Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-9782
Kohtuasi
If P&C Insurance AS avaldus Uus-Sauga 41A korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Uus-Sauga 41A korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Puudutatud isik: Uus-Sauga 41A korteriühistu (registrikood 80146551), lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2024 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud If P&C Insurance AS-i kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse terviktekst kehtib järgmises sõnastuses:
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud If P&C Insurance AS-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-9782 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 07.07.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Uus-Sauga 41A korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,34 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt toimus 05.01.2023 Pärnus, Uus-Sauga 41A asuvas kortermajas sadevee leke, mille tõttu sai kahjustada keldriboksis olev vallasvara. Avaldaja, kindlustusandjana, hüvitas veelekkest tingitud kahju 720 euro ulatuses. Kuna kahju tekkis kaasomandi eseme puuduse tõttu, vastutab tekkinud kahju eest puudutatud isik. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldajal ei olnud väidetava kahju hüvitamise kohustust. Tõendamata on väidetava kahju suurus, põhjuslik seos kahju ja korteriühistu tegevuse või tegevusetuse vahel ja väljamakse tegemine avaldaja poolt. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja tõendanud, et korteriühistu vastutaks kahju tekkimise eest. Ei ole õiglane, et korteriühistu vastutab olukorras, kus kahju ei tekkinud korteriühistu enda süü, hooletuse või tegevusetuse tõttu. Korteriühistu ei ole kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Tõendamata on kahjustatud vara koosseis ja kahju suurus.
6.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi avaldus jääb rahuldamata ja lahend tehakse puudutatud isiku kasuks, ei ole õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Antud asja menetluskulud ületaksid nõudesummat, millega avaldaja puudutatud isiku vastu kohtusse pöördus ning õiglane ei oleks, et avalduse rahuldamata jätmise korral peavad menetluskulud hüvitama korteriomanikud. Samuti ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid avaldaja kanda. Avaldaja üritas lõpetada asja kompromissiga vähemalt kahel korral. Esimese pakkumise tegi avaldaja menetluse algfaasis, kui pooled ei olnud veel märkimisväärseid kulusid kandnud. Kohus juhtis mitmeid kordi tähelepanu vaidluse kompromissi teel lahendamise mõistlikkusele, kuid puudutatud isik kompromissiga ei nõustunud ja kokkuleppe saavutamisesse ei panustanud.
2
2-23-9782 Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis.
8.Üldjuhul sõltub menetluskulude jaotus asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärk on jätta kohtukulud vaidluse kaotanud poole kanda. Tegemist oli sisulise vaidlusmenetlusega, kus raha saamisele suunatud nõue lahendati avaldaja kahjuks. Seetõttu tulnuks ka menetluskulud jätta avaldaja kanda. Ei ole õiglane, et põhjendamatu menetluse kulud peavad kandma korteriühistu liikmed.
9.Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel ekslikest kaalutlustest. Viited kompromissi sõlmimata jätmisele ei ole asjakohased. Kui avaldaja ei oleks kohtusse pöördunud, ei oleks kulusid üldse tekkinud. Maakohus sisuliselt karistas puudutatud isikut kokkuleppe korras avaldajale suvalise summa maksmisest keeldumise eest. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et menetluskulud ületavad avaldaja nõude summa. Menetlusosalisele tuleb hüvitada vajalikud ja põhjendatud kulud. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas, s.o menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab tsiviilasja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
13.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 alusel seega selles osas jõustunud.
14.Puudutatud isik ei nõustu maakohtu määratud menetluskulude jaotusega ja leiab, et menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub sellega. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 172, millele on õigesti viidanud ka maakohus. Nimetatud sätte esimene lõige näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tsiteeritud teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 alusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse 3
2-23-9782 kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Õige on määruskaebuse etteheide, et maakohus on siinsel juhul ületanud diskretsioonipiire, tuginedes menetluskulude jaotamisel kaalutlustele, mis ei olnud asjakohased.
15.Maakohtu menetluses oli avaldaja kui kindlustusandja rahaline nõue puudutatud isiku kui korteriühistu vastu välja makstud kindlustushüvitise regressi korras sissenõudmiseks. Tegemist oli seega sisulise vaidlusmenetlusega. Sellises olukorras on üldjuhul õiglane, et avalduse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti, s.o antud juhul avaldaja kanda (vt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14 ja selles viidatud lahendid). Sisuliselt sama näeb ette ka TsMS § 172 lg 7 teine lause.
16.Maakohus on TsMS § 172 lg 1 ja 7 kohaldamisel eksinud selle määratlemisel, kelle huvides antud asjas lahend tehti. Kuna menetlus toimus avaldaja avalduse alusel, toimus see avaldaja, mitte puudutatud isiku huvides. Seda ei muuda asjaolu, et avaldus jäi rahuldamata. Maakohtu käsitlus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõttega, mille kohaselt kannab menetluskulud nn kaotaja, mitte võitja pool.
17.Maakohtu seisukoht, nagu oleks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine õiglane põhjusel, et puudutatud isik avaldaja kompromissettepanekutega ei nõustunud, ei ole õige. Erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust sätestab TsMS § 163 lg 2. See säte kohaldub aga vaid hagi osalise rahuldamise korral. Siinsel juhul jäi avaldus tervikuna rahuldamata. Puudutatud isikule ei saa sellises olukorras ette heita, et ta ei nõustunud avaldajale tasuma kompromissi korras summat, mille maksmise kohustust maakohus ka ise ei tuvastanud. Seetõttu ei ole asjakohased ka avaldaja väited, mille järgi oli temal valmisolek kompromissiks juba enne avalduse kohtusse esitamist.
18.Samuti on asjakohatu maakohtu viide asjaolule, et taotletavad menetluskulud ületavad avaldaja taotletu rahalise väärtuse. Esmalt ei oma menetluskulude jaotuse määramisel tähtsust see, kui suures ulatuses on menetlusosalise menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Igal juhul ei ole väljamõistetavate menetluskulude suurus piiratud tsiviilasja hinnaga. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahendamisel hüvitatakse talle menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19). Menetlusosaliste menetluskulude suurus ei saanud seega mõjutada menetluskulude jaotuse üle otsustamist.
19.Eeltoodust tulenevalt ei esine siinsel juhul asjaolusid, mis annaksid aluse jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna tegemist oli vaidlusmenetlusega ja avaldus jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja teha uus määrus, millega muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Määruskaebus rahuldatakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
21.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.