Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-18-10301 Q.I hagi E.L S. (E.L) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Q.I - isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
XXX,
E-post: Kostja: E.L (endine F. ) – isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
14. jaanuar 2019. a
Lõpetada menetlus Q.I hagi E.L S. (E.L) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes alljärgneva kompromissi kinnitamisega:
Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
Tagastada Q.I taotlusel tsiviilasjas nr 2-18-10301 hagiavalduse esitamisel selgitusega „Q.I M. Riigiloiv: kostja E.L, hageja Q.I J. online“ tasutud riigilõivust 150 (ükssada viiskümmend) eurot M. Q.I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx.
Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4).
Q.I (hageja) esitas 05.07.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 1-2) kohtutäitur Taive Peedosaare poolt algatatud täiteasjas nr 119/2011/660 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses nõude täidetusega ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on E.L F. esindaja avaldus ja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 2-07-24266. Hageja jääb oma täiendavates seisukohtades (tl 29, 31, 41) nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning palub menetluskulud ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 4 alusel täitekulud jätta sissenõudja (kostja) kanda, kuna kostja ei ole iseseisvalt täitemenetlust lõpetanud. E.L (kostja) hagi ei tunnistanud ja ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt on hageja täitnud kõik kohtuotsusest tulenevad nõuded, kuid nõustus otstarbekuse kaalutlustel täitemenetluse lõpetamisega. Kostja palus täiendavalt (tl 34) lõpetada hagimenetlus ning rahuldada hageja nõue, kuid taotles menetluskulude jätmist hageja kanda, kuna hageja ei ole enne kohtu poole pöördumist andnud kostjale võimalust täitemenetlust iseseisvalt lõpetada. 14.01.2019. toimunud kohtuistungil otsustasid pooled sõlmida kokkuleppe, mille järgi esitab kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning tasub täitemenetluse kulud. Hageja hüvitab seejärel kostjale poole täitemenetluse kuludest, millest on maha arvatud 1⁄4 hageja poolt tasutud riigilõivust. Pooled taotlesid seoses kompromissi kinnitamisega kohtu poolt menetluse lõpetamist.
TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Käesolevas asjas on pooled kompromissi tingimused avaldanud kohtuistungil ning need on kantud kohtuistungi protokolli. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-10301 esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuse. Kohus jätab vastavalt poolte kokkuleppele kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, vastavalt TsMS § 150 lõikele 4 üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riiigilõiv tasuti. Riigolõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Hageja on taotlenud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist. Hagi esitamisel on tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel hageja taotlusel tagastatava riigilõivu M. Q.I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses TsMS § 661 lg 4 järgi lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Määruse peale ei saa seega esitada määruskaebust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.