Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 22. mai 2025
Tsiviilasja number
2-23-14572
Tsiviilasi
X.X. võlgade ümberkujundamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. augusti 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik X.X. (isikukood XXXXXXXXXXX) Usaldusisik Ester Saag Võlausaldajad Raul Kirch (isikukood XXXXXXXXXXX) B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ; registrikood 11542046) Aktsiaselts 11919806)
PlusPlus
Capital
(registrikood
Bondora AS (registrikood 11483929) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Revensen OÜ (registrikood 16625699) Swedbank AS (registrikood 10060701) kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei kohtutäitur Anne Böckler Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. augusti 2024. a määrus osas, milles maakohus rahuldas täielikult X.X. taotluse tema pangakontode aresti alt vabastamiseks ning vabastas X.X. pangakontod nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is täielikult aresti alt. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X.X. taotlus tema pangakontode aresti alt vabastamiseks rahuldamata osas, mis puudutab täiteasjades nr 084/2022/8016, 084/2022/8017, 084/2023/56, 084/2023/57, 084/2023/66, 084/2023/2184, 084/2023/2268 ja 084/2023/6254 arestitud X.X. pangakontode aresti alt vabastamist. Määrata, et X.X.l on õigus kasutada pärast täitemenetluste peatamist, s.o pärast
30.oktoobrit 2023, enda pangakontodele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is laekunud raha. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles kohtutäitur Oksana Kutšmei taotleb Tartu Maakohtu 5. augusti 2024. a määruse tühistamist osas, mis ei puuduta X.X. pangakontodele kohtutäitur O. Kutšmei seatud areste, muus osas määruskaebus rahuldada.
3.Võtta usaldusisik Ester Saagi 10. septembri 2024. a seisukohale lisatud Swedbank AS-i 5. septembri 2024. a ja Coop Pank AS-i 29. augusti 2024. a vastused tsiviilasja materjalide juurde.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 5. augusti 2024. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada võlgniku X.X. taotlus tema arveldusarvete aresti alt vabastamiseks osaliselt.
2.Jätta X.X. taotlus tema pangakontode aresti alt vabastamiseks rahuldamata osas, mis puudutab täiteasjades nr 084/2022/8016, 084/2022/8017, 084/2023/56, 084/2023/57, 084/2023/66, 084/2023/2184, 084/2023/2268 ja 084/2023/6254 arestitud X.X. pangakontode aresti alt vabastamist.
3.Vabastada X.X. arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is ja arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is aresti alt osas, mis ei puuduta X.X. pangakontodele kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjades nr 084/2022/8016, 084/2022/8017, 084/2023/56, 084/2023/57, 084/2023/66, 084/2023/2184, 084/2023/2268 ja 084/2023/6254 seatud areste.
4.Määrata, et X.X.l on õigus kasutada pärast täitemenetluste peatamist, s.o pärast
30.oktoobrit 2023, enda pangakontodele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Swedbank AS-is ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is laekunud raha."
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Raul Kirchi, B2 Impact OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, Bondora AS, Aktiva Finance Group OÜ, Revensen OÜ, Swedbank AS-i, kohtutäitur Oksana Kutšmei ja kohtutäitur Anne Böckleri menetluskulud nende endi kanda ning ülejäänud menetluskulud X.X. kanda. 2
6.Tagastada kohtutäitur Oksana Kutšmeile määruskaebuse eest tasutud riigilõiv 70 eurot Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei pangakontole EE191010011596520222.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 219 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. (võlgnik) esitas 13. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles soovis võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.Maakohus võttis 30. oktoobril 2023 maksejõuetusavalduse menetlusse, määras võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-23-101354 ning määras võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakse summa.
Maakohus algatas 15. märtsil 2024 võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse.
4.Maakohus kinnitas 10. juunil 2024 võlgniku võlgade ümberkujundamiskava võlausaldajate Raul Kirchi, B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ), Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, Bondora AS-i, Aktiva Finance Group OÜ, Revensen OÜ, Swedbank AS-i ning kohtutäiturite Oksana Kutšmei ja Anne Böckler nõuete ümberkujundamiseks.
5.Võlgnik palus 25. juunil 2024 maakohtul kohustada kohtutäitureid vabastama võlgniku pangakonto arestist. Võlgnik saaks sel juhul tasuda võlgade ümberkujundamiskava alusel tehtavaid makseid oma pangakontolt. Võlgniku pangakonto arestist vabastamine välistab ka olukorra, kus võlgniku sissetulek satuks aresti alla ja võlgnikul ei oleks seetõttu võimalik võlgade ümberkujundamiskava täita. Võlgnik kasutab hetkel oma poja pangakontot.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 5. augusti 2024. a määrusega võlgniku taotluse võlgniku pangakontode arestist vabastamiseks, vabastas võlgniku pangakontod nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
(Swedbank AS) ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Coop Pank AS) arestist ning saatis määruse kohtutäituritele Oksana Kutšmei ja Anne Böckler täitmiseks. 3
Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (TMS § 45). Kohus peatas 30. oktoobril 2023 võlgniku suhtes läbi viidavad täitemenetlused täiteasjades nr 084/2022/8016, nr 084/2022/8017, nr 084/2023/56, nr 084/2023/57, nr 084/2023/66, nr 084/2023/2184, nr 084/2023/2268, nr 084/2023/6254, nr 182/2023/1047, nr 182/2023/1277, nr 182/2023/1418, nr 182/2023/2097 ja nr 182/2023/2531. Täiteasjades täidetakse võlausaldajate nõudeid, mis on võlgade ümberkujundamiskavaga hõlmatud. Võlgnikul tuleb neid nõudeid täita seega ümberkujundamiskava raames. Neid nõudeid ei saa täitemenetluses täita. Võlgniku taotlusest saab järeldada, et kohtutäiturid arestisid enne kohtu poolt täitemenetluste peatamist võlgniku pangakontod nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna nõuded, mille täitmise tagamiseks võlgniku pangakontod arestiti, kuuluvad täitmisele võlgade ümberkujundamise menetluses, tuleb kohtu kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava täitmise tagamiseks vabastada võlgniku pangakontod arestist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kohtutäitur O. Kutšmei palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldamisel tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 70 eurot või alternatiivselt jätta kohtutäituri menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur O. Kutšmei menetluses on kaheksa võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust. Kohtutäitur O. Kutšmei arestis 2. veebruarist kuni 24. oktoobrini 2023 võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes võlausaldajate nõuete täitmise tagamiseks võlgniku Eesti krediidiasutustes avatud pangakontod. Kohtutäitur O. Kutšmei on kohtutäituri tasu osas võlgniku võlausaldaja ja tema on nõuded sellest tulenevalt pangakontode arestiga tagatud. Varalise õiguse arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus (TMS § 65 lg 1). Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool (TMS § 65 lg 3). Varalise õiguse (sh pangakonto) arestist vabastamisega arestipandiõigus lõppeb. Kuna arestipandiõigusega on tagatud mh kohtutäitur O. Kutšmei tasu nõuded ja võlgniku pangakontode arestist vabastamisega arestipandiõigus lõppeb, kitsendab maakohtu määrus kohtutäitur O. Kutšmei õigusi. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei viidanud õigusnormile, mis oleks võimaldanud võlgniku pangakontodele seatud arestid tühistada. Kohtule ei tulene füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest (FIMS) õigust tühistada võlgade ümberkujundamise menetluses täitemenetluses seatud areste (TrtRgKo 19.12.2023, 2-22-19394, p 19). Seadusandja ei näe ette, et ümberkujundamiskava kinnitamise järgselt saaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud nõuete täitmisel seatud areste tühistada või nende nõuete osas täitemenetlused lõpetada. Seadusandja on ette näinud ümberkujundamiskava tühistamise võimaluse (FIMS § 41). Ümberkujundamiskava tühistamise korral jätkatakse täitemenetlusi, mis olid maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel peatatud (FIMS § 41 lgd 3 ja 4). Kohtutäitur O. Kutšmei menetluses olevad täitemenetlused võivad seega jätkuda ning võlausaldajate kasuks tekkinud arestipandiõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud. Võlausaldajate kasuks tekkinud arestipandiõiguse lõpetamisel võib tekkida olukord, kus ümberkujundamiskava tühistamisel satuvad ümberkujundamiskavaga hõlmamata võlausaldajad (sh võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud näiteks ümberkujundamiskava 4
täitmise ajal) paremasse olukorda võrreldes nende võlausaldajatega, kes olid ümberkujundamiskavaga hõlmatud, kuid kelle ümberkujundatud nõuded jäid kava tühistamise korral täitmata. Aresti tühistamisel ja sellega arestipandiõiguse lõpetamisel võib ümberkujundamiskavaga hõlmamata võlausaldaja võimalik arest ja sellega seotud arestipandiõigus saada eesõiguse võrreldes varem seatud, kuid kohtu poolt võlgade ümberkujundamise menetluses tühistatud arestiga. Sissenõudja kaotaks arestide tühistamise korral seega arestipandiõigusega saadud järjekoha. Võlgniku pangakontode arestist vabastamine ei ole võlgniku huvide kaitseks vajalik. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused on peatatud. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1). Täitemenetluste peatamise otsused on arestimisakti täitma kohustatud isikutele edastatud. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine (TMS § 47 lg 12). Võlgnik võib TMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 11 teise lause koostoimest tulenevalt vabalt kasutada tema kontole pärast arestimise peatamist laekuvaid summasid. Isegi kui maakohus leidis, et võlgniku pangakontode arestist vabastamine on vajalik selleks, et võlgnik saaks kontole laekuvat raha kasutada, oleks kohus võinud kontode aresti alt vabastamise asemel määrata, et võlgnikul on õigus pärast täitemenetluse peatamist kontole laekunud raha vabalt kasutada.
8.Usaldusisik nõustub, et FIMS-ist ei tulene kohtu õigust tühistada täitemenetluses seatud keelumärget ega aresti. Võlgnik peaks siiski saama tema kontole pärast arestimisakti alusel nõude täitmise peatamist laekuvaid summasid vabalt kasutada. See oleks kooskõlas FIMS-i mõtte ja eesmärgiga. Võlgniku probleem, et ta ei saa oma pangakontot kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava täitmise ajal kasutada, on olemas, kuna pangad ei võimalda võlgnikul tegelikult oma kontol olevat raha kasutada. Kohtutäitur võiks arestimisele mittekuuluvat summat suurendada. Kohtutäiturid ei tee aga seda, kuna nad ei saa peatatud täitemenetlustes toiminguid teha. Kohus võiks maksejõuetusmenetluse algatamisel ja täitemenetluse peatamisel seega anda vastava korralduse. Kui kohus otsustab määruskaebuse rahuldada, peab sellega kaasnema muu lahendus, mis annab võlgnikule võimaluse kogu oma sissetulekut kasutada. Kaebuse esitamisega seotud kulude võlgniku kanda jätmine ei ole põhjendatud.
9.Võlgnik palub oma pangakontod arestist vabastada. Kaebuse eest tasutud riigilõiv ei peaks jääma võlgniku kanda.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas täielikult võlgniku taotluse tema pangakontode aresti alt vabastamiseks ning vabastas võlgniku pangakontod nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is täielikult aresti alt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab võlgniku taotluse tema pangakontode aresti alt vabastamiseks rahuldamata osas, mis puudutab täiteasjades nr 084/2022/8016, 084/2022/8017, 084/2023/56, 084/2023/57, 084/2023/66, 084/2023/2184, 084/2023/2268 ja 084/2023/6254 arestitud pangakontode aresti alt vabastamist. Lisaks määrab ringkonnakohus, et võlgnikul on õigus kasutada pärast täitemenetluse peatamist, s.o pärast
30.oktoobrit 2023, enda ülalmärgitud pangakontodele laekunud raha. Määruskaebus jääb TsMS § 3 lg 1, § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbivaatamata ulatuses, milles selles palutakse tühistada võlgniku pangakontode aresti alt vabastamine osas, mis ei puuduta võlgniku 5
pangakontodele kohtutäitur O. Kutšmei seatud areste. Ülejäänud osas määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22, § 659). Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel usaldusisiku seisukohale lisatud Swedbank AS-i 5. septembri 2024. a (dtl 250) ja Coop Pank AS-i 29. augusti 2024. a (dtl 249) vastused tsiviilasja materjalide juurde.
12.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtutäitur O. Kutšmei, kes arestis võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes võlgniku pangakontod, mh enda tasunõuete katteks. Maakohus vabastas võlgniku pangakontod arestist. Maakohus ei täpsustanud seejuures, kelle poolt ja kelle kasuks seatud arestidest võlgniku pangakontod vabastatakse. Maakohtu määrusest on siiski arusaadav, et see kitsendab kohtutäitur O. Kutšmei õigusi, kuna kohus vabastas võlgniku pangakontod mh täituri kasuks seatud arestidest. Kohtutäitur O. Kutšmei saab TsMS §-st 3 tulenevalt kaitsta määruskaebuse esitamisega siiski üksnes enda õigusi ja huve (vt ka RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 20), s.o vaidlustada maakohtu määrust osas, mis puudutab võlgniku pangakontode tema kasuks seatud arestidest vabastamist. Kohtutäitur O. Kutšmeil ei ole õiguskaitsevajadust ulatuses, milles maakohtu määrus teda ei koorma, s.o ulatuses, milles maakohus vabastas võlgniku pangakontod arestidest, mis ei ole kohtutäitur O. Kutšmeiga seotud. Ringkonnkohus jätab määruskaebuse TsMS § 3 lg 1, § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel seega läbi vaatamata ulatuses, milles selles palutakse tühistada võlgniku pangakontode aresti alt vabastamine osas, mis ei puuduta võlgniku pangakontodele kohtutäitur O. Kutšmei seatud areste.
13.Ringkonnakohus nõustub kohtutäitur O. Kutšmeiga, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus rikkus määruse tegemisel seega TsMS § 463 lõiget 2 ja § 436 lõiget 1. Maakohtul ei olnud õiguslikku alust tühistada võlgniku pangakontodele seatud areste. Maakohtu määrus tuleb kohtutäitur O. Kutšmei kaebuse alusel teda puudutavas osas seega tühistada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
14.Määruskaebusest nähtub, et kohtutäitur O. Kutšmei menetluses on võlgniku suhtes algatatud järgmised täitemenetlused, milles kohtutäitur O. Kutšmei on arestinud võlgniku pangakontod: täiteasi nr 084/2022/8016, sissenõudja B2 Impact OÜ, konto arest alates 2. veebruarist 2023; täiteasi nr 084/2022/8017, sissenõudja B2 Impact OÜ, konto arest alates
2.veebruarist 2023; täiteasi nr 084/2023/56, sissenõudja Bondora AS, konto arest alates 6. veebruarist 2023; täiteasi nr 084/2023/57, sissenõudja Bondora AS, konto arest alates 6. veebruarist 2023; täiteasi nr 084/2023/66, sissenõudja B2 Impact OÜ, konto arest alates 6. veebruarist 2023; täiteasi nr 084/2023/2184, sissenõudja Revensen OÜ, konto arest alates
28.aprillist 2023; täiteasi nr 084/2023/2268, sissenõudja B2 Impact OÜ, konto arest alates
3.maist 2023; täiteasi nr 084/2023/6254, sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ, konto arest alates 24. oktoobrist 2023. Nii maakohtu määruse järelduste kui ka määruskaebuses väidetu kohaselt arestis kohtutäitur O. Kutšmei võlgniku pangakontod sissenõudjate nõuete ja enda tasunõuete täitmise tagamiseks.
15.Maakohus võttis 30. oktoobril 2023 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas usaldusisiku ning peatas FIMS § 16 lg 3 alusel võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused, sh kohtutäitur O. Kutšmei menetluses olevad ülalnimetatud täitemenetlused (käesoleva määruse põhjenduste p 14, dtl 19 jj). FIMS § 16 lg 3 järgi saab võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks peatada kuni pankroti väljakuulutamise, ümberkujundamiskava kinnitamise või menetluse lõppemiseni. Kui kohus on täitemenetlused maksejõuetusavalduse menetlemisel peatanud, jäävad need ka 6
kava kinnitamisel peatatuks nende nõuete osas, mis on kavaga hõlmatud (FIMS § 30 lg-te 1, 3, 4, § 32 lg 2 koosmõju) (vt TrtRgKo 19.12.2023, 2-22-19394, p 19). Maakohus kinnitas 10. juunil 2024 võlgniku võlgade ümberkujundamiskava (kava), mis hõlmab mh ülalnimetatud täitemenetlustes (käesoleva määruse põhjenduste p 14) täidetavaid nõudeid, sh kohtutäitur O. Kutšmei täitemenetluse kulude nõudeid (dtl 203 jj). Kavaga vähendati võlausaldajate, sh kohtutäitur O. Kutšmei, nõuete suurust ning võimaldati võlgnikul tasuda vähendatud nõuded osamaksetena uue tähtaja jooksul (dtl 204–205). Kava kinnitamisega hakkasid kavas nimetatud õiguslikud tagajärjed kehtima võlgniku ja võlausaldajate, sh kohtutäitur O. Kutšmei suhtes (FIMS § 30 lg 1). Kohtu kinnitatud kava on võlausaldajate, sh kohtutäitur O. Kutšmei nõuete osas, uus täitedokument (FIMS § 30 lg 4 esimene lause). See tähendab, et kava kinnitamisest alates ei ole kohtutäitur O. Kutšmeil ega teistel võlausaldajatel enam võimalik eelnimetatud täitemenetlustes (käesoleva määruse põhjenduste p 14) täitetoiminguid teha, kuna algsed täitedokumendid, mis andsid selleks õiguse, on kavaga ümber kujundatud. Samas kava kinnitamine ei välista algsete täitedokumentide alusel täitetoimingute tegemist siiski lõplikult, vaid üksnes kava kehtivuse ajaks (vt FIMS § 37 lg 1, § 38 ning § 41 lg-d 1 ja 2). Kava tühistamisel langeksid tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, v.a FIMS § 19 lõikes 6 nimetatud tagajärjed, ning võlausaldajate, sh kohtutäitur O. Kutšmei, nõudeõigused võlgniku vastu taastuksid esialgses suuruses, arvestades võlgniku poolt kava täitmise käigus tasutut (FIMS § 41 lg 3). Võlgade ümberkujundamise menetluse jooksul on järelikult võimalik, et võlausaldajatel tekib uuesti võimalus algsete täitedokumentide alusel täitetoiminguid teha. Kava kinnitamise üheks tagajärjeks on eeltoodud sätetest tulenevalt seega, et kui kohus on kavaga hõlmatud nõuete osas täitemenetluse enne kava kinnitamist peatanud, on täitemenetlus ka alates kava kinnitamisest kuni selle tühistamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse muul põhjusel lõppemiseni peatatud. Sellist järeldust kinnitab mh ka FIMS § 32 lg 2, mille kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlusi üksnes nende nõuete suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu 10. juuni 2024. a määrus kava kinnitamise kohta seega TMS § 46 lg 1 p 2 mõttes määrus, mille alusel oli kohtutäitur O. Kutšmei kohustatud ülalnimetatud täiteasjades (käesoleva määruse põhjenduste p 14) täitemenetlused peatama. Kuivõrd ülalnimetatud täitemenetlused olid kava kinnitamise ajaks maakohtu 30. oktoobri 2023. a määruse alusel peatatud, ei pidanud kohtutäitur kava kinnitamisel täitemenetlusi uuesti peatama, vaid kava kinnitamisega sai täitemenetluste peatumine n-ö jätkuda (vt TrtRgKo 19.12.2023, 2-22-19394, p 19).
16.Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni, tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust.
17.Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud TMS § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh võlgniku pangakontode arestimised, jõusse. Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud 7
ulatuses (TMS § 115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks (TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause).
18.Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 1 2 teise lause kohaselt võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2 kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui krediidi- ja makseasutus saaks täitemenetluse peatamise ajal jätkata arestimisaktile tuginedes võlgniku pangakontole laekuvate summade kinnipidamist, muutuks täitemenetluse peatamine võlgniku suhtes sisutühjaks, kuna tema suhtes jätkatakse sundtäitmist, s.o pangakontode arestimisakti täitmist. Samuti oleks võlgniku pankrotimenetlus sellisel juhul kavaga hõlmatud nõuete võlausaldajate jaoks ümberkujundamismenetlusest igal juhul kasulikum (ning FIMS § 26 lg-s 4 kohane huvide kaalumine kaotaks sisuliselt mõtte). Samuti tähendaks see vähemalt potentsiaalselt nende võlausaldajate, kelle nõuete täitmiseks on enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist täitemenetlust alustatud, põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist võrreldes võlausaldajatega, kelle nõuete täitmiseks sundtäitmist alustatud ei ole. Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada (TMS § 54 lg 1). Omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge (TMS § 54 lg 3 esimene lause). Vara arestimisel ja selle käsutamise keelamisel saab seega kanda vastavasse registrisse käsutamise keelumärke, kui see on seaduses ette nähtud. Keelumärge keelab TMS § 54 lg 3 viimase lause järgi vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. TMS §-st 115 ega ka muudest sätetest ei tulene, et võlgniku pangakonto arestimisel seatakse mingisse registrisse käsutamise keelumärge, mis keelaks kohtutäituri avalduse või nõusolekuta registrisse kannete tegemise. Kuivõrd võlgniku pangakonto arestimisel sellist keelumärget ei seata, ei ole TMS § 47 lg 1 2 viimane lause aluseks, mis võimaldaks krediidi- ja makseasutustel jätkata täitemenetluse peatamise perioodil võlgniku pangakontodele laekuvate summade kinni pidamist.
19.Kohtutäitur O. Kutšmei kinnituste kohaselt peatas ta võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused 1. novembril 2023 ja teatas täitemenetluste peatamisest võlgniku vara arestimisakte täitma kohustatud isikutele, sh Swedbank AS-ile ja Coop Pank AS-ile (dtl 259). Ringkonnakohtul puudub alus kohtutäituri nendes väidetes kahelda. Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TsMS § 115 lg 2 ja § 47 lg 1 2 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused peatatud.
8
Usaldusisiku poolt esitatud Swedbank AS-i 5. septembri 2024. a ja Coop Pank AS-i 29. augusti 2024. a vastustest nähtub, et võlgnikul ei ole praegusel juhul siiski olnud võimalik enda nimetatud pankades olevaid pangakontosid vabalt kasutada (dtl 245, 249, 250).
20.Kuigi võlgniku pangakontode aresti alt vabastamine ei olnud põhjendatud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada mõistlikuks ega võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiga kooskõlas olevaks olukorda, kus võlgnikul ei ole ka pärast ümberkujundamiskava kinnitamist võimalik kasutada enda pangakontodel olevat raha, mis on laekunud sinna pärast täitemenetluste peatamist, ning ta peab otsima arveldamiseks muid viise, kasutades nt kolmandate isikute pangakontosid (praegusel juhul kasutab võlgnik enda väitel poja pangakontot). Selline olukord seab kindlasti ohtu ka ümberkujundamiskava täitmise võimaluse. Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks määrata, et võlgnikul on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste peatamist, s.o pärast 30. oktoobrit 2023, enda pangakontodele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is ja nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is laekunud raha. Ringkonnakohus märgib, et kuna võlgade ümberkujundamise menetlustes on võlgnikel üldjuhul vaja enda pangakontodel olevat raha kasutada mh ümberkujundamiskava täitmiseks, tuleks kohtutel juba kava kinnitamisel määrata, millises ulatuses ja millistel tingimustel on võlgnikul lubatud kasutada pärast (ümberkujundamiskavaga hõlmatud nõuete täitmiseks alustatud) täitemenetluste peatamist enda pangakontodele laekunud raha.
21.Nagu eespool märgitud, nähtub usaldusisiku esitatust, et võlgnikul ei ole võimalik enda Swedbank AS-i ja Coop Pank AS-i pangakontosid vabalt kasutada. Swedbank AS ja Coop Pank AS on tõenäoliselt sõlminud võlgnikuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg-te 1 ja 3 mõttes makseteenuse lepingu, kuna võlgnikul on neis pankades pangakonto. Nimetatud pangad ei ole makseteenuse osutamise lepingust tulenevate kohustustega seoses võlgade ümberkujundamise menetluses menetlusosalised. Ringkonnakohus ei saa võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses seega kontrollida, kas nimetatud pangad täidavad võlgnikuga sõlmitud makseteenuse lepingut kohaselt. Võlgnik saab juhul, kui ta leiab, et Swedbank AS ja Coop Pank AS rikuvad võlgnikuga sõlmitud makseteenuse lepingut, pöörduda Swedbank AS-i ja Coop Pank AS-i poole makseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kui Swedbank AS või Coop Pank AS ei täida enda lepingulisi kohustusi vabatahtlikult, on võlgnikul õigus pöörduda nimetatud pankade vastu lepingu täitmise nõudega kohtusse. Samas Swedbank AS ja Coop Pank AS on Eesti krediidiasutused. Neil on kohustus järgida nende tegevust reguleerivaid õigusakte. Ringkonnakohtul on käesolevas asjas tekkinud kahtlus, et Swedbank AS ja Coop Pank AS ei võimalda enda klientidel, kelle pangakontod on täitemenetlustes arestitud, kasutada ajal, mil klientide suhtes algatatud täitemenetlused on peatatud ja klientide pangakontode arestimise aktid ei kuulu täitmisele, oma kontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul võivad pangad sellise tegevusega olla rikkunud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 63 ning võlaõigusseaduse 40. peatükis sätestatud makseteenuste osutamisele esitatavate nõudeid. Eestis tegutsevate krediidiasutuste tegevuse õiguspärasuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon (krediidiasutuste seaduse § 96 lg 1 ja § 97 lg 1 p 1, finantsinspektsiooni seaduse § 2 lg 1 ja 2). Eelmärgitut arvestades saadab ringkonnakohus määruse Finantsinspektsioonile Swedbank AS-i ja Coop Pank AS-i suhtes järelevalve menetluse algatamise üle otsustamiseks.
22.Maakohtu viide TMS §-le 45 asjakohatu. TMS § 45 võimaldab võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada. See säte ei võimalda võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses arestitud võlgniku pangakontot aresti alt 9
vabastada. Nagu eelnevalt märgitud, on täitemenetlused, mis algatati võlgniku suhtes enne kava kinnitamist ja milles täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, juba peatatud.
23.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludest jäävad võlausaldajate kulud nende endi kanda ning ülejäänud kulud võlgniku kanda (FIMS § 8 lg 3). Kohtutäitur O. Kutšmei taotlus määruskaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Riigilõiv tagastatakse pangakontole, millelt see tasuti.
24.Võlgniku pangakontod arestiti tema suhtes algatatud täitemenetlustes. Maakohus vabastas võlgniku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku pangakontod aresti alt ilma, et tal oleks selleks FIMS-ist tulenev alus. Maakohus tegi küll võlgniku kohustustest vabastamise menetluse raames, kuid ikkagi võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes määruse, mis kitsendas nende isikute õigusi, kelle kasuks võlgniku pangakontod olid täitemenetlustes arestitud. Maakohtu määrus on seega sisuliselt kohtuniku poolt täitemenetluses tehtud määrus. Selle peale saab TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 alusel esitada määruskaebuse, sh Riigikohtule. Käesoleva määruse peale saab seega esitada Riigikohtule määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.