Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-14205
Tsiviilasi
ALG Liisingu AS hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ja T M`i vastu nõude tunnustamiseks Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja ALG Liisingu AS (registrikood 10308153, asukoht Narva mnt 13, Tallinn); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa (OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, Tallinn; e-post: [email protected]); kostja I Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555, asukoht Vikerlase 11, Tallinn) ; kostja II T M (isikukood xxxx, elukoht xxxx).
I.
Kinnitada hageja ALG Liisingu AS ja kostja I Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vaheline kompromiss järgmiselt:
II.
Pooltele on teada TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed.
III.
Lõpetada menetlus hageja ja kostja I vahel seoses kompromissi saavutamisega ALG Liisingu AS hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ja T M`i vastu nõude tunnustamiseks Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2-18-14205 IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
Asjaolud ALG Liisingu AS esitas hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ja T M`i vastu nõude tunnustamiseks Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja ja kostja I esitasid 31.01.2019 kohtule kompromissi. Pooled paluvad kohtul võtta kompromiss tsiviilasja toimikusse ja arvestada sellega edaspidises menetluses ja hagiasjas tehtavas kohtuotsuses, sh lugeda lõppenuks Kostja I hagi omaksvõtu alusel vaidlus hageja ja kostja I vahel. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Kostja I palub juhul, kui kohus peaks käesolevas asjas pidama kohtuistungeid, kostjat I istungile mitte kutsuda ja arvestada kogu menetluses kostja I poolt hagi omaksvõtuga täies ulatuses. Kostja I kinnitab, et on teadlik hagi omaksvõtu sisust ja selle õiguslikest tagajärgedest. Pooled on teadlikud, et käesolevas asjas on kostjaks ka T M, kes pole esitanud menetluses seisukohta hageja hagi kohta (puudub e-toimikus), millest tulenevalt menetlus käesolevas asjas peab ilmselt jätkuma hageja ja T M vahel. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
2-18-14205 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kompromissi kinnitamine Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas hageja ja kostja I vahel lõpetada. Käesolevas asjas on kostjaks ka T M, kes pole esitanud menetluses seisukohta hageja hagi kohta (puudub e-toimikus), millest tulenevalt menetlus käesolevas asjas jätkub hageja ja kostja II vahel. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hageja ei esita kostja I vastu menetluskulude väljamõistmise nõuet. Kostja I poolt kantud menetluskulud jäävad kostja I kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.