Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9362
Tsiviilasi
Direct Invest Group OÜ (endise ärinimega Rolestone Investeeringud OÜ) hagi XX (X) vastu osaniku kohustamiseks tahteavalduse andmisele
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (X) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Direct Invest Group OÜ (registrikood 11793541), lepinguline esindaja v/adv Kuldar-Jaan Torokoff Kostja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Anto Kasak
Kohtuistungi toimumise aeg
09.01.2019
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.04.2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Määrata Direct Invest Group OÜ põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1487.52 eurot.
5.Mõista XX-lt välja Direct Invest Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1487.52 eurot.
6.Kohustada XX tasuma Direct Invest Group OÜ-le menetluskulude 1487.52 euro hüvitamisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.19.06.2015 esitas hageja hagi, milles palus kohustada kostjat hääletama Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruanne), mis on allkirjastatud likvideerija TS poolt 20.05.2015 ning auditeeritud 20.05.2015, kinnitamise poolt ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimise algbilansi (koostatud seisuga 25.04.2013) kinnitamise poolt ning asendada kostja hääled kui tahteavaldused kohtulahendiga. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Ust-Narva Investeeringud OÜ osanikeks on hageja (90% osakapitalist) ja kostja (10% osakapitalist). 14.02.2013 osanike koosolekul otsustasid osanikud ühingu lõpetada ja esitada kohtule avalduse likvideerija määramiseks. 24.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7351 määras kohus likvideerijaks TS. 18.03.2014 osanike koosolekul otsustasid osanikud valida audiitoriks vandeaudiitor AK. Kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 211 lõigetega 2 ja 3 likvideerija koostas ja allkirjastas 18.07.2014 ühingu 01.01.2012– 24.04.2013 majandusaasta aruande ning likvideerimise algbilansi. 21.07.2014 andis audiitor majandusaasta aruande ja selles sisaldunud bilansi kohta arvamuse.
3.26.08.2014 osanike koosoleku päevakorras oli 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) põhikirja punktide 3.2 ja 3.3 kohaselt on osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osaleb 100% osadega esindatud häältest ja otsus võetakse vastu, kui selle poolt on kõik esindatud hääled. Kostja keeldus päevakorra kinnitamisest, mistõttu ei pidanud koosoleku juhataja võimalikuks koosolekuga jätkata. Lisaks päevakorra kinnitamisele vastuhääle andmisele teatas kostja koosolekul, et ei nõustu majandusaasta aruandega, kuna see ei ole tema hinnangul korrektne. Kostja vastuhääle tõttu ei olnud võimalik majandusaasta aruannet ega likvideerimise algbilanssi kinnitada.
4.27.11.2014 toimus kostja taotlusel osanike koosolek, mille päevakorras oli vastavalt kostja soovile uue audiitori valimise ja senisele audiitorile makstud tasu täies või osalises summas tagasiküsimise otsustamine ning vastavalt hageja soovile äriühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise otsustamine. Kuigi koosolek kutsuti kokku kostja taotlusel, hääletas kostja päevakorra kinnitamisele vastu, mistõttu sisulise otsustamise juurde ei jõutud. Kostja esitas koosoleku protokollile lisamiseks kirjaliku eriarvamuse, milles märkis, et ei nõustu majandusaasta aruandega ja teatas, et kavatseb nii majandusaasta aruande kui likvideerimise algbilansi kinnitamisele ka edaspidi vastu hääletada.
5.Likvideerija viis audiitori 21.07.2014 arvamuses toodud märkusi arvesse võttes majandusaasta aruandesse sisse vajalikud täpsustused ja allkirjastas aruande uuesti 20.05.2015. Samal päeval allkirjastas audiitor oma arvamuse täpsustatud majandusaasta aruandele. Likvideerija kutsus 25.05.2015 teatega kokku uue osanike koosoleku, mille päevakorras oli kolm küsimust: ühingu majandusaasta aruande kinnitamine, likvideerimise algbilansi kinnitamine ja ühingu tütarettevõtte UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused finantseerimisküsimuste lahendamine.
6.02.06.2015 toimus osanike koosolek, mille päevakorras oli 25.05.2015 kutses märgitud kolm küsimust. Ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine ei olnud kostja vastuhäälte tõttu järjekordselt võimalik. Seejuures kinnitas kostja, et tal ei ole sisulisi etteheiteid aruandele, kuid aruande kinnitamist takistab asjaolu, et selles ei ole eraldi välja toodud laenuandjate nimesid ja audiitor ei ole olnud korrektne, jättes põhjendamatult hindamata algsaldod. Kuigi nii likvideerija kui hageja selgitasid, et laenuandjate nimede eraldi väljatoomine ei ole kohustuslik ja et audiitor ei pea algsaldosid eraldi hindama, ei soovinud kostja aruannet ega algbilanssi kinnitada.
7.Kostja takistava tegevuse tõttu ei ole Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruannet ega likvideerimise algbilanssi kinnitatud, kuigi likvideerimismenetlus on kestnud juba enam kui kaks aastat. Olukorras, kus kostja esitab osanikuna kõikvõimalikke vastuväiteid mh ühingu majandusaasta aruandele ja likvideerimise algbilansile, ei pea likvideerija võimalikuks tegeleda ühingu likvideerimiseks vajalike järgmiste toimingutega, sh vara müügi ja võlausaldajate nõuete rahuldamisega. Alles osanike poolt seaduses ettenähtud korras majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise järgselt on võimalik esitada need kooskõlas ÄS § 211 lõikega 4 äriregistrile.
8.Osanike 02.06.2015 koosolekul pandi hääletamisele ühingu 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta, mitte 2011.a majandusaasta, aruanne. 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande auditeerimiseks ei pidanud audiitor auditeerima eelmise perioodi aruannet ega algsaldosid. Audiitori arvamuses tehtud märkus, mille kohaselt ei avalda audiitor arvamust algsaldodele seisuga 31.12.2011, ei mõjuta 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande kinnitamist. 2011.a majandusaasta aruande koostamise ajal oli Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) juhatajaks kostja, kes kandis ÄS §-de 179 ja 183 kohaselt vastutust aruande koostamise ja selle õigsuse eest. Likvideerija on likvideerimisaruandega seonduvalt edastanud audiitorile kogu likvideerija valduses oleva asjakohase teabe. Audiitori arvamuses tehtud märkus algandmete piiratuse kohta tuleneb asjaolust, et kostja ei ole eelmiste perioodide kohta edastanud likvideerijale ühingu raamatupidamist puudutavat kogu infot. Seetõttu on kostja vastuväited algsaldode auditeerimata jätmisele eriti pahatahtlikud.
9.Asjaolu, et kostja eesmärgiks on takistada ühingu likvideerimismenetluse läbiviimist, kinnitab kostja tegevus ja avaldused seonduvalt UÜ-ga Laugu-Latiku Põllumajandussaadused. Likvideeritava ühingu vara hulka kuulub (täis)osalus usaldusühingus, kus ühingu kõrval on usaldusosanikuks kostja. UÜ osanike 31.12.2012 otsusega muudeti ühingulepingut selliselt, et nähti erinevalt seaduses sätestatust ette täisja usaldusosaniku ühine juhtimis- ja esindusõigus. Kuivõrd ühing on usaldusühingu täisosanikuks, arutati ühingu osanike 02.06.2015 koosolekul ka usaldusühinguga seonduvat, sh vajadust panustada usaldusühingu kulutuste katmiseks rahalisi vahendeid ning tagada usaldusühingu majandusaasta aruannete koostamine ja esitamine äriregistrile. Seejuures oli äriregister usaldusühingu 2012.a majandusaasta aruande puudumisega seonduvalt juba teinud usaldusühingule kustutamishoiatuse. Osanike koosoleku protokollist nähtuvalt keeldus kostja usaldusühingusse täiendavaid vahendeid panustamast ning teatas, et ei ole nõus mitte ühegi koosolekul pakutud lahendusega, ja seda eelkõige põhjusel, et sellised tegevused ei anna kostjale isiklikult midagi ja ta isiklikult ei saa sellest kasu. Kostja ajab segamini isiklikud ja äriühingu huvid, lähtudes üksnes oma isiklikest huvidest ega soovi seetõttu konstruktiivseid lahendusi isegi mitte kaaluda. Kostja vaidles vastu UÜ osanike koosoleku kokkukutsumisele, millest nähtub, et kostja käitumismudeliks on läbivalt olnud soov takistada sisuliste otsuste langetamisest.
10.Kostja on varasemalt avaldanud, et soovib enda osaluse väljaostmist ja seda nii UstNarva Investeeringud OÜ-st (likvideerimisel) kui UÜ-st Laugu-Latiku Põllumajandussaadused. Väljaostmise soovi kinnitas kostja ka 02.06.2015 koosolekul. On alus arvata, et kostja üritab ühingu põhikirjas sätestatud häälteenamuse nõuet ära kasutades takistada ühingu likvideerimist (ja usaldusühingu juhtimist) seni, kuni tema osalused ühingutes talle meelepärase hinna eest välja ostetakse.
11.Kostja põhjendamatu keeldumine ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisest venitab likvideerimismenetlust, kahjustades nii ühingut, hagejat kui ühingu võlausaldajaid. Likvideerimismenetluse venimisest saab kasu vähemusosanikust kostja, kes üritab seeläbi panna hageja seisu, kus viimane on sunnitud kostjale osaluse välja ostma. Praeguses asjas on täidetud Riigikohtu praktikas väljendatud kriteeriumid, mistõttu kostja on kohustatud hääletama ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. Kostja on tekitanud Ust-Narva Investeeringud OÜ-st (likvideerimisel) põhikirja punktist 3.3 tulenevat häälteenamuse nõuet ära kasutades olukorra, kus ühingu likvideerimismenetlusega ei ole võimalik edasi liikuda. Kostja tegevus (tegevusetus) on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatud osaniku kohustustega. ÄS § 179 lõigetes 2 ja 3 ning § 211 lõikes 4 ettenähtud aruannete kinnitamine või kinnitamata jätmine ei saa olla osaniku meelevaldne suvaotsustus, seda eriti olukorras, kus aruanne on auditeeritud ning kostjal ei ole tegelikkuses aruandele sisulisi etteheiteid. Antud juhul on tegemist selgelt määratletud osanike otsusega, mille puhul on võimalik kindlaks määrata asendatava tahteavalduse täpne sisu, s.o kostja kohustus hääletada ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. TsÜS § 68 lõikes 5 sätestatu ja Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik osaniku hääl kui tahteavaldus asendada kohtulahendiga, millega osanikku kohustatakse otsuse poolt hääletama. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole selgitanud, millise aja seisuga ta kostjalt tahteavalduse andmist ning selle kohtuotsusega asendamist nõuab – kas 02.05.2015 osanike üldkoosoleku toimumise aja seisuga, hagi esitamise aja
seisuga, praeguse hetke seisuga või kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtuotsus ei saa asendada osaniku tahteavaldust tagasiulatavalt ning tahteavalduse andmise aeg ei saa olla ebamäärane. Hageja peab hagi eseme sõnastuses selgelt määratlema, mis hetke seisuga ta likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamist nõuab.
13.Likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele on ette nähtud konkreetne kord, mille tingimused ei ole praegusel juhul täidetud. Seadus ei sätesta võimalust võtta üldkoosolekul vastu otsuseid viisil, kus üks osanik hääletab otsuse poolt 2015.a ning teine osanik 2a hiljem. Praegusel juhul toimus koosolek, kus hääletati likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt, 02.05.2015.
14.Hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt hääletamist. Kostjale ei tulene antud kohustust seadusest ega põhikirjast. Vaidlus taandub küsimusele, kas kostjal on TsÜS § 32 alusel kohustus hääletada osanike koosolekul hageja soovitud viisil. Kostja on osanikuna oma tahte kujundamisel ja hääletamisel vaba. Kostja ei ole käitunud osanikevahelises suhtes pahauskselt. Kostjal on sisulised vastuväited 01.01.2012– 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele.
15.Aruandes ja likvideerimise algbilansis on kajastatud osaühingu laenukohustusi ebaõigesti. Eelkõige puudutab kostja seisukoht Suurbritannia äriühingu Medlord Ltd väljastatud laenu. Medlord Ltd ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vahel sõlmiti 02.04.2007 laenuleping, mille kohaselt kohustus Medlord Ltd andma osaühingule laenu 2 500 000 eurot, intressiga 4,9% aastas, tähtajaga 01.12.2010. Medlord Ltd on reaalselt andnud laenu 14 201 871.19 krooni (907 665 eurot). 31.12.2012 seisuga ei olnud laenusaaja tagasimakseid teinud ning intresse oli kogunenud 210 593.09 eurot. Kuivõrd kostjale sai enne likvideerimisemenetlust teatavaks, et Medlord Ltd on tegevuse lõpetanud ning kustutatud 01.12.2009, kandis kostja 31.12.2012 seisuga Medlord Ltd laenu ja intressid Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) tulusse. Kostja leidis, et 05.11.2013 osanike koosolekul kinnitamiseks esitatud algbilanss Medlord Ltd laenu ei kajastanud. Koosolekul kinnitas hageja nii algbilansi kui likvideerimisaruande. Seega on hageja ise kinnitanud, et Medlord Ltd laenu tegelikkuses ei eksisteeri. Vaatamata eelnevale oli Medlord Ltd laen kajastatud 2014.a koostatud ja osanikele kinnitamiseks esitatud 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis. Hageja esitas dokumendid, millega ta soovib tõendada, et Medlord Ltd nõue oli 02.11.2009 loovutatud Burcon Industries Inc-le ning seejärel 31.01.2013 Roleston Enterprises Ltd-le. Isegi, kui nimetatud väited vastavad tõele ning esitatud laenulepingud on tõepärased, on Medlord Ltd ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) laenulepingust tulenev nõue aegunud. Laen muutus sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas 02.12.2010. Nõue aegus hiljemalt 03.12.2013. Kostja oli Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige 12.03.2007– 23.05.2013. Nõude aegumise tähtaja jooksul ei teinud kostja laenusaaja nimel ühtegi tegu, mis oleks käsitletav nõude tunnustamisena.
16.Likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande arvandmed on erinevad. 05.11.2013 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 6 848 708.66 eurot ja passiva 6 848 708.66 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kasum 11 683.19 eurot. 26.08.2014 ja 27.11.2014 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 2 545 630 eurot ja passiva 2 545 630 eurot ning
kasumiaruande kohaselt oli kahjum 3 065 537 eurot. 02.06.2015 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 895 630 eurot ja passiva 895 630 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kahjum 5 833 810 eurot. Kostjale ei ole erinevusi arvandmetes selgitatud ega teavet antud.
17.Samuti on likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande lisas 10 avaldatud andmed erinevad. 05.11.2013 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga neli laenuandjat ja laenukohustusi 4 382 074.69 eurot. 26.08.2014 koosolekul kinnitamiseks esitatud aruande kohaselt oli 24.04.2013 seisuga viis laenuandjat ja laenukohustusi 4 403 789 eurot. 02.06.2015 koosolekul kinnitamiseks esitatud aruande kohaselt oli 24.04.2013 seisuga kuus laenuandjat ja laenukohustusi 5 311 454 eurot. Likvideerimismenetluses on oma nõuded esitanud Calevert Marketing Ltd summas 3 235 208 eurot + intress, Rolestone Enterprises Ltd summas 1 444 612 eurot + intress, Vladislav Bobrov summas 501 898.18 eurot ja EstBKN Grupp OÜ summas 153 083.31 eurot + intress ehk neli laenuandjat summas 5 334 801.49 eurot. Kostjale ei ole erinevusi andmetes selgitatud ega teavet antud.
18.Aruanded ei kajasta bilansipäeva järgseid sündmuseid. Kuivõrd esitatud aruanded on niivõrd erinevad, ei saa need olla kooskõlas hea raamatupidamistavaga. Kuna erinevates bilanssides on erinevad arvandmed, on pärast bilansipäeva midagi toimunud, mis on neid arve muutnud, seega aruanded kajastavad bilansipäeva järgseid sündmusi.
19.Likvideerija ei ole jaganud kostjaga infot. Juba ainuüksi olulised erinevused arvandmetes eeldasid ja nõudsid, et likvideerija selgitaks erinevuste tekkepõhjust ja annaks teavet. Kostja nõutud infot on likvideerija ja hageja asunud jagama alles kohtumenetluses.
20.Kostjale ei ole selgitatud, mida on auditi käigus tehtud, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011.a majandusaasta võrdlusandmete osas ning kuidas kajastab 21.07.2014 aruanne ja 20.05.2015 aruanne olulises osas õiglaselt Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) finantsseisundit seisuga 24.04.2013 kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, kui nimetatud aruannete arvandmed ja andmed on oluliselt erinevad. Ühelgi koosolekul ei ole kostja õigust teabele tagatud. Kostja on soovinud saada enne hääletamist olulist teavet algandmete kohta, et teha koosolekul informeeritud otsus. Igal koosolekul on küsimuse sisu eiratud ja küsimus taandatud vormi küsimusele.
21.26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne on likvideerija poolt allkirjastatud 18.07.2014 ja selle aruande kohta koostatud audiitori otsus on allkirjastatud 21.07.2014. 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne on likvideerija poolt allkirjastatud 20.05.2015 ja audiitori otsus on audiitori poolt allkirjastatud samal päeval. Eeltoodu annab põhjust arvata, et auditi käigus ei ole midagi tehtud selleks, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011.a majandusaasta võrdlusandmete osas. Audiitori 21.07.2014 otsuse punkt 5 ei kajastu audiitori 20.05.2015 allkirjastatud otsuses, kuid 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandest ei nähtu tehtud muudatused. Kostjal tekkis põhjendatult küsimus, miks ei ole laenuintresside arvestamata ja kajastamata jätmine 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandes enam probleem, kui ka 02.06.2015 aruandes ei ole neid arvestatud ega kajastatud.
22.Praeguseks ajaks on bilansipäevajärgse sündmusena toimunud ka osaühingu põhivara – puhkemaja Liivakell – müük (tehing seotud osapooltega). 22.01.2016 avaliku suulise enampakkumise tulemusena on osaühing müünud puhkemaja alghinnaga 2 000 000 eurot OÜ-le Liivakell puhkemajad. Müük kinnitab 01.01.2012–24.04.2013 aruande ebaõigsust, sest aruandes on puhkemaja väärtusena märgitud kõigest 797 000 eurot.
23.Kuna likvideerija ega hageja ei ole kostjat veennud 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi õigsuses ning kostjal on endiselt põhjust selles kahelda, siis tulenevalt hea usu põhimõttest ja ühingu huvide tagamise kohustusest on kostja kohustatud hääletama 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise vastu kuni kostja kahtlused on veenvalt ümber lükatud. Esimese astme kohtu otsus
24.Harju Maakohus rahuldas 26.04.2018 otsusega hagi ja kohustas kostjat hääletama UstNarva Investeeringud OÜ (reg/kood 11360339, likvideerimisel) 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruande), mis on allkirjastatud likvideerija TS poolt 20.05.2015 ja auditeeritud 20.05.2015, kinnitamise ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimise algbilansi (koostatud seisuga 25.04.2013) kinnitamise poolt ning asendas kostja vastavad tahteavaldused kohtuotsusega. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 5817 eurot koos viivisega.
25.Kostja on menetluse käigus esitanud mitmeid erinevaid vastuväiteid ja seisukohti, miks hageja nõue tema arvates rahuldamisele ei kuulu. Kohus on kohustanud kostjat esitama kohtule oma kokkuvõtlikud vastuväited hagile, millised kostja esitas 04.10.2017 ja 01.11.2017. Kohus lähtus vaidluse lahendamisel nimetatud seisukohtades väljendatud vastuväidetest ja eeldas, et kostja on loobunud varasemalt menetluse käigus esitatud seisukohtadest, milliseid kostja 04.10.2017 ja 01.11.2017 kokkuvõtlikes seisukohtades enam välja toonud ei ole. Seetõttu ei käsitlenud kohus selliseid kostja seisukohti, mida ta 04.10.2017 ja 01.11.2017 kokkuvõtlikes seisukohtades märkinud ei ole.
26.Pooltel puudub vaidlus, et 14.02.2013 osanike koosolekul otsustasid osanikud Ust-Narva Investeeringud OÜ lõpetada ja esitada kohtule avalduse likvideerija määramiseks. Vaidlus puudub, et 24.04.2013 algatati Ust-Narva Investeeringud OÜ likvideerimismenetlus ja määrati likvideerijaks TS.
27.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja takistab likvideerimismenetluse läbiviimist ja kahjustab sellega äriühingu, hageja ja võlausaldajate huve. Pooled vaidlevad ka, kas likvideerimise algbilanss ja 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande andmed ja nõuded on põhjendatud ning kas audiitori aruanne on korrektselt koostatud. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses (t II kd lk 119–120) selgitanud, et kostja ei ole kunagi likvideerijalt küsinud selgitusi selle kohta, mida auditi käigus on tehtud, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011.a majandusaasta võrdlusandmete osas ning kuidas kajastab nii 26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne kui 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne olulises osas õiglaselt Ust-Narva Investeeringud OÜ finantsseisundit seisuga 24.04.2013 kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, kui aruannete arvandmed ja andmed oluliselt erinevad. Audiitor on 20.05.2015 sõltumatu vandeaudiitori aruandes (t II kd lk 131) selgitanud, et piiratuse tõttu algandmete osas ei ole auditeeritud ettevõtte algsaldosid ja auditi käigus ei ole võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011.a majandusaasta võrdlusandmete
osas. Selles osas on hageja 19.01.2016 kohtuistungil viidanud, et 2011.a majandusaasta aruanne on varem auditeeritud ja algsaldod auditeeritud audiitori poolt, kelle kostja ise leidis.
28.Kostja väide, et majandusaasta aruande ja sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastamise ajaline vahe annab põhjust kahtlusteks, et auditi käigus ei ole midagi tehtud, et saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011.a majandusaasta võrdlusandmete osas, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei saa üksnes allkirjastamise ajahetkest järeldada, et audiitor ei ole oma tööd korrektselt teinud. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses selgitanud, et likvideerimisaruande koostamine algas juba 2014.a. Vandeaudiitor tutvus äriühingu 2012.a majandusaasta osas koostatud aruande ja raamatupidamise dokumentidega likvideerija büroos, samuti on likvideerija ja osaühingu raamatupidaja vastanud vandeaudiitori päringutele. Kostja ei ole konkreetselt põhistanud, milles audiitor on eksinud. Kostja paljasõnalised kahtlused ei saa olla põhjuseks likvideerimisaruande kinnitamata jätmisele.
29.Likvideerija on 20.11.2017 vastuses selgitanud, et algselt koostatud aruannet tuli korrigeerida, kuna selles esinesid puudused. Puudused toodi välja sõltumatu vandeaudiitori aruandes. Puudused oli võimalik täiendavate andmete ja selgituste saamisel kõrvaldada ja seda likvideerija tegi. Likvideerija eesmärgiks oli võimalikult paljude vaidluskohtade elimineerimine likvideerimisaruande kinnitamise hetkeks. Lõplik aruanne allkirjastati 20.05.2015 ja selles ei esine puudusi.
30.Kohus nõustus likvideerijaga, et kuigi Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetluses on koostatud mitu likvideerimisaruannet, saab vaidluse all olla vaid viimase, st 20.05.2015 allkirjastatud aruande, kinnitamise küsimus, kuna üheaegselt ei saa eksisteerida mitu kehtivat aruannet ühe ja sama ajaperioodi kohta. Kostja vastuväited ja seisukohad, mis seonduvad muude aruannetega, ei ole asjakohased 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande kinnitamise otsustamisel. Seega on kostja viide audiitori 21.07.2014 allkirjastatud otsuse punktile 5 asjakohatu. Kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks on 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruanne, mitte varasemad aruanded, mille kinnitamist hageja praeguses asjas ei taotle, ei saa üksnes erinevatel aegadel esitatud aruannetes kajastatud erinevad arvandmed olla aluseks 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande kinnitamata jätmisele. Kostja vastuväide ei sisalda etteheiteid 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande aruandluse sisulisele õigsusele. Kostja ei ole välja toonud, et vaidluse esemeks olevat aruandlust tuleks muuta. Sisuliselt taotleb kostja üksnes minevikus aset leidnud toimingute kohta selgitusi. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses selgitanud, et kostja ei ole likvideerimismenetluse käigus erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande arvandmete erinevuse osas küsimusi või vastuväiteid esitanud.
31.Likvideerija on 20.11.2017 vastuses selgitanud, et aruandes on muutunud laenukohustuste osa tulenevalt võlgniku raamatupidamises kajastatud andmetest ning lähtuvalt kohustuste aluseks olevatest lepingutest. Likvideerimisaruande lisas 10 on muutunud võlausaldajate arv vaid ühe isiku osas „laen grupi ettevõttelt“, mida 31.12.2011 kajastatakse pikaajaliste laenude all ühel real kogusummas 139 061 eurot ning mida 24.04.2013 seisuga kajastatakse lühiajaliste laenude all kahel eraldi real, vastavalt 21 715 eurot ja 113 496 eurot, mis moodustab kokku 135 211 eurot. Aruande kohaselt on laenukohustus grupi ettevõtte ees ajavahemikus 31.12.2011–24.04.2013 vähenenud 3850 euro võrra. Muid muudatusi või erinevusi lisas 10 kostja väljatoodu ei
sisalda. Likvideerija 02.12.2014 vastusest (t II kd lk 18–20) nähtuvalt on likvideerija 02.12.2014 e-kirjaga edastanud kostjale tabeli äriühingu kohustuste kohta, sh võlausaldajate nimed. Nimetatud tabelis on kajastatud ka info likvideerimisaruande lisas 10 märgitud asjaolude kohta. Samas e-kirjas on likvideerija palunud kostjal selgitada ja välja tuua konkreetsed vead/puudused esitatud andmetes, et likvideerijal oleks võimalik ebatäpsusi/probleeme hinnata. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks likvideerijale täiendavalt selgitanud, milles tema arvates konkreetsed vead või puudused seisnesid. Kostja kinnitas 29.08.2017 kohtuistungil (t II kd lk 89–93), et Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) on laenu saanud ja raha on reaalselt äriühingu arveldusarvele laekunud, samuti on kostja selgitanud, milleks laenuraha kasutati. Laenukohustuste summat kostja vaidlustanud ei ole. Seega ei ole kostja vastuväide asjakohane ega saa olla aluseks likvideerimisaruande kinnitamata jätmisel.
32.Kostja vastuväidete kohaselt ei kajasta aruanded bilansipäeva järgseid sündmuseid. Kohus nõustus hagejaga, et kostja vastuväide on põhjendamatu. Vastuväites ei sisaldu etteheidet 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande sisulisele õigsusele. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses selgitanud, et bilansipäeva järgseid sündmuseid ei kajastata likvideerimisaruandes, kuna vastav kohustus nende kajastamiseks seaduses puudub. Bilansipäevajärgseid sündmuseid kajastatakse likvideerimisaruandele järgnevates aruannetes. Likvideerija on märkinud, et muudatuste tegemist on kostjale koosolekutel selgitatud.
33.Kostja etteheide, et likvideerija ei ole temaga infot jaganud, on alusetu ega saa olla aluseks likvideerimisaruande kinnitamata jätmisel. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses kinnitanud, et on korduvalt kostja kirjadele ja küsimustele vastanud. Juhul, kui kostja ei saanud aruannetes kajastatust aru, oleks ta pidanud küsima likvideerijalt nimetatud asjaolude osas täiendavaid selgitusi, kuid seda kostja ei teinud. Kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud, millist konkreetset infot ei ole likvideerija temaga jaganud. 29.08.2017 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle likvideerija TS. Istungi protokollist (t II kd lk 89–93) nähtuvalt on kostja ka 29.08.2017 istungil ette heitnud, et ta ei ole likvideerijalt saanud küsida asju, millest ta teadlik ei olnud. Samas oli kohus sunnitud istungi edasi lükkama, kuna kostja ei suutnud välja tuua ühtki asjaolu, mille kohta ta likvideerijalt jätkuvalt täiendavat infot soovib. Protokollist nähtuvalt andis kohus kostjale täiendava tähtaja küsimuste formuleerimiseks. 04.10.2017 esitas kostja täiendavad seisukohad (t II kd lk 99–104), kuid ka neis on kostja üldsõnaliselt viidanud, et likvideerija ei ole temaga infot jaganud, kuid hoolimata kohtu korraldusest ei täpsustanud ta, millist infot likvideerijalt soovib.
34.Kostja 04.10.2017 täiendavate seisukohtade kohaselt on 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis kajastatud laenukohustusi ebaõigesti. Eelkõige puudutab kostja seisukoht Suurbritannia äriühingu Medlord Ltd väljastatud laenu. 01.11.2017 kokkuvõtlikes vastuväidetes ei ole kostja nimetatud vastuväidet enam välja toonud. Kuivõrd kostja ei märkinud, et ta nimetatud vastuväitest loobub, pidas kohus vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud 02.11.2009 nõude loovutamise leping (t I kd lk 250–252), millest nähtuvalt on Medlord Ltd oma nõude loovutanud Burcon Industries Inc-le. Burcon Industries Inc loovutas nõude omakorda 31.01.2013 Rolestone Enterprises Ltd-le (t I kd lk 253–255). Kostja 06.04.2016 esitatud likvideerija 02.12.2014 vastuses (t II kd lk 18–20) on likvideerija edastanud kostjale tabeli äriühingu kohustuste kohta, sh võlausaldajate nimed. Nimetatud dokumendist nähtub ka, et Medlord Ltd ei ole enam võlausaldaja, vaid nõuded kuuluvad Rolestone Enterprises Ltd-le. 14.02.2013 osanike koosoleku protokollist nähtuvalt (I t I kd lk 189–
191) oli kostja juba 23.02.2012 e-kirjas MK-le märkinud, et on teadlik, et nõude loovutamine on toimunud, kuid talle ei ole ühtegi dokumenti selle kohta esitatud. Kostja väide, et nõue on aegunud, on asjakohatu, kuivõrd nõude aegumine ei ole automaatselt kohustuse lõppemise aluseks.
35.Kõike eeltoodut arvesse võttes asus kohus seisukohale, et kostja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks likvideerimisaruande ja algbilansi kinnitamata jätmiseks.
36.Alusetu on ka kostja väide, et hageja nõue on ebaselge, kuna jääb arusaamatuks, millise aja seisuga hageja kostjalt tahteavalduse andmist ja selle kohtuotsusega asendamist nõuab. Hagis on selgelt välja toodud, milliste tahteavalduste andmist ja kohtuotsusega asendamist hageja nõuab.
37.Kostja leidis, et tal ei ole kohustust hääletada 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) põhikirja punkti 3.3 kohaselt on osanike otsused vastu võetud, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta otsustamise puhul olid otsuse poolt kõik esindatud hääled. Kui otsuse vastuvõtmisel üksmeelt ei saavutata, on enamusosanikul õigus teha pakkumine vähemusosanikule tema osa välja ostmiseks. Osa väärtus määratakse kokkuleppe teel (t I kd lk 46). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Ust-Narva Investeeringud OÜ-l (likvideerimisel) kaks osanikku – hageja ja kostja (t I kd lk 13–14). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuulub 90% ja kostjale 10% osakapitalist.
38.Kohus on eelnevalt hinnanud kostja vastuväiteid majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele, mistõttu ei hakanud kohus oma seisukohti üle kordama. Kohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimisaruande ja algbilansi kinnitamata jätmiseks. Kohus nõustus hagejaga, et ÄS § 179 lõigetest 2 ja 3 ning § 211 lõikest 4 tuleneb, et majandusaasta aruande ning likvideerimise algbilansi kinnitamine ei ole mitte ainult osanike õigus, vaid ka seadusest tulenev kohustus. Seadusega ettenähtud aruannete kinnitamine või kinnitamata jätmine ei saa olla osaniku meelevaldne suvaotsustus. Seda eriti olukorras, kus vaidlusalune majandusaasta aruanne on auditeeritud ning kostjal ei ole tegelikkuses aruandele sisulisi etteheiteid.
39.Kohus viitas TsÜS §-le 32. Kostja käitumist ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Kostja on teadlik, et tema poolthääleta ei ole majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine võimalik. Kostja on järjepidevalt olnud UstNarva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise vastu, kuigi tal ei ole aruandele ega bilansile olnud ühtki sisulist etteheidet. 29.08.2017 kohtuistungil (t II kd lk 89–93) on kostja kinnitanud, et tema kui Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) osanik ja ainus juhatuse liige kuni 24.04.2013 andis likvideerijale üle kõik raamatupidamisdokumendid. Kostjal kui Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmel oli kohustus korraldada korrektselt osaühingu raamatupidamist. Sõltumatu vandeaudiitori 21.07.2014 aruandest (t II kd lk 143) nähtuvalt oli paranduste tegemine likvideerimisaruandes tingitud asjaolust, et likvideerijale esitatud raamatupidamisdokumendid olid puudulikud.
40.Likvideerija 02.12.2014 e-kirjast (t II kd lk 18) nähtub, et kuna Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) juhatus (ehk kostja) ei olnud 01.01.2012–
24.04.2013 majandusaasta aruannet koostanud, korraldas selle koostamise likvideerija. Nimetatud aruande koostas raamatupidaja, kes osutas raamatupidamisteenust ka enne likvideerimismenetluse algatamist, mil juhatuse liikmeks oli kostja. Majandusaasta aruanne on koostatud raamatupidaja poolt kostja kui juhatuse liikme poolt raamatupidajale esitatud andmete alusel, kuna nimetatud perioodi osas puudusid likvideerijale vajalikud andmed, sh raamatupidamisdokumendid.
41.Kostja väited, et tema küsimustele ei vastata ja asjaolusid ei selgitata, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on likvideerija korduvalt kostja küsimustele vastanud ja palunud tal juhul, kui midagi arusaamatuks jääb, täpsustavaid küsimusi esitada. Asjaolu, et kostja ei ole likvideerimismenetluses ega käesolevas kohtumenetluses suutnud välja tuua konkreetseid puudusi 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis, ilmestab üksnes kostja pahatahtlikku käitumist ja soovimatust likvideerimismenetluse läbiviimisel koostööd teha. Kohtu hinnangul on usutav hageja seisukoht, et kostja ei ole likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud seetõttu, et tal on hirm nõuete ees, mida tema vastu võidakse esitada. Ka käesolevas menetluses ei ole kostja, vaatamata korduvatele kohtu antud tähtaegadele, esitanud selgeid ja üheselt arusaadavaid vastuväiteid.
42.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-97-11 asunud seisukohale, et osanikule võib hea usu põhimõttest (TsÜS § 32) tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (punkt 35). Lahendis nr 3-2-1-89-14 on Riigikohus selgitanud, et selline hääletamiskohustus on suunatud eelkõige ühingu huvide tagamisele. Ühinguõiguse üldpõhimõtte järgi tuleks aktsionäride või osanike huvide vastandlikkuse korral eelistada ühingu üldisi huve (punkt 36).
43.Kohus nõustus hagejaga, et likvideerimismenetluse venimine suurendab menetluskulusid (sh likvideerija tasu). Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega jäeti likvideerimismenetluse kulud Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) kanda. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastutab täisosanikuna UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused tegevuse eest kogu oma varaga. Likvideerimismenetluse venimisega kaasnevad Ust-Narva Investeeringud OÜ-le (likvideerimisel) ka kulud seonduvalt UÜ-ga Laugu-Latiku Põllumajandussaadused (sh majandusaasta aruannete koostamise ja hädavajalike kulutuste katmisega). Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) varaliste kohustuste suurenemine kahjustab ka võlausaldajate huve, samuti hageja kui enamusosaniku huve.
44.Kohus viitas TsÜS § 33 lõikele 1 ja § 68 lõikele 5. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8914 asunud seisukohale, et aktsionärile võib TsÜS §-st 32 tuleneda õigus nõuda ülejäänud aktsionäridelt kindla sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lõike 5 järgi, kui seaduses või põhikirjas on sätestatud aktsionäri selge kohustus hääletada teatud kindlal viisil selgelt määratletud otsuse poolt. Kohus selgitas, et kuigi Riigikohtu 29.10.2014 otsus käsitleb aktsionäride õigusi, on nimetatud lahendis väljendatud põhimõte analoogia korras kohaldatav ka osaühingu osanikele. Kostja viide kõnealuse lahendi punktile 46, mis kostja arvates välistab praegusel juhul hageja nõudeõiguse, on asjakohatu. Kohus selgitas, et nimetatud kohtuotsus käsitleb kasumi jaotamise otsustamist. Seega käsitleb Riigikohus kostja viidatud punktis erinevat olukorda, kuivõrd seadus ei kohusta osanikke kas kogu kasumit või teatud osa sellest jaotama. Samuti võib ühingu suutlikkus kasumit välja maksta ajas muutuda. Praeguses
tsiviilasjas on vaidlus ühe konkreetse ja nüüdseks lõppenud perioodi aruandluse üle, mis enam ajas ei muutu.
45.Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et hagejal esineb mõjuv põhjus kostja häälte asendamiseks tahteavaldusega ja seetõttu tuleb hagi rahuldada.
46.Menetluskulud jäid hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
47.Hageja nõudis hagilt tasutud riigilõivu 300 euro ja lepingulise esindaja kulude 10 545 euro hüvitamist (sh käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust perioodil 04.06.2015–25.01.2016 määraga 115 eurot tunnis 24,5 töötunni eest ja esindajatasust perioodil 02.02.2016–08.08.2016 määraga 120 eurot tunnis 23 töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Esindajatasu perioodil 27.08.2017– 10.10.2017 moodustab 120.90 eurot tunnis 13,15 töötunni eest. Perioodil 30.10.2017– 30.11.2017 moodustab esindajatasu 120 eurot tunnis 13,5 töötunni eest. Hageja palus välja mõista kuludelt viivis.
48.Hageja tasus riigilõivu 300 eurot (t I kd lk 111), mis vastab riigilõivuseaduse (RLS) lisas 1 ettenähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu kulu põhjendatud. Kohus määras kindlaks, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõivuna on 300 eurot.
49.Järgnevalt hindas ja analüüsis kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust õigusabikulude spetsifikatsiooni alusel. Esmalt käsitles kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust perioodil 04.06.2015–08.08.2016 tehtud tööde osas. Kohus leidis, et kõik toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja kulu on seotud järgmiste toimingutega: 04.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks – 1h 15min; 05.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks – 1h 15min; 08.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks ja analüüs – 1h 15min; 09.06.2015 hagi koostamine – 45min; 11.06.2015 hagi koostamine – 1h 30min; 12.06.2015 hagi koostamine – 5h; 15.06.2015 hagi koostamine – 2h 15min; 16.06.2015 hagi koostamine, lisade komplekteerimine – 1h 15min; 17.06.2015 hagi ülevaatamine ja täiendamine, suhtlus likvideerijaga – 2h; 19.06.2015 hagi täiendamine, lõplik vormistus ja esitamine kohtule – 1h; 14.10.2015 kostja 13.10.2015 vastuse ja selle lisade läbitöötamine – 1h 45min; 18.01.2016 ettevalmistus Harju Maakohtu 19.01.2016 istungiks – 3h; 19.01.2016 esindus istungil (kaks esindajat) – 2h; 25.01.2016 tutvumine istungiprotokolliga – 15min; 02.02.2016 kostja 26.01.2016 seisukohtade ja edastatud tõendite analüüs ja seisukoha kujundamine – 4h 30min; 03.02.2016 nõupidamine kliendiga, hageja täiendavad seisukohad vastuseks kostja 26.01.2016 menetlusdokumendile ja kliendi edastatud täiendavate dokumentidega tutvumine – 3h 15min; 05.02.2016 täiendavate dokumentide analüüs, suhtlus likvideerijaga seoses kostja esitatud faktiväidetega, hageja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ja esitamine kohtule – 7h 15min; 15.02.2016 ettevalmistus 16.02.2016 Harju Maakohtu istungiks – 2h; 29.03.2016 suhtlus kliendi esindajatega – 45min; 07.04.2016 suhtlus kohtu ja vastaspoolega uue istungiaja määramiseks – 15min; 08.08.2016 hageja seisukoha koostamine kostja 06.04.2016 menetlusdokumendile – 5h.
50.Arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu pidas kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 26h alljärgnevate toimingute eest: 04.06.2015, 05.06.2015 ja 08.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks ja analüüs – 3 tundi; 09.06.2015, 11.06.2015, 12.06.2015, 15.06.2015 ja 16.06.2015 hagi
koostamine, lisade komplekteerimine – 6 tundi 30 minutit; 17.06.2015 hagi ülevaatamine ja täiendamine, suhtlus likvideerijaga – 1h; 19.06.2015 hagi täiendamine, lõplik vormistus – 30min; 14.10.2015 kostja 13.10.2015 vastuse ja selle lisade läbitöötamine – 1h 15min; 18.01.2016 ettevalmistus Harju Maakohtu 19.01.2016 istungiks – 1h 30min; 19.01.2016 esindus istungil (kaks esindajat) – 1h; 25.01.2016 tutvumine istungiprotokolliga – 15min; 02.02.2016 kostja 26.01.2016 seisukohtade ja edastatud tõendite analüüs ja seisukoha kujundamine – 2h 20min; 03.02.2016 hageja täiendavad seisukohad vastuseks kostja 26.01.2016 menetlusdokumendile ja kliendi edastatud täiendavate dokumentidega tutvumine – 2h; 05.02.2016 täiendavate dokumentide analüüs, suhtlus likvideerijaga seoses kostja esitatud faktiväidetega, hageja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine – 3h 10min; 15.02.2016 ettevalmistus 16.02.2016 Harju Maakohtu istungiks – 1h; 08.08.2016 hageja seisukoha koostamine kostja 06.04.2016 menetlusdokumendile – 2h 30min.
51.Õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Eeltoodust tulenevalt hindas kohus nende toimingutega seotud ajakuluks kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ja vajaliku ajakulu. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Kohus lisas, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peavad menetlustoimingud olema tsiviilasja toimikust kontrollitavad. Hageja lepingulise esindaja suhtlus kohtuga ei ole toimiku materjalidest kontrollitav. Samuti ei pidanud kohus põhjendatud menetluskuluks hageja lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumendi kohtule esitamiseks.
52.Asjas toimus 19.01.2016 kohtuistung algusega kell 14.00, vaheajaga 10min ja lõpuga kell 15.08 (kohtuistungi protokoll, t I kd lk 150–152), seega oli nimetatud kohtuistungi kestvus kokku 1h, mitte hageja menetluskulude nimekirjas märgitud 2h.
53.Hageja esindaja tasumäärad 115 eurot ja 120 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) on põhjendatud vastates asja sisule ja keerukusele. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ja nõuab kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega arvestas kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat koos käibemaksuga. Kohus viitas ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 punktile 16.
54.22.08.2016 esitas kostja vastuväite hageja menetluskuludele, milles leidis, et asja keerukusest tulenevalt polnud hagejal vaja kahte lepingulist esindajat. Vältimaks kahe lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist, pidi kostja hinnangul hageja esitama menetluskulude nimekirja selliselt, et sellest nähtuks lisaks kuupäevale, töökirjeldusele ja ajakulule ka konkreetne lepinguline esindaja. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ületavad tsiviilasja hinda (3500 eurot) kaks korda. Kohus leidis, et kostja ei ole piisavalt oma vastuväiteid põhistanud.
55.Järgnevalt käsitles kohus hageja lepingulise esindaja kulusid perioodil 27.08.2017– 10.10.2017. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu seotud järgmiste toimingutega: ettevalmistus 29.08.2017 istungiks 27.08 ja 28.08 – 3,45h; ettevalmistus istungiks (e-kirjavahetus ja telefoniarutelu likvideerijaga) – 2h; ettevalmistus ja esindus istungil – 4,5h; esindus istungil – 2,5h; tutvumine kostja
56.29.08.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis nimetatud istung 2,5h. Sellest tulenevalt pidas kohus hageja esindaja ajakulu istungil osalemise osas põhjendatuks 2,5h ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud istungiks ettevalmistamine kokku 9,95h ulatuses. Arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu pidas kohus 29.08.2017 istungi ettevalmistamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 6h. Ülejäänud osas pidas kohus menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute ajakulu põhjendatuks. Kokku pidas kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 27.08.2017–10.10.2017 põhjendatuks 9h ulatuses.
57.Järgnevalt käsitles kohus hageja lepingulise esindaja kulusid perioodil 30.10.2017– 30.11.2017. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu seotud järgmiste toimingutega: kostja uue esindaja uute seisukohtade analüüs ja võrdlus varasemates menetlusdokumentides esitatuga – 3h; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3h; ettevalmistus ja esindus Harju Maakohtu 31.10.2017 istungil – 4h; kostja esindaja kokkuvõtvate seisukohtade analüüs – 1,15h; tutvumine likvideerija poolt kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega, hageja kokkuvõtlike seisukohtade koostamine ja edastamine kohtule – 4,45h.
58.Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,3h, mis kulus menetluskulude nimekirja koostamiseks. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks kostja esindaja kokkuvõtvate seisukohtade analüüsi 1,15h. Kostja kokkuvõtlikud seisukohad (t II kd lk 113–114) on sisuliselt 2lk pikad ja kordavad suures ulatuses kostja 04.10.2017 seisukohti. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus nimetatud menetlusdokumendi analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5h. Ülejäänud osas pidas kohus kulude nimekirjas kajastatud toimingute ajakulu põhjendatuks. Kokku pidas kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 30.10.2017–30.11.2017 põhjendatuks 11,95h ulatuses.
59.Kohus määras hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 5517 eurot (perioodil 04.06.2015–25.01.2016 lepingulise esindaja tasu 15h eest tasumääraga 115 eurot, millele lisandub käibemaks; 02.02.2016–08.08.2016 lepingulise esindaja tasu 11h eest tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks; perioodil 27.08.2017–10.10.2017 lepingulise esindaja tasu 9h eest tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks; perioodil 30.10.2017–30.11.2017 lepingulise esindaja tasu 11,95h eest tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja riigilõiv 300 eurot). Kohus jättis menetluskulud kindlaks määramata summas 5028 eurot. Selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
60.Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 5817 eurot ja kuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
61.30.05.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
62.Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 68 lõiget 5, leides, et viidatud säte on kohaldatav tagasiulatuvalt ning kohtuotsusega saab asendada tahteavaldust tagantjärele. Kohtuotsus
ei saa asendada osaniku tahteavaldust tagasiulatavalt ning tahteavalduse andmise aeg ei saa olla ebamäärane. Kuna hageja ei ole hagis selgitanud, millise aja seisuga ta kostjalt tahteavalduse andmist ning selle kohtuotsusega asendamist nõuab, ei ole kohtul õigust määrata, mis ajahetke seisuga peaks otsus kostja tahteavaldust asendama.
63.Kohus leidis ka vääralt, et Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-14 ei ole terves ulatuses praeguses asjas kohaldatav. Viited kõnealusele lahendile ja tahteavalduse asendamise menetluslikule korrale on asjakohased, kuna otsus analüüsib TsÜS § 68 lõike 5 rakendamist juriidilise isiku organi otsuse tegemisel ning tahteavalduse kohtuotsusega asendamisel. Lähtuvalt nimetatud lahendi juhtnööridest saab kostja tahteavalduse andmise asendamine kohtuotsusega toimuda ainult etteulatuvalt.
64.Kohus on kohaldanud vääralt TsÜS § 32, leides, et hea usu põhimõttest tulenevalt on kostjal igal juhul kohustus hääletada majandusaasta aruande ja algbilansi kinnitamise poolt. Kohus on kohaldanud vääralt ka ÄS § 179 lõikeid 2 ja 3 ning § 211 lõiget 4, leides, et majandusaasta aruande ja likvideerimise aruande kinnitamine on osanike seadusest tulenev kohustus. Algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitamine on juriidilise isiku osanike kohustus tervikuna, mitte iga osaniku individuaalne kohustus. ÄS § 211 lõige 1 ei sätesta igale osanikule individuaalset kohustust majandusaasta aruande ja likvideerimise aruande kinnitamiseks. Juhul, kui kostja hääletaks kinnitamise vastu põhjuseta võib tekkida olukord, milles kostja käitub pahatahtlikult. Antud juhul ei ole kostja hääletanud vastu põhjuseta, kuna tal on põhjendatud kahtlus, et aruannetes on kajastatud andmeid ebaõigesti. Ei ole korrektne, kui kohus hakkab hindama, kas kostja argumendid on sisuliselt õiged või mitte. Kohus peaks hindama, kas kostjal on tekkinud põhjendatud kahtlus andmete õigsuses, mis annaks talle õiguse hääletada aruannete kinnitamise vastu.
65.Kohus on põhjendamatult leidnud, et kostja kahjustab likvideerimis- ja majandusaasta aruande kinnitamata jätmisega äriühingu huve. Kostja leiab, et nimetatud aruande sellisel kujul kinnitamine võib kahjustada äriühingut. Kohus ei ole hinnanud, kas kostjal oli õigus vastu hääletada, vaid on asunud hindama, kas aruanne oli korrektne. Kuivõrd kostjal olid argumendid vastuhääletamiseks isegi siis, kui aruanne oli korrektne, ei ole ta käitunud pahatahtlikult.
66.Kostja ei nõustu, et tal ei ole sisulisi etteheiteid majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele. Kostjal on sisulised etteheiteid, mida ta on põhjalikult selgitanud. Kohus on asunud hindama, kas kostja argumendid olid õiged või valed, kuid on jätnud hindamata, kas nimetatud argumendid sõltumata õiguspärasusest on piisavad aruannete kinnitamisele vastuhääletamiseks.
67.Kostjal on õigus keelduda majandusaasta aruande ja algbilansi kinnitamisest ka tulevikus. Kostja ei nõustu, et tema vastuväited algbilansile seoses Medlord Ltd nõudega on asjakohatud, kuna nõude aegumine ei ole automaatselt kohustuse lõppemise aluseks. Kohus saab asendada tahteavalduse ainult tänase või tuleviku seisuga. Juhul, kui kohus asendab tahteavalduse praeguse seisuga, peab kohus hindama, millised on kostja argumendid praegusel hetkel. Kostjal on jätkuvalt kõik käesolevas menetluses esitatud argumendid, et hääletada osanike koosolekul majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi vastu. Täiendavalt on kostjal argument, et Medlord Ltd laenulepingust tulenev nõue on aegunud. Kohus ei saa otsusega panna kostjale kohustust hääletada majandusaasta aruande ja algbilansi kinnitamise poolt, millega likvideerimisel olev äriühing võtab endale kohustuse, mille täitmisest on tal õigus keelduda.
68.Kohus on rikkunud ka menetlusnormi, kuna ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kõik hageja esitatud väited on tõendatud, aga kostja vastuväited ei ole sisulised ning on tõendamata. Kohus on jätnud tähelepanuta enne 2017.a oktoobrit esitatud kostja väited ning tõendid. Kostja on 04.10.2017 seisukoha punktis 3 märkinud, et jääb kõigi menetluses esitatud väidete, seisukohtade ja tõendite juurde. Seega on kohtu eeldus, et kostja on osadest väidetest ja seisukohtadest loobunud, alusetu ning põhjendamatu.
69.Kohus leiab vääralt, et vaidlus seisneb selles, kas kostja takistab likvideerimismenetluse läbiviimist ja kahjustab sellega Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel), hageja ja võlausaldajate huve ning kas likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruande andmed on põhjendatud ning kas audiitori aruanne on korrektselt koostatud. Praegusel juhul ei ole küsimus selles, kas bilanss ja majandusaasta aruanne on õiged või valed. Vaidlus seisneb selles, kas osanikul on õigus hääletada majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise vastu, kui tal on argumendid ning põhjendatud kahtlus, et bilansi ja majandusaasta aruande sisu on ebaõige. Kohus ei saa hinnata bilanssi ja majandusaasta aruannet sisuliselt, vastasel juhul hakkaks kohus juhtima äriühingut. Vastustaja seisukoht
70.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
71.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse olulist rikkumist. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hüvitise rahalise suuruse.
72.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus eeldas vaidlustatud lahendi punkti 4 teises lõigus ebaõigesti, et kostja on loobunud vastuväidetest, mida ta ei olnud toonud esile 04.10.2017 ja 01.11.2017 menetlusdokumentides. Apellant on asjakohaselt toonud esile 04.10.2017 menetlusdokumendi (t II kd lk 99-104) punkti 3, milles ta selgitas maakohtule, et toob esile täiendavad seisukohad, millega täpsustab varasemalt esitatud õiguslikke seisukohti ja jääb kõigi menetluses esitatud väidete, seisukohtade ja tõendite juurde. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kirjeldatud maakohtu rikkumine oleks toonud kaasa TsMS § 442 lõike 8 rikkumise otsuse põhjendamisel. Kaebuses ei ole apellant toonud esile, millised tema vastuväited jättis maakohus otsuses käsitlemata. Käsitlemata vastuväiteid ei nimetanud apellant ka ringkonnakohtu istungil. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt käsitles maakohus otsuse põhjendustes kõiki kostja vastuväiteid, kuna 04.10.2017 ja 01.11.2017 menetlusdokumentides täpsustas kostja vaid oma varasemate seisukohtade õiguslikku põhjendust. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta kaebuses esiletoodud maakohtu poolne ebatäpsus otsuse lõppjärelduste õigsust, kuid vastav osa (otsuses punkti 4 teine lõige) tuleb vaidlustatud lahendi põhjendustest välja jätta.
73.Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei saa nõustuda apellandi väitega, et TsÜS § 68 lõike 5 kohaldamine majandusaasta aruande
(likvideerimisaruande) kinnitamiseks ÄS § 211 lõikest 4 tuleneva vajaliku osaniku tahteavalduse asendamiseks ei ole kooskõlas kehtiva seaduse ega kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendi nr 2-17-9986 punktides 22-23 selgitanud, et aktsionäridel on pärast seda, kui majandusaasta aruande kinnitamine ebaõnnestus, võimalik alati teha hiljem uus otsus, millega otsustada, et aruanne siiski kinnitatakse ning et aastaaruande kinnitamine on formaalne toiming, millega ühing deklareerib, et tema majanduslik seisund oli majandusaasta lõppedes just selline, nagu aruandes märgitud. Ringkonnakohus märgib, et ÄS-s ei ole osaühingu puhul selles osas sätestatud põhimõttelisi erinevusi. Ka on likvideerimisaruanne sisult ettevõtte likvideerimiseelse majandusaasta raamatupidamise aruanne, mis koosneb põhimõtteliselt samasugustest osadest kui tavapärane raamatupidamise aastaaruanne, kuigi selle koostamisel rakendatakse teistsuguseid arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi (ÄS § 211 lõige 2; Raamatupidamise Toimkonna juhendi 13 RTJ „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ punktid 9, 12, 13). Likvideerimise alustamise bilanss (likvideerimise algbilanss) on üks osa likvideerimisaruandest, milline koostatakse lähtudes ettevõtte tavapärasest bilansiskeemist, mille kirjete nimetusi vajadusel täpsustatakse või kuhu lisatakse vajadusel täiendavaid kirjeid (ÄS § 211 lõige 2; Raamatupidamise Toimkonna juhendi 13 RTJ „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ punktid 12, 20, 21). TsÜS § 68 lõike 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-97-11 (punktis 35; samuti lahendi nr 3-2-1-89-14 punktis 36) leidnud, et osanikule võib hea usu põhimõttest (TsÜS § 32) tuleneda kohustus hääletada n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt. Eeltoodust tulenevalt ei välista kehtiv materiaalõigus ja kohtupraktika kohustada osanikku hääletama auditeeritud majandusaasta aruande (likvideerimisaruanne) ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt ning asendada tema hääled kui tahteavaldused kohtulahendiga, kui on täidetud TsÜS § 68 lõikes 5 sätestatud eeldused. Kohtulahend asendab tahteavaldust alates jõustumisest, mistõttu alates sellest kuupäevast saab lugeda hagetav tahteavaldus tehtuks ning likvideerimisaruanne ja likvideerimise algbilanss kinnitatuks kostja poolt ning likvideerijal on võimalik esitada need vastavalt ÄS § 211 lõike 4 teisele lausele viivitamata äriregistrile.
74.Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 168 lõike 5 kohaldamise eeldused: 1) kostjal peab olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus teha konkreetne tahteavaldus; 2) hagetaval tahteavaldusel peab olema kindel sisu, mis on tuvastatav seaduse või lepingu alusel; 3) kohtuotsus peab kohustama kostjat tahteavaldust tegema.
75.Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on vajalikud eeldused täidetud. Kuigi ÄS § 211 lõige 4 ei sätesta otseselt osaniku kohustust hääletada likvideerimisaruande ja selle koosseisu kuuluva likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt, võib selline kohustus tuleneda TsÜS §-st 32 koostoimes §-ga 138. Sarnasele järeldusele jõudis Riigikohus lahendis nr 2-17-9986 (punktis 16) seonduvalt aktsionäri poolt aktsiaseltsi majandusaasta aruande kinnitamise kohustuse tekkimise regulatsiooniga. Tulenevalt ÄS-i osaühingu lõpetamise regulatsioonist on osanike poolt likvideerimisaruande ja selle osaks oleva likvideerimise lõpparuande kinnitamine osaühingu likvideerimismenetlusega lõpetamise kohustuslik osa, milleta ei ole võimalik likvideerimismenetlust lõpuni viia, mis omakorda võib viia olukorrani, kus registripidajale on esitamata seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruanne, mis omakorda võib olla aluseks äriregistri pidaja poolsetele sanktsioonidele äriühingu suhtes.
76.Käesolevas asjas on tõendatud, et nii hageja enamusosanikuna kui kostja vähemusosanikuna nõudsid mõlemad 14.02.2013 osanike koosolekul äriühingu tegevuse lõpetamist likvideerimisega ning ainsaks erimeelsuseks osanike vahel jäi likvideerija isik (t I kd lk 15-17). Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7351 on tõendatud, et mõlemad osanikud pöördusid ühise avaldusega kohtu poole likvideerija määramiseks (t I kd lk 18-20). Osanike 18.03.2014 koosoleku protokolliga on tõendatud, et üksmeelselt valisid osanikud likvideerija esiletoodud pakkumiste hulgast äriühingule audiitori (t I kd lk 21-23). Osanike 02.06.2015 koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja keeldus mõlema dokumendi kinnitamisest järgmiste põhjendustega: ta ei saa aru, kes on laenuandjad, kuna aruandes ei ole toodud välja iga laenuandja nime ja ilma nimedeta ei ole aruanne kontrollitav; ta soovis näha saldokinnitusi, mida audiitor hindas; juurde tuleb esitada 2013. ja 2014.a majandusaastate aruanded; audiitor oleks pidanud vaatama eelmiste aastate saldosid; sisulisi etteheiteid aruandele ei ole; suulistest selgitustest ei piisa (t I kd lk 72-76). Samast dokumendist nähtub, et nii likvideerija kui enamusosaniku esindaja selgitasid koosolekul, et majandusaasta aruanne ei pea sisaldama laenuandjate nimesid; et likvideerimisbilansile ei ole vaja lisada järgnevate aastate majandusaastate aruandeid; et audiitor ei pea auditeerima varasemaid perioode, mida on hinnanud eelmine audiitor. Kohtumenetluses tõi kostja vastuväidetena lisaks esile, et likvideerija poolt oli erinevatel aegadel esitatud kinnitamiseks erinevate arvandmetega aruandeid ja algbilansse, kuid erinevuste põhjuseid talle ei selgitatud; erinevate arvandmete tõttu peab olema midagi peale bilansipäeva muutunud, seega peaksid dokumendid sisaldama bilansipäeva järgseid sündmusi, mh seda, et osaühingu põhivara väärtuseks on aruandes märgitud 797 000 eurot, kuid see müüdi maha alghinnaga 2 000 000 eurot.
77.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei suutnud käesolevas kohtumenetluses tõendada oma vastuväidete põhjendatust. Likvideerimisaruanne ja likvideerimise algbilanss on äriühingu raamatupidamise dokumendid, millised peavad vastamata raamatupidamise seaduse sätetele ja sellest tulenevale heale raamatupidamise tavale, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RPS § 3 punkt 7, § 32). ÄS § 211 lõike 1 kohaselt peab likvideeritav osaühing raamatupidamist RPS-s sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Kostja ei toonud esile aruande ja/või algbilansi konkreetseid mittevastavusi seadus(t)ele või likvideerimise olemusele. RPS § 15 lõike 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandamistulemusest ja rahavoogudest. RPS § 18 lõike 1 kohaselt on bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Raamatupidamise Toimkonna juhendi 13 RTJ „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ punkti
kohaselt koostatakse ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel raamatupidamise aastaaruanne, mis annab ülevaate ettevõtte likvideerimiseelsest majandusaastast ning ettevõtte finantsseisust vahetult enne likvideerimise algust. Juhendi 13 punkti 14 (d) kohaselt kajastatakse likvideerimisaruande koostamisel teadaolevad kohustused sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Juhendi 13 punkti 19 kohaselt, kuigi likvideerimisaruandes lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel teistsugustest arvestuspõhimõtetest kui tavapärase aastaaruande koostamisel, ei korrigeerita likvideerimisaruandes tagasiulatuvalt eelmise perioodi võrdlusandmeid. Juhendi 13 punkti 20 kohaselt lähtutakse likvideerimisbilansi koostamisel ettevõtte tavapärasest bilansiskeemist, mille kirjete nimetusi vajadusel täpsustatakse või kuhu lisatakse vajadusel täiendavaid kirjeid. Juhendi 13 punkti 21 kohaselt kajastatakse
likvideerimisbilansis kõiki varasid ja kohustusi lühiajalisena. Juhendi 13 punkti 23 kohaselt peab likvideerimisaruande lisades avalikustatav info vastama samasugustele nõuetele nagu tavapärase raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatav info, st lisad peavad vastama RPS lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning juhendites esitatud täiendavatele nõuetele. Juhendi 13 punkti 25 teise lause kohaselt, kui likvideerimismenetluse alguse kuupäevast on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, on likvideerija kohustatud koostama likvideerimise vahearuande, menetluse jätkumisel koostatakse likvideerimise vahearuanne iga majandusaasta lõpu seisuga. Raamatupidamise Toimkonna juhendi 1 RTJ „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted“ punkti 17 kohaselt on kohustus raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavasti vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Sama juhendi punkti 18 kohaselt kajastatakse kohustust bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist. Juhendi 1 punkti 97 kohaselt sõltub pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Juhendi 1 punkti 98 kohaselt on korrigeerivaks bilansipäevajärgseks sündmuseks selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid ja see tuleb aasta bilansis kajastada. Juhendi 1 punkti 99 kohaselt on mittekorrigeerivaks sündmuseks selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest ja seda ei kajastata aasta bilansis, vaid avaldatakse lisades juhul, kui see oli oluline.
78.Eeltoodust tulenevalt ei keela raamatupidamise hea tava kajastada bilansis aegunud kohustust, sest aegumine ei lõpeta kohustust, vaid see muutub võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 kohaseks mittetäielikuks kohustuseks, millele on võlgnikul õigus esitada aegumise vastuväide, kuid mille võib võlgnik ka täita. Laenuandjatest võlausaldajate ärinimede esiletoomata jätmine likvideerimisaruandes ei ole RPS-iga ega juhenditega vastuolus. Selliselt ei olnud laenusuhteid kirjendatud ka kostja enda poolt juhatuse liikmena allkirjastatud ja registripidajale esitatud äriühingu 2011. majandusaasta aruandes (t I kd lk 77-100). Juhatuse liikmena kinnitas kostja aruannet 26.06.2012 allkirjastades selle andmete õigsust (t I kd lk 96). Samuti on seda, et aruanne kajastab kõigis olulistes osades äriühingu finantseisundit seisuga 31.12.2011 õiglaselt ning et aruanne vastab Eesti heale raamatupidamise tavale, kinnitanud aruannet auditeerinud vandeaudiitor (t I kd lk 97-98). Arvestades ka eelpool esiletoodud juhendi 13 punkti 19, ei nähtu seadusest ega heast raamatupidamise tavast, et likvideerimisaruannet auditeerinud audiitor oleks pidanud kontrollima juba eelnevalt auditeeritud eelnevate perioodide saldosid. Likvideerimisaruande vastavust heale raamatupidamise tavale, välja arvatud osas „Märkusega arvamuse alus finantsseisundi kohta“, on kinnitanud ka aruannet auditeerinud vandeaudiitor (t I kd lk 68-69). Välistatud osas, s.o „Müügiootel põhivara“, ei nõustunud audiitor 2013.a teostatud kinnisvarainvesteeringu allahindlusega, leides, et väärtuse langus oli osaliselt tekkinud juba varasematel aastatel ja et kogu allahindluse mõju kajastamine 2013.a kasumiaruandes ei ole korrektne. Samas ei nähtu audiitori arvamusest, et märkus muudaks likvideerimisaruannet kogu ulatuses ebausaldusväärseks ja seadusega vastuolus olevaks. Likvideerimise ajal ei koostata majandusaastate aruandeid, vaid likvideerimise vahearuandeid. Tegemist on iseseisvate raamatupidamise dokumentidega, mistõttu isegi juhul, kui likvideerimisaruande koostamine, mh selles paranduste tegemine ja selle kinnitamine on veninud enam kui 12 kuud likvideerimismenetluse algusest, ei ole likvideerijal kohustust esitada osanikele kinnitamiseks koos likvideerimisaruande ja algbilansiga likvideerimise vahearuannet.
Samuti ei nähtu seadusest, et osanikul on õigus nõuda juhatuselt (likvideerijalt) ja/või audiitorilt kirjalikke selgitusi. ÄS § 179 lõike 3 kohaselt võib osanik osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi. Sama sätte viimase lause kohaselt peab vastav kirjalik nõue olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut. Sellise nõude esitamist kostja kohtumenetluses esile ei toonud. Põhivara müügi fakt bilansipäevajärgselt bilansis kajastatust kõrgema hinnaga ei tõenda, et vara väärtus oli bilansis ebaõigesti kajastatud. Ka audiitori arvamusest nähtub, et audiitor nõustus allahindlusega, kuid leidis, et seda oleks tulnud juba varasematel aastatel teha. Likvideerija kirjalike selgitustega kohtule (t II kd lk 119-121) on tõendatud, et arvandmete muutmine aruandes, sh siis ka algbilansis, toimus vandeaudiitori 21.07.2014 aruande alusel. Hagetavaid tahteavaldusi puudutavates dokumentides peale nende allkirjastamist likvideerija poolt arvandmete muutmist ei ole toimunud.
79.Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjal on seadusest tulenev kohustus ÄS § 211 lõikes 4 ettenähtud raamatupidamise dokumendid likvideeritava osaühingu osanikuna kinnitada. Hageja nõudest nähtub hagetava tahteavalduse selge sisu: kohustada kinnitama likvideerija poolt 20.05.2015 allkirjastatud ja samal kuupäeval vandeaudiitori poolt kinnitatud Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012–24.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruanne) ja 25.04.2013 seisuga koostatud likvideerimise algbilanss. Kolleegium nõustub hageja poolt ringkonnakohtu istungil väljendatuga, et olukorras, kus osanikud on juba otsustanud äraühingu likvideerida, ei oleks mõistlikuks n-ö patiseisu lahenduseks alustada uut kohtumenetlust kostja vastu ÄS § 167 alusel. Selliselt toimides veniks ebamõistlikult pikaks juba alustatud likvideerimismenetlus, mis omakorda võib tekitada kahju nii äriühingule, osanikele kui võlausaldajatele. Seega on käesolevas kohtumenetluses tõendamist leidnud asjaolude alusel piisava veenvusega tuvastatav, et konkreetses elulises olukorras, kus likvideeritava osaühingu põhikirja kohaselt on 10% osakapitalist omaval osanikul õigus osanike otsuste vastuvõtmist blokeerida ja osanik kasutab seda õigust mõjuvate põhjusteta hea usu vastaselt olukorras, kus ta ise on nõudnud äriühingu tegevuse lõpetamist, oli 90% omaval enamusaktsionäril põhjendatud huvi juba alustatud likvideerimismenetluse lõpuleviimiseks pöörduda kohtusse tahteavalduste hagemiseks väikeosanikult. Hagimenetlus ei ole oma sisult formaalne menetlus, vaid sisuline menetlus, mille käigus on kohtul õigus läbi tõendite hindamise võtta seisukoht, kas osaniku vastuväited seaduse kohaselt kinnitamisele kuuluvatele raamatupidamisdokumentidele on põhjendatud või mitte, ning selle alusel omakorda võtta seisukoht, kas osaniku tegevus oma vastuhääletamise/hääletamata jätmise õiguse kasutamisel vastab heas usus toimimise põhimõttele või mitte. Tegemist ei ole kohtu sekkumisega äriühingu juhtimisse, vaid kohtu pädevusse kuuluva vaidluse lahendamisega osanike vahel.
80.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et tema käitumise pahausksus ei sõltu sellest, kas kinnitamiseks esitatud dokumendid olid korrektsed või mitte. TsÜS §-st 32 tuleneb juriidilise isiku osanike vaheline spetsiifiline õigussuhe (eriline omavaheline seotus), milline hõlmab lisaks kohustusele järgida hea usu põhimõtet kohustust arvestada omavahelistes suhetes üksteise õigustatud huve. Seega peab osanik arvestama, et ka teisel osanikul on samasugused õigused kui temal, millest tulenevalt ei tohi oma õiguste teostamise kaudu takistada ega piirata teise osaniku poolt oma samade õiguste teostamist. Käesoleval juhul on teisel osanikul õigustatud ootus, et äriühingu tegevus lõpetatakse läbi likvideerimismenetluse seaduses ettenähtud viisil. Sellisele ootusele andis aluse kostja enda nõustumine likvideerimismenetlusega ja kohtu poolt määratud
likvideerija isikuga. Seega ei ole hea usu ja vastastikuste huvide arvestamise põhimõtetega kooskõlas blokeerida korrektse likvideerimismenetluse läbiviimist. Eelpool selgitas kolleegium, miks ta nõustub maakohtuga, et kostja kahtlused dokumentide ebaõigsuse kohta kas ei ole põhjendatud või ei tulene seadusest, mistõttu ei anna need seaduslikku alust likvideerimismenetluse blokeerimiseks. Samuti tuleb kostja käitumise hindamisel arvestada asjaoluga, et kostja oli alates osaühingu äriregistrisse kandmisest aastal 2007 kuni likvideerija määramiseni ettevõtte ainsaks juhatuse liikmeks, kes pidi olema teadlik likvideeritava ettevõtte majanduslikust seisust, raamatupidamisest ning kellelt saadud raamatupidamisdokumentide alusel sai likvideerija vaidlusaluseid dokumente koostada.
81.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
82.Vastustaja nimekirja kohaselt moodustab tema kulu apellatsioonimenetluses esindaja tasu 10h 20min ulatuses töö eest tunnitasuga 120 eurot, seega kokku 1239.60 eurot. Kuna vastustaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub eeltoodud summale käibemaks 20%, s.o 247.92 eurot. Kokku tasu seega 1239.60 + 247.92 = 1487.52 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja taotlus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Esiletoodud lepingulise esindaja toimingud (kaebuse analüüs ja vastuse koostamine, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks ja istungil osalemine) ning ajakulu (vastavalt 8h, 1,5h, 50min) olid, arvestades vaidluse sisu ja mahtu ning vastaspoole kaebuse mahtu, TsMS § 175 kohaselt vajalikud ja põhjendatud, et kaitsta kliendi huve konkreetses tsiviilasjas teise astme kohtus.
83.TsMS § 177 lõike 4 alusel tuleb apellandil tasuda vastustaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates ringkonankohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.