2-18-19560/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumäärus tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud I Y avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 3662,27 euro ulatuses. Võlgnikul vara ei ole. Kuna võlgnikule ei ole teada kõik võlausaldajad, siis palub võlgnik määrata ajutine pankrotihaldur. Võlgnik avaldas avalduses, et on töötu ning püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 31.12.2018 avalduse menetlusse ning määras I Y ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutise halduri aruanne Võlgniku teadaolevad varad Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt: a) Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 08.01.2019.a. võlgnikul järgnevad pangakontod:  AS SEB Pank, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 08.01.2019.a. oli 0,03 EUR;  COOP Pank AS, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 03.01.2019.a. oli 1,76 EUR;  AS Swedbank, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 07.01.2019.a. oli 0,00 EUR. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub.

Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 07.01.2019.a. 1,79 EUR. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab pankrotiavalduse ja pangakontode väljavõtete kohaselt igakuiselt töövõimetuspensioni (kuni 225,00 eur), mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. b) Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. c) Vara Pensioni registripidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on 08.01.2019.a. seisuga 66,951 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. d) Muu Võlgnik on pankrotiavalduse kohaselt töötu ja saab töövõimetuspensioni. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgniku ja tema abikaasa D Y vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. D Y on esitanud samuti kohtule pankrotiavalduse ning Viru Maakohtu 31.12.2018.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1819559 on avaldus võetud menetlusse ja nimetatud ajutine pankrotihaldur. D Y nimele vararegistrites vara registreeritud ei ole. Võlgniku teadaolevad kohustused Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused: a) Laenud, nende käendused Võlgnikul pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel kehtivaid lepinguid (va alltoodu) ei ole. Krediidiasutused on teavitanud ajutist haldurit järgnevatest võlgniku kohustustest nende ees:  SEB Pank AS – 0,90 eur (teenustasu võlgnevus),  COOP Pank AS – 2 805,69 eur laenulepingust nr 17504 tulenev võlgnevus (võlgnik on kaaslaenusaaja) b) Maksuvõlad 09.01.2019.a. seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg 378,95 eurot (intress + sotsiaalmaks), millelt on arvestatud arvestuslik intress 297,27 eurot. c) Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): jrk

on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada I Y pankrot. I Y pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab võlgniku vara ja õiguste, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tema on asunud tööle, töötasu suuruseks on 450 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 12 921,80 eurot, kuid ajutine haldur on seisukohal, et eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, täituritasude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused seega võlgniku vara vähemalt 12 922 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige võlgniku töötus, tervisliku seisundi halvenemine ja võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2015 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4 töötunni eest summas 380 eurot (lisandub käibemaks 76 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 4 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 380,00 eurot (lisandub käibemaks 76 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 4.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik