Rolestone Investeeringud OÜ hagi Xxx vastu osaniku kohustamiseks tahteavalduse andmiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Rolestone Investeeringud OÜ (registrikood 11793541, asukoht Laeva t 2, 10111 Tallinn); hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff ja vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, e-post: [email protected], [email protected]); kostja Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik, P. Süda 3a-4, Tallinn, epost: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Kohustada Xxx’ut (isikukood xxx) hääletama Ust-Narva Investeeringud OÜ (registrikood 11360339, likvideerimisel) 01.01.2012-24.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruande), mis on allkirjastatud likvideerija Toomas Saarma poolt 20.05.2015 ja auditeeritud 20.05.2015, kinnitamise ning Ust-Narva Investeeringud OÜ (registrikood 11360339, likvideerimisel) likvideerimise algbilansi (koostatud seisuga 25.04.2013) kinnitamise poolt.
2-15-9362
3.Asendada Xxx’u (isikukood xxx) tahteavaldus Ust-Narva Investeeringud OÜ (registrikood 11360339, likvideerimisel) 01.01.2012-24.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruande), mis on allkirjastatud likvideerija Toomas Saarma poolt 20.05.2015 ja auditeeritud 20.05.2015, kinnitamiseks ning Ust-Narva Investeeringud OÜ (registrikood 11360339, likvideerimisel) likvideerimise algbilansi (koostatud seisuga 25.04.2013) kinnitamiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt Xxx hageja Rolestone Investeeringud OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 5 817 (viis tuhat kaheksasada seitseteist) eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 817 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude hüvitise summas 5 028 (viis tuhat kakskümmend kaheksa) euro osas.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Rolestone Investeeringud OÜ esitas 19.06.2015 kohtule hagi Xxxu vastu, milles palub kohustada kostjat hääletama Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.201224.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruanne), mis on allkirjastatud likvideerija Toomas Saarma poolt 20.05.2015 ning auditeeritud 20.05.2015, kinnitamise poolt ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimise algbilansi (koostatud seisuga 25.04.2013) kinnitamise poolt ning asendada kostja hääled kui tahteavaldused kohtulahendiga. Hagiavalduse kohaselt on Ust-Narva Investeeringud OÜ 2550 euro suuruse osakapitaliga äriühing mille osanikeks on Rolestone Investeeringud OÜ, kellele kuulub osa nimiväärtusega 2 295 eurot (s.o 90% osakapitalist) ja kostja, kellele kuulub osa nimiväärtusega 255 eurot (s.o 10% osakapitalist). 14.02.2013 toimunud Ust-Narva Investeeringud OÜ osanike koosolekul otsustasid osanikud ühingu lõpetada ja esitada kohtule avalduse likvideerija määramiseks. 24.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7351 otsustas Harju Maakohus algatada Ust-Narva Investeeringud OÜ likvideerimismenetluse ja määras Ust-Narva Investeeringud OÜ likvideerijaks erapooletu kolmanda isiku, s.o Toomas Saarma. 18.03.2014 toimus Ust-Narva Investeeringud OÜ osanike koosolek, mille käigus otsustasid osanikud valida ühingu audiitoriks audiitorbüroo Grant Thornton Rimess OÜ vandeaudiitor Aivar Kangust’i. Kooskõlas ÄS § 211 lg 2 ja 3 koostas likvideerija Toomas Saarma ja allkirjastas 18.07.2014 ühingu 01.01.20122
2-15-9362
24.04.2013 majandusaasta aruande ning likvideerimise algbilansi. 21.07.2014 andis audiitor majandusaasta aruande (ja selles sisaldunud bilansi) kohta audiitori arvamuse. ÄS § 211 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt peavad osanikud kinnitama likvideerija koostatud majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi. Seetõttu toimus 26.08.2014 Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) osanike koosolek, mille päevakorras oli 01.01.201224.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) põhikirja punktide 3.2 ja 3.3 kohaselt on osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osaleb 100% osadega esindatud häältest ja otsus võetakse vastu, kui otsuse poolt on kõik esindatud hääled. Kostja keeldus 26.08.2014 koosolekul päevakorra kinnitamisest, mistõttu ei pidanud koosoleku juhataja põhikirja punktist 3.3 tuleneva häälteenamuse nõude tõttu võimalikuks koosolekutega jätkata. Lisaks päevakorra kinnitamisele vastuhääle andmisega teatas kostja koosolekul, et ei nõustu majandusaasta aruandega, kuna aruanne ei ole tema hinnangul korrektne. Kostja vastuhääle tõttu ei olnud 26.08.2014 koosolekul seega võimalik majandusaasta aruannet ega likvideerimise algbilanssi kinnitada. 27.11.2014 toimus kostja taotlusel osanike koosolek, mille päevakorras oli vastavalt kostja soovile ühingule uue audiitori valimise ja senisele audiitorile makstud tasu täies või osalises summas tagasiküsimise otsustamine ning vastavalt hageja soovile kaks täiendavat küsimust: äriühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise otsustamine. Kuigi koosolek kutsuti kokku kostja taotlusel, hääletas kostja taas päevakorra kinnitamisele vastu, mistõttu sisulise otsustamise juurde ei jõutudki. Kostja esitas koosoleku protokollile lisamiseks kirjaliku eriarvamuse, milles märkis, et ei nõustu majandusaasta aruandega ja teatas, et kavatseb nii majandusaasta aruande kui likvideerimise algbilansi kinnitamisele ka edaspidi vastu hääletada. Likvideerija viis audiitori 21.07.2014 arvamuses toodud märkusi arvesse võttes Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) majandusaasta aruandesse sisse vajalikud täpsustused ja allkirjastas aruande uuesti 20.05.2015. Samal päeval allkirjastas audiitor oma arvamuse täpsustatud majandusaasta aruandele. Likvideerija kutsus 25.05.2015 teatega kokku uue osanike koosoleku, mille päevakorras oli kolm küsimust: ühingu majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu likvideerimise algbilansi kinnitamine ja ühingu tütarettevõtte UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused finantseerimisküsimuste lahendamine. 02.06.2015 toimus Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) osanike koosolek, mille päevakorras oli 25.05.2015 kutses märgitud kolm küsimust. Ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine ei olnud kostja vastuhäälte tõttu järjekordselt võimalik. Seejuures kinnitas kostja, et tal ei ole sisulisi etteheiteid aruandele ja aruande kinnitamist takistas kostja väitel üksnes asjaolu, et aruandes pole eraldi välja toodud laenuandjate nimesid ja audiitor pole kostja hinnangul olnud korrektne, jättes kostja arvates põhjendamatult hindamata algsaldod. Kuigi nii likvideerija kui hageja selgitasid koosolekul kostjale, et laenuandjate nimede eraldi väljatoomine ei ole kohustuslik ja et audiitor ei pea algsaldosid eraldi hindama, ei soovinud kostja aruannet ega algbilanssi kinnitada. Kostja takistava tegevuse tõttu ei ole Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruannet ega likvideerimise algbilanssi endiselt kinnitatud, kuigi likvideerimismenetlus on kestnud juba enam kui kaks aastat. Olukorras, kus kostja esitab osanikuna kõikvõimalikke vastuväiteid, mh ühingu majandusaasta aruandele ja likvideerimise algbilansile, ei pea likvideerija võimalikuks ühingu likvideerimiseks vajalike järgmiste toimingutega, s.h vara müügi ja võlausaldajate nõuete rahuldamisega edasi liikuda, enne, kui
2-15-9362 ühingu osanikud kinnitavad seaduses ettenähtud korras majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi, alles misjärel on need võimalik esitada kooskõlas ÄS § 211 lg 4 äriregistrile. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) osanike 02.06.2015 koosolekul pandi vastavalt ÄS § 211 lg 4 hääletamisele ühingu 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruanne, mitte 2011. aasta majandusaasta aruanne. 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande auditeerimiseks ei pidanud audiitor auditeerima eelmise perioodi majandusaasta aruannet ega algsaldosid. Audiitori arvamuses tehtud märkus, mille kohaselt ei avalda audiitor arvamust algsaldodele seisuga 31.12.2011, ei mõjuta mingil viisil 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande kinnitamist. 2011. aasta majandusaasta aruande koostamise ajal oli Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) juhatajaks kostja, kes kandis ÄS §-de 179 ja 183 kohaselt vastutust aruande koostamise ja selle õigsuse eest. Likvideerija on likvideerimisaruandega seonduvalt edastanud audiitorile kogu likvideerija valduses oleva asjakohase teabe. Audiitori arvamuses tehtud märkus algandmete piiratuse kohta tuleneb asjaolust, et kostja ei ole eelmiste perioodide osas edastanud likvideerijale ühingu raamatupidamist puudutavat kogu informatsiooni. Seetõttu on kostja vastuväited algsaldode auditeerimata jätmisele eriti pahatahtlikud. Asjaolu, et kostja eesmärgiks on takistada ühingu likvideerimismenetluse läbiviimist kinnitab kostja tegevus ja avaldused seonduvalt UÜ-ga Laugu-Latiku Põllumajandussaadused. Likvideeritava ühingu vara hulka kuulub (täis)osalus usaldusühingus, kus ühingu kõrval on usaldusosanikuks kostja. UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused osanike 31.12.2012 otsusega muudeti usaldusühingu ühingulepingut selliselt, et nähti erinevalt seaduses sätestatust ette täis- ja usaldusosaniku ühine juhtimis- ja esindusõigus. Kuivõrd ühing on usaldusühingu täisosanikuks, arutati ühingu osanike 02.06.2015 koosolekul ka usaldusühinguga seonduvat, sh vajadust panustada usaldusühingu kulutuste katmiseks rahalisi vahendeid ning tagada usaldusühingu majandusaasta aruannete koostamine ja esitamine äriregistrile. Seejuures oli äriregister usaldusühingu 2012. aasta majandusaasta aruande puudumisega seonduvalt juba teinud usaldusühingule kustutamishoiatuse. Ühingu osanike koosoleku protokollist nähtuvalt keeldus kostja usaldusühingusse täiendavaid vahendeid panustamast ning teatas, et ta ei ole nõus mitte ühegi koosolekul pakutud lahendusega, ja seda kõike eelkõige põhjusel, et sellised tegevused ei anna kostja väitel temale isiklikult midagi ja tema isiklikult ei saa sellest kasu. Kostja ajab segamini isiklikud ja äriühingu huvid, lähtudes üksnes oma isiklikest huvidest ega soovi seetõttu konstruktiivseid lahendusi isegi mitte kaaluda. Kostja vaidles vastu UÜ Laugu-Latiku Põllumajandussaadused osanike koosoleku kokkukutsumisele, millest nähtub, et kostja käitumismudeliks on läbivalt olnud soov takistada sisuliste otsuste langetamise juurde jõudmist. Kostja on varasemalt avaldanud, et soovib enda osaluse väljaostmist ja seda nii Ust-Narva Investeeringud OÜ-st (likvideerimisel) kui UÜ-st Laugu-Latiku Põllumajandussaadused. Väljaostmise soovi kinnitas kostja ka ühingu osanike 02.06.2015 koosolekul. Hageja hinnangul on põhjendatud alus arvata, et kostja üritab ühingu põhikirjas sätestatud häälteenamuse nõuet ära kasutades takistada ühingu likvideerimist (ja usaldusühingu juhtimist) seni, kuni tema osalused ühingutes talle meelepärase hinna eest välja ostetakse. Hageja on seisukohal, et kostja põhjendamatu keeldumine ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisest venitab likvideerimismenetlust märkimisväärselt, kahjustades seeläbi nii ühingut, hagejat kui ka ühingu võlausaldajaid. Likvideerimismenetluse venimisest saab kasu vähemusosanik kostja, kes üritab seeläbi panna hageja seisu, kus viimane on sunnitud kostjale kuuluva osaluse välja ostma. Hageja leiab, et käesolevas asjas on täidetud Riigikohtu praktikas väljendatud kriteeriumid ning kostja on kohustatud hääletama ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt.
2-15-9362 Kostja on tekitanud Ust-Narva Investeeringud OÜ-st (likvideerimisel) põhikirja punktist 3.3 tulenevat häälteenamuse nõuet ära kasutades olukorra, kus ühingu likvideerimismenetlusega ei ole võimalik kostja vastuhäälte tõttu edasi liikuda. Eelnev kahjustab oluliselt ühingu, selle võlausaldajate ja hageja huve ning kostja tegevus (tegevusetus) on vastuolus TsÜS §-s 32 sätestatud osaniku kohustustega. ÄS § 179 lg-test 2 ja 3 ning § 211 lg-st 4 ettenähtud aruannete kinnitamine või kinnitamata jätmine ei saa olla osaniku meelevaldne suvaotsustus, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune majandusaasta aruanne on auditeeritud ning kostjal ei ole tegelikkuses aruandele sisulisi etteheiteid. Antud juhul tegemist selgelt määratletud osanike otsusega, mille puhul on võimalik kindlaks määrata asendatava tahteavalduse täpne sisu, s.o kostja kohustus hääletada ühingu majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatu ja Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik osaniku hääl kui tahteavaldus asendada kohtulahendiga, millega osanikku kohustatakse otsuse poolt hääletama. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole ta kohustatud hääletama 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. Kostja on hääletanud lähtudes ühingu huvidest. Lisaks ei tulene seadusest ega põhikirjast kostja kohustust hääletada likvideerimise algbilansi ja 01.01.2012 -24.04.2013 majandusaasta aruande kinnitamise poolt. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millise aja seisuga ta kostjalt tahteavalduse andmist ning tahteavalduse kohtuotsusega asendamist nõuab. Hageja ei ole määratlenud, kas ta nõuab kostjalt tahteavalduse andmist 02.05.2015 osanike üldkoosoleku toimumise aja seisuga, hagi esitamise aja seisuga, käesoleva hetke seisuga või tulevikus, kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hageja ei ole hagi eseme formuleerimisel arvestanud, et kohtuotsus ei saa asendada osaniku tahteavaldust tagasiulatavalt ning tahteavalduse andmise aeg ei saa olla ebamäärane. Hageja peab hagi eseme sõnastuses selgelt määratlema, mis hetke seisuga ta likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamist nõuab. Hageja ei ole seda teinud. Sellest tulenevalt on hageja hagi ese ebaselge. Likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele on ette nähtud konkreetne kord. Likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine on osanike üldkoosoleku otsus. Üldkoosolek peab olema seaduses või põhikirjas ettenähtud viisil kokku kutsutud ning koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud seaduses või põhikirjas ette nähtud häälte arvuga osanikud. Otsus on üldkoosolekul vastu võetud, kui selle poolt on antud seaduses või põhikirjas ette nähtud arv hääli. Otsuse vastuvõtmiseks peavad osanikud olema otsuse poolt ühel ja samal koosolekul. Käesoleval juhul ei ole nimetatud tingimused täidetud. Seadus ei sätesta võimalust võtta üldkoosolekul vastu otsuseid viisil, kus üks osanik hääletab otsuse poolt 2015. a ning teine osanik 2 aastat hiljem. Käesoleval juhul toimus koosolek, kus hääletati likvideerimisaruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt, 02.05.2015. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust temalt nõuda 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt hääletamist. Käesoleval juhul ei tulene seadusest, põhikirjast ega lepingust kostjale kohustust hääletada 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. Käesoleval juhul taandub vaidlus küsimusele, kas kostjal on TsÜS §-st 32 alusel kohustus hääletada osanike koosolekul hageja poolt soovitud viisil. Hageja on enda hagiavalduses tuginenud TsÜS §-le 32, millest tulenevalt peavad juriidilise isiku osanikud omavahelises suhtluses järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hageja leiab ebaõigesti, et kostja rikub osanike vahelistes
2-15-9362 suhetes hea usu põhimõtet, hääletades 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise vastu. Kostja on osanikuna oma tahte kujundamisel ja hääletamisel vaba. Kostja ei ole käitunud osanikevahelises suhtes pahauskselt. Kostjal on sisulised vastuväited 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele. Sellest tulenevalt ei pea kostja võimalikuks hääletada likvideerimisaruande ja algbilansi kinnitamise poolt. Kostja leiab, et 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis on kajastatud Ust-Narva Investeeringud OÜ laenukohustusi ebaõigesti. Eelkõige puudutab kostja seisukoht Suurbritannia äriühingu Medlord Limited poolt väljastatud laenu. Kostja ei saa anda nõusolekut likvideerimisaruandele ja algbilansile, kuivõrd nendes kajastatud andmed on ebaõiged. Medlord Limited ja Ust-Narva Investeeringud OÜ vahel on 02.04.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kohustus Medlord Limited andma Ust-Narva Investeeringud OÜ-le laenu summas 2 500 000 eurot, intressiga 4,9% aastas, tähtajaga 01.12.2010. Medlord Limited on reaalselt UstNarva Investeeringud OÜ-le laenu 14 201 871.19 krooni, s.o 907 665 eurot. 31.12.2012 seisuga ei olnud Ust-Narva Investeeringud OÜ ühtegi tagasimakset teinud ning intresse oli kogunenud 210 593.09 eurot. Kuivõrd kostjale sai enne likvideerimisemenetlust teatavaks, et Medlord Limited on tegevuse lõpetanud ning kustutatud 01.12.2009, siis kandis kostja 31.12.2012 seisuga Medlord Limited laenu ja intressid Ust-Narva Investeeringud OÜ tulusse. Kostja on seisukohal, et 05.11.2013 osanike koosolekul kinnitamiseks esitatud algbilanss Medlord Limited laenu ei kajastanud. Nimetatud koosolekul kinnitas hageja nii algbilansi kui ka likvideerimisaruande, seega on hageja ise kinnitanud, et Medlord Limited laenu tegelikkuses ei eksisteeri (kuigi kostja vaidlustas viidatud koosoleku tulemuse, siis tõendatud on fakt, et raamatupidamislikult ei olnud Medlord Limited nõuet olemas). Vaatamata eelnevale, oli Medlord Limited’lt saadud laen kajastatud 2014. a koostatud ja osanikele kinnitamiseks esitatud 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis. Kuivõrd Medlord Limited’lt saadud laen oli viidatud dokumentides kajastatud põhjendamatult, siis kostja ei pidanud ega pea ka täna võimalikuks kinnitada likvideerimisaruannet ja algbilansi. Hageja esitanud dokumendid, millega soovib tõendada väidet, et Medlord Limited nõue on 02.11.2009. a loovutatud esmalt Burcon Industries Inc.’le ning seejärel 31.01.2013. a Roleston Enterprises LTD-le. Isegi kui nimetatud väited vastavad tõele ning esitatud laenulepingud on tõepärased, siis igal juhul on Medlord Limited ja Ust-Narva Investeeringud OÜ laenulepingust tulenev nõue aegunud. Kuivõrd Medlord Limited ja Ust-Narva Investeeringud OÜ laenulepingust tulenev nõue on aegunud, siis ei pea kostja võimalikuks anda nõusolekut likvideerimisaruande ja algbilansi kinnitamiseks. Medlord Limited’lt saadud laen muutus sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas 02.12.2010. Nõue aegus hiljemalt 03.12.2013. Kostja oli Ust-Narva Investeeringud OÜ juhatuse liige alates 12.03.2007 – 23.05.2013.Nõude aegumise tähtaja jooksul ei teinud kostja Ust-Narva Investeeringud OÜ kui võlgniku nimel ühtegi tegu, mis oleks käsitletavad nõude tunnustamisena. Kuivõrd kostja kui Ust-Narva Investeeringud OÜ juhatuse liige ei teinud aegumistähtaja jooksul ühtegi tegu, mis oleks käsitletavad nõude tunnustamisena võlgniku poolt, siis aegus Medlord Limited nõue hiljemalt 03.12.2013. Käesolevaks hetkeks on Medlord Limited ja Ust-Narva Investeeringud OÜ laenulepingust tulenev nõue igal juhul aegunud. Likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaastaaruande arvandmed on erinevad. 05.11.2013 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013
2-15-9362
seisuga aktiva 6 848 708.66 eurot ja passiva 6 848 708.66 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kasum 11 683.19 eurot. 26.08.2014 ja 27.11.2014 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 2 545 630 eurot ja passiva 2 545 630 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kahjum 3 065 537 eurot. 02.06.2015 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 895 630 eurot ja passiva 895 630 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kahjum 5 833 810 eurot. Kostjale ei ole erinevusi arvandmetes selgitatud ega teavet antud. Samuti on likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012-24.04.2013 majandusaasta aruande lisas 10 avaldatud andmed on erinevad. Muutunud on laenuandjate arv (neljast laenuandjast on saanud kuus), samuti laenukohustuste suurus. 05.11.2013 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga 4 laenuandjat ja laenukohustused 4 382 074.69 eurot. 26.08.2014 koosolekul kinnitamiseks esitatud 01.01.2012-24.04.2013 majandusaasta aruande kohaselt oli 24.04.2013 seisuga 5 laenuandjat ja laenukohustused 4 403 789 eurot. 02.06.2015 koosolekul kinnitamiseks esitatud 01.01.2012-24.04.2013 majandusaasta aruande kohaselt oli 24.04.2013 seisuga 6 laenuandjat ja laenukohustused 5 311 454 eurot. Likvideerimismenetluses on oma nõuded aga esitanud Calevert Marketing Ltd summas 3 235 208 eurot + intress, Rolestone Enterprises Limited summas 1 444 612 eurot + intress, xxx summas 501 898.18 eurot ja EstBKN Grupp OÜ summas 153 083.31 eurot + intress ehk neli laenuandjat summas 5 334 801.49 eurot. Kostjale ei ole erinevusi andmetes selgitatud ega teavet antud. Aruanded ei kajasta bilansipäeva järgseid sündmuseid. Kuivõrd esitatud aruanded on niivõrd erinevad, siis ei saa aruanded olla kooskõlas hea raamatupidamistavaga. Kuivõrd erinevates bilanssides on erinevad arvandmed, siis midagi on pärast bilansipäeva toimunud, mis on neid arve muutnud, seega aruanded peaksid kajastama bilansipäeva järgseid sündmuseid. Likvideerija ei ole jaganud kostjaga infot. Juba ainuüksi olulised erinevused arvandmetes eeldasid ja nõudsid, et likvideerija selgitaks kostjale erinevuste tekkepõhjust ja annaks teavet. Kostja poolt nõutud infot on likvideerija ja hageja asunud jagama alles käesolevas menetluses. Kostjale ei ole selgitatud, mida on auditi käigus tehtud, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. aasta majandusaasta võrdlusandmete osas ning kuidas kajastab nii 21.07.2014 aruanne kui 20.05.2015 aruanne olulises osas õiglaselt Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) finantsseisundit seisuga 24.04.2013 kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, kui 21.07.2014 aruande ja 20.05.2015 aruande arvandmed ja andmed oluliselt erinevad. Ühelgi koosolekul ei ole kostja õigust teabele tagatud. Kostja on soovinud saada enne hääletamist olulist teavet algandmete kohta, et teha koosolekul informeeritud otsus. Sellist teavet ei ole kostjale aga antud. Igal koosolekul on küsimuse sisu eiratud ja küsimus taandatud vormi küsimusele. 26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne on likvideerija poolt allkirjastatud 18.07.2014 ja selle aruande kohta koostatud audiitori otsus on audiitori poolt allkirjastatud 21.07.2014 ehk järgmisel tööpäeval ning 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne on likvideerija poolt allkirjastatud 20.05.2015 ja selle aruande kohta koostatud audiitori otsus on audiitori poolt allkirjastatud 20.05.2015 ehk samal tööpäeval. Eeltoodu annab kostjale põhjust arvata, et auditi käigus ei ole midagi tehtud selleks, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. majandusaasta võrdlusandmete osas. Audiitori poolt 21.07.2014 allkirjastatud otsuse punkt 5 ei kajastu audiitori poolt 20.05.2015 allkirjastatud otsuses, kuid 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandest ei nähtu ka tehtud muudatused. Kostjal tekkis põhjendatult küsimus, miks ei ole laenuintresside arvestamata ja kajastamata jätmine 02.06.2015
2-15-9362
kinnitamiseks esitatud aruandes enam probleem, kui ka 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandes ei ole neid arvestatud ega kajastatud. Käesolevaks ajaks on bilansipäevajärgse sündmusena toimunud ka osaühingu põhivara – puhkemaja Liivakell – müük (tehing seotud osapooltega). 22.01.2016. a toimunud avaliku suulise enampakkumise tulemusena on osaühing müünud puhkemaja Liivakell alghinnaga 2 000 000 eurot OÜ-le Liivakell puhkemajad. Puhkemaja Liivakell müük alghinnaga 2 000 000 eurot kinnitab veelkord 01.01.2012-24.04.2013 aruande ebaõigsust, sest aruandes on puhkemaja väärtusena märgitud kõigest 797 000 eurot. Kuna likvideerija ega hageja ei ole kostjat veennud 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi õigsuses ja õigluses ning kostjal on endiselt põhjust selles kahelda, siis tulenevalt hea usu põhimõttest ja ühingu huvide tagamise kohustusest, on kostja kohustatud hääletama 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise vastu, kuni kostja kahtlused on veenvalt ümber lükatud. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 179 lg 2 kohaselt esitab juhatus majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruande peab heaks kiitma ja vormistama vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruandele lisama nõukogu arvamuse. ÄS § 179 lg 3 sätestab, et majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Osanik võib osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut. ÄS § 211 lg 4 järgi kinnitavad osanikud likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.
2-15-9362 Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja soovib asendada Xxxu hääled kui tahteavaldused kohtulahendiga ja kohustada osanik Xxxu hääletama Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande (likvideerimisaruanne), mis on allkirjastatud likvideerija Toomas Saarma poolt 20.05.2015 ning auditeeritud 20.05.2015, kinnitamise poolt; ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimise algbilansi (koostatud seisuga 25.04.2013) kinnitamise poolt. Kostja takistava tegevuse tõttu ei ole Ust-Narva Investeeringud OÜ 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruannet ega likvideerimise algbilanssi endiselt kinnitatud, kuigi likvideerimismenetlus on kestnud juba peaaegu 3 aastat. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on menetluse käigus esitanud mitmeid erinevaid vastuväiteid ja seisukohti, miks hageja nõue tema arvates rahuldamisele ei kuulu. Kohus on kohustanud kostjat esitama kohtule oma kokkuvõtlikud vastuväited hagile, millised kostja on kohtule esitanud 04.10.2017 ja 01.11.2017. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel nimetatud seisukohtades väljendatud kostja vastuväidetest ja eeldab, et kostja on loobunud varasemalt menetluse käigus esitatud seisukohtadest, milliseid kostja 04.10.2017 ja 01.11.2017 kokkuvõtlikes seisukohtades enam välja toonud ei ole. Seetõttu ei käsitle kohus käesolevas lahendis selliseid kostja seisukohti, mida ta 04.10.2017 ja 01.11.2017 kokkuvõtlikes seisukohtades märkinud ei ole. Kostjale ei ole selgitatud, mida auditi käigus on tehtud, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. majandusaasta võrdlusandmete osas ning kuidas kajastab nii 26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne kui 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne olulises osas õiglaselt Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) finantsseisundit seisuga 24.04.2013 kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, kui aruannete arvandmed ja andmed oluliselt erinevad. Likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande arvandmed erinevad. Samuti erinevad lisas 10 avaldatud andmed ja aruanded ei kajasta bilansipäeva järgseid sündmuseid. Lisaks ei ole likvideerija jaganud kostjaga infot. Samuti on hageja nõue ebaselge.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 14.02.2013 osanike koosolekul otsustasid osanikud Rolestone Investeeringud OÜ ja Xxx Ust-Narva Investeeringud OÜ lõpetada ja esitada kohtule avalduse likvideerija määramiseks. Vaidlus puudub ka selle osas, et 24.04.2013 algatati UstNarva Investeeringud OÜ likvideerimismenetlus ja määrati likvideerijaks Toomas Saarma.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja takistab likvideerimismenetluse läbiviimist ja kahjustab sellega Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel), hageja ja võlausaldajate huve. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas likvideerimise algbilanss ja 01.01.2012-24.04.2013 majandusaasta aruande andmed ja nõuded põhjendatud ning kas audiitori aruanne on korrektselt koostatud.
8.Hageja hinnangul on kostja kui vähemusosaniku tegevus takistanud Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetlust ja menetluse venimine kahjustab oluliselt äriühingut, selle võlausaldajaid ja hagejat. Kostja hääletas 26.08.2014 osanike koosolekul ja 27.11.2014 osanike koosolekul päevakorra kinnitamise vastu juba enne sisulist arutelu aruannete üle, mistõttu ei olnud võimalik Ust-Narva Investeeringud OÜ põhikirja punktist 3.3 tuleneva häälteenamuse nõude tõttu osanike koosolekutega jätkata (I kd, tl 47-50). 02.06.2015 toimunud osanike koosolekul esitas kostja ühingu majandusaasta aruande kinnitamisele vastuväite, sest aruandes peab välja tooma laenuandja nime iga laenu osas ja audiitor ei ole kostja hinnangul
2-15-9362 olnud korrektne, jättes põhjendamatult hindamata algsaldod. Kostjal sisulisi etteheited aruandele ei olnud ja suulistest selgitustest ei piisanud. Protokollist nähtuvalt esitas kostja samad vastuväited ka ühingu likvideerimismenetluse algbilansi kinnitamisele (I kd, tl 72-76). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole likvideerija ega hageja kostjat veennud 01.01.201224.04.2014 majandusaasta aruande õigsuses ja kuna kostjal on põhjust selle õigsuses kahelda, siis tulenevalt hea usu põhimõttest ja ühingu huvide tagamise kohustusest on ta kohustatud hääletama aruande ning bilansi kinnitamise vastu kuni kostja kahtlused on veenvalt ümber lükatud.
9.Kostja väidete kohaselt ei ole talle selgitatud, mida on auditi käigus tehtud, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. majandusaasta võrdlusandmete osas ning kuidas kajastab nii 26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne kui 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne olulises osas õiglaselt Ust-Narva Investeeringud OÜ finantsseisundit seisuga 24.04.2013 kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, kui aruannete arvandmed ja andmed oluliselt erinevad. Samuti nähtub digikonteinerist, et 26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne on likvideerija poolt allkirjastatud 18.07.2014 (reede) ja selle aruande kohta koostatud audiitori otsus on audiitori poolt allkirjastatud 21.07.2014 (esmaspäev) ehk järgmisel tööpäeval ning 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne on likvideerija poolt allkirjastatud 20.05.2015 ja selle aruande kohta koostatud audiitori otsus on audiitori poolt allkirjastatud 20.05.2015 ehk samal tööpäeval. Eeltoodu annab kostjale põhjust arvata, et auditi käigus ei ole midagi tehtud selleks, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. majandusaasta võrdlusandmete osas. Lisaks ei kajastu audiitori poolt 21.07.2014 allkirjastatud otsuse punkt 5 audiitori poolt 20.05.2015 allkirjastatud otsuses, kuid 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandest ei nähtu ka tehtud muudatused. Kostjal tekkis põhjendatult küsimus, miks ei ole laenuintresside arvestamata ja kajastamata jätmine 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandes enam probleem, kui ka 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruandes ei ole neid arvestatud ega kajastatud. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerija Toomas Saarma on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) selgitanud, et kostja ei ole kunagi likvideerijalt küsinud selgitusi selle kohta, mida auditi käigus on tehtud, et oleks võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. majandusaasta võrdlusandmete osas ning kuidas kajastab nii 26.08.2014 ja 27.11.2014 kinnitamiseks esitatud aruanne kui 02.06.2015 kinnitamiseks esitatud aruanne olulises osas õiglaselt Ust-Narva Investeeringud OÜ finantsseisundit seisuga 24.04.2013 kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, kui aruannete arvandmed ja andmed oluliselt erinevad. Audiitor on 20.05.2015 sõltumatu vandeaudiitori aruandes (II köide, tl 131) selgitanud, et piiratuse tõttu algandmete osas ei ole auditeeritud ettevõtte algsaldosid ja auditi käigus ei ole võimalik saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. aasta majandusaasta võrdlusandmete osas. Aruandes kajastatud algsaldode ja 2011. aasta majandusaasta võrdlusandmete osas on hageja 19.01.2016 toimunud kohtuistungil viidanud, et 2011. aasta majandusaasta aruanne on varem auditeeritud ja algsaldod auditeeritud audiitori poolt, kelle kostja ise leidis. Kostja väide, et majandusaasta aruande ja sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastamise ajaline vahe annab põhjust kahtlusteks, et auditi käigus ei ole midagi tehtud, et saada kindlust kajastatud algsaldode ja 2011. majandusaasta võrdlusandmete osas, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei saa üksnes allkirjastamise ajahetkest järeldada, et audiitor ei ole oma tööd korrektselt teinud. Likvideerija Toomas Saarma on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) selgitanud, et likvideerimisaruande koostamine algas juba 2014. Vandeaudiitor tutvus Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 2012. majandusaasta osas koostatud aruande ja raamatupidamise dokumentidega likvideerija büroos, samuti on likvideerija ja osaühingu
2-15-9362 raamatupidaja vastanud vandeaudiitori mitmetele päringutele. Kostja ei ole konkreetselt põhistanud, milles audiitor on eksinud. Kostja paljasõnalised kahtlused ei saa olla likvideerimisaruande kinnitamata jätmiseks. Likvideerija Toomas Saarma on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) selgitanud, et algselt koostatud aruannet tuli korrigeerida, kuna selles esinesid puudused. Puudused toodi välja sõltumatu vandeaudiitori aruandes, mida oli võimalik täiendavate andmete ja selgituste saamisel kõrvaldada ja seda likvideerija ka tegi. Likvideerija eesmärgiks oli võimalikult paljude vaidluskohtade elimineerimine likvideerimisaruande kinnitamise hetkeks. Lõplik aruanne allkirjastati 20.05.2015 ja antud aruandes ei esine puuduseid, see vastab kõigile ettekirjutustele ja seadustele. Kohus nõustub likvideerija Toomas Saarma märkusega, et kuigi Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetluses on koostatud mitu likvideerimisaruannet, saab vaidluse all olla vaid viimase, st 20.05.2015 allkirjastatud aruande kinnitamise küsimus, kuna üheaegselt ei saa eksisteerida mitu kehtivat aruannet ühe ja sama ajaperioodi kohta. Kostja vastuväited ja seisukohad, mis seonduvad muude aruannetega, ei ole asjakohased 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande kinnitamise otsustamisel. Seega on kostja viide audiitori poolt 21.07.2014 allkirjastatud otsuse punktile 5 asjakohatu.
10.Kostja vastuväidete kohaselt erinevad likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande arvandmed. 05.11.2013 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 6 848 708.66 eurot ja passiva 6 848 708.66 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kasum 11 683.19 eurot. 26.08.2014 ja 27.11.2014 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 2 545 630 eurot ja passiva 2 545 630 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kahjum 3 065 537 eurot. 02.06.2015 koosolekul kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi kohaselt oli 24.04.2013 seisuga aktiva 895 630 eurot ja passiva 895 630 eurot ning kasumiaruande kohaselt oli kahjum 5 833 810 eurot. Kostjale ei ole erinevusi arvandmetes selgitatud ega teavet antud. Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks on 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruanne, mitte varasemad aruanded, milliste kinnitamist hageja käesolevas tsiviilasjas ei taotle, siis ei saa üksnes erinevatel aegadel esitatud aruannetes kajastatud erinevad arvandmed olla aluseks 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande kinnitamata jätmisele. Kostja vastuväide ei sisalda etteheiteid 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande aruandluse sisulisele õigsusele. Kostja ei ole välja toonud, et vaidluse esemeks oleva aruandlust tuleks muuta. Sisuliselt taotleb kostja üksnes minevikus aset leidnud toimingute kohta selgitusi. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) selgitanud, et kostja ei ole likvideerimismenetluse käigus erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012 - 24.04.2013 majandusaasta aruande arvandmete erinevuse osas küsimusi või vastuväiteid esitanud.
11.Kostja on seisukohal, et likvideerija poolt erinevatel aegadel osanikele kinnitamiseks esitatud likvideerimise algbilansi ja kasumiaruande ning 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja selle lisa 10 arvandmed on erinevad. Muutunud on laenuandjate arv (neljast laenuandjast on saanud kuus) ja laenukohustuste suurus. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) selgitanud, et aruandes on muutunud laenukohustuste osa tulenevalt võlgniku raamatupidamises kajastatud andmetele ning lähtuvalt
2-15-9362
kohustuste aluseks olevatele lepingutele. Likvideerimisaruande lisas 10 on muutunud võlausaldajate arv vaid ühe isiku osas „laen grupi ettevõttelt“, mida 31.12.2011 kajastatakse pikaajaliste laenude all ühel real kogusummas 139 061 eurot, ning mida 24.04.2013 seisuga kajastatakse lühiajaliste laenude all kahel eraldi real, vastavalt 21 715 eurot ja 113 496 eurot, mis moodustab kokku 135 211 eurot. Aruande kohaselt on laenukohustus grupi ettevõtte ees ajavahemikus 31.12.2011 – 24.04.2013 vähenenud 3 850 euro võrra. Muid muudatusi või erinevusi antud lisa 10 kostja poolt väljatoodu ei sisalda. Kohus märgib, et kostja poolt 06.04.2016 esitatud likvideerija 02.12.2014 vastusest (II kd, tl 1820) nähtuvalt on likvideerija 02.12.2014 e-kirjaga edastanud kostjale tabeli äriühingu kohustuste kohta, sh võlausaldajate nimed. Nimetatud tabelis on kajastatud ka info likvideerimisaruande lisas 10 märgitud asjaolude kohta. Samas 02.12.2014 e-kirjas on likvideerija palunud kostjal selgitada ja välja tuua konkreetsed vead/puudused esitatud andmetes, et likvideerijal oleks võimalik võimalikke ebatäpsusi/probleeme koostatud dokumentides hinnata. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja on likvideerijale täiendavalt selgitanud, milles kostja arvates konkreetsed vead või puudused seisnesid. Kostja on 29.08.2017 kohtuistungil (II köide, tl 89 – 93) kinnitanud, et Ust-Narva Investeeringud OÜ on laenu saanud ja raha on reaalselt Ust-Narva Investeeringud OÜ arveldusarvele laekunud, samuti on kostja selgitanud, milleks laenuks saadud raha kasutati. Laenukohustuste summat kostja vaidlustanud ei ole. Seega ei ole kostja vastuväide asjakohane ega saa kohtu hinnangul olla aluseks likvideerimisaruande kinnitamata jätmisel.
12.Kostja vastuväidete kohaselt ei kajasta aruanded bilansipäeva järgseid sündmuseid. Kostja leiab, et kuna esitatud aruanded on niivõrd erinevad, siis ei saa aruanded olla kooskõlas hea raamatupidamistavaga. Kuivõrd erinevates bilanssides on erinevad arvandmed, siis midagi on pärast bilansipäeva toimunud, mis on neid arve muutnud, seega aruanded peaksid kajastama bilansipäeva järgseid sündmuseid. Lisaks on bilansipäevajärgse sündmusena toimunud ka osaühingu põhivara – puhkemaja Liivakell – müük (tehing seotud osapooltega). 22.01.2016 toimunud avaliku suulise enampakkumise tulemusena on osaühing müünud puhkemaja Liivakell alghinnaga 2 000 000 eurot OÜ-le Liivakell puhkemajad. Puhkemaja Liivakell müük alghinnaga 2 000 000 eurot kinnitab veelkord 01.01.2012 - 24.04.2013 aruande ebaõigsust, sest aruandes on puhkemaja väärtusena märgitud kõigest 797 000 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja eespool nimetatud vastuväide on põhjendamatu. Vastuväites ei sisaldu ühtki etteheidet 20.05.2015 allkirjastatud likvideerimisaruande sisulisele õigsusele. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) selgitanud, et bilansipäeva järgseid sündmuseid ei kajastata likvideerimisaruandes, kuna vastav kohustus nende kajastamiseks seadusest tulenevalt puudub. Bilansipäeva järgseid sündmuseid kajastatakse likvideerimisaruandele järgnevates aruannetes. Likvideerija on märkinud, et muudatuste tegemist on kostjale koosolekutel selgitatud.
13.Kostja etteheide, et likvideerija ei ole temaga infot jaganud, on alusetu ega saa olla aluseks likvideerimisaruande kinnitamata jätmisel. Likvideerija on 20.11.2017 vastuses (II köide, tl 119 – 120) kinnitanud, et ta on korduvalt kostja kirjadele ja küsimustele vastanud. Juhul, kui kostja ei saanud aruannetes kajastatust aru, oleks ta pidanud küsima likvideerijalt nimetatud asjaolude osas täiendavaid selgitusi, kuid seda kostja teinud ei ole. Kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud, millist konkreetset infot ei ole likvideerija temaga jaganud. 29.08.2017 toimunud kohtuistungil on kohus tunnistajana üle kuulanud Ust-Narva Investeeringud OÜ likvideerija Toomas Saarma. Nimetatud istungi protokollist (II köide, tl 89 – 93) nähtuvalt on kostja ka 29.08.2017 istungil ette heitnud, et ta pole likvideerijalt saanud küsida asju, millest ta teadlik olnud. Samas oli kohus sunnitud istungi edasi lükkama, kuna kostja ei suutnud välja tuua ühtki asjaolu, mille kohta ta likvideerijalt jätkuvalt täiendavat informatsiooni soovib. Protokollist
2-15-9362 nähtuvalt andis kohus kostjale täiendava tähtaja oma küsimuste formuleerimiseks. 04.10.2017 esitas kostja oma täiendavad seisukohad (II köide, tl 99 – 104), kuid ka täiendavates seisukohtades on kostja üldsõnaliselt viidanud, et likvideerija ei ole temaga infot jaganud, kuid pole hoolimata kohtu korraldusest täpsustanud, millist infot ta likvideerijalt soovib.
14.Kostja 04.10.2017 täiendavate seisukohtade kohaselt on 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis kajastatud Ust-Narva Investeeringud OÜ laenukohustusi ebaõigesti. Eelkõige puudutab kostja seisukoht Suurbritannia äriühingu Medlord Limited poolt väljastatud laenu. 01.11.2017 esitatud kokkuvõtlikes vastuväidetes ei ole kostja nimetatud vastuväidet enam välja toonud. Kuivõrd kostja ei ole märkinud, et ta nimetatud vastuväitest loobub, siis peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud 02.11.2009 nõude loovutamise leping (I kd, tl 250 – 252), millest nähtuvalt on Medlord Limited oma nõude loovutanud Burcon Industries Inc-le. Burcon Industries Inc loovutas nõude omakorda 31.01.2013 nõude loovutamise lepinguga Rolestone Enterprises Ltd-le (I kd, tl 253 - 255). Kostja poolt 06.04.2016 esitatud likvideerija 02.12.2014 vastuses (II kd, tl 18-20) on likvideerija on edastanud kostjale tabeli äriühingu kohustuste kohta, sh võlausaldajate nimed. Nimetatud dokumendis nähtub ka, et Medlord Limited ei ole enam võlausaldaja, vaid nõuded kuuluvad Rolestone Enterprises Ltd-le. Ust-Narva investeeringud OÜ 14.02.2013 osanike koosoleku protokollist nähtuvalt (I kd, tl 189 - 191) oli kostja juba 23.02.2012 e-kirjas xxx märkinud, et on teadlik, et nõude loovutamine on toimunud, kuid talle ei ole ühtegi dokumenti selle kohta esitatud. Kostja väide, et nõue on aegunud, on asjakohatu, kuivõrd nõude aegumine ei ole automaatselt kohustuse lõppemise aluseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimisaruande ja algbilansi kinnitamata jätmiseks.
15.Kostja väide, et hageja nõue on ebaselge, kuna jääb arusaamatuks, millise aja seisuga hageja kostjalt tahteavalduse andmist ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamist nõuab, on alusetu. Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud, milliste tahteavalduste andmist ja tahteavalduste kohtuotsusega asendamist ta nõuab (Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.201224.04.2013 majandusaasta aruanne (likvideerimisaruanne), mis on allkirjastatud likvideerija Toomas Saarma poolt 20.05.2015 ning auditeeritud 20.05.2015 ja Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimise algbilanss (koostatud seisuga 25.04.2013).
16.Kostja on seisukohal, et tal ei ole kohustust hääletada 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise poolt. Hageja hinnangul on kostja tekitanud Ust-Narva Investeeringud OÜ põhikirja punktist 3.3 tulenevat häälteenamuse nõuet ära kasutades olukorra, kus äriühingu likvideerimismenetlusega ei ole võimalik kostja vastuhäälte tõttu edasi liikuda.
17.Ust-Narva Investeeringud OÜ põhikirja p 3.3 kohaselt on osanike otsused vastu võetud, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta otsustamise puhul olid otsuse poolt kõik esindatud hääled. Kui otsuse vastuvõtmisel üksmeelt ei saavutata, siis on enamusosanikul õigus teha pakkumine vähemusosanikule tema osa välja ostmiseks. Osa väärtus määratakse kokkuleppe teel (I köide, tl 46). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Ust-Narva Investeeringud OÜ-l kaks osanikku – Rolestone Investeeringud OÜ ja Xxx (I köide, tl 13 – 14). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuulub 90 % osakapitalist ja kostjale 10 % osakapitalist.
18.ÄS § 211 lg 4 kohaselt kinnitavad osanikud likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast
2-15-9362 kinnitamist viivitamata äriregistrile. Kohus on eelnevalt hinnanud kostja vastuväiteid majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamisele, mistõttu ei hakka kohus oma seisukohti siinkohal uuesti üle kordama. Kohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) likvideerimisaruande ja algbilansi kinnitamata jätmiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ÄS § 179 lg-test 2 ja 3 ja § 211 lg-st 4 tuleneb, et majandusaasta aruande ning likvideerimise algbilansi kinnitamine ei ole mitte ainult osanike õigus, vaid ka seadusest tulenev kohustus. Seadusega ettenähtud aruannete kinnitamine või kinnitamata jätmine ei saa olla osaniku meelevaldne suvaotsustus. Seda eriti olukorras, kus vaidlusalune majandusaasta aruanne on auditeeritud ning kostjal ei ole tegelikkuses aruandele sisulisi etteheiteid.
19.TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohtu hinnangul ei saa kostja käitumist pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Kostja on teadlik, et ilma tema poolthääleta ei ole majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamine võimalik. Kostja on järjepidevalt olnud Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi kinnitamise vastu, kuigi tal pole aruandele ega bilansile olnud ühtki sisulist etteheidet. 29.08.2017 toimunud kohtuistungil (II köide, tl 89 – 93) on kostja kinnitanud, et tema kui Ust-Narva Investeeringud OÜ osanik ja ainus juhatuse liige kuni 24.04.2013 andis likvideerijale üle kõik raamatupidamisdokumendid. Kostjal kui Ust-Narva Investeeringud OÜ juhatuse liikmel oli kohustus korraldada korrektselt osaühingu raamatupidamist. Sõltumatu vandeaudiitori 21.07.2014 aruandest (II köide, tl 143) nähtuvalt oli paranduste tegemine likvideerimisaruandes tingitud asjaolust, et likvideerijale esitatud raamatupidamisdokumendid olid puudulikud.
20.Likvideerija 02.12.2014 e-kirjast (II köide, tl 18) nähtub, et kuna Ust-Narva Investeeringud OÜ juhatus (ehk kostja) ei olnud 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruannet koostanud, siis korraldas selle koostamise likvideerija. Nimetatud majandusaasta aruande koostas Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) raamatupidaja, kes osutas raamatupidamisteenust ka enne likvideerimismenetluse algatamist, mil juhatuse liikmeks oli kostja. Majandusaasta aruanne on koostatud raamatupidaja poolt kostja kui juhatuse liikme poolt raamatupidajale esitatud andmetel, kuna nimetatud perioodi osas puudusid likvideerijale vajalikud andmed, sh raamatupidamisdokumendid.
21.Kostja väited, et tema küsimustele ei vastata ja asjaolusid ei selgitata, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on likvideerija korduvalt kostja küsimustele vastanud ja palunud tal juhul, kui kostjale midagi arusaamatuks jääb, täpsustavaid küsimusi esitada. Asjaolu, et kostja pole ei likvideerimismenetluses ega ka käesolevas kohtumenetluses suutnud välja tuua konkreetseid puuduseid 01.01.2012 – 24.04.2013 majandusaasta aruandes ja likvideerimise algbilansis, ilmestab kohtu hinnangul üksnes kostja pahatahtlikku käitumist ja soovimatust likvideerimismenetluse läbiviimisel koostööd teha. Kohtu hinnangul on usutav hageja seisukoht, et kostja ei ole likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud seetõttu, et tal on hirm nõuete ees, mida tema vastu võidakse esitada. Kohus märgib, et ka käesolevas hagimenetluses ei ole kostja, vaatamata korduvatele kohtu poolt antud tähtaegadele, esitanud selgeid ja üheselt arusaadavaid vastuväiteid.
22.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 27.10.2011 kohtumääruses asunud seisukohale, et osanikule võib hea usu põhimõttest (TsÜS § 32) tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (p 35). 29.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14 on Riigikohus selgitanud, et
2-15-9362 selline hääletamiskohustus on suunatud eelkõige ühingu huvide tagamisele. Ühinguõiguse üldpõhimõtte järgi tuleks aktsionäride või osanike huvide vastandlikkuse korral eelistada ühingu üldisi huvisid (p 36).
23.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et likvideerimismenetluse venimine suurendab menetluskulusid (sh likvideerija tasu). Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega jäeti likvideerimismenetluse kulud Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) kanda. Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastutab täisosanikuna UÜ-u Laugu-Latiku Põllumajandussaadused tegevuse eest kogu oma varaga. Likvideerimismenetluse venimisega kaasnevad Ust-Narva Investeeringud OÜ-le (likvideerimisel) ka kulud seonduvalt UÜ-ga LauguLatiku Põllumajandussaadused (sh majandusaasta aruannete koostamise ja hädavajalike kulutuste katmisega). Ust-Narva Investeeringud OÜ (likvideerimisel) varaliste kohustuste suurenemine kahjustab ka võlausaldajate huve, samuti hageja kui enamusosaniku huve.
24.TsÜS § 33 lg 1 kohaselt hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Vastavalt TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on 29.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14 asunud seisukohale, et aktsionärile võib TsÜS §-st 32 tuleneda õigus nõuda ülejäänud aktsionäridelt kindla sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi, kui seaduses või põhikirjas on sätestatud aktsionäri selge kohustus hääletada teatud kindlal viisil selgelt määratletud otsuse poolt. Kohus selgitab, et kuigi Riigikohtu 29.10.2014 otsus käsitleb aktsionäride õigusi, on nimetatud lahendis väljendatud põhimõte analoogia korras kohaldatav ka osaühingu osanikele.
25.Kostja viide tsiviilasjas 3-2-1-89-14 Riigikohtu 29.10.2014 otsuse punktile 46, mis kostja arvates välistab käesoleval juhul hageja nõudeõiguse, on kohtu hinnangul asjakohatu. Kohus selgitab, et nimetatud kohtuotsus käsitleb kasumi jaotamise otsustamist. Seega käsitleb Riigikohus kostja viidatud punktis erinevat olukorda, kuivõrd seadus ei kohusta osanikke kas kogu kasumit või teatud osa sellest jaotama. Samuti võib ühingu suutlikkus kasumit välja maksta ajas muutuda. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus ühe konkreetse ja nüüdseks lõppenud perioodi aruandluse üle, mis enam ajas ei muutu.
26.Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagejal esineb mõjuv põhjus Xxxu häälte asendamiseks tahteavaldusega ja seetõttu tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
2-15-9362 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
28.Kohus rahuldab hagi ja jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
30.Hageja nõuab TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 euro ja lepingulise esindaja kulude 10 545 euro hüvitamist (sh käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust perioodil 04.06.2015-25.01.2016 määraga 115 eurot tunnis 24,5 töötunnist eest ja esindajatasust perioodil 02.02.2016-08.08.2016 määraga 120 eurot tunnis 23 töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Esindajatasu perioodil 27.08.2017 – 10.10.2017 moodustab 120,90 eurot tunnis 13,15 töötunni eest. Perioodil 30.10.2017 – 30.11.2017 moodustab esindajatasu 120 eurot tunnis 13,5 töötunni eest. Hageja palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.
31.Hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot (I kd, tl 111), mis vastab RLS lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu kulu põhjendatud. Kohus määrab eeltoodu põhjal kindlaks, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõivuna on 300 eurot.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
2-15-9362
33.Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust õigusabikulude spetsifikatsiooni alusel.
34.Esmalt käsitleb kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust perioodil 04.06.2015 – 08.08.2016 tehtud tööde osas.
35.Kohus on hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvaid hageja lepingulise esindaja toiminguid perioodil 04.06.2015 kuni 08.08.2016 ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.
36.Hageja lepingulise esindaja kulu on seotud järgmiste toimingutega: - 04.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks - 1 tund 15 minutit; - 05.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks - 1 tund 15 minutit; - 08.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks ja analüüs - 1 tund 15 minutit; - 09.06.2015 hagiavalduse koostamine S. Ratniku vastu - 45 minutit; - 11.06.2015 hagiavalduse koostamine S. Ratniku vastu - 1 tund 30 minutit; - 12.06.2015 hagiavalduse koostamine S. Ratniku vastu - 5 tundi; - 15.06.2015 hagiavalduse koostamine S. Ratniku vastu - 2 tundi 15 minutit; - 16.06.2015 hagiavalduse koostamine S. Ratniku vastu, lisade komplekteerimine - 1 tund 15 minutit; - 17.06.2015 hagiavalduse ülevaatamine ja täiendamine, suhtlus likvideerijaga - 2 tundi; - 19.06.2015 hagiavalduse täiendamine, lõplik vormistus ja esitamine kohtule - 1 tund; - 14.10.2015 kostja 13.10.2015 vastuse ja selle lisade läbitöötamine - 1 tund 45 minutit; - 18.01.2016 ettevalmistus Harju Maakohtu 19.01.2016 istungiks - 3 tundi; - 19.01.2016 esindus Harju Maakohtu 19.01.2016 istungil (kaks esindajat) - 2 tundi; - 25.01.2016 tutvumine Harju Maakohtu 19.01.2016 kohtuistungi protokolliga - 15 minutit; - 02.02.2016 kostja 26.01.2016 seisukohtade ja edastatud tõendite analüüs ja seisukoha kujundamine - 4 tundi 30 minutit; - 03.02.2016 nõupidamine kliendiga, hageja täiendavad seisukohad vastuseks kostja 26.01.2016 menetlusdokumendile ja kliendi poolt edastatud täiendavate dokumentidega tutvumine - 3 tundi 15 minutit; - 05.02.2016 täiendavate dokumentide analüüs, suhtlus likvideerijaga seoses kostja esitatud faktiväidetega, hageja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ja esitamine kohtule - 7 tundi 15 minutit; - 15.02.2016 ettevalmistus 16.02.2016 Harju Maakohtu istungiks - 2 tundi; - 29.03.2016 suhtlus kliendi esindajatega - 45 minutit; - 07.04.2016 suhtlus kohtu ja vastaspoolega uue istungiaja määramise teemal - 15 minutit; - 08.08.2016 hageja seisukoha koostamine seoses kostja 06.04.2016 menetlusdokumendis esitatud väidete ja tõenditega – 5 tundi.
37.Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 26 tundi alljärgnevate toimingute eest: - 04.06.2015, 05.06.2015 ja 08.06.2015 materjalide läbitöötamine hagi tarbeks ja analüüs – 3 tundi; - 09.06.2015, 11.06.2015, 12.06.2015, 15.06.2015 ja 16.06.2015 hagiavalduse koostamine S. Ratniku vastu, lisade komplekteerimine – 6 tundi 30 minutit; - 17.06.2015 hagiavalduse ülevaatamine ja täiendamine, suhtlus likvideerijaga - 1 tund; - 19.06.2015 hagiavalduse täiendamine, lõplik vormistus - 30 minutit; - 14.10.2015 kostja 13.10.2015 vastuse ja selle lisade läbitöötamine - 1 tund 15 minutit; - 18.01.2016 ettevalmistus Harju Maakohtu 19.01.2016 istungiks - 1 tund 30 minutit;
2-15-9362
-
-
19.01.2016 esindus Harju Maakohtu 19.01.2016 istungil (kaks esindajat) – 1 tund; 25.01.2016 tutvumine Harju Maakohtu 19.01.2016 kohtuistungi protokolliga - 15 minutit; 02.02.2016 kostja 26.01.2016 seisukohtade ja edastatud tõendite analüüs ja seisukoha kujundamine – 2 tundi 20 minutit; 03.02.2016 hageja täiendavad seisukohad vastuseks kostja 26.01.2016 menetlusdokumendile ja kliendi poolt edastatud täiendavate dokumentidega tutvumine – 2 tundi; 05.02.2016 täiendavate dokumentide analüüs, suhtlus likvideerijaga seoses kostja esitatud faktiväidetega, hageja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine – 3 tundi ja 10 minutit; 15.02.2016 ettevalmistus 16.02.2016 Harju Maakohtu istungiks - 1 tund; 08.08.2016 hageja seisukoha koostamine seoses kostja 06.04.2016 menetlusdokumendis esitatud väidete ja tõenditega – 2 tundi 30 minutit.
38.Kohus leiab, et õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus nende toimingutega seotud ajakuluks kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ja vajaliku ajakulu. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13).
39.Kohus lisab, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peavad menetlustoimingud olema tsiviilasja toimikust kontrollitavad. Hageja lepingulise esindaja suhtlus kohtuga ei ole käesolev tsiviilasja toimiku materjalidest kontrollitav. Samuti ei pea kohus põhjendatud menetluskuluks hageja lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumendi kohtule esitamiseks.
40.Tsiviilasjas on toiminud 19.01.2016 kohtuistung algusega kell 14.00, vaheajaga 10 minutit ja lõpuga kell 15.08 (kohtuistungi protokoll, I kd, tl 150-152), seega oli nimetatud kohtuistungi kestvus kokku 1 tund, mitte hageja menetluskulude nimekirjas märgitud 2 tundi.
41.Hageja esindaja tasumäärad 115 eurot ja 120 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) on põhjendatud. Käesolevas asjas vastab hageja esindaja tasumäär asja sisule ja keerukusele. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja nõuab kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat koos käibemaksuga.
42.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga koos käibemaksuga.
43.22.08.2016 esitas kostja vastuväite hageja menetluskuludele, milles leiab, et asja keerukusest tulenevalt polnud hagejal vaja kahte lepingulist esindajat. Vältimaks kahe lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist, pidi kostja hinnangul hageja esitama menetluskulude nimekirja selliselt, et sellest nähtuks lisaks kuupäevale, töökirjeldusele ja ajakulule ka konkreetne lepinguline esindaja.
2-15-9362 Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikud suured ja ületavad tsiviilasja hinda (3 500 eurot) kaks korda. Kohus leiab, et kostja ei ole piisavalt oma vastuväiteid põhistanud.
44.Järgnevalt käsitleb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid perioodil 27.08.2017 – 10.10.2017.
45.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks perioodil 27.08.2017 – 10.10.2017 1 590 eurot 13,15 töötunni eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu seotud järgmiste toimingutega: - ettevalmistus 29.08.2017 istungiks 27.08 ja 28.08 kokku 3,45 tundi; - ettevalmistus istungiks (e-kirjavahetus ja telefoniarutelu likvideerijaga) 2 tundi; - ettevalmistus ja esindus Harju Maakohtu 29.08.2017 istungil 4,5 tundi; - esindus Harju Maakohtu 29.08.2017 istungil 2,5 tundi; - tutvumine S. Ratniku esindaja 31.08.2017 e-kirjaga (väljaostupakkumine), kaasnev kliendisuhtlus (M. Kull) 0,15 tundi; - tutvumine Harju Maakohtu 29.08.2017 kohtuistungi protokolliga 0,15 tundi.
46.29.08.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis nimetatud istung 2,5 tundi. Sellest tulenevalt peab kohus hageja esindaja ajakulu istungil osalemise osas põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses.
47.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud istungiks ettevalmistamine kokku 9,95 tunni ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus 29.08.2017 kohtuistungi ettevalmistamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Ülejäänud osas peab kohus menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 27.08.2017 – 10.10.2017 põhjendatuks 9 tunni ulatuses.
48.Järgnevalt käsitleb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid perioodil 30.10.2017 – 30.11.2017.
49.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks perioodil 30.10.2017 – 30.11.2017 1 620 eurot 13,30 töötunni eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu seotud järgmiste toimingutega: - S. Ratniku uue esindaja uute seisukohtade analüüs ja võrdlus varasemates menetlusdokumentides esitatuga 3 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine Harju Maakohtu 31.10.2017 istungi tarbeks 0,30 tundi; - ettevalmistus ja esindus Harju Maakohtu 31.10.2017 istungil 4 tundi; - S. Ratniku esindaja kokkuvõtvate seisukohtade analüüs 1,15 tundi; - tutvumine likvideerija poolt Harju Maakohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega, hageja kokkuvõtlike seisukohtade koostamine ja edastamine kohtule 4,45 minutit.
50.Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,30 tundi, mis kulus menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13).
51.Samuti ei pea kohus põhjendatuks S. Ratniku esindaja kokkuvõtvate seisukohtade analüüsi 1,15 tundi. Kostja kokkuvõtlikud seisukohad (II köide, tl 113 – 114) on sisuliselt 2 lehekülge
2-15-9362
pikad ja kordavad suures ulatuses kostja 04.10.2017 seisukohti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus nimetatud menetlusdokumendi analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.
52.Ülejäänud osas peab kohus menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 30.10.2017 – 30.11.2017 põhjendatuks 11,95 tunni ulatuses.
53.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 5 517 eurot (perioodil 04.06.2015-25.01.2016 lepingulise esindaja tasu 15 tunni eest tasumääraga 115 eurot, millele lisandub käibemaks, 02.02.2016-08.08.2016 lepingulise esindaja tasu 11 tunni eest tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks; perioodil 27.08.2017 – 10.10.2017 lepingulise esindaja tasu 9 tunni eest tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks; perioodil 30.10.2017 – 30.11.2017 lepingulise esindaja tasu 11,95 tunni eest tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja riigilõiv 300 eurot). Kohus jätab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 5 028 eurot (taotletud summa 10 545 eurot – taotluse rahuldatud osa 5 517 eurot). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
54.Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 5 817 eurot ja menetluskuludelt (5 817 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
55.Kostjate poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-9362 tekkinud menetluskulusid ja kostja on 04.12.2017 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (II kd, tl 158 - 159), mille kohaselt kandis kostja seoses hagimenetlusega lepingulise esindaja kulusid kokku summas 7 684.80 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.
56.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.