06.02.2019, Tallinn Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm
Kohtukoosseis
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Slangakuten AB avaldus Cade Group OÜ vastu Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsuse asjas nr T508-16 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Harju Maakohtu 16.03.2018 määrus
Cade Group OÜ määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (vastustaja): Pirtek Sweden AB (endine nimi Slangakuten AB) (Rootsi registrikood 556791-4113, aadress Box 90, 182 07 Stocksund, Stockholmi lään, Sollentuna kommuun, Rootsi Kuningriik), volitatud esindaja PS Inkasso & Juridik AB (esindaja Annika Borglund, e-post:XXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Cade Group OÜ (registrikood 12047515, asukoht Vana-Narva mnt
24, Maardu, Harju maakond, 74114), lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina (e-post:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2018 määrus osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsuse asjas nr T508-16 ning selgitas, et avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks pärast määruse jõustumist ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsuse asjas nr T508-16 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise osas läbi vaatamata.
2.Muuta Harju Maakohtu 16.03.2018 määrust osas, milles maakohus tunnustas Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsust asjas nr T508-16 ning teha selles osas uus määrus ja tuvastada, et Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsuse asjas nr T508-16 tunnustamisest keeldumiseks puuduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklis 45 nimetatud alused.
3.Jätta Harju Maakohtu 16.03.2018 määrus muus osas muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi.
4.Määruse kehtiv resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Võtta Slangakuten AB avaldus menetlusse.
2.Rahuldada avaldus osaliselt ning tuvastada, et Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 tagaseljaotsuse asjas nr T508-16 tunnustamisest keeldumiseks puuduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklis 45 nimetatud alused.
3.Jätta avaldus läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsuse asjas nr T508-16 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist.
5.Cade Group OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Avaldus
1.Slangakuten AB (avaldaja) esitas 20.10.2017 Harju Maakohtule avalduse Rootsi Norrtälje Maakohtu poolt 11.05.2017 asjas nr T508-16 Cade Group OÜ (puudutatud isik) vastu tehtud tagaseljaotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Saadetud dokumentidest nähtub, et hagimaterjalid toimetati puudutatud isikule kätte 07.03.2017 kohustusega esitada kohtule kirjalik vastus ja hoiatades, et vastamata jätmisel võidakse teha tagaseljaotsus.
Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus võttis 16.03.2018 määrusega avalduse menetlusse ja rahuldas selle, tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsuse asjas nr T508-5, millega kohus: 1. kohustas Cade Group OÜ-d tasuma Slangakuten AB-le 29805 SEK ning intressid Rootsi intressiseaduse (1975:635) § 6 alusel alates 10. juulist 2015 kuni raha laekumiseni. 2. kohustas Cade Group OÜ-d kompenseerima Slangakuten AB-le meeldetuletustasu 60 SEK ja inkassotasu 180 SEK. 3. kohustas Cade Group OÜ-d kompenseerima Slangakuten AB kohtukulud 9025 SEK, millest 6725 SEK on esindajatasu (käibemaksuta) ning sellele lisaks intressid nimetatud summalt Rootsi intressiseaduse § 6 alusel tänasest päevast kuni raha laekumiseni. Kohus selgitas, et avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt kohaldatakse TsMS § 619 lg 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 artikli 36 punkti 1 kohaselt ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Punkti 2 järgi võib huvitatud pool 3. jao 2. alajaos sätestatud korras taotleda, et tuvastataks artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumine. Artikli 37 järgi pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse.
5.Liikmesriigi kohus on artiklis 53 sätestatud tunnistuse välja andnud 04.01.2018, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele puudutatud isiku Cade Group OÜ suhtes. Kohus leiab, et kuna on täidetud artiklis 37 sätestatud vorminõuded, kuulub Eesti Vabariigis täidetavaks Rootsi Norrtälje Maakohtu 11.05.2017 otsus asjas nr T508-5. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.
6.Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 esimese lausega ja lõikega 2 leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis annavad aluse menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teises lauses kohaldamiseks.
7.Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 625 lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 43 lg 1 järgi kui taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, toimetatakse artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistus kätte isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist. Tunnistusele lisatakse kohtuotsus, kui seda ei ole kõnealusele isikule juba kätte toimetatud. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha täitmismääruse peale määruskaebust esitades. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning menetluskulud avaldaja kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt tuleb otsus jätta tunnistamata TsMS § 620 lg 1 p 2 ja 6 alusel.
10.Harju Maakohtu 30.12.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-15604 lõpetas kohus Slangakuten AB Euroopa maksekäsu kiirmenetluse Cade Group OÜ vastu võla nõudes. Kohus tegi 02.11.2015 võlgnikule maksekäsu, mille kättesaamist on võlgniku seaduslik esindaja kinnitanud 21.12.2015. Cade Group OÜ esitas 21.12.2015 nõudele tähtaegselt vastuväite. Vastustaja on sõnaselgelt taotlenud maksekäsumenetluse hagimenetlusse mitte üleandmist.
11.Rootsikeelsete dokumentide kättesaamise järgselt ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik üheselt aru saada millega on tegu, võõrkeelsetel dokumentidel ei olnud ka tõlget. Kuna määruskaebuse esitaja esindaja oli teadlik, et Slangakuten AB-ga on Eesti kohtus vaidlus lõpetatud, ei pööratud nendele piisavalt tähelepanu. Üksnes käesolevas menetluses kohtudokumentide tõlke kättesaamise järgselt sai nende sisu määruskaebuse esitajale teatavaks. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et ta ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta. Määruskaebuse esitajal ei saanud 2017 aasta alguses mõistlikult eeldada, et võõrkeelsete dokumentide näol võib olla tähtsate kohtudokumentide kui ta oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-15-15604 Slangakuten AB nõude vastu juba kõik vastuväited esitanud.
12.Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja on tahtlikult pöördunud oma asukohariigi kohtusse soovimata tegeleda välisriigis kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega, samas kohtualluvuse kohaselt pidi vaidluse lahendama võlgniku asukohajärgne kohus. Ilmselt vastustaja proovis mittekuluka maksekäsu kiirmenetluse võimaluse, ent saades kohtult võõrkeelese menetluse lõpetamise kohtumääruse ei soovinud või ei osanud
hagimenetlusega edasi minna. Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus Slangakuten AB pöördus oma asukohariigi kohtusse, mis vaidluse ka lahendas olles selleks mittepädev. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt.
13.Lisaks eeltoodule tuleks otsus jätta tunnustamata ka TsMS § 620 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel, sest see oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Võlgnik, kellele edastati võõrkeelseid dokumente vale rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, ei saanud oma õigusi efektiivselt ja mõistlikult kohtus kaitsta. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus
võttis
määruskaebuse
menetlusse
ja
küsis
avaldajalt vastust.
Avaldaja teatas, et kohtu kohustus täita Rootsi otsust on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012.
Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2 tuleb vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse tagaseljaotsuse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise osas ning andis selgituse seoses kohtulahendi täidetavaks tunnistamisega. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab avalduse tagaseljaotsuse täidetavaks tunnistamise osas läbi vaatamata käesolevas määruses esitatud põhjendustel.
18.Tuginedes TsMS § 657 lg 1 muudab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus tagaseljaotsust tunnustas ning teeb selles osas uue määruse, milles tuvastab, et tagaseljaotsuse tunnustamisest keeldumiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus parandab TsMS § 447 lg 2 alusel ka määruses esineva kirjavea tagaseljaotsuse asja numbris, kuna maakohus ei ole tähele pannud, et asja nr T508-5 asemel on õigeks asja numbriks T508-16. Muus osas jääb maakohtu määrus tuginedes TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.TsMS § 619 lg 1 p 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis käesolevas seadustikus sätestatut
üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012.
20.Nimetatud määrus jõustus 10.01.2015 ning kohaldub määruse artiklite 1 ja 81 kohaselt pärast märgitud kuupäeva algatatud tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes.
21.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et: - avaldaja ja puudutatud isiku suhtes on Harju Maakohus menetlenud tsiviilasja nr 2-15-15604, milles lõpetas 30.12.2015 kohtumäärusega Slangakuten AB Euroopa maksekäsumenetluse Cade Group OÜ vastu võla nõudes (tlk 68); - (Rootsi Kuningriigi) Norrtälje Maakohus tegi 11.05.2017 asjas nr T50816 tagaseljaotsuse (tlk 40-56), millega kohustas Cade Group OÜ-d tasuma Slangakuten AB-le 29805 SEK ning intressid Rootsi intressiseaduse (1975:635) § 6 alusel alates 10. juulist 2015 kuni raha laekumiseni, kompenseerima Slangakuten AB-le meeldetuletustasu 60 SEK ja inkassotasu 180 SEK ja Slangakuten AB kohtukulud 9025 SEK, millest 6725 SEK on esindajatasu (käibemaksuta) ning sellele lisaks intressid nimetatud summalt Rootsi intressiseaduse § 6 alusel tänasest päevast kuni raha laekumiseni; - välisriigi kohtu menetluses olnud asjas nr T508-16 on menetlust algatav või sellega võrdsustatud dokument Cade Group OÜ-le kätte toimetatud 07.03.2017 (tlk 47).
Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (edaspidi määrus või Brüssel I uuesti sõnastatud määrus) ning määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohaldamisele kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustik, on põhimõtteliselt väär.
Brüssel I uuesti sõnastatud määruse põhimõtteline erinevus võrreldes Brüssel I varasema redaktsiooniga on see, et lihtsustatud on nii kohtuotsuste tunnustamise kui täidetavaks tunnistamise korda. Nii sätestab määruse artikkel 36 lg 1, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Määruse artikkel 39 kohaselt on liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Eelnev tähendab põhimõtteliselt seda, et avaldaja võinuks jõustunud tagaseljaotsuse täitmiseks otse pöörduda Eesti Vabariigi kohtutäituri poole.
24.Määrusega artikkel 46 kohaselt keeldutakse kohtuotsuse täitmisest selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel.
25.Selliseks isikuks on käesolevas menetluses puudutatud isik. Maakohus ei ole seda erisust tähele pannud ning on avalduse ekslikult menetlusse võtnud ka osas, milles avaldaja taotles tagaseljaotsuse täidetavaks tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eksimus on võimalik kõrvaldada määruskaebusmenetluses ilma asja maakohtule tagasi saatmata. Kuivõrd määruse regulatsioonist tulenevalt puudub
avaldajal õigus tagaseljaotsuse täidetavaks tunnistamise nõudega kohtusse pöördumiseks, ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning tuleb tagaseljaotsuse täidetavaks tunnistamise nõudes jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
26.Osas, milles avaldaja soovib tagaseljaotsuse tunnustamist, käsitleb ringkonnakohus avaldust eesmärgipäraselt ning lähtub sellest, et sisuliselt on avaldaja soovinud, et kohus kontrolliks, kas tagaseljaotsuse tunnustamisest keeldumiseks esineb aluseid. Selles osas nõude menetlusse võtmisel ei ole maakohus eksinud, arvestades määruse artikkel 36 lg 2 regulatsiooni.
27.Tunnustamisest keeldumise alused on sätestatud määruse artiklis 45, mille kohaselt keeldutakse kohtuotsuse tunnustamisest huvitatud poole taotlusel: a) kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public); b) kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus; c) kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel taotluse saanud liikmesriigis; d) kui kohtuotsus on vastuolus samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagi alusel teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele või e) kui kohtuotsus on vastuolus: i) II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja või ii) II peatüki 6. jaoga.
Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja põhiväide seotud asjaoluga, et ta ei saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, kuna talle edastati võõrkeelsed dokumendid.
29.Ringkonnakohus leiab, et määruse artikkel 45 lg 1 punkt b) ei ole praegusel juhul kohaldatav. Nimelt nähtub asja materjalidest, et Rootsi Norrtälje Maakohus on kaebajale 07.03.2017 kätte toimetanud nii menetluse algatamist käsitleva dokumendi, kui ka tagaseljaotsuse (tlk 47, tagaseljaotsusele lisatud tõendi punktid 4.3.2. ja 4.5.1.1.), tagaseljaotsus on olnud edasikaevatav (tlk 42) ning kätte toimetatud muus keeles (tlk 47).
30.Kaebuses ei ole tuginetud sellele, et tõendi punktis 4.3.2. märgitud info menetlust algatava dokumendi kättetoimetamise kohta ei vasta tõele, et välisriigi kohus oleks andnud kaebajale oma õiguste kaitsmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja või et tagaseljaotsus oleks kaebajale kätte toimetamata jäänud. Kaebaja ei ole ka esile toonud ega põhistanud, et ta oleks välisriigi dokumentide kättesaamise järgselt nende vastuvõtmisest keeleoskamatuse tõttu keeldunud, need kohtule tagastanud ja nõudnud endale eesti keelde tõlgitud dokumentide edastamist, milleks annab õiguse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1393/2007 ( kohtu- ja
kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“) millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus nr 1348/2000 ) artikkel 8.
31.Määruskaebuse esitaja on tunnistanud, et ei saanud võõrkeelsetest dokumentidest üheselt aru, kuid ei pööranud nendele Eestis lõppenud vaidluse faktist tulenevalt piisavalt tähelepanu. Jättes dokumentide edastajaga kontakteerumata ja tõlke nõudmata ning tehes otsuse jätta dokumendid tähelepanuta, on kaebaja seega võtnud otsese riski, et välisriigi kohus lahendab asja tema osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja tugineda ka sellele väitele, et tal puudus võimalus oma õigusi mõistlikult kaitsta ja talle tuleks tagaseljaotsuse tunnustamata jätmise teel anda Eestis õiguskaitset. Kaebaja väited ei põhista, et tal puudusid tegelikud võimalused oma õiguste kaitse korraldamiseks, menetlusest osavõtuks ja tagaseljaotsuse vaidlustamiseks.
32.Määruse artikkel 45 punktide c) ja d) kohaldamiseks puudub samuti alus, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole tehtud samade poolte vahel ühtki (sh varasemat) kohtuotsust, millega oleks asi sisuliselt lahendatud.
33.Määruskaebusele lisatud, tsiviilasjas nr 2-15-15604 Harju Maakohtu poolt 30.12.2015 tehtud kohtumäärus ei ole eelnimetatud artikli mõttes kohtuotsusena käsitletav. Kohtumäärusest nähtuvalt on Harju Maakohus lõpetanud Slangakuten AB Euroopa maksekäsumenetluse Cade Group OÜ vastu võla nõudes (tlk 68), võlgniku vastuväite ja nõude esitaja taotluse tõttu mitte anda maksekäsumenetlust üle hagimenetlusse (tlk 68 pöördel). Eelnev ei tähenda, et kohus oleks asja sisuliselt läbi vaadanud ning teinud kohtulahendi puudutatud isiku kasuks. Seega ei saanud kaebaja ka sel põhjusel jätta võõrkeelseid dokumente tähelepanuta ja eeldada, et need ei ole tähtsad. Avaldaja soovist tulenevalt ei saanud Eesti kohus asja ka edasi menetleda.
34.Määruse artikkel 45 punktile e) pole kaebaja viidanud. Asja materjalide alusel ei ole ka tuvastatav, et esineksid alused selle punkti kohaldamiseks.
35.Määruskaebuses on puudutatud isik tuginenud ka väitele, et Eesti rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt ei tohtinud Rootsi kohus tagaseljaotsust teha. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruse artikkel 52 kohaselt ei kuulu ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus hinnata Rootsis toimunud kohtupidamise seaduslikkust osas, mis puudutab küsimust, kas tagaseljaotsuse teinud kohus võis avaldaja poolt kaebaja vastu esitatud hagi menetleda või pidi sellest mõne kohtualluvuse sätte alusel keelduma. Ka ei kontrolli Eesti kohus, kas Rootsi kohus kohaldas õigesti materiaalõigust ja pidas kinni muudest menetlusõiguse normidest, millele ei tee viidet määruse artikkel 45 lg 1 p b). Määruskaebuse esitajal tulnuks õiguskaitse saamiseks osaleda välisriigi kohtumenetluses hiljemalt tagaseljaotsuse vaidlustamise teel.
36.Kaebaja on tuginenud ka väitele, et tagaseljaotsuse tunnustamine oleks vastuolus avaliku korraga, eelkõige isikute põhiõiguste ja 8
vabadustega. Kaebaja ei ole väidet sisustanud rohkemaga, kui see, et talle edastati võõrkeelseid dokumente vale rahvusvahelise kohtualluvuse järgi. Ringkonnakohus tõi eespool välja, et praegusel juhul puudub õiguslik alus tagaseljaotsuse sisuliseks kontrolliks ning käsitles kaebaja väiteid tõlkimata dokumentide edastamise kohta.
37.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka määruse artikkel 45 punkt a) kohaldamiseks. Kuigi avaliku korra mõiste on Eesti õiguskorras määratlemata õigusmõiste, ei saa käesoleval juhul pidada selle põhimõttega vastuolus olevaks olukorda, kus avaldaja algatab Eestis formaalse kohtumenetluse kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kontrollimiseks. Kaebaja poolt välja toodud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada tema põhiõiguste ja –vabaduste rikkumist, kuna täpselt samadel asjaoludel Eestis kaebaja kasuks tehtud kohtulahend oleks samuti täitedokument, mille alusel saaks kaebaja koheselt algatada täitemenetluse.
38.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane.
Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 625.
/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud
Krista Kirspuu
Indrek Soots
Ulvi Loonurm
kohtunik
kohtunik
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.