Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2019.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-15113
Tsiviilasi
T U avaldus Tallinn, x korteriühistu T vastu 27.09.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: T U (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: M S (e-post x) Puudutatud isik: Tallinn, x korteriühistu T (registrikood 80119488, asukoht x, Tallinn) Puudutatud isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige J Š (epost x, x)
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmata jätmine
Kutsuda tagasi praeguse juhatuse liikmed.
Kutsuda tagasi praeguse revisjonikomisjoni liikmed.
Valida juhatusse M T .
Anda KÜ T hooldamine üle hooldushaldusfirmale Haabersti Haldus OÜ.
Asendada revisjonkomisjon revidendiga MTÜ Revident väljast.
Anda KÜ T 2015, 2016 ja 2017 aasta majandusaruanded revideerimisele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
T U esitas 09.10.2018 avalduse Tallinn, Tx korteriühistu T vastu 27.09.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Tallinn, Tx korteriühistu T esitas kohtule 18.12.2018 avalduse, milles teatas, et T U avalduses esile toodud asjaolud vastavad tõele ning puudutatud isikul pole vastuväiteid avalduse rahuldamise suhtes. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 ja korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse käesolevat tsiviilasja hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avalduses tuuakse esile, et korduva erakorralise 27.09.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel pole järgitud kokkukutsumise korda, sest koosoleku kutse avaldamise ja koosoleku toimumise vahele jäi vähem kui 7 päeva. Kutse avaldati kortermaja koridoris 21.09.2018. Puudutatud isik sellele asjaolule vastu ei vaidle ning kinnitab, et vastav faktiline asjaolu vastab tõele. Kohus märgib selgitavalt, et TsÜS § 135 lg 1 kohaselt jäi kutse avaldamise ja koosoleku toimumise vahele 6 päeva. KrtS § 20 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kohus märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine selliselt, et koosoleku kutset pole avaldatud vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist on oma iseloomult oluline rikkumine, mis toob kaasa vastaval koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Vastava tähtaja järgimise eesmärgiks on tagada ühistu liikmetele piisav ettevalmistusaeg koosolekul osalemiseks. Koosolekul osalemine on ühistu liikme jaoks üks kõige olulisema tähendusega õigus, sest koosolekul saab hääleõiguse kaudu osaleda ühistu suhtes kõige olulisemate otsuste vastuvõtmisel. Seetõttu on kirjeldatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine niivõrd olulise tähendusega, et see toob kaasa otsuste tühisuse. Kuivõrd kohus on tuvastanud 27.09.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse aluse seoses kokkukutsumise korra rikkumisega, siis puudub vajadus avalduses märgitud ülejäänud tühisuse aluste osas seisukoha võtmiseks. TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Antud juhul tingis avalduse esitamise vajaduse puudutatud isiku õigusvastane tegevus ning kohus rahuldas avalduse, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.