 punktist 1, et tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses lähtutakse teose koopia käsitlemisel piraatkoopiana autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest. Seega sai kohus hageja kasutatud tehniliste kaitsemeetmete poolt tuvastatud andmetest järeldada, millal ja millisest programmist kostja koopia tegi.
85.AutÕS § 817 lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043.
86.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega oli hagejal tema autoriõiguste rikkumise korral õigus nõuda varalise kahju hüvitamist. Siinkohal kohus iseenesest nõustub kostja väitega, et hageja viited talle moraalse kahju tekkimise kohta ei ole asjakohased, sest sellise kahju nõudmist juriidilise isiku poolt Eestis kehtivad õigusaktid ette ei näe ja hageja ei ole ka sellist kahju nõuet esitanud.
87.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõikest 6 tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
88.Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja väitega, et tal on õigus piraatkoopia tegemise ja selle kasutamise eest nõuda kostjalt tasu, mida viimane oleks pidanud maksma programmi seaduslikul kasutamisel ja litsentsi hankimisel. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, kas kostjal oli või ei olnud võimalik hankida mõne teise programmi litsents palju soodsamalt või sootuks tasuta. Tähtsust ei oma ka see, et kostjal oleks olnud võimalik omandada tasuta vaidlusaluse programmi testversioon 45-ks päevaks, sest sellist kokkulepet kostja hagejaga ei sõlminud. Riigikohus on leidnud, et hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määratlemisel saab VÕS § 127 lg 6 alusel lähtuda sellest, millise suurusega tasu hageja tavapäraselt oma teoste eest küsib ning lähtuda tuleb konkreetsest teosest ja selle kasutusõiguse väärtusest. Autoril on ainuõigus ise otsustada, kas, kellel ja millise tasu eest ta lubab oma teost kasutada (RK TKo 2-14-56641, p 20).
89.Teisalt ei nõustu kohus hageja väidetega, et hüvitise suuruse määratlemisel omavad tähtsust hageja kulud tarkvaraprogrammide väljatöötamisel ning arendamisel, samuti kulud seoses Eestis ennetustegevuse, menetluses osalemise ja teavitamisega. Tegemist ei ole asjaoludega, mis seonduksid kostjale etteheidetava rikkumisega ning hageja väited kulude olemasolule on jäänud paljasõnalisteks.
90.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas
kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kahju tekitamise nõuete esitamisega seotud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
91.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja juhatusel lasus hoolsuskohustus jälgida, millised programmid on kostja arvutitesse alla laetud. Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et tema töötajate rikkumisi ei saa talle omistada. TsÜS § 35 sätestab küll, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodud sättest tuleneb, et lojaalsuse ja hoolsuse kohustus on juhatuse liikmetel juriidilise isiku, mitte kolmandate isikute ees. Samas pidi kostja kui juriidiline isik tagama, et kostja ei rikuks ühegi kolmanda isiku, sealhulgas hageja õigusi. Kostja vastutuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja juhatuse liikmed olid töötajate tegevuse üle järelevalve teostamisel piisavalt hoolsad või mitte.
92.VÕS § 1054 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kohus selgitas kostjale antud sätet 25.09.2018 pöördumises (toimiku lk 82-83). Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kostja välja ühtegi asjaolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et mõni tema töötajatest oleks hageja tarkvaraprogrammist teinud piraatkoopia ilma kostja teadmata kostja mitte seotud arvutisse ning et selline piraatkoopia tegemine ei olnud seotud kostja majandustegevuse ega töötaja tööülesannetega. Kostja väited on jäänud paljasõnalisteks. Kuivõrd piraatkoopia tegemisel on kasutatud kostja arvutit ja kostja domeeni, saab piraatkoopia tegemist omistada kostjale. Ühtlasi on kostja möönnud, et leidis arvutiprogrammi oma arvutist, millest tulenevalt pidi selle tegema mõni kostja töötajatest, mitte kolmas isik.
93.Hageja piraatluse ennetamise büroo direktori J M koostatud õiendi (toimiku lk 10, tõlge lk 12) kohaselt sisaldavad hageja tarkvaraprogrammid tarkvara turvamehhanismi, mis jälgib tarkvara kasutamist ja kontrollib kasutajate vastavust. Hageja oli tuvastanud tarkvara volitamata kasutamise domeenis arsstainless.ee, mis kuulus kostjale. Hageja tarkvara volitamata koopiat oli kasutatud kostja arvutis. Kasutatud koopia arv oli 1 ning ebaseadusliku kasutamise alguse kuupäev oli 06.11.2017. Arvuti oli ühendatud kostja domeeni ja e-posti aadressiga. Arvuti nimi, milles ebaseaduslikku tarkvara kasutati, oli arslauaarvuti3. Tarkvara litsentsifaili oli muudetud ilma loata, et vältida turvamehhanismi ja varjata selle programmi volitamata kasutamist.
94.Eeltoodud tõendist tuleneb kohtu hinnangul, et kostja reprodutseeris ilma hageja loata teost ehk tegi tarkvaraprogrammist ilma loata piraatkoopia, kasutades seejuures piraatkoopiate tegemist võimaldavat tarkvara. Tegu ei olnud „sisselogimisega“ kuhugi hageja loodud Interneti keskkonda, nagu kostja eksitavalt menetluse käigus on väitnud. Samas on kostja vastuolus „sisselogimist“ puudutavate väidetega avaldanud, et kui ta avastas oma arvutist tarkvara koopia, kõrvaldas ta rikkumise. Seega on kostja sisuliselt nõustunud, et ta mitte ei „loginud sisse“ mõnda avalikult kättesaadavasse keskkonda, vaid tegi ilma loata arvutiprogrammist koopia. Juba ainuüksi ilma autori loata arvutiprogrammist koopia tegemine kujutab endast hageja õiguste rikkumist, sest arvutiprogrammist koopiate tegemine ei ole lubatud ka isiklikuks kasutamiseks.
95.Hageja esitas kohtule täiendavalt väljatrüki andmetöötluse keskkonnast (toimiku lk 99-100), mis näitab, millal kostja hageja tarkvaraprogrammist koopiaid tegi. Tõendist nähtub, et kostja on laadinud hageja tarkvara esimest korda alla 10.09.2013. Alla laadimisi on tehtud ka 2015. aastal. 2017. aastal toimusid alla laadimised ühel korral oktoobris ja mitmel korral novembris. 2017. aastal on programmi laetud alla arvutisse nimega arslauaarvuti3. Laadimised on olnud seotud kostja domeeniga 2013. ja 2017. aastal, 2015. aastal on kasutatud xxx. Kostja on alla laadinud programmi Solid Edge versiooni ST5 ning hiljem versiooni ST9. Samuti nähtub tõendist, et kostja on kasutanud programmi alla laadimiseks SSQ programmi ehk SolidSQUAD loodud programmi. Hageja esitas kohtule väljatrüki häkkerite rühmituse SolidSQUAD kodulehelt (koos
tõlkega toimiku lk 96-98), millest nähtub, et tegemist on tarkvarapiraatluse rühmitusega, mis on viimastel aastatel keskendunud tehnikavaldkondade kõrgetasemelisele tarkvarale.
96.Kohus nõustub hageja väidetega, et eelviidatud tõendid tõendavad tarkvara korduvat ilma loata kasutamist. Tegemist ei olnud ühekordse ega juhusliku juhtumiga. Kostja väited, milliste kohaselt ei teinud tema koopiat Xxx Internetiteenust kasutades, ei ole millegagi tõendatud. Samuti on jäänud paljasõnalisteks kostja väited, milliste kohaselt olevat ta kasutanud avalikku Wifi võrku, mistõttu võis ebaseadusliku koopia teha mõni kolmas isik. Arvuti, kuhu koopia on alla laetud, oli nii kostja enda kui Xxx domeeni puhul sama ning tuvastav sama numbriga. Asjas ei oma tähtsust kostja väited, et hageja nõuded seoses 2013. aastal toimunud ebaseadusliku kasutamisega on aegunud, sest hageja ei ole esitanud kostjale litsentsitasu nõuet 2013. aastal toimunud kasutamise eest. Hageja tõendas esitatud tõendiga üksnes seda, et tegemist oli korduva kasutamisega kostja poolt, mitte ühekordse juhtumiga.
97.Hageja esitatud väljatrükk Pro-STEP OÜ kodulehelt (toimiku lk 92) näitab, et programmi Solid Edge puhul on tegu projekteerimist võimaldava programmiga, mis võimaldab teha erinevate detailide jooniseid. Tegemist on keskmistele ja väikestele ettevõtetele mõeldud programmiga, mis ühendas toote andmehalduse funktsionaalsuse inseneridele vajalike tööriistadega. Kostja kodulehe väljavõttest (toimiku lk 93-95) tuleneb, et kostja tegeleb oma äritegevuses kergmetallist konstruktsioonide kujundamise, konstrueerimise, tootmise ja paigaldusega. Kostja valmistab metallkonstruktsioone nii sise- kui ka välistingimustesse. Tootmisprotsessis teeb kostja kõik toimingud algusest lõpuni alates mõõdistamisest ja joonestamisest kuni tootmise ja paigaldamiseni.
98.Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud tõenditest kogumist, et hageja tarkvarast tehtud koopiat sai kostja oma äritegevuses igapäevaselt kasutada ning vastav tarkvara vastas kostja igapäevase majandustegevuse vajadustele. Asjaolu, et kostja tegelikult programmi äritegevuses ei kasutanud, ei ole kostja tõendanud ühegi tõendiga. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tegi tarkvaraprogrammist piraatkoopia, oli üksnes kostjal võimalik tõendada, kas või millises ulatuses ta programmi äritegevuses kasutas või ei kasutanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta programmi ei kasutanud. Kostja ei ole põhistanud väiteid selle kohta, kuidas pidi hageja tõendama seda, kas või milliseid toiminguid tegi kostja oma arvutisse alla laetud piraattarkvara koopiaga.
99.Kostja esitas kohtule xxx OÜ-ga sõlmitud tarnelepingu (toimiku lk 111-113), mis oli sõlmitud 04.01.2018. Lepingu kohaselt võimaldati kostjale programmi SolidWorks Pro kasutamise õigus. Kostja esitas kohtule ka väljavõtte Wikipediast (toimiku lk 124), mille kohaselt on programmi FreeCAD näol tegemist raalprojekteerimise tarkvaraga, mille tööriistad sarnanevad SolidWorks ja SolidEdge omadega. Tegemist on vaba tarkvaraga. Kohus leiab, et eelviidatud tõendid ei tõenda, et kostjal puudus vajadus kasutada hageja tarkvara 2017. aastal, mistõttu kostja seda ei teinudki. Kostja sõlmis lepingu teise tarkvara kasutamiseks alles 2018. aasta jaanuaris ehk pärast seda, kui hageja oli seoses rikkumisega tema poole pöördunud. Kuigi Wikipedia andmetel on võimalik kasutada vabavarana FreeCAD programmi, ei ole kostja tõendanud, et ta kasutas oma igapäevases äritegevuses nimetatud programmi. Kuivõrd kostja tegi hageja tarkvarast ilma loata koopia ja kostjal oli võimalik ilma loata programmi kasutada ning programm vastas kostja ärihuvidele, loeb kohus tõendatuks programmi kasutamise kostja ärilistel eesmärkidel.
100.Kohus leiab, et kostja rikkus hageja kui autoriõiguste omaniku õigusi. Kostja reprodutseeris teost ilma loata ärilisel eesmärgil kasutamiseks. Kuna kostja reprodutseeris teost ilma loata ning tal oli võimalik pärast reprodutseerimist teost ilma piiranguteta kasutada, ei oma kohtu hinnangul kahju hüvitise suuruse määramisel tähtsust see, kui palju kostja reaalselt programmi kasutas või kas või millist tulu sellega teenis. Oluline on üksnes see, et kostjal puudus teosest koopia tegemiseks ja selle kasutamiseks teose autori luba.
101.Kostja esitas kohtule väljavõtte hageja kodulehelt (koos tõlkega toimiku lk 114-115), mille kohaselt võimaldab hageja soovijatele võimalust kasutada programmi Solid Edge 45 päeva jooksul tasuta. Väljavõttest nähtub, et tasuta prooviversioon tuleb alla laadida ning klient saab selle kasutamiseks katselitsentsi. Kohus on juba asunud seisukohale, et võimalus kasutada tasuda tarkvaraprogrammi testiversiooni ei andnud kostjale õigust teha ilma autori loata ja piraattarkvara abil teosest koopia omal äranägemisel kasutamiseks. Kostja ei sõlminud hagejaga kokkulepet teose tasuta kasutamiseks ning kostja ei kasutanud tasuta testversiooni. Seetõttu ei saa kohus jätta kostjalt hüvitise välja mõistmata.
102.Väljavõte hageja kodulehelt (koos tõlkega toimiku lk 101-103) näitab, et hageja tarkvaraprogrammi edasimüüjaks on xxx OÜ, kes pakub klientidele täislahendusena tarkvara, väljaõpet, teostust ja hooldust. xxx OÜ kodulehe väljavõttest (toimiku lk 104-105) nähtub, et antud ettevõte võimaldab soovijatele programmi Solid Edge litsentside väljastamist ja hooldust.
103.xxx OÜ juhatuse liige on allkirjastanud õiendi (toimiku lk 17-18), mille kohaselt oli kõigi aktiivsete moodulitega Solid Edge ST9 tarkvaraprogrammi litsentsi hind 61 503 eurot. Õiendi kohaselt võis vastava programmi versiooni kasutada vaid hoolduspaketi olemasolul ja ühe aasta pikkuse hoolduspaketi hind oli 13 762 eurot. Kokku oleks kasutusõiguse saamiseks tulnud tasuda 75 265 eurot. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on hageja tõendanud hüpoteetilise litsentsitasu suuruse.
104.Kohus nõustub hageja väidetega, et autoriõiguste omanikul on õigus ise määratleda, millistel tingimustel ta teoste kasutajatega lepingu sõlmib. Seetõttu on õiguste omanikul võimalik otsustada, et ta annab teose kasutamiseks litsentsi koos kohustusega maksta lisaks tasu aastase hoolduse eest. Õiguste omanikul on võimalik endal otsustada, millistest komponentidest koosneb tema nõutud litsentsitasu. Erinevalt kostja väidetest ei ole hageja ette näinud, et tarkvara Solid Edge ST9 saaks kasutada ilma aastase hoolduspaketi eest tasumata või hoopis ühe või kahe päevase tasu eest. Hüvitise suurus ei saa kohtu hinnangul seetõttu sõltuda asjaolust, kas või kui palju kostja tegelikult programmi kasutas. Kuivõrd kostjal oli oma arvutis olemas programmi piraatkoopia, puudusid kostjal takistused selle kasutamiseks mistahes viisil, ajal või mahus. Seetõttu leiab kohus, et hageja hüvitise nõue tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks hüvitisena välja mõista 75 265 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja kahju hüvitise nõude, ei pea kohus hindama, kas hageja nõue oleks alternatiivsel õiguslikul alusel olnud põhjendatud.
105.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.12.2017 saatis hageja kostjale pöördumise (toimiku lk 13-16), milles teavitas viimast, et kostja on alates 06.11.2017 kasutanud ilma õiguste omaja loata tarkvaraprogrammi Solid EDGE ST9 koopiat. Pöördumise kohaselt oli algne teavitus saadetud kostjale juba 20.11.2017. Hageja selgitas, et tal on õigus nõuda kostjalt hüvitist. Hageja palus kostjal omandada tarkvara kasutamiseks litsents ja üheaastane hoolduspakett ning sellest keeldumise korral lubas hageja pöörduda kohtusse. Eeltoodust nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale kohtuvälise nõude. Hageja esitatud õigusabi arvest (toimiku lk 19-20, tõlge lk 21-23) nähtub, et hageja esindajal kulus 150 eurot kostjale hoiatuskirja koostamisele ning 130 eurot selle kirja tõlkimisele hagejale. Kokku esitati arve 280 euro eest.
106.Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on tõendatud hageja poolt kulutuste tegemine kohtuväliselt nõude esitamiseks. Hageja kohtuväliste õigusabikulude nõue on VÕS § 128 lg 3 alusel põhjendatud. Kostja ei ole põhistanud, miks peaks kohus jätma antud nõude rahuldamata. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kohtueelsete õigusabikuludena välja mõista 280 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 75 545 eurot.
107.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja esitas kohtule taotluse kohustada hagi rahuldamise korral kostjat tasuma välja mõistetud hüvitised ja menetluskulud hageja esindaja advokaadibüroo kliendikontole. Kostja antud taotluse osas vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hüvitise nõude, tuleb kooskõlas hageja taotlusega kohustada kostjat kandma hageja kasuks välja mõistetud summa 75 545 eurot OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole nr XXX AS-s Swedbank selgitusega „kohtuotsus Siemens hüvitis/menetluskulud – ARS Stainless OÜ (2-18-4893)“.
108.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
109.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3098,76 eurot ilma käibemaksuta. Kulud koosnesid hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1200 eurot, õigusabikuludest ja tõlkekuludest. Õigusabikulude osas on hageja ja lepinguline esindaja kokku leppinud fikseeritud tasus 1 500 eurot, mis hõlmab kliendi esindamist esimeses astmes. Hageja esindaja on esitanud ja koostanud hagiavalduse, 13.04.2018 selgituse tõenditele, 19.04.2018 taotluse, 30.08.2018 vastuse, 26.10.2018 vastuse ja 31.12.2018 vastuse koos menetluskulude taotlusega.
110.Tõlkekulud olid seotud hagiavalduse projekti tõlkimisega kliendi jaoks inglise keelde (213,78 eurot), hagiavaldusele lisatud tõendite tõlkimisega eesti keelde (33,76 eurot), volikirja ja kohtu poolt nõutud hageja asutamisdokumendi tõlkimisega eesti keelde (95,32 eurot) ja kohtunõude täitmisega tõendite tõlkimisel eesti keelde (55,90 eurot), kõik kokku 398,76 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
111.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ning mõistlikud. Hageja esindaja on kohtumenetluses esitanud menetlusdokumente, milliste koostamiseks ja esitamiseks koos vajaliku analüüsiga võis kuluda vähemalt 25 tundi. Kui hageja esindaja oleks kliendiga kokku leppinud tunnitasu suuruses vähemalt 100 eurot tunnis (esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga), oleks hageja õigusabikulude suuruseks olnud vähemalt 2500 eurot. Seega on hageja nõutud õigusabikulude summa 1500 eurot igal juhul põhjendatud ja mõistlik. Kuna hageja näol on tegemist välismaise juriidilise isikuga, kellele tuli menetlusdokumente tõlkida ning kelle kogutud tõendeid tuli tõlkida eesti keelde, on põhjendatud ka tõlkekulud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et tõlked on koostanud tõlkebüroo Xxx OÜ.
112.Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 3098,76 eurot, millest 1200 eurot oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1500 eurot olid õigusabikulud ja 398,76 eurot olid tõlkekulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3098,76 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 3098,76 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks tuleb vastavalt hageja taotlusele kohustada kostja kandma välja mõistetud menetluskulud 3098,76 eurot OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole nr XXX AS-s Swedbank selgitusega: „kohtuotsus Siemens hüvitis/menetluskulud - ARS Stainless OÜ (2-18-4893)“.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.