Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-7578
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi Worex Music OÜ, Tallinn Contsert Club OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 1272,03 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182, Lille tn 13, Tallinn 10614); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Mari Must (Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected]); Kostja 1: Worex Music OÜ (registrikood 12904273, x; tel: x; epost: x); Kostja 2: Tallinn Contsert Club OÜ (registrikood 12401106, x; tel: x; e-post: x); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, J. Köleri 8, 10150 Tallinn, e-post [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjatelt Worex Music OÜ-lt (registrikood 12904273) ja Tallinn Contsert Club OÜ-lt (registrikood 12401106) solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks välja 1245,45 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis eurot ja 45 senti) eurot, millest 1177,81 eurot on kahju hüvitis ja 67,64 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjatelt Worex Music OÜ-lt (registrikood 12904273) ja Tallinn Contsert Club OÜ-lt (registrikood 12401106) solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 01.02.2019 välja viivis kahju hüvitiselt 1177,81 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
2.Mõista kostjatelt Worex Music OÜ-lt (registrikood 12904273) ja Tallinn Contsert Club OÜ-lt (registrikood 12401106) solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks 1272,03 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks eurot ja 03 senti) eurot.
3.Mõista kostjatelt Worex Music OÜ-lt (registrikood 12904273) ja Tallinn Contsert Club OÜ-lt (registrikood 12401106) solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1272,03 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista 1177,81 eurot ja seadusjärgse viivise alates 15. maist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Hageja nõue oli autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kostjad korraldasid ilma litsentsilepinguta 09.05.2018 Alexela Kontserdimajas Leonid Agutini ja Anzelika Varumi kontserdi, milles esitatud avalikult muusikateoseid.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus Alexela Kontserdimajas toimus 9. mail 2018 Leonid Agutini ja Anzelika Varumi kontsert, mille korraldajaks oli enne kontserti märgitud kostja Worex Music OÜ. Kontserdile müüs pileteid AS Piletilevi. Kostja Worex Music OÜ ei pöördunud kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks hageja poole. Seetõttu saatis hageja ise
3.mail 2018 kostjale e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 8. maiks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saab hageja koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 9. mail 2018 kella 15.00-ks. Kostja
Worex Music OÜ ei allkirjastanud litsentsilepingut ega esitanud piletimüügi väljavõtet 8. maiks 2018.
3.Vahetult enne kontserti 9. mail 2018 teatas kostja Worex Music OÜ juhatuse liige T T, et tuleb teha 2 erinevat litsentsilepingut, kuna piletimüük toimus 2 erineva äriühingu alt. Ta esitas Worex Music OÜ ja Tallinn Contsert Club OÜ piletimüügi aruanded 9. mai 2018 Leonid Agutini ja Anzelika Varumi kontserdi kohta. Mõlema kostja ainuke juhatuse liige ja ainuke osanik on T T (isikukood xxx).
4.Hageja töötaja A –U L selgitas oma 9. mai 2018 e-kirjas mõlema kostja juhatuse liikmele, et AutÕS § 131 lõike 2 kohaselt kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest. Sellest tulenevalt palus hageja töötaja, et kostjate juhatuse liige otsustaks ära, milline neist äriühingutest võtab kohustuse tasuda litsentsilepingu käsiraha ettemaksu enne kontserti. Kostjate esindaja ei teatanud hagejale, kes korraldajatest sõlmib lepingu ning leidis, et kui hageja ei saada talle kahte eraldi arvet, pole litsentsitasu maksmine tema probleem. Litsentsitasu makse võimaldamiseks saatis hageja 9. mail 2018 Worex Music OÜ-le adresseeritud arve.
5.Vastavalt kostjate juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruannetele oli kokku müüdud 781 piletit summas 23 556,24 eurot ja tasuta jagamiseks väljastatud 78 piletit. Alexela kontserdimajas käis 9. mai 2018 kontserdil hageja töötaja K J , kes tuvastas muuhulgas, et kontserdil tulid esitamisele järgmiste autorite järgmised teosed: „Polovina serdtsa“, autor Leonid Agutin, „Ja budu vsegda s toboj“, autor Leonid Agutin, „Zimnjaja vishnja“, autorid Kirill Krastoshevskij ja Jurij Varum, „Otets Radom s toboj“, autor Leonid Agutin, „Kak ne duumat o tebe“, autor Leonid Agutin ja „Chelovek amfibija“, autorid Solomon Fogelson ja Andrej Petrov. Hageja esindab kõikide eelpool toodud laulude autoreid läbi koostöölepingute teiste riikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
6.Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka Worex Music OÜ tegevusalale (kontsertide korraldamine) on tüüpiline projektipõhine müük ning puuduvad pikaajalised siduvad müügilepingud. Mõlemal kostjal puudub tuntud kaubamärk, mistõttu saadakse kliente eelkõige tänu mõlema ainuomaniku ja ainukese juhatuse liikme T T referentsidele ja tutvustele. Kostjal Tallinn Contsert Club OÜ-l on maksuvõlg. Kostja Worex Music OÜ on mikroettevõtte, kes ei ole käibemaksukohuslane ja kelle 2016 majandusaasta aruande kohaselt sisuliselt puudub põhivara.
7.Mõlema kostja ainuosanik ja ainuke juhatuse liige T T on korraldanud teisi kontserte (sh läbi teiste talle kuuluvate või kuulunud osaühingute), mille osas ta kas pole üldse litsentsilepingut sõlminud või on küll sõlminud lepingu, kuid pole esitanud arve väljastamise aluseks olevat aruandlust või pole ära tasunud litsentsitasu. Hageja loetles vastavad kontserdid. Kostjal Tallinn Contsert Club OÜ-l on varasemate kontsertide korraldamisest tulenev märkimisväärne võlgnevus hageja ees.
8.Õiguslikult viitas hageja AutÕS § 13 lõikele 1 ja § 13 lg 1 punktile 7, § 79 lõikele 5, § 131 lõikele 2, § 14 lõikele 3, § 817 lõike 1 punktile 1, VÕS §-le 1043, § 1045 lg 2 punktile 5 ning § 127 lõikele 6, samuti VÕS §-le 137. Kostjad ei allkirjastanud hageja saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Kuivõrd esitatud lugude autorid on teoste avaliku esitamise õiguse teostamise andnud üle kollektiivse esindamise organisatsioonile, ei saa nad ise seda õigust vastavalt AutÕS § 79 lõikele 5 teostada. Kostjad ei saanud hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks ning teoste avalik esitamine oli AutÕS § 131 lõikest 2 ja § 14 lõikest 3 tulenevalt keelatud. Kostjate juhatuse liige T T on ise avaldanud, et kontserdi korraldajad olid mõlemad kostjad. Teoste avaliku esitamisega rikkusid kostjad AutÕS § 13 lõikest 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele, mistõttu vastutavad hagejale tekitatud kahju eest samal alusel ja vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
9.Kahju nõude esitamisel tugines hageja kostjate juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruannetele. Aruannete järgi oli 9. maiks 2018 kella 12.40-ks kokku müüdud 781 piletit summas 23 556,24 eurot. Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika on ära toodud hageja kodulehel, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavapärane litsentsitasumäär 5 % sissepääsutasudelt. Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekitatud kahju suurus 23 556,24 eurot x 5 % = 1177,81 eurot.
10.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ja § 113 lõikele 1. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 15. maist 2018. Hageja palus viivise välja mõista kahju nõude summalt 1177,81 eurolt.
11.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad ei ole vaidlustanud, et Alexela Kontserdimajas toimus 9. mail 2018 Leonid Agutini ja Anzelika Varumi kontsert, mille korraldajaks oli enne kontserti märgitud Worex Music OÜ. Kontserdile müüs pileteid AS Piletilevi. Kostjad ei ole vaidlustanud, et Worex Music OÜ ei pöördunud kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks hageja poole, mistõttu saatis hageja ise
3.mail 2018 Worex Music OÜ-le e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus allkirjastada ja tagastada. Vaidlus puudub selle üle, et Worex Music OÜ ei allkirjastanud litsentsilepingut ega esitanud piletimüügi väljavõtet 8. maiks 2018. Vaidlus puudub selle üle, et vahetult enne kontserti 9. mail 2018 teatas Worex Music OÜ juhatuse liige T T, et tuleb teha 2 erinevat litsentsilepingut, kuna piletimüük toimus 2 erineva äriühingu alt ning esitas Worex Music OÜ ja Tallinn Contsert Club OÜ piletimüügi aruanded kontserdi kohta. Hageja selgitas seepeale kostjatele AutÕS § 131 lõiget 2. Kostjate esindaja ei teatanud, kumb neist lepingu sõlmib. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja saatis 09.05.2018 kostjale Worex Music OÜ-le arve, mida pole seni tasutud.
12.Hageja on eelviidatud asjaolude kohta esitanud tõendid, milliste osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja hinnangul võis seetõttu eeldada kostjate poolt asjaolude omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel. Kostjad on järelikult korraldanud kontserdi ilma, et nad oleksid saanud teoste avalikuks esitamiseks loa ning nad pole tasunud teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu. Kostjate vastuväited puudutavad üksnes arve väljastamist ühele kostjatest ning arvel kajastatud andmeid.
13.Hageja viitas AutÕS § 131 lõikele 2 ja VÕS §-le 65. Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ juhatuse liige T T on 9. mai 2018 e-kirjas avaldanud, et 9. mai 2018 kontserti korraldasid mõlemad äriühingud ning mõlemad äriühingud on saanud piletitulu. Kostjatel tekkis solidaarkohustus, kuna nad mõlemad pidid täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist sai hageja nõuda ühel korral. Hageja ei pidanud lepingut sõlmima mõlema kostjaga, vaid vastavalt kokkuleppele pidi loa taotlema üks kostjatest. Ühtlasi väljastab hageja vastavalt AutÕS § 131 lõikele 2 kontserdi kohta ühele isikule arve, mitte igale korraldajale eraldi arvet.
14.Kostjad on leidnud, et kuna hageja ei ole väljastanud arveid nende soovitud viisil, ei saa hageja nõudele anda õiguskaitset. Hagejal on autoriõiguste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Kostjad pole eitanud, et kumbki neist ei sõlminud litsentsilepingut teoste avalikuks esitamiseks enne kontserdi toimumist, kuigi seda nõuab AutÕS § § 131 lõige 2. Samuti pole kostjad eitanud, et nad korraldasid kontserdi ja pole tasunud teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu. Kuna lepingut ei olnud sõlmitud, ei olnud hagejal kohustust arvet väljastada. Ainuüksi asjaolu, et hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku ja on tulnud kostjatele vastu litsentsitasu maksmise arvet koostades, ei võimalda kostjaid vabastada autoriõiguse rikkumisest tulenevast vastutusest. Muid vastuväiteid peale etteheidete arve koostamisele ei ole kostjad esitanud.
15.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostjate etteheitega, et litsentsitasu suuruse arvutamisel ei ole arvestatud käibemaksu. Kostja Tallinn Contsert Club OÜ aruandest ei nähtunud käibemaksu. Kostjate juhatuse liige T T esitas 9. mail 2018 vahetult enne kontserti Worex Music OÜ ja Tallinna Contsert Club OÜ piletimüügiaruanded. Mõlemad aruanded on kostjate esindaja ise koostanud või süsteemis genereerinud. Kostja Tallinn Contsert Club OÜ aruandest ei nähtu, et see sisaldab piletitasu brutosummana ehk koos käibemaksuga. Mõlema kostja aruannete andmeread on samad ja summad on toodud ilma käibemaksuta. Väide, et Tallinn Contsert Club OÜ aruandes olid summad toodud koos käibemaksuga, on paljasõnaline. Kostjad pole soovinud oma esmakordselt istungil esitatud väite tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada.
16.Isegi kui Tallinn Contsert Club OÜ aruanne sisaldab tasusid koos käibemaksuga, on kostjate juhatuse liige T T esitades täpselt ühesuguste andmeridadega aruandeid mõlema kostja kohta, kellest üks ei ole käibemaksukohuslane, esitanud ise eksitavaid andmeid litsentsitasu arvutamiseks.
17.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et nad korraldasid kontserdi, millel toimunud teoste avalikuks esitamiseks kostjatel hageja luba ei olnud. Kostjad on esitanud vastuväited üksnes arvele ja leidnud, et hagejal pole nõuet kostjate vastu kuna arve on tehtud ainult ühele kostjatest, arvel on eraldi ridadena toodud välja litsentsitasu käsiraha ettemaks ja autoritasu vahendustasu ning arvel pole kajastatud tehingu sisu. Hageja leidis, et arvest tulenevad vastuväited ei võimaldanud kostjatel jätta nõuet rahuldamata.
18.AutÕS § 131 lõike 2 järgi ei sõlmi hageja kõikide korraldajatega sama kontserdi osas eraldi lepinguid, vaid üksnes ühe lepingu vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele. Kostjatel tekkis kontserdi osas solidaarkohustus.
19.Kostjad on leidnud, et hageja ei ole kostja Tallinn Contsert Club OÜ osas arvestanud käibemaksu. Kostjate väidete kohaselt tuli Worex Music OÜ litsentsitasu arvutada summalt 3827 eurot ja Tallinn Contsert Club OÜ litsentsitasu netosummalt 16 440 eurot. Kummaski aruandes aga käibemaksule viidatud ei olnud. Aruannete kohaselt oli 9. maiks 2018 kella 12.40-ks kokku müüdud 781 piletit summas 23 556,24 eurot. Tavapärane litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika on ära toodud hageja kodulehel, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavapärane litsentsitasumäär 5 % sissepääsutasudelt. Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekitatud kahju suurus 23 556,24 eurot x 5 % = 1177,81 eurot.
20.Tallinn Contsert Club OÜ aruande kohaselt müüdi pileteid 19729,14 euro eest. Aruandest ei nähtu, et see sisaldab piletitasu brutosummana ehk koos käibemaksuga. Mõlema kostja aruanded sisaldavad samu andmeridasid. Paljasõnaline on kostjate väide, et Tallinn Contsert Club OÜ aruandes olid summad toodud koos käibemaksuga. Kostjate väited käibemaksu osas on vastuolulised. Ühelt poolt kostjad väidavad, et hoopis kostja Tallinn Contsert Club OÜ pole käibemaksukohuslane, mistõttu antud kostja ei lisanud piletite hinnale käibemaksu. Samas väidavad kostjad, et hageja oleks pidanud enne litsentsitasu arvutamist kostja Tallinn Contsert Club OÜ piletitulust maha arvestama käibemaksu. Kuivõrd piletimüügi aruannetest ei nähtu käibemaksu sisaldumine kostja ja kostjad pole oma väidete kohta muid tõendeid esitanud, tuleb litsentsitasu arvutada summalt 3827,10 eurot + 19729,14 eurot = 23 556,24 eurot.
21.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 3356 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras. Sellest 250 eurot oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3078 eurot tasu õigusabi eest. Õigusabi osutati hinnaga 180 eurot tunnis ja kokku 17,1 tunni ulatuses. Hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulus aega 5,17 h ja Harju Maakohtu hagi tagamise määrusega tutvumiseks 0,25 h. Hagi täienduse koostamiseks kulus aega 0,58 h ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 0,42 h. Kostjate määruskaebuse tutvumiseks kulus aega 1,08
tundi ja sellele vastuse koostamiseks 2,17 tundi. Kostjate vastusele vastamiseks kulus aega 2 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus aega 1,67 tundi ja 05.11.2018 istungil osalemiseks 1,17 tundi. Istungi protokolliga tutvumiseks kulus aega 0,25 tundi. Kompromissi puudutavate küsimuste arutamiseks kliendi ja vastaspoole esindajaga kulus 0,42 tundi. Hageja 23.11.2018 seisukoha koostamiseks kulus aega 0,5 tundi. Kostjate 11.12.2018 seisukohaga tutvumiseks kulus aega 0,42 tundi. Lõplike seisukohtade esitamiseks kulus aega 1 h. Täiendavalt kulus krediidiinfo, e-kinnistusraamatu ja e-äriregistri päringute tegemisele 28 eurot. Hageja õigusabikulud ei sisaldanud käibemaksu. Kostja vastuväited
22.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Arvel, mille alusel pidi hageja hinnangul litsentsitasu maksmine toimuma, oli sisuks märgitud „litsentsitasu käsiraha ettemaks, autoritasu vahendustasu“. Koguseks oli märgitud „1“ ja kogusummaks 1 229,63 eurot. Arvel oli litsentsitasu esitatud kahel real – ühele on lisatud käibemaks ja teisele mitte.
23.Kostjad leidsid, et arve ei vasta raamatupidamise seadusele. Arvelt peab seadusest lähtuvalt olema välja loetav, mille eest on arve esitatud. Antud juhul ei ole aru saada, mille eest on tasu soovitud ehk millise kontserdi eest. Kostjatel ei ole võimalik arvet põhjendada maksuametile. Lisaks ei ole arvelt aru saada, miks on arve jagatud kaheks ja puudub võimalus aru saada, millises osas peab arve tasuma arvel märgitud maksja ehk kostja Worex Music OÜ.
24.Kostjad viitasid RPS § 7 lõikele 1 ja lõikele 2 ning leidsid, et esitatud arve ei kajastanud tehingu sisu. Ei olnud võimalik aru saada, mille eest arve esitati. Samuti ei olnud selgitatud, mille alusel kanti üle kostja Tallinn Contsert Club OÜ kohustus tasuda oma osa autoritasust kostjale Worex Music OÜ. Kostjad viitasid VÕS § 175 lõikele 1 ja leidsid, et ei ole hagejaga sõlminud lepingut, mille alusel peaks Worex Music OÜ tasuma Tallinn Contsert Club OÜ eest osa autoritasu. Kostjad ei ole omavahel sõlminud lepingut, mille alusel oleks kostja Tallinn Contsert Club OÜ kohustus tasuda kontserdiga seonduv autoritasu üle läinud kostjale Worex Music OÜ-le.
25.Kuna hageja esitas ebaõige arve, ei tekkinud kostjatel kohustust arvet tasuda. Kostjad on käitunud hageja suhtes heas usus. Pärast ebaõige arve saamist osundasid kostjad, et tuleks esitada kaks arvet ja vormistada need korrektselt. Kostjad ei ole keeldunud autoritasu maksmisest, vaid on palunud enne maksmist esitada seadusele ja aruannetele vastavad arved.
26.Kostjad palusid esitada eraldi arved vastavalt hagejale saadetud aruannetele. Vastavalt aruannetele jagunes autoritasu kahe kostja vahel. Ei saanud kanda ühe kostja raamatupidamisse arvet, mille osas sellel äriühingul kohustust hageja ees ei olnud. Hageja jättis arve koostamisel tähelepanuta, et tasu maksmise kohustus on kahel erineval äriühingul ja arveid peab saama kajastada korrektselt mõlema äriühingu raamatupidamises. Kostjad ei ole keeldunud tasu maksmisest, vaid on soovinud korrektseid dokumente. Tasu jäi maksmata hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu.
27.Eeltoodu tõttu ei olnud põhjendatud hagiga kohtusse pöördumine ega viivise nõudmine. Ainuke põhjus, miks autoritasu on jäänud maksmata, on arve mittevastavus raamatupidamise seaduses toodule. Muu hulgas ei ole arvelt võimalik välja lugeda, millise kontserdi autoritasu eest on arve esitatud. Hageja on pahatahtlikult keeldunud arveid ümber tegemast. Kostjatel oli õigus saada seaduse nõuetele vastavad arved.
28.05.11.2018 eelistungil viitasid kostjad, et Tallinn Contsert Club OÜ müüs netosummas pileteid 16 440 euro eest. Hageja esitatud arve hõlmab alusetult käibemaksu.
29.07.12.2018 seisukohtades märkisid kostjad, et hoopis kostja Worex Music OÜ on käibemaksukohustuslane ja kostja Tallinn Contsert Club OÜ mitte. Kostjad viitasid KMS § 3 lõikele 1, § 24 lõikele 1. Kuna kostja Worex Music OÜ on käibemaksukohustuslane, on ta kohustatud müüdud piletitele lisama käibemaksu. Seega aruandes piletite müügihind võib olla näidatud ainult koos käibemaksuga, kuna käibemaksukohuslase puhul peab olema lõplik teenuse näidatud koos käibemaksuga. KMS § 15 kohaselt oli käibemaks 20%. Kostja Worex Music OÜ arvestas piletitele juurde käibemaksu ning kostja Tallinn Contsert Club OÜ mitte. Hageja peaks tegema arvestuses muudatuse ja vähendama Tallinn Contsert Club OÜ saadud piletitulu summat käibemaksu summa võrra.
30.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista 2400 eurot koos käibemaksuga. Antud summa näol on tegemist õigusabikuludega. Õigusabi osutati hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hagiga tutvumisele kulus 1,5 tundi. Kliendi visiidile ja nõustamisele kulus 1 tund. Hagile vastuse koostamisele kulus 6 tundi. Määruskaebuse koostamisele kulus 6,5 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund. Kokku osutati õigusabi 16 tunni ulatuses.
Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
32.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) mõlemad kostjad korraldasid 09.05.2018 Alexela Kontserdimajas Leonid Agutini ja Anzelika Varumi kontserdi, millel esitati avalikult muusikateoseid; 2) kontserdi pileteid müüs AS Piletilevi; 3) hageja kui kollektiivse esindamise organisatsioon esindab kontserdil avalikult esitatud muusikateoste autoreid läbi teiste riikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingute; 4) kumbki kostjatest ei sõlminud hagejaga litsentsilepingut muusikateoste avalikuks esitamiseks; 5) hageja saatis enne kontserti 09.05.2018 kostjale Worex Music OÜ-le ettemaksu arve, mis jäi tasumata.
33.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjad on kohustatud hüvitama hagejale kahju, mis tuleneb muusikateoste avaliku esitamise tõttu tasumata jäänud litsentsitasu suurusest.
34.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuna 1177,81 eurot ja viivise alates
15.maist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad ei sõlminud hagejaga litsentsilepingut ning vastutavad muusikateoste avaliku esitamisega tekitatud kahju eest solidaarselt, sest nad mõlemad olid kontserdi korraldajad. Enne kontserti pöördus hageja ise kostja Worex Music OÜ poole ja palus tal allkirjastada litsentsileping. Kostja lepingut ei allkirjastanud, vaid saatis kontserdi päeval e-kirja, milles teatas, et kuna kontserdi korraldajaid on kaks, tuleb sõlmida kaks lepingut. Mõlemad kostjad esitasid piletimüügiaruanded, mille andmete read olid samad ning kus ei olnud välja toodud, et piletimüügi summa oleks sisaldanud käibemaksu. Hageja selgitas kostjatele, et sõlmib lepingu ühe korraldajaga ja saatis ettemaksu arve, mis jäi tasumata. Kahju nõude suuruse hindamisel on hageja lähtunud kostjate esitatud aruannetest ning tasu suurus on 5% sissepääsutasust. Kuna lepingut ei olnud sõlmitud, ei olnud hagejal kohustust väljastada arvet. Kostjate väited selle kohta, kas aruandes toodud summa puhul
oli arvestatud käibemaksu või mitte, on vastuolulised ja tõendamata.
35.Kostjad leidsid esmalt, et neile esitatud ettemaksu arve ei vastanud raamatupidamise seadusele, sest arvest ei ole nähtav, millise kontserdi eest on see esitatud. Arvest ei ole mõistetav, miks on see kaheks jagatud ja miks on maksjaks Worex Music OÜ. Sellist arvet ei saanud kostjad maksuametile põhjendada. Worex Music OÜ-l puudus kohustus tasuda arvet teise kostja eest. Kuna arve oli ebaõige, ei pidanud kostjad seda tasuma. Pärast arve saamist palusid kostjad esitada kaks korrektset arvet vastavalt aruannetele. Lisaks leidsid kostjad, et hageja esitatud arve hõlmab alusetult käibemaksu. 05.11.2018 istungil väitsid kostjad, et Tallinn Contsert Club OÜ osas sisaldas arve alusetult käibemaksu. 07.12.2018 menetlusdokumendis aga asusid kostjad väitma, et hoopis kostja Worex Music OÜ on käibemaksukohustuslane ja teine kostja mitte. Kuna kostja Worex Music OÜ pidi lisama pileti hinnale käibemaksu, on hageja arvestanud piletimüügi tulu ebaõigesti.
36.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostjad on kasutanud ilma autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata muusikateoseid ning on korraldanud muusikateoste avaliku esitamise. Kuivõrd kostjad kasutasid teoseid ilma loata ja ilma autoritasu maksmiseta, on kostjatel kohustus hüvitada sellest tulenev kahju.
37.AutÕS § 4 g 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Üheks teoseks on AutÕS § 3 lg 3 p 7 kohaselt muusikateos tekstiga ja ilma tekstita. Kooskõlas AutÕS § 10 lõikega 3 loetakse teos avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
38.AutÕS § 13 lg 1 p 7 sätestab, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes. Viimast õigust nimetatakse õiguseks avalikule esitamisele.
39.AutÕS § 14 lg 1 sätestab, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. AutÕS § 14 lg 2 sätestab, et autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades. AutÕS § 14 lg 3 näeb selgelt ette, et kuni ei ole saavutatud § 14 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud.
40.AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. AutÕS § 48 lg 1 järgi on autorileping autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. AutÕS § 481 reguleerib, millistes tingimustes tuleb autorilepingus kokku leppida. Kooskõlas AutÕS § 49 lõikega 1 peab autorileping olema sõlmitud kirjalikus vormis.
41.Eelviidatud sätetest kogumis tuleneb, et kontserdi korraldajal peab muusikateoste avalikuks esitamiseks olemas olema teoste autoreid esindava organisatsiooni luba ning korraldajal tuleb teoste avaliku esitamise eest maksta tasu. Ilma kirjaliku lepingu ja tasu maksmiseta teoste avalik esitamine lubatud ei ole. Riigikohus on rõhutanud, et kui kokkulepet autoriõiguse seaduses märgitud tingimustes saavutatud ei ole, ei saa lugeda lepingut sõlmituks ja teost kasutada ei tohi
(RK TKo 3-2-1-107-97). Samas ei tulene autoriõiguse seadusest, et tasu maksmise esmaseks eelduseks on arve esitamine teose kasutajale. Autoriõiguse seadus ei näe ette, et kui teose kasutaja ei saa kollektiivse esindamise organisatsioonilt enda ootustele vastavat arvet, on tal õigus teoseid kasutada ilma loata ja ilma tasu maksmiseta.
42.AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76 lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Seega annab seadus kollektiivse esindamise organisatsioonile õiguse autorite õigusi teostada. Hageja näol on tegemist autorite õigusi teostava organisatsiooniga, kellelt kostjad oleksid pidanud teoste avalikuks esindamiseks küsima luba ning kellele nad oleksid pidanud maksma tasu teoste esitamise eest.
43.AutÕS § 131 lg 1 sätestab, et autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Kooskõlas AutÕS § 131 lõikega 2 võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest. Eeltoodud sättest tuleneb, et kui kontserti korraldavad mitu isikut, ei ole kollektiivse esindamise organisatsioonil kohustust sõlmida lepingut igaühega neist. Teoseid kasutavad isikud saavad ise omavahel kokku leppida, kes lepingu sõlmib. Kui aga teoste kasutajad omavahel kokku ei lepi ja kumbki neist lepingut ei sõlmi, ei ole teoste kasutamine lubatud.
44.AutÕS § 817 lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043.
45.VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Autoriõiguste rikkumine kujutab endas omandiga sarnase õiguse rikkumist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõikest 6 tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
46.Seega tuleneb VÕS § 127 lõikest 6 kohtule õigus määratleda, millise kahju peab rikkuja maksma teoste õigusvastasel kasutamisel. Aluseks tuleb võtta tasu suurus, mis kuuluks tasumisele õiguspärasel loa hankimisel. Lisaks näeb VÕS § 65 lg 2 ette, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega juhul, kui kaks isikut korraldavad muusikateoste avalikuks esitamiseks kontserdi ilma lepingut sõlmimata, tekib neil kahju hüvitamise osas solidaarkohustus. Hagejal oli õigus esitada kostjate vastu solidaarne kahju hüvitamise nõue VÕS § 65 lg 1 alusel.
47.Raamatupidamise seaduse (RPS) § 3 p 2 kohaselt on kohustis raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt
vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. RPS § 6 lg 1 järgi on majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Seega ei tulene raamatupidamise seadusest, et raamatupidamiskohustuslasel tekib kohustus vaid nõuetekohaselt vormistatud arve alusel. Kohustuse tekkimise aluseks on tehing või seadus, sealhulgas võib kohustus tekkida õigusvastasest teost ehk muusikateoste ilma loata kasutamisest.
48.RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Erinevalt kostjate väidetest ei tulene raamatupidamise seadusest, et algdokumendiks saab olla üksnes arve, mis on kostjatele sobival viisil vormistatud. Raamatupidamise algdokumendiks võib muuhulgas olla litsentsileping muusikateoste avalikuks kasutamiseks või mõni muu dokument, millest nähtub kohustuse tekkimise alus ja sisu.
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS Piletilevi kodulehel avaldatud teabe järgi (toimik lk 9) korraldas kostja Worex Music OÜ Leonid Agutini ja Anzelika Varumi kontserdi Alexela Kontserdimajas 09.05.2018. Kontserdi piletil (toimiku lk 10) oli kontserdi korraldajaks märgitud Worex Music OÜ. Piletist ei nähtu, et selle hind oleks sisaldanud käibemaksu.
50.Hageja esitas kohtule väljatrüki rahvusvahelisest andmebaasist (toimiku lk 37-39, tõlge lk 97-99), millest nähtub, kes olid kontserdil esitatud ja hageja välja toodud teoste autorid ning milliste kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmed nad on. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja väidetele selle kohta, milliseid teoseid kontserdil avalikult esitati.
51.Hageja saatis kostjate seaduslikule esindajale 03.05.2018 e-kirjaga (toimiku lk 11) litsentsilepingu koos käsiraha ettemaksu tingimusega Agutini ja Varumi 09.05.2018 kontserdil muusikateoste avalikuks esitamiseks. Hageja palus esitada piletimüügi aruande 8. maiks 2018 ja selle alusel tasuda hageja koostatud arve 9. maiks hiljemalt kella 15.00-ks. Peale kontserti ootas hageja lõplikku aruannet koos repertuaari aruandega hageja veebikeskkonnas aadressil x. Litsentsilepingu projektis (toimiku lk 12-13) oli litsentsi saajaks märgitud kostja Worex Music OÜ.
52.Kostjate seaduslik esindaja vastas hageja e-kirjale 09.05.2018 (koos tõlkega toimiku lk 1415, aruannete tõlked lk 84-96, sama e-kiri koos tõlkega 136-137) ja teatas, et on vaja teha kaks lepingut, sest müük toimus läbi erinevate ettevõtete. Kohus osundab, et piletite müüki läbi kahe kostja on seega väitnud üksnes kostjate seaduslik esindaja ning teistest asjas kogutud tõenditest ei ole objektiivselt võimalik tuvastada, kas või kui palju pileteid kontserdile kumbki kostja müüs. Koos e-kirjaga saatis kostjate seaduslik esindaja aruanded ning märkis: „TCC müük 19728 miinus KM = 16440“ ning „Worex Music müük 3827“.
53.E-kirjale olid lisatud kaks aruannet (toimiku lk 16-28). Ühes aruandes olid toodud kostja Worex Music OÜ piletimüügi andmed ja teises kostja Tallinn Contsert Club OÜ piletimüügi andmed. Kummaski aruandes ei ole toodud andmeid käibemaksu kohta. Kummastki aruandest ei ole võimalik järeldada, millise osa piletimüügitulust moodustab käibemaks. Äriregistri andmete kohaselt (toimiku lk 29-30, lk 79-80) tegelevad mõlemad kostjad teatri-, kontserdi jms hoonete käitusega. Worex Music OÜ-l puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number ning Tallinn Contsert Club OÜ on käibemaksu kohustuslane.
54.Vaatamata sellele ei ole võimalik ainuüksi kostjate esindaja e-kirjas toodud andmetest tuvastada, kas või millises osas müüs pileteid tegelikult käibemaksukohustuslaseks olnud Tallinn Contsert Club OÜ ning kas piletite hind tegelikult sisaldas käibemaksu või mitte. Kohus selgitas kostjate esindajale 05.11.2018 eelistungil (toimiku lk 162-163) vajadust oma vastuväiteid tõendada, kuid kostjate esindaja ei pidanud tõendite esitamist vajalikuks.
55.09.05.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 31), milles selgitas AutÕS § 131 lõiget 2. Hageja palus kostjatel otsustada, milline kahest kostjast võtab kohustuse tasuda enne kontserti litsentsitasu käsiraha ettemaksu. Hageja selgitas, et arve tasumata jätmise korral loeb ta teoste avaliku esituse toimunuks ilma litsentsilepinguta. Kostjate esindaja leidis seepeale oma 09.05.2018 e-kirjas (koos tõlkega toimiku lk 31-34), et autori nõusolek on olemas. E-kirjast ei ole võimalik järeldada, miks kostjate esindaja arvates oli kostjatel teoste kasutamiseks olemas autorite nõusolek. Samuti leidis kostjate esindaja, et kui hageja soovib tasu saada, peab ta saatma kaks arvet ning kostjad ei hakka midagi valima. Kostjate esindaja leidis, et kui hageja arvet ei saada, ei ole see kostjate mure.
56.10.05.2018 saatis hageja kostjatele litsentsitasu käsiraha ettemaksu arve e-kirjaga (toimiku lk 35-36). Arvel oli maksjaks märgitud kostja Worex Music OÜ. Litsentsitasu käsiraha ettemaksu suurus oli 918,69 eurot ning vahendustasu 259,12 eurot. Vahendustasule lisandus käibemaks ning arve summa oli 1229,63 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et kumbki kostjatest arvet ei tasunud. Vastates kostjate väidetele osundab kohus, et vahendustasule käibemaksu lisamine oli kooskõlas AutÕS § 76 lõikega 8 ning KMS § 2 lõikega 11. Hageja kui kollektiivse esindamise organisatsioon oli kohustatud arvel eraldi välja tooma vahendustasu ning lisama sellele käibemaksu. Alusetud on kostjate etteheited, et kuna arvel ei olnud märgitud kontserti, mille eest see oli esitatud, ei vastanud arve nõuetele. Hageja kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saanudki kostjatele esitada arvet kontserdi eest, sest arve sisuks oli autoritasu ja sellega seonduv vahendustasu muusikateoste avaliku esitamise eest. Kohus osundab, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleksid kohtuväliselt esitanud hagejale mistahes etteheiteid arve sisu või selle vormistuse osas. Kostjad on üksnes soovinud sõlmida kahte lepingut ja saada selle alusel kahte arvet, kuid kostjate nõue ei olnud kooskõlas AutÕS § 131 lõikega 2, mida hageja kostjatele kohtuväliselt selgitas.
57.Hageja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehel avaldatud teabest litsentsitasude suuruse kohta (toimiku lk 61). Väljavõtte kohaselt on pop-, rock-, jazz-, estraadikontserdi või muu muusikaga olulisel määral seotud ürituse litsentsitasu määr teoste avaliku esitamise eest 5% sissepääsutasust ilma käibemaksuta, kuid mitte vähem kui 25,56 eurot ürituse ühe päeva eest. Seega iseenesest tuleb sissepääsutasu arvestada ilma käibemaksuta, kuid kostjad ei ole tõendanud, et nende müüdud piletite hinnad sisaldasid käibemaksu. Kostjad on vastuoluliselt väitnud, milline nendest oli käibemaksukohustuslane ning pidi lisama piletite hinnale käibemaksu. Kostjate esitatud aruanded ei sisaldanud andmeid käibemaksu kohta. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi piletit ega muud tõendit, millest nähtuks sissepääsutasu summas käibemaksu sisaldumine. Kostjate väited on jäänud tõendamata.
58.Kostjad ei esitanud kohtule muid sisulisi vastuväiteid hageja nõudele peale arvete vormistust puudutava. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostjad litsentsilepingut ei sõlminud, ei olnud hagejal üldse kohustust neile arvet esitada. Autoritasu maksmise kohustus tuleneb kostjatele seadusest, sest asjas kogutud tõendite kohaselt korraldasid kostjad muusikateoste avaliku esitamise ilma tasu maksmata. Hagejale tekkis kahju, mis vastab kostjate poolt teoste seaduslikul kasutamisel tasumisele kuulunud litsentsitasu suurusele. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et hageja on tasu suuruse ebaõigesti arvestanud. Seetõttu kuulub hageja nõue kostjate suhtes rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista kahju hüvitis 1177,81 eurot.
59.Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis kahju hüvitise summalt 1177,81 eurolt alates hagi esitamisest 15.05.2018 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtulahendi tegemise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 67,64 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1245,45 eurot, millest 1177,81 eurot on kahju hüvitis ja 67,64 eurot on kohtulahendi
tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 01.02.2019 tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis kahju hüvitiselt 1177,81 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
60.Käesolevas asjas rahuldas kohus 16.05.2018 määrusega hageja hagi tagamise taotluse. TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis lahendada hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et 16.05.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
61.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
62.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 3356 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras. Sellest 250 eurot oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3078 eurot tasu õigusabi eest. Õigusabi osutati hinnaga 180 eurot tunnis ja kokku 17,1 tunni ulatuses. Hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulus aega 5,17 h ja Harju Maakohtu hagi tagamise määrusega tutvumiseks 0,25 h. Hagi täienduse koostamiseks kulus aega 0,58 h ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 0,42 h. Kostjate määruskaebuse tutvumiseks kulus aega 1,08 tundi ja sellele vastuse koostamiseks 2,17 tundi. Kostjate vastusele vastamiseks kulus aega 2 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus aega 1,67 tundi ja 05.11.2018 istungil osalemiseks 1,17 tundi. Istungi protokolliga tutvumiseks kulus aega 0,25 tundi. Kompromissi puudutavate küsimuste arutamiseks kliendi ja vastaspoole esindajaga kulus 0,42 tundi. Hageja 23.11.2018 seisukoha koostamiseks kulus aega 0,5 tundi. Kostjate 11.12.2018 seisukohaga tutvumiseks kulus aega 0,42 tundi. Lõplike seisukohtade esitamiseks kulus aega 1 h. Täiendavalt kulus krediidiinfo, e-kinnistusraamatu ja e-äriregistri päringute tegemisele 28 eurot. Hageja õigusabikulud ei sisaldanud käibemaksu.
63.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja esindaja menetlusdokumentide koostamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg on kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetlustoimingute kestvuse ajaga. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot. Tõenditena esitas hageja koos tagamise taotlusega kohtule päringute vastused erinevatesse andmebaasidesse, millega seondusid päringute tegemise kulud.
64.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kostjatelt on võimalik hageja menetluskulud solidaarselt välja mõista piires, mis vastab hagi hinnale ehk summale 1272,03 eurot. Antud piires pidi menetluskulude tasumise kohustus olema kostjatele ettenähtav. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva asja puhul ei ole tegemist vaidlusega, mille eriline keerukus või suur maht õigustaksid hagi hinnast suurema menetluskulu väljamõistmist kostjatelt. Seetõttu tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuluna solidaarselt välja mõista 1272,03 eurot.
65.Hageja taotluse alusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskuludelt 1272,03 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.