W.J avaldus Helsingi esimese astme kohtu (Helsingin kärajäoikeus) 30.05.2024 otsuse nr 24/123798 täitmisest keeldumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W.J määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) W.J, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.03.2025 määrus tühistada ja saata asi avalduse menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks, samuti esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuses sisalduva dokumentaalse tõendi taotluse lahendamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Rahuldada avaldaja taotlus ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 €, mis kanda Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole EE222200221060878116. Edasikaebamise ja jõustumise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.
1.W.J (avaldaja, täitemenetluse võlgnik) esitas 21.02.2025 Harju Maakohtule avalduse Helsingi esimese astme kohtu (Helsingin kärajäoikeus) 30.05.2024 süüteomenetluse otsuse nr 24/123798 (Soome kohtulahend) täitmisest keeldumiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse.
1.1.Avalduse kohaselt esitas Nuorisosäätiö sr (sissenõudja) Soome kohtulahendi alusel kohtutäiturile Priit Petterile (täitur) 10.02.2025 täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks avalaja suhtes ja täitur algatas täiteasja nr 023/2025/260. Täitur saatis avaldajale sama kuupäevaga täitmisteate koos jõustumata Soome kohtulahendiga, Soome kohtu soomekeelse tunnistuse ja selle tõlkega eesti keelde.
1.2.Avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Avaldaja suhtes on ebaõiglane täitemenetluse
läbiviimine ja jätkamine olukorras, kus puudub jõustunud kohtulahend, millega oleks avaldaja milleski süüdi tunnistatud või talt oleks lõplikult sissenõudja kasuks raha välja mõistetud.
2.Maakohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse kohta täituri avamuse. Täitur avaldas mh, et avaldaja esitas talle samasisulise kaebuse. Täitur leidis, et täitmisteate saamisel ja sellega mittenõustumisel tuleb esmalt pöörduda kaebusega kohtutäituri poole. Täitur ei keeldunud taotlustele vastamast ega avaldaja kaebusi menetlemast. Avaldaja kaebus lahendatakse TMS-is ette nähtud korras. Kui avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsusega on tal õigus pöörduda kohtusse. Kaebuse esitamiseks kohtule tuleb läbida kohtueelne menetlus, mis on kohtusse pöördumise kohustuslik eeldus (TMS § 218).
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus tegi 10.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus avaldust menetlusse võtmast, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja pani menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
3.1.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
3.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 47 lg 1 kohaselt esitatakse täitmisest keeldumise taotlus kohtule. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse täitmisest keeldumise menetlusele määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi õigust.
3.3.Eesti õiguse ehk TMS § 218 lg 1 ls 2 tõttu ei saa kohtule kaevata kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Praegu ollakse täitemenetluses sisuliselt asjaga määruse nr 1215/2012 art 39–44 läbiviimise juures (täitmine). Kuigi avaldaja võib vastavalt sama määruse art-le 47 esitada ka täitmisest keeldumise taotluse, siis art 47 lg 2 ja Eesti õiguse koosmõjus, tuleb enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus täituri juures. Seetõttu tuleb jätta avaldus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.
3.4.Kuivõrd kohus keeldub põhiavalduse menetlusse võtmisest, ei ole võimalik ega põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4.Avaldaja esitas 14.03.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub avaldaja talle tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Avaldaja ei nõustu maakohtu õiguskäsitlusega, et määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 seab sama artikli esimese lõike alusel esitatava taotluse esitamise sõltuvusse kohtueelsest täitemenetlusest. Lisaks märgib avaldaja, et täiturile esitatud kaebuse ja kohtule esitatud taotluse ese on erinev.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Määruskaebus rahuldatakse.
6.Põhjendatud ei ole maakohtu ja täituri arusaam, et määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 välistab täitmisest keeldumise taotluse esitamise otse kohtule, st ilma eelneva kohtueelse menetluseta kohtutäituri juures. Viidatud sätte mõte on, et kui liikmesriigi kohtule on esitatud sama artikli esimese lõike kohane taotlus, siis rakendab kohus selle menetlemisel oma liikmesriigi õiguse sätteid ulatuses, milles määrus ei näe ette teisiti. Määruse nr 1215/2012 art 47 lg 2 eesmärk ei ole lisada kohtusse pöördumisele täiendavaid eelduseid liikmesriigi 2 (3)
menetlusõiguse kaudu. Eelnevat kinnitavad eelkõige määruse põhjendused 29 ja 30. Nende kohaselt peab olema võimalik taotleda täitmisest keeldumist, kui esineb vähemalt üks tunnustamisest keeldumise alus, kusjuures liikmesriigi õiguses ja määruse nr 1215/2012 võivad olla ette nähtud erinevad alused. Eesti õiguse järgi kohtutäituri juures toimuvas menetluses ei saa edukalt tugineda määruse nr 1215/2012 art 45 lg-s 1 loetletud alustele, mis art 46 kaudu rakenduvad ka täitmisest keeldumise taotluse lahendamisel. Seetõttu pole õige maakohtu põhjendus, et läbida tulnuks TMS §-s 218 silmas peetule eelnev menetlus, sest nimetatud menetluses (ega ka sellele vahetult järgnevas kohtumenetluses) ei saa võlgnik esitada määruse nr 1215/2012 art 47 lg 1 kohast taotlust. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja maakohtul tuleb uuesti kontrollida avalduse menetlusse võtmise eeldusi.
7.Maakohus ei võtnud sisulist seisukohta esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise kohta. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, tuleb selle käigus lahendada uuesti ka avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus (vrd nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 12). Ühtlasi saab maakohus menetluse käigus lahendada avaldaja taotluse kaebuse lisa vastuvõtmiseks, sest eelnevas toodud põhjendustel ei oma see tähtsust kaebuse lahendamisel. Õige on kaebuse märkus, et maakohus eksis täitedokumendile viitamisel, selle tegelik kuupäev on 30.05.2024.
8.Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses ja menetluskulude jaotust selles ei märgita. Kulud jaotab TsMS § 173 lg 3 ls 2 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.
9.Avaldaja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 5 alusel rahuldada, sest kaebemenetluses teisi osalisi pole. Kaebuselt tasuti lõivu 70 €, mis tagastatakse taotluses märgitud saajale ja pangakontole.
10.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.