2-18-16707
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2019, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-16707
Kohtuasi
Osaühingu Irtimid hagi UAB CRT Partner vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Irtimid (registrikood 11380709), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja: UAB CRT Partner (välismaa kood 302760841)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu täiteasjas nr 066/2018/1430 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ning hagi tagamise taotluse. 1(3)
2-18-16707 Kohus 07.11.2018 määrusega jättis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta ja määras tähtaja avaldustelt riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 300 eurot ning hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta käiguta teistkordselt. Kohus tegi vastava määruse 21.11.2018, millega andis hagejale 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates täiendada hagi põhjendused. Kohus tegi ka ettepaneku esitada täiendav tõend – Vilniuse Ringkonnakohtu 11.05.2018 kohtuotsus. Hageja sai kohtumääruse 22.11.2018 tema lepingulise esindaja kaudu. 05.12.2018 esitas hageja kohtule taotluse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Kohus ei vastanud hageja taotlusele detsembris. Sel põhjusel andis kohus hagejale 11.01.2019 kirjaga tähtaja kuni 15.01.2019 (kaasa arvatud) hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Seisuga 18.01.2019 ei ole hageja hagiavalduse puuduseid kõrvaldanud. Hageja ei esitanud kohtule täiendusi hagiavaldusele ega täiendavat tõendit.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Viru Maakohus 21.11.2018 kohtumääruses selgitas hagejale järgmist: Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavalduses tugineb hagis tasaarvestamisele, sest temal on rahaline nõue kostja vastu. Hageja nõude aluseks hageja ja kostja vahel 07.07.2017 sõlmitud leping ja 30.09.2017, 31.10.2017, 3011.2017 ja 31.12.2017 arved. Kohtutäituri täitmisel on 11.05.2018 kohtuotsus. Riigikohus 03.02.2017 määruses asjas nr 3-2-1-83-16 p 23 selgitanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Õiguskirjanduses on käsitletud tasaarvestuse õiguse tekkimise hetk ning on väljendatud järgmine seisukoht: kokkuvõtvalt võib § 197 lg 1 sisalduva reegli sõnastada järgnevalt: tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue 2(3)
2-18-16707 tasaarvestava poole vastu (sõltumata selles, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte). (vt Võlaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 977). Hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest eelnimetatud asjaolusid ei nähtu. Asjaolude puudulikkuse tõttu puudub kohus võimalus hinnata asja perspektiivikust. Hageja ei põhjendanud nõude esitamist. Hagiavaldusest ei nähtu, millal on tekkinud tasaarvestamise olukord. Esitatud kujul on aga hageja nõue perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Et hageja esitas hagi tagamise taotluse selgitas kohus hagejale, et hagi ei ole alust tagada ainuüksi võimaluse tõttu, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks, kuna täitemenetluse lõpuleviimine enne hagi rahuldamist, võib kaasa tuua uue kohtumenetluse alustamise sissenõutud raha tagastamiseks ning et täitemenetluse peatamisega tagatakse hageja vara puutumatust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamine eeldab ka hagi tagamise muude eelduste olemasolu. See tähendab, et kohus peab täitemenetluse hagi tagamise korras peatamisel lisaks TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise alusele hindama ka hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse nõuetele vastavuse muid tingimusi (TsMS § 363 lg 1 p-d 1–3 ja § 381 lg 1) ning hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), nõude ja tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust (TsMS § 235) ja hagi õiguslikku perspektiivikust (TsMS § 381 lg 2). Eeltoodud alustel jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna hageja poolt toodud asjaoludel ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada, see tähendab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna kohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei vaata kohus hagi tagamise taotlust eraldi läbi. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.