Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Lints 22.05.2025, Tallinn 2-24-107933 Revensen OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 928,72 euro, intressi 84,68 euro, haldustasude 12,77 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 52,81 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
1401,88 eurot nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood 1625699), asukoht Tartu mnt 13, Tallinn Hageja volitatud esindaja: Aivira Kollamaa; e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses ja
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi X vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja Revensen OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Revensen OÜ esitas 26.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1406,06 euro saamiseks. Kohus tegi 27.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.03.2024 aadressil xxx. Võlgnik X esitas 07.03.2024 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1) (dtl 2-27).
2.Hageja esitas 01.04.2024 Harju Maakohtule hagi X vastu põhivõlgnevuse 928,72 euro, intressi 84,68 euro, haldustasude 12,77 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 52,81 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 21-70). Kohus võttis hagi 10.06.2024 menetlusse (dtl 8490).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja Ühisraha OÜ 18.01.2023 laenulepingu nr Y230117151, mille alusel laenas Ühisraha OÜ kostjale 1000 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 18.02.2023-18.01.2028. Intressimäär oli 31% aastas, 0,086% päevas, lepingutasu 40 eurot, igakuine lepingu haldustasu 3 eurot, krediidi kulukuse määr 45,45% aastas. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 18.01.2023 (dtl 21-70).
4.Hageja väitel on peale laenulepingu sõlmimist kostjalt laenuandjale laekunud 328,33 eurot. 03.01.2024 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga (14 päeva), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Ühisraha OÜ ütles lepingu 23.01.2024 üles ning edastas 26.01.2024 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Teated ja e-kirjad edastas laenuandja kostjale laenutaotlusesse märgitud e-posti teel xxx. Ühisraha OÜ loovutas 12.02.2024 nõuded hagejale.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediiditaotluse läbivaatamiseks peab laenutaotleja täitma krediiditaotluse veebilehel ja sõltuvalt krediiditaotluse tüübist esitama asjakohased andmed enda suhtes hoolsusmeetmete kohaldamiseks ja krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediiditaotluse menetlemise käigus kogutud info ja andmete analüüsi tulemusel koostab asja menetlev kliendihaldur laenumemo (lisa 16, dtl 49-50).
6.Kostja esitas 17.01.2023 laenutaotluse (lisa 15, dtl 48) laenusummale 3000 eurot, perioodiga 60 kuud. Märkis enda sissetulekuks 1350 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 450 eurot, majapidamiskulud summas 500 eurot. Töökohaks Lindström OÜ tekstiilispetsialisti ametikohal, ülalpeetavaid ei ole, perekonnaseisult vallaline, elukohaks märkis kostja, et elab üürikorteris. Elukohaks märkis kostja xxx ja meili aadressiks xxx. Laenuandjal ei olnud alust kahelda esitatud andmete ebaõigsuses. Jaanuaris 2022 oli kostja palk 2545,18 eurot, veebruaris 138,54 eurot, märtsis 1177,26 eurot, aprillis 1202,34 eurot, maikuus 1395,95 eurot, juunis 858,90 eurot, juulikuus 1263,83 eurot, augustis 1303,21 eurot, septembris 981,30 eurot ja oktoobris 327,10 eurot. Keskmine sissetulek 1119,36 eurot. Kostja suhtes on tehtud päringud Maksu-ja Tolliametilt (lisa 17, dtl 51-52).
7.Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid. Kostja keskmine kuu sissetulek Pensionikonto järgi oli summas 0 eurot. Kostja igakuised finantskohustused summas 450 eurot ja majapidamiskulud summas 500 eurot, taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostjale ei kuulunud kinnisvara. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1000 eurot, tagasimakse perioodiga 60 kuud ja kuumaksega 35,97 eurot. Reiting 60,35%. Kostja kohta teostati kontroll ka maksehäireregistrist seisuga 18.01.2023. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud 2
(lisa 18, dtl 23). Viimane maksehäire oli 23.03.2021. Kostja suhtes kontrolliti Ametlikke Teadaandeid. Päringu tulemusena selgus, et kostja kohta teateid esitatud ei ole. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta.
8.Kohus kohustas hagejat 10.06.2024 kohtumäärusega (dtl 85-90) esitama detailsed andmed selle kohta, kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning esitama samuti tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
9.Kohus selgitas ka, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusele lisatud lepingu dokumentidel puudub kostja allkiri. Seetõttu tuli hagejal lisaks esitada kohtule allkirjastatud laenudokumendid (laenuleping, laenutaotlus).
10.Hageja selgitas 27.06.2024 seisukohas (dtl 153-158), et laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekut, selle suurust, regulaarsust aastase perioodi kohta enne laenutaotlust. Lisaks on kontrollitud kostja kohustusi, muid püsikulusid, varasemat maksekäitumist ja kõiki olulisi asjaolusid laenutaotluse läbi vaatamisel.
11.Hagi aluseks olev laenuleping on sõlmitud sidevahendite teel. Sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud. Sellist kohustust võlaõigusseadus ei sätesta. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Laenuandja peab tagama, et tarbija saaks ka pärast sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimist lepingudokumendi või selle koopia mõnel püsival andmekandjal. Seega tuleb tarbijale anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda.
12.Samuti põhjendas hageja, et enne laenutaotluse esitamist oli kostjal võimalik lepinguid puudutavate tingimustega tutvuda, esitada täiendavaid lisaküsimusi. Kostja märkis laenutaotlusesse enda andmed. Lisaks on laenuandja suhelnud kostjaga ka telefoni teel täiendavalt. Peale laenutaotleja andmete sisestamist koostatakse maksegraafik taotluses märgitud tingimustel. Peale seda saab laenutaotleja tutvuda koheselt laenulepingu üldtingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo Teabelehega ning maksegraafikuga. Eelnimetatud dokumendid on saadetud kostjale ka e-posti teel xxx ja xxx. Sama meili aadressi on kostja esitanud laenutaotluses ja ka märkinud enda meili aadressiks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas esitatud vastuväites. Laenuandjal ei olnud alust kahelda esitatud andmete ebaõigsuses ja selles, et kostja ei ole laenuandaja poolt saadetud dokumente kätte saanud.
13.Kostja on ise eelnimetatud e-posti aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud. Laenusaaja on kinnitanud (lepingu p 2.1.3), et tema poolt laenusumma taotlemisel esitatud isikuandmed, andmed laenusumma sihtotstarbe kohta ja muud laenutaotluses märgitud andmed on õiged, tõesed ja täielikud. Kostja on e-posti aadressilt xxx ja xxx laenusaajaga suhelnud, edastades laenusaajale konto väljavõtte.
14.Hageja selgitab, et kostja laenu saamisele vastu ei vaidle. Laenulepingu järgi laenusumma on kostja arveldusarvele üle kantud.
15.Hageja esitab eelnimetatu tõendamiseks laenuprotsessi kohta pildid, millest nähtub, et enne lepingu sõlmimist on kliendil võimalik kõikide lepingu dokumentidega tutvuda. Seega kostjale on lepingu tingimusi tutvustatud või teatavaks tehtud (lisa 2, dtl 160-161). Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et tarbija peab saama kätte sidevahendite abil sõlmitud lepingudokumendi (tarbijakrediidilepingu) püsival andmekandjal näiteks meili teel. 3
16.Kostjale edastas kohus menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega e-posti aadressil xxx ja luges kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §3141 lg 2, alusel maksekäsu kiirmenetluses kostja kohtule avaldatud aadressil. Kohus kohustas kostjat esitama kirjalik vastus ning hoiatas, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
19.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.Hageja on nõude esitamisel tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seega saab järeldada, et hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 kohaselt. Hageja on esitanud kohtule Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (lisa 2, dtl 27-30), lepingu nr Y230117151 graafiku (lisa 1, dtl 24-26) ja üldtingimused (lisa 3, dtl 30-33) ning väidab, et ta on edastanud need kostjale. Hageja kohtule esitatud lepingu dokumendid on pdf-formaadis, millel ei ole kummagi poole allkirja. 4
23.Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus (vt Riigikohtu 15.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12).
24.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
25.TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab.
26.Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.
27.Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist kostjaga, nt esitama poolte allkirjastatud laenudokumendid. Hageja ei ole seda teinud. Kohtule esitatud laenutaotlusel (lisa 15, dtl 48) puudub allkiri või mingisugune muu tunnus, mille alusel saab järeldada selle esitamist kostja poolt. Kohtule esitatud kuvatõmmis laenuhalduri kontost kostja andmetega (dtl 159) näitab küll laenuhalduri poolt kogutud andmeid kostja kohta, mitte aga seda, kuidas isik tuvastatud on.
28.Kohtule esitatud kuvatõmmises laenuprotsessist (dtl 160-161) nähtuvad andmed erinevad kohtule varasemalt esitatud laenulepingu andmetest. Näiteks on laenulepingus märgitud lepingutasu 40 eurot, kuvatõmmises 50 eurot. Maksegraafiku esimene makse laenulepingus on kuupäevaga 18.02.2023 (põhiosa jääk 1000 eurot), kuvatõmmisel aga 26.07.2024 (põhiosa jääk 1000 eurot). Seega on kohtul põhjendatud kahtlus, et esitatud kuvatõmmis on loodud tagantjärele ning ei näita tegelikku laenuprotsessi enne 18.01.2023 laenulepingu sõlmimist. Ka laenujääk seisuga 26.07.2024 ei saa hageja esitatud nõude järgi olla 1000 eurot, kuivõrd hagiavalduse esitamise seisuga 01.04.2024 oli see p 4.1 kohaselt 928,75 eurot.
29.Kuivõrd laenuprotsessi kuvatõmmisest nähtuvad andmed ei lähe kokku teiste tõenditega, sh laenudokumentide andmetega, on kohtu hinnangul tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta TsMS § 238 lg 5 alusel.
30.Hageja poolt esitatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht ei sisalda kostja andmeid. Laenulepingu üldtingimustel ja graafikul on küll kostja nimi ja isikukood, kuid puudub kostja allkiri või digitaalne allkiri ning muud andmed. Hageja on selgitanud, et krediiditaotluse läbivaatamiseks peab laenutaotleja täitma krediiditaotluse veebilehel, kuid ei ole selgitanud, kuidas on kostja isik tuvastatud ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Lisaks on laenuandja väidetavalt suhelnud kostjaga täiendavalt ka telefoni teel, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kuna tarbijaga krediidilepingu sõlmimist peab tõendama hageja, ei ole kohtu hinnangul hageja lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud.
31.Laenudokumendid on hageja väitel saadetud kostjale ka e-posti teel xxx ja xxx. Ühtegi ekirja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole tõendatud ka väidet, et tarbijale oleks viivitamata antud lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1). Hageja väitel on kostja e-posti aadressilt xxx ja xxx laenusaajaga suhelnud, edastades laenusaajale konto väljavõtte. Kohtule hageja tõendeid kostjaga suhtluse ega väidetava konto väljavõtte kohta esitanud ei ole.
32.Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu järgi laenusumma kostja arveldusarvele üle kantud (dtl 21-70). Maksekorraldust raha ülekandmise kohta kostja kontole kohtule esitatud ei ole. Samuti ei selgu, millise summa on laenuandja kostja käsutusse andnud, arvestades erinevusi lepingutasu suuruses.
33.Kõik kohtule esitatud dokumendid on sellised, mille konstrueerimine ei vaja kostja poolset tegevust, sh hageja koostatud nimekiri kostjale saadetud e-kirjadest (lisa 4, dtl 33-35). Kohus 5
on seisukohal, et hageja enda loodud laenutaotluse pdf-fail ei saa asendada kostja VÕS § 404 lg 1 kohast avaldust. Samuti ei tõenda hageja poolt kostjale saadetud kirjade nimekiri lepingudokumentide või selle koopia VÕS § 404 lg 1 lause 2 kohast püsival andmekandjal andmist kostjale. Seega hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis, tuleb asuda seisukohale, et laenulepingut ei ole sõlmitud.
34.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-06 selgitanud, et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.
35.Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Seega juhul kui kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, tuleb kohtul kontrollida, kas hageja esitatud asjaoludel esineb alus hagi rahuldamiseks lepinguvälisel alusel. Kuivõrd hageja on selgitanud, et on kandnud kostjale üle laenusumma, tuleb kohtul hinnata, kas tegemist võiks olla alusetu rikastumisega (VÕS § 1027).
36.Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenusumma on kostjale arveldusarvele üle kantud, kuid ei ole tõendanud omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (VÕS § 401). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto väljavõttega. Hagiavaldusest ei selgu ka, millise summa sai kostja kasutusse, kuivõrd laenudokumentides on märgitud laenusummaks 1000 eurot, lepingutasuga 40 eurot, kuvatõmmises aga lepingutasuga 50 eurot. Samuti ei selgu, millisele arvelduskontole laenusumma maksti. Kohtule esitatud ümberarvestusest nähtub (dtl 162-165), nagu kostjale oleks väljastatud kogu laenusumma 1000 eurot.
37.Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjale raha ülekandmist. Kuivõrd VÕS § 1027 nõude eelduseks on alusetult makstud raha üle andmise tõendamine, ei saa kohus hageja põhinõuet ka sellel alusel rahuldada.
38.Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kõik kõrvalnõuded, so intressi, haldustasude ja viivise nõue. Kuna kahjunõue tulenes hagiavaldusest nähtuvalt võlgnevuse sissenõudmise kuludes, jätab kohus ka selle rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
39.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
40.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
41.Kuna kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.