2-18-114171/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Rl tasuda SA-le Pärnu Haigla käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 23.12.2015.a. sõlmisid hageja SA Pärnu Haigla ja kostja J R üldhooldekodu teenuse osutamise lepingu nr 99. Hageja ehk teenuse osutaja poolt pakutavad üldhooldekodu teenused on kostja ehk tellija emale L R`le (ik. x) tasulise hooldusteenuse osutamine. Lepingu p-i 1.1. järgi on teenuse saaja (edaspidi „Hooldatav”) käesoleva lepingu mõistes Teenuse Tellijaga perekondlikus suhtes olev isik, kellel on õigus saada punktis 2.2. nimetatud Teenust. Lepingu p-i 4.2. järgi tasub Tellija Teenuse osutajale üks kord kuus eelmisel kuul osutatud Teenuste eest tasu vastavalt Lepinguga kinnitatud hinnakirjale või Teenuse osutaja kehtivale hinnakirjale. Teenuse eest tasumine toimub vastavalt Teenuse osutaja poolt sellekohase arve esitamisel. Hageja muutis teenuse osutamise maksumust vastavalt juhatuse poolt kinnitatud tasuliste teenuste hinnakirjale Lepingu p-i 6.1. alusel, mis edastati kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 2016.a. märtsikuus. Kostja on kinnitanud arvete kättesaamist ning andnud korduvalt lubadusi arved tasuda, kuid ei ole oma lubadusi täitnud Hageja teatas kostjale 15.08.2016.a. e-kirjaga, et ütleb lepingu üles hiljemalt 31.08.2016.a. Vastavalt lepingu p-i 6.2.-le on hagejal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ja saata hooldatav isik tema elukohta juhul kui teine lepingupool on 15 kalendripäeva viivitanud esitatud arvete eest tasumisega. Hageja on vastavalt kostja lubadustele tasuda arvete eest nimetatud tähtaega pikendanud, kuid kostja oma lubadusi täitnud ei ole, siis hageja oli sunnitud lepingu

2-18-114171 ennetähtaegselt lõpetama. Osutatud teenuste eest esitati kostjale järgnevad arved, mille kostja on jätnud tasumata: - Arve nr 1602810, summas 682,00 eurot, maksetähtajaga 30.04.2016.a. - Arve nr 1603801, summas 705,00 eurot, maksetähtajaga 30.05.2016.a. - Arve nr 1605030, summas 728,50 eurot, maksetähtajaga 30.06.2016.a. - Arve nr 1605740, summas 705,00 eurot, maksetähtajaga 30.07.2016.a. - Arve nr 1606453, summas 728,50 eurot, maksetähtajaga 30.08.2016.a. - Arve nr 1607264, summas 728,50 eurot, maksetähtajaga 30.09.2016.a. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 4 277,50 eurot. Kuna kostja ei ole võlgnevust siiani likvideerinud on hageja otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kohtul: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 4277,50 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmise kulu, summas 50,00 eurot. Hageja palub kohtul: 1) jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldus(t)ele ja menetluskulude nimekirja(de)le. 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, summas 690 eurot; 3) vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 425 eurot ning õigusabikulud summas 265 eurot. Kuna kohtusüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 129,83 eurot ja hagimenetluses 220,17 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot (129,83+220,17). TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 265 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.