Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-12817
Kohtuasi
XX hagi IEG Holding OÜ vastu osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja otsuse vastuvõtmise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
IEG Holding OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Kohtuistungi toimumise aeg
5. veebruar 2019
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Kostja IEG Holding OÜ (registrikood 12816445, asukoht Pärnu mnt 232, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsus muutmata. Jätta IEG Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud IEG Holding OÜ kanda. Mõista IEG Holding OÜ-lt XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 576 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-17-12817 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 29. augustil 2017 Harju Maakohtule IEG Holding OÜ (kostja, osaühing) vastu hagi, milles palus tunnistada IEG Holding OÜ 12. juuli 2017. a osanike koosoleku päevakorrapunktis 5 vastuvõetud negatiivse otsuse hääletuspiirangu rikkumise tõttu kehtetuks ning tuvastada, et samas päevakorrapunktis nimetatud otsus on vastu võetud. Hagiavalduse kohaselt toimus 12. juulil 2017 kostja osanike koosolek, mille päevakorrapunkt 5 nägi ette järgmise sisuga otsuse vastuvõtmise: „Esitada IEG Holding OÜ nimel Advokatuurile kaebus vandeadvokaat Villu Otsmanni tegevuse peale seoses samaaegse tegutsemisega IEG Holding OÜ juhatuse liikme ning õigusnõustajana (sh seoses endaga seotud advokaadibüroole maksete tegemisega). Määrata IEG Holding OÜ esindajaks eelnimetatud kaebuse esitamisel ja selle üle õigusvaidluse pidamisel XX, kes on õigustatud kaasama IEG Holding OÜ esindajana omal äranägemisel pädevaid õigusnõustajaid (sh sõlmima õigusteenuse osutamiseks vajalikud kokkulepped ning tasuma osutatud õigusteenuse eest IEG Holding OÜ arvel), kelle ülesandeks ja õiguseks on kaebuse aluseks olevate asjaolude täpsustamine, õiguslik kvalifikatsioon ning lõpliku nõude täpne formuleerimine.“ Osaühingul on kaks osanikku – hageja ja YY (teine osanik), sh on viimane enamusosanik. Koosolekul olid esindatud mõlemad osanikud. Teist osanikku esindas Villu Otsmann ning tema häältega otsustati jätta ülalnimetatud sisuga osanike otsus vastu võtmata. Arvestades majanduslike huvide konflikti, ei võinud teine osanik selle otsuse vastuvõtmisel osaleda, sest talle kehtis äriseadustiku (ÄS) § 177 lg 1 järgi hääletuspiirang. Villu Otsmann on olnud pikka aega YY esindaja. YY seadis üles tema kandidatuuri juhatuse liikme kohale valimiseks ning YY häältega valitigi ta kostja juhatuse liikmeks. Kuna teine osanik ei saanud selle otsuse vastuvõtmisel hääletada, tuleb tuvastada, et otsus võeti hageja häältega vastu.
2-17-12817 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt puudutas otsus Villu Otsmanni tegutsemist Advokatuuri liikmena, mitte kostja juhatuse liikmena. Seetõttu ei kohaldunud ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirang. Juhul, kui osanike otsus on ühingule kahjulik, saab hageja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid poolt hääletanud osaniku vastu. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2018. a otsusega hagi osaliselt, tunnistas osanike otsuse kehtetuks, kuid jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et osanike otsus on vastu võetud. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - hageja on kostja osanik (osa nimiväärtus 1499 eurot); - teine osanik on andnud 8. septembril 2016 Villu Otsmannile volituse esindada end kui osaühingu osanikku; - Villu Otsmann on osaühingu juhatuse liige; - 12. juulil 2017 toimus osanike koosolek, millel osales hageja esindajana Toivo Viilup ja teise osaniku esindajana Villu Otsmann; - 12. juuli 2017. a koosolekul jäi päevakorrapunktis 5 nimetatud otsus vastu võtmata ning hageja esitas eriarvamuse, mis protokolliti.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal ÄS § 178 lg 1 järgi õigus nõuda kostja osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ning vaidlusalune otsus tuleb ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuspiirangu rikkumise tõttu kehtetuks tunnistada, sest osanik ei või hääletada küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Kuna Villu Otsmann oli teise osaniku esindaja ning osaühingu juhatuse liige, siis ei võinud ta hääletada vaidlusaluse päevakorrapunkti üle. Teine osanik hääletas küsimuses, mis puudutas tema esindaja tegevust juhatuse liikmena.
3.3.Nõue osanike otsuse vastuvõtmise tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal ei pruugi olla ÄS § 177 lg 1 järgi õigust hääletada küsimuses, mis puudutab tema enda määramist kostja esindajaks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt ÄS § 177 lg-t 1 ning tunnistas seetõttu ekslikult osanike otsuse kehtetuks. Maakohus leidis vääralt, et vaidlusalune otsus puudutas Villu Otsmanni tegevust kostja juhatuse liikmena, kuigi tegelikult otsustati tema tegevuse üle advokaadina. Sellisele tegevusele aga ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuspiirang ei kehti. Advokatuuri otsus ei mõjutaks ühingu õiguslikku positsiooni, mistõttu puudub mõistlik põhjus hääletuspiirangut kohaldada. Hagejal on võimalik muude õiguskaitsevahenditega kontrollida juhatuse liikme tegevust. Kui kehtiks hääleõiguse piirang, siis peaks teise osaniku lepinguline esindaja alluma mitte oma kliendi vaid vastaspoole järelevalvele.
2-17-12817
Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja tunnistas osanike otsuse kehtetuks. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja tuvastusnõude rahuldamata, mistõttu selles osas ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas 12. juuli 2017. a osanike koosolekul sai Villu Otsmann teise osaniku (YY) volitatud esindajana hääletada päevakorra ps 5 nimetatud küsimuste üle või kohaldus selles päevakorrapunktis sisalduva otsuse vastuvõtmisel teisele osanikule ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuspiirang. Kolleegium selgitab, et ÄS § 177 lg 1 I lause järgi ei või osanik hääletada mh juhul, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Sellises olukorras esindatuse määramisel ÄS § 177 lg 1 II lause järgi selle osaniku hääli ei arvestata. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Seega on hääletuspiirangute eesmärk vältida enamuse kuritarvitusi.
8.Praegusel juhul on hageja osaühingu vähemusosanik, kes soovis, et osanikud otsustaksid 12. juuli 2017. a koosolekul selle üle, et ühing esitab Advokatuurile kaebuse advokaat Villu Otsmanni tegevuse peale, sest Villu Otsmann tegutses samal ajal nii ühingu juhatuse liikmena kui ka ühingu õigusnõustajana ja tegi endaga seotud advokaadibüroole väljamakseid. Samuti soovis hageja seda, et tema määrataks selles küsimuses osaühingu esindajaks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, sh selle üle, et Villu Otsmann on alates 8. septembrist 2016 volitatud esindama teist osanikku (YY) ning ühtlasi on ta kostja juhatuse liige. Seega kohalduks teisele osanikule ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuspiirang, kui otsus puudutaks selle kontrollimist või hindamist, milline on Villu Otsmanni tegevus kostja juhatuse liikmena. Selles, kas see puudutab Villu Otsmanni tegevust kostja juhatuse liikmena, on aga pooled eri meelt. Hageja hinnangul on tegemist selge huvide konflikti olukorraga, kus peab hääletuspiirang kohalduma sõltumata sellest, et sooviks oli esitada kaebus Advokatuurile. Kostja hinnangul aga ei kohaldu teisele osanikule hääletuspiirang, sest vaidlusalune otsus puudutab Villu Otsmanni tegevust advokatuuri liikmena, mitte kostja juhatuse liikmena.
2-17-12817
9.Kolleegiumi hinnangul tunnistas maakohus põhjendatult vaidlusaluse otsuse kehtetuks, sest see eksis ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuspiirangu vastu. Hoolimata sellest, et otsuse eesmärgiks oli esitada kaebus Advokatuurile, puudutas otsus selgelt Villu Otsmanni kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimiseks ja hindamiseks vajalike sammude astumist. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud tõlgendada ÄS § 177 lg-t 1 kostja soovitud viisil kitsendavalt ning seada hääletuspiirang sõltuvusse sellest, millise õiguskaitsevahendi kohaldamise üle otsustatakse. Kuna sätte mõtteks on välistada osaniku huvide konflikti võimaluse korral tema hääletusõigus, siis ei ole tähtsust sellel, kas osanikud otsustavad kaebuse esitamise üle kohtule või muule institutsioonile. Oluline on see, et see puudutaks osaniku esindaja tegutsemist juhatuse liikmena ja praegusel juhul see nii oli. Asjaolu, et kaebuse alusel võib Advokatuur otsustada järelevalve korras Villu Otsmanni tegevuse nõuetekohasuse üle advokaadina, ei muuda ringkonnakohtu järeldust.
10.Neil kaalutlustel jätab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Arvestades seda, et maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte enda kanda, jätab kolleegium tähelepanuta apellatsioonkaebuse ilmselt eksliku väite selle kohta, et maakohtu otsus tuleks tühistada ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Menetluskulud
11.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
tuleb
apellatsiooniastme
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 504 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 3,5 tundi, mis on apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning vastuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (käibemaksuga) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Lisaks palus hageja esindaja ringkonnakohtu istungil mõista välja ka istungist osavõtu kulud vastavalt istungi toimumise ajale sama tunnitasuga. Kuna ringkonnakohtu istung kestis pool tundi, siis lisandub hageja menetluskuludele 72 eurot (käibemaksuga) (0,5×144).
14.Eelnevat arvestades on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 576 eurot (4 tundi × 144 eurot/tund), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.