Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Sergei Belovi avaldus RKV Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja RKV Invest OÜ saneerimisavaldus. Kohus kuulutas 27.09.2018 määrusega välja RKV Invest OÜ pankroti ja keeldus saneerimismenetluse algatamisest. Kohus avaldas pankrotiteate samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded. RKV Invest OÜ esindaja Siim Kuusik sai 27.09.2018 kohtumääruse kätte e-toimiku rakenduse kaudu 18.10.2018.
2.24.10.2018 esitas RKV Invest OÜ (pankrotis) (määruskaebuse esitaja) määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada nii pankroti väljakuulutamise kui ka saneerimismenetluse algatamisest keeldumise osas ning vajadusel ennistada tähtaeg pankroti väljakuulutamise määruse peale määruskaebuse esitamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus jättis rahuldamata RKV Invest OÜ (pankrotis) taotluse tähtaja ennistamiseks Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale määruskaebuse esitamiseks osas, millega kohus kuulutas välja RKV Invest OÜ pankroti. Maakohus jättis menetlusse võtmata RKV Invest OÜ (pankrotis) määruskaebuse Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, millega kohus kuulutas välja RKV Invest OÜ pankroti. Maakohus jättis rahuldamata RKV Invest OÜ (pankrotis) määruskaebuse Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, millega kohus keeldus RKV Invest OÜ (pankrotis) saneerimismenetluse algatamisest. Maakohus edastas selles osas määruskaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
4.Kohus nõustus määruskaebuse esitajaga, et Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruses on kohus teinud kaks eraldi menetlustoimingut – otsustanud kuulutada välja RKV Invest OÜ (pankrotis) pankroti ning keeldunud saneerimismenetluse algatamisest. Kohus nõustus võlgnikuga ka selles, et saneerimismenetluse algatamisest keeldumise ja pankroti väljakuulutamise peale määruskaebuste esitamise puhul määratletakse erinevalt määruskaebe tähtaja algus. Esmalt võttis kohus seisukoha pankroti väljakuulutamise peale määruskaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Kuna kohus avaldas pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.2018, oli määruskaebuse kohtule esitamise ajaks (24.10.2018) pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg juba möödunud (PankrS § 32). Pankrotimenetluse olemusest ning pankrotiseaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt ei väära pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist asjaolu, kas kohtule esitati avaldus võlgniku saneerimiseks või mitte. Pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg peab võlausaldajate ja võimalike asjast huvitatud kolmandate isikute kaitseks olema üheselt määratletav ja ka väljapoole arusaadav. Seetõttu on pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg seotud mitte pankrotimääruse võlgnikule kättetoimetamisega, vaid üheselt tuvastatava sündmusega – pankrotiteate avaldamisega. Õigusselguse tagamiseks, võlausaldajate ja kolmandate isikute huvide kaitseks ei saa pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega siduda mingite muude täiendavate tingimustega, sh võimaliku saneerimisavalduse esitamisega.
5.Kohus leidis, et menetluses ei ole esile toodud sellist mõjuvat põhjust määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, mis annaks alust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Määruskaebuse esitaja on põhistanud tähtaja ennistamise taotlust asjaoluga, et võlgnik ei teadnud varasemalt pankrotimääruse tegemisest ning pankroti väljakuulutamine tuli talle varasemalt esitatud saneerimisavalduse tõttu üllatusena. Kohus leidis, et nimetatud asjaolud on subjektiivse loomuga ning ei ole käsitletavad ennistamise aluseks oleva mõjuva põhjusena. Võlgniku esindaja siseveendumus selle kohta, et saneerimisavalduse tõttu kohus ettevõtte pankrotti välja ei kuuluta, ei anna alust menetlustähtaja ennistamiseks. Üksnes enda õiguslikust hinnangust lähtudes võtab isik ise riski, et kohus ei pruugi tema hinnanguga nõustuda ning seetõttu on oht olulise menetlustähtaja möödalaskmiseks. 20.09.2018 kohtuistungil on kohus pooli teavitanud lahendi tegemise ajast. Võlgnik ega tema esindaja ei ole kohtuistungil osalenud ega teatanud ka kohtule mõjuvast põhjusest, mis takistas istungil osalemast. Sellise käitumisega on võlgnik ise võtnud riski olulise menetlustähtaja mööda laskmiseks.
6.Kohus leidis, et saneerimismenetluse algatamisest keeldumise osas on määruskaebus tähtaegne (TsMS § 661 lg 3). Võlgniku esindaja Siim Kuusik sai määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 18.10.2018 ning määruskaebus on esitatud 24.10.2018. Samuti on määruskaebuse esitamine saneerimisseaduse (SanS) § 10 lg 4 kohaselt lubatud. Küll aga ei pidanud kohus määruskaebust põhjendatuks. SanS § 8 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata saneerimismenetlust, kui ettevõtte osas on algatatud pankrotimenetlus. Kohus ei nõustunud võlgniku tõlgendusega, mille järgi tähendab „algatatud pankrotimenetlus“ ajahetke, kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot. SanS § 8 lg 2 p 1 sõnastus on püsinud muutumatnuna alates saneerimisseaduse jõustumisest 26.12.2008. Samal ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 15 nimetas pankrotimenetluse algatamist menetlustoiminguna, mis järgnes nõuetekohase avalduse kohtule esitamisele ning tähendas sisuliselt pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Praeguseks on pankrotiseaduse sõnastus muutunud, kuid seadusandja ei ole sellega koos vastavalt muutnud saneerimisseaduse sõnastust. Praegu kehtivas pankrotiseaduse redaktsioonis on pankrotimenetluse algatamisele olemuselt sarnaseim toiming ajutise halduri nimetamine. Ajutine haldur on praegusel juhul nimetatud 23.08.2018. Kohus leidis, et jättis õigesti saneerimismenetluse algatamata, kuna saneerimisavaldus oli esitatud hilinenult.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.RKV Invest OÜ (pankrotis) (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 13.11.2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus tähtaja ennistamiseks Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale määruskaebuse esitamiseks osas, millega kohus kuulutas välja määruskaebuse esitaja pankroti ning millega jäeti menetlusse võtmata määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale. Määruskaebuse esitaja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega ennistada pankrotimäärusele kaebuse esitamise tähtaeg ning millega võtta menetlusse määruskaebus Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, millega kohus kuulutas välja määruskaebuse esitaja pankroti. Tartu Maakohtu 27.09.2018 määruse kohaselt võis määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruses märgitud määruskaebuse esitamise tähtaeg ei olnud korrektne. Pankrotimäärus ja saneerimismenetluse algatamisest keeldumise määrus on omavahel lahutamatult seotud. Kokkuvõtvalt heidab võlgnik maakohtule ette, et maakohus jättis menetlusõigust oluliselt rikkudes saneerimismenetluse algatamata. Kohus oleks võlgniku
hinnangul pidanud enne pankroti väljakuulutamist vaatama läbi võlgniku esitatud saneerimisavalduse, kuid jättis selle sisuliselt läbi vaatamata (kohus nimetas selle määruse resolutsioonis küll algatamata jätmiseks, kuid määrusest nähtuvalt avaldust sisuliselt läbi ei vaadatud). Kui ringkonnakohus peaks leidma, et saneerimisavaldus on jäetud ebaõigesti läbi vaatamata või rahuldamata, tuleks avaldus uuesti läbi vaadata. Saneerimisavaldust ei ole ilmselt aga võimalik aga läbi vaadata, kui on juba kuulutatud välja võlgniku pankrot (saneerimismenetlust ei saa algatada pankrotis võlgniku puhul). Kui saneerimisavaldus on jäetud ebaõigesti rahuldamata või läbi vaatamata, siis toob selle maakohtule uueks lahendamiseks saatmine tingimata kaasa ka pankrotimääruse tühistamise. Seetõttu tuleb saneerimismenetluse algatamisest keeldumise määruse tühistamisel tühistada ka selle tulemiks olev ja sellest kui eeldusest sõltuv pankrotimäärus. Seega on võimalik asuda seisukohale, et saneerimisavalduse uus läbivaatamine peaks eelduslikult tooma kaasa pankrotimääruse tühistamise – ilma on saneerimisavalduse uus läbivaatamine sisutühi. Sellise tõlgenduse kohaselt ei oleks pankrotiavalduse eraldi vaidlustamine võlgniku hinnangul üldse vajalik ja seetõttu ei oleks vajalik ka vastava tähtaja ennistamine. Kohus avaldas pankrotiteate 27.09.2018. Seega oli PankrS § 32 kohaselt pankrotimääruse vaidlustamise tähtpäevaks 12.10.2018. Võlgnik sai pankroti väljakuulutamisest teada alles 18.10.2018, mil kohus edastas võlgniku juhatuse liikmele e-posti teel pankrotimääruse. Teoreetiliselt on võimalik argumenteerida ka sellise seisukoha poolt, mille kohaselt pankrotimääruse vaidlustamine on vajalik, kuid ei ole enam võimalik, kuivõrd Ametlikes Teadaannetes teate esitamisest on möödunud rohkem kui 15 päeva. Selline tõlgendus ei ole aga õige, kuivõrd muudaks sisutühjaks võlgnikule seaduses sätestatud õiguse esitada kaebus saneerimismenetluse algatamata jätmise määrusele – saneerimismenetluse algatamine ei oleks niikuinii enam võimalik, kuivõrd kohus on vahepeal kuulutanud välja juba pankroti. Kui aga kohus peaks asuma seisukohale, et selline siiski on seaduse mõte, ei oleks võlgnikul võimalik vaidlustada pankrotimäärust, misläbi muutuks sisutühjaks ka saneerimismenetluse algatamata jätmise määruse vaidlustamine. Seega esineks kaebajal TsMS § 67 lg 1 mõttes osaline takistus menetlustoimingu tegemisel, s.o määruskaebuse esitamisel pankrotimääruse osas. Võlgnik ei esitanud määruskaebust sellel põhjusel, et ta ei olnud teadlik vaidlustatavast määrusest. Võlgnikul ei olnud ka põhjust eeldada, et kohus üldse saaks/võiks pankrotimääruse koostada, kuivõrd võlgnik oli esitanud saneerimisavalduse, mis tuleb võlgnikule teadaolevalt saneerimisseaduse kohaselt vaadata läbi enne pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd praegusel juhul on saneerimisavaldus esitatud enne pankroti väljakuulutamist, oleks maakohus pidanud peale avaldaja poolt puuduste kõrvaldamist liitma saneerimismenetluse algatamise avalduse ja pankrotiavalduse menetlemise ühte menetlusse. Seega ei oleks kohus tohtinud 27.09.2018 määrusega pankrotti välja kuulutada. Eelnevast tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et määrusest mitteteadmine tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et 24.10.2018 ja 28.11.2018 määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebustes toodud väited ei anna alust maakohtu 27.09.2018 ja 13.11.2018 määruste tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohtu menetluses on 24.10.2018 määruskaebus maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, milles maakohus keeldus saneerimismenetluse algatamisest. Samuti on ringkonnakohtu
menetluses 28.11.2018 määruskaebus maakohtu 13.11.2018 määruse peale, millega kohus jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata maakohtu 27.09.2018 määruse peale määruskaebuse esitamiseks osas, millega kohus kuulutas välja määruskaebuse esitaja pankroti.
9.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 24.10.2018 määruskaebuse kohta ringkonnakohtule lahendamiseks edastatud ulatuses, s.o kaebus maakohtu 27.09.2018 määruse peale osas, milles maakohus keeldus saneerimismenetluse algatamisest (määruse resolutsiooni p 1). Saneerimisseaduse § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses sätestatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus viitas 27.09.2018 määruses ajutise halduri aruandele, mille kohaselt on võlgniku maksejõetus juba saabunud, mitte tulevikus tõenäoliselt tekkiv. Lisaks viitas kohus, et võlgnikul on kohustusi ca 190 000 euro ulatuses ning ettevõtte varad on koormatud mitmekordsete hüpoteekidega, on vähetõenäoline täiendava investeeringu saamine pooleliolevate projektide lõpetamiseks. Samuti heitis kohus ette, et võlgnik ei ole veenvalt näidanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad.
10.Võlausaldaja Sergei Belov esitas käesolevas tsiviilasjas 10.07.2018 avalduse RKV Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas 21.09.2018 saneerimisavalduse tsiviilasjas nr 2-18-14143. Ajutine haldur nimetati 23.08.2018 määrusega, s.o enne saneerimisavalduse esitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendusega, mille kohaselt SanS § 8 lg 2 p 1 ei võimalda saneerimismenetlust algatada enam olukorras, kus võlgnikule on juba määratud ajutine haldur. Seda tõlgendust toetab PankrS § 15 lg 4 mille kohaselt lükkab kohus saneerimisavalduse esitamise korral ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. Samuti sätestab SanS § 11 lg 1 p 4, et kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Järelikult saab saneerimisavaldus mõjutada pankrotimenetluse läbiviimist kuni ajutise halduri nimetamiseni. Kui aga ajutine haldur on juba nimetatud, ei ole saneerimisavalduse esitamine enam tema vabastamise või pankrotimenetluse toimingute edasilükkamise aluseks. Seega ei ole maakohus eksinud PankrS § 15 lg 4 kohaldamisel.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud etteheidetega, mille kohaselt ei ole maakohus saneerimismenetluse algatamise eeldusi sisuliselt kaalunud ega selgitanud välja saneerimismenetluse algatamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus on märkinud, et ehkki saneerimisavalduses on hulgaliselt puudusi, tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda eelkõige seetõttu, et asjas on juba algatatud pankrotimenetlus (23.08.2018 nimetati ajutine haldur). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast ajutise halduri nimetamist ei ole saneerimismenetluse alustamine enam õiguslikult võimalik. Sellele lisaks aga hindas kohus saneerimismenetluse algatamise eeldusi ka sisuliselt.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega saneerimisavalduse algatamise eelduste mittetäitmise osas. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks puudus vajadus, kuna olemasolevate materjalide pinnalt oli võimalik tuvastada, et saneerimisavalduse algatamise eeldused ei ole täidetud. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine oleks üksnes menetlust pikendanud. Mh ei ole ka 24.10.2018 määruskaebuses toodud
esile põhistatud väiteid, mis annaks alust arvata, et saneerimismenetluse algatamise eeldused olid täidetud. Kuivõrd saneerimisavalduse algatamise eeldused ei ole täidetud, siis ei oma tähtsust määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus on põhjendamatult viidanud SanS § 8 lg 2 p-le 1 saneerimismenetluse algatamata jätmisel. Ringkonnakohus leiab, et peamine põhjus saneerimismenetluse algatamata jätmiseks seisneb siiski saneerimismenetluse algatamise eelduste täitmata jätmisel. Samuti viitab saneerimismenetluse algatamise eelduste täitmata jätmisele asjaolu, et maakohus kuulutas sama määrusega välja pankroti.
13.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu 13.11.2018 määruse osas, milles kohus jättis rahuldamata taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning keeldus 27.09.2018 määruse peale määruskaebust menetlusse võtmast osas, mis puudutas pankroti väljakuulutamist. PankrS § 32 kohaselt võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et kuna pankrotiteade avaldati 27.09.2018 oli avalduse esitamise tähtajaks 12.10.2018. Määruskaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega esitati alles 24.10.2018, s.o hilinenult. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
14.Maakohtu 27.09.2018 määrusega lahendati nii saneerimismenetluse algatamise küsimus kui ka pankroti väljakuulutamine. Kohtumääruses on edasikaebamise korra kohta selgitatud, et määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Samas sätestab PankrS § 32 üheselt, et pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tegemist menetlusosalise eksitamisega pankrotimääruse vaidlustamise osas. Nimelt nähtub 27.09.2018 Ametlikes Teadaannetes avaldatud pankroti väljakuulutamise teatest, et pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse vastavalt PankrS §-le 32. Seega ei ole määruskaebuse esitajat eksitatud kaebetähtaja osas, kuna määruskaebuse esitajal oli juba alates 27.09.2018 võimalik väljaandes Ametlikud Teadaanded näha õiget määruskaebuse esitamise korda.
15.SanS § 7 lg 4 sätestab, et kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka saneerimismenetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotimenetluse algatamise kohta kehtivaid tähtaegu. Maakohus liitiski 24.09.2018 määrusega saneerimisavalduse ja pankrotiavalduse menetlused. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusökonoomia huvides võis maakohus lahendada mõlemad avaldused ühes määruses. Määruskaebuse esitajal oli mõlemas küsimuses kaebeõigus ning määruskaebuse esitaja õiguste rikkumist maakohtu 27.09.2018 määrus seega kaasa ei toonud. Mõjuvaks põhjuseks pankrotimääruse vaidlustamise tähtaja möödalaskmisel ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et võlgnik sai pankrotimäärusest teadlikuks alles 18.10.2018. Määrusest teadasaamine ei oma PankrS § 32 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemise juures tähtsust. Õige on ka maakohtu seisukoht, et tähtaja ennistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja oli
arvamusel, et kohus ei saa pankrotimäärust teha, kuna saneerimismenetluse algatamist ei olnud veel otsustatud.
16.Kuna ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus saneerimismenetluse õigesti algatamata, ei anna tähtaja ennistamiseks alust ka määruskaebuses toodud ülejäänud väited saneerimismenetluse sisulisi eeldusi puudutavas osas. Need väited omaksid tähtsust üksnes juhul, kui maakohus oleks ebaõigesti jätnud saneerimismenetluse algatamata. Ringkonnakohus selgitab, et vaatamata pankroti väljakuulutamisele ei ole siiski välistatud võlgniku majandustegevuse jätkumine, kui ilmnevad eeldused võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Samuti on pankrotimenetluses võimalik sõlmida kompromiss (PankrS § 178 jj), mis sarnaselt saneerimiskavaga võib seisneda võlgade vähendamises ja/või nende tasumise tähtaja pikendamises.
17.Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis õigesti 13.11.2018 määrusega avaldaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse pankrotimääruse peale menetlusse võtmata. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.