Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-18445 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Kindlaks määrata ja välja mõista Osaühingu Hexanor (pankrotis, registrikood 11156277) pankrotihaldurilt Martin Krupilt (Krupp, isikukood 37011102745) AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks menetluskulud (riigilõiv) 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. 1 (5)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 08.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Hexanor (pankrotis, kostja) vastu täiteasjas nr 031/2016/3148 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Ühtlasi esitas hageja koos hagiga hagi tagamise avalduse. Kohus rahuldas 09.12.2016 hagi tagamise avalduse. Kohus võttis 13.12.2016 hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 30.01.2017. Hageja esitas 05.07.2017 taotluse menetluse peatamiseks. Kostja esitas 27.07.2017 seisukoha hageja menetluse peatamise taotlusele. Hageja avaldas 16.05.2018 menetlusdokumendis, et loobub menetluse peatamise taotlusest. Kohus määras 12.12.2018 määrusega asja menetlemise kirjalikus menetluses, tähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja ning asendas kostja pankrotihalduriga.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 27.10.2005 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2005026806 summas 34 000 000 krooni, intressiga AS-i SEB Pank Eesti krooni laenude baasintress + 1,6% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 27.10.2010. 05.11.2008 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2008029346 summas 2 588 420 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 2,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 05.11.2015. Nõuetekohaselt kostja intresse ei tasunud ja laene ei tagastanud, mistõttu edastas hageja 13.08.2009 kostjale teate laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta alates 18.08.2009. 11.07.2016 seisuga on laenulepingust nr 2005026806 tulenev võlgnevus kokku 2 845 485,97 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 1 894 237,61 eurot, intressivõlgnevus 44 595,95 eurot ja viivisvõlgnevus 906 652,41 eurot. Võlgnevusele lisandub vastavalt laenulepingu tingimustele viivis. 11.07.2016 seisuga on laenulepingust nr 2008029346 tulenev võlgnevus kokku 34 883 095,21 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 2 561 695,82 eurot, intressivõlgnevus 44 558,97 eurot ja viivisvõlgnevus 32 276 840,42 eurot. Võlgnevusele lisandub vastavalt laenulepingu tingimustele viivis. 16.11.2016 edastas hageja kostjale avalduse tasaarvestuse kohta, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 28.10.2016 määrusest tuleneva võlgnevuse kostja võlgnevusega, mis tuleneb laenulepingust nr 2005026806 hageja ees. Kostja on avalduse kätte saanud samal kuupäeval. Sellega täideti ja lõppes Harju Maakohtu 28.10.2016 määrusest tulenev kohustus tasuda kostja menetluskulud ning sundtäitmine on seega lubamatu. 29.11.2016 edastas kohtutäitur Katrin Vellet hagejale täitmisteate täiteasjas nr 031/2016/3148, mille kohaselt on hageja suhtes sissenõudja (kostja) avalduse ja Harju Maakohtu 28.10.2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-12842 algatatud täitemenetlus. Vastavalt täitmisteatele on nõude sisuks võlgnevus summas 2301,01 eurot ning võlgnetava summa suurus vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega kokku 2850,57 eurot. Tsiviilasjas nr 2-16-11056 on poolte vahel vaidlus eelkõige hageja laenulepingutest tulenevate nõuete aegumise üle. Kui tsiviilasjas nr 2-16-11056 hagi rahuldatakse on selge, et hagejal on nõue, mis ei ole aegunud ja seetõttu oli põhjendatud ka tasaarvestus ning kostja poolt algatatud sundtäitmine lubamatu ja käesoleva hagi tuleb rahuldada. 16.05.2018 tegi Riigikohus lõpliku lahendi tsiviilasjas nr 2-16-11056, mille kohaselt hageja nõue ei ole aegunud ning rahuldas nõude võla väljamõistmiseks osaliselt summas 6 099 095,35 eurot. 2 (5)
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja hagi õigeks ei võta ja peab seda põhjendamatuks. Kostja põhiline vastuväide hagile seisneb selles, et hageja laenulepingutest tulenev ja tasaarvestatud nõue kostja vastu on aegunud. Aegunud hageja nõudega ei saa kostja nõuet tasaarvestada, millele kostja esindaja viitas ka oma 16.11.2016 elektronkirjas. Hagejal on õigus nõuda kinnisasjade müüki täitemenetluses. Käesoleval juhul on aktiivnõue aegunud 18.08.2012 ning kostjal tekkis nõudeõigus hageja vastu alles 15.11.2016, mil jõustus kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-12842. Seega ei saanud hagejal tekkida õigust tasaarvestust teostada enne aktiivnõude aegumist, sest aktiivnõue oli aegunud varem. Hageja laenulepingutest tulenev nõue aegus 18.08.2012. Hageja on ekslikult leidnud, et laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole veel aegunud seoses poolelioleva täitemenetlusega. Selline seisukoht on otseses vastuolus nii seaduses sätestatuga kui ka riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole hageja laenulepingust tulenevat nõuet tunnustanud ja aegumine ei ole katkenud. Hageja on viidanud 16.11.2016 tasaarvestusavalduses, et tasaarvestab laenulepingust 2005026806 tuleneva nõude. Kostja hinnangul on hageja laenulepingutest tulenevad nõuded aegunud ja aegunud nõuet ei saa tasaarvestada. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Hageja taotluse lahendamine
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Hageja esitas 05.07.2017 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-11056 tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja põhjendab, et kui tsiviilasjas nr 2-16-11056 hagi rahuldatakse on selge, et hagejal on nõue, mis ei ole aegunud ja seetõttu oli põhjendatud ka tasaarvestus ning kostja poolt algatatud sundtäitmine lubamatu ja käesoleva hagi tuleb rahuldada. Kostja vaidleb menetluse peatamisele vastu. Hageja avaldas 16.05.2018 soovi loobuda menetluse peatamise taotlusest. Kohus leiab, et ei esine TsMS §-s 356 lg 1 sätestatud alust menetluse peatamiseks, sest kohtule avaldatu kohaselt on teises tsiviilasjas nr 2-16-11056 menetlus lõppenud. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-11056 tehtava lahendi jõustumiseni. Asjas tuvastatud asjaolud
5.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - 27.10.2005 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2005026806 summas 34 000 000 krooni (s.o 2 172 996 eurot ja 5 senti), intressiga AS-i SEB Pank Eesti krooni laenude baasintress + 1,6% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 27.10.2010; - 05.11.2008 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2008029346 summas 2 588 420 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 2,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 05.11.2015; - Kostja ei tasunud nõuetekohaselt intresse ja laene ei tagastanud, mistõttu edastas hageja 13.08.2009 kostjale teate laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta alates 18.08.2009; - 16.11.2016 edastas hageja kostjale avalduse tasaarvestuse kohta, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 28.10.2016 määrusest tuleneva võlgnevuse kostja võlgnevusega, mis tuleneb laenulepingust nr 2005026806 hageja ees. Kostja on avalduse kätte saanud samal kuupäeval; - 29.11.2016 edastas kohtutäitur Katrin Vellet hagejale täitmisteate täiteasjas nr 031/2016/3148, mille kohaselt on hageja suhtes sissenõudja (kostja) avalduse ja Harju Maakohtu 28.10.2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-12842 algatatud täitemenetlus. Vastavalt täitmisteatele on nõude sisuks võlgnevus summas 2301,01 eurot ning võlgnetava 3 (5)
summa suurus vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega kokku 2850,57 eurot. Käesolevas asjas vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas hageja laenulepingutest tulenevad nõuded on aegunud. Kohus kontrollib alljärgnevalt aegumise küsimust ja lahendab seejärel hageja nõude. Juhul kui hageja laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole aegunud, siis sai hageja 16.11.2016 tasaarvestada kostja nõude (koos täitekuludega kokku 2850,57 eurot) ja sundtäitmine vaidlusaluses täitemenetluses täiteasjas nr 031/2016/3148 on lubamatu. Hageja nõuete lahendamine
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja on kohtule avaldanud, et tsiviilasjas nr 2-16-11056 on poolte vahel vaidlus eelkõige hageja laenulepingutest tulenevate nõuete aegumise üle. Kui tsiviilasjas nr 2-16-11056 hagi rahuldatakse on selge, et hagejal on nõue, mis ei ole aegunud ja seetõttu oli põhjendatud ka tasaarvestus ning kostja poolt algatatud sundtäitmine lubamatu ja käesoleva hagi tuleb rahuldada. Hageja avaldas, et 16.05.2018 tegi Riigikohus lõpliku lahendi tsiviilasjas nr 2-16-11056, mille kohaselt hageja nõue ei ole aegunud ning rahuldas nõude võla väljamõistmiseks osaliselt summas 6 099 095,35 eurot. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kostja ei ole hageja eespool avaldatule vastu vaielnud. Hageja avaldatust nähtub, et hageja laenulepingutest tulenevad nõuded on 16.05.2018 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-11056 tunnustatud. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 157 lg 1). Seejuures hageja poolt hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-16-11056 aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 1). Hageja tugineb Riigikohtu 16.05.2018 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-11056, mille p-dest 1.1 ja 24 nähtub, et pooled sõlmisid 27.10.2005 laenulepingu nr 2005026806 ja 05.11.2008 uue laenulepingu nr 2008029346 ning Riigikohtu kolleegium nõustub kohtutega, et hageja laenulepingutejärgsed nõuded ei ole aegunud (kohtuotsuse p-d 1.1 ja 24). Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja aegumisega seonduvad vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Hageja laenulepingutest nr 2005026806 ja nr 2008029346 tulenevad nõuded ei olnud aegunud hageja 16.11.2016 tasaarvestuse tegemisel.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 2 kohaselt tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. 4 (5)
Poolte vahel puudub vaidlus, et 16.11.2016 edastas hageja kostjale avalduse tasaarvestuse kohta, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 28.10.2016 määrusest (täitedokument vaidlusaluses täiteasjas nr 031/2016/3148) tuleneva võlgnevuse kostja võlgnevusega, mis tuleneb laenulepingust nr 2005026806 hageja ees. Kostja on avalduse kätte saanud samal kuupäeval. Kohus eelnevalt leidis, et põhjendatud ei ole kostja aegumisega seonduvad vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Hageja laenulepingutest nr 2005026806 ja nr 2008029346 tulenevad nõuded ei olnud aegunud hageja 16.11.2016 tasaarvestuse tegemisel. Kohus tuvastab kohtuasjas esitatud materjalide põhjal, et sissenõudja (kostja) nõue on tasaarvestatud täiteasjas nr 031/2016/3148. Kohus rahuldab hageja hagi ja tunnistab lubamatuks sundtäitmise Harju Maakohtu 28.10.2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-12842 täiteasjas nr 031/2016/3148.
8.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas 09.12.2016 hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetluse. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine) ei ole vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks, sest käesolev kohtuotsus on aluseks täitemenetluse lõpetamisele. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seega tegi kohus otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele 12.12.2018 kohtumäärusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 04.01.2019 ja tähtaja kuni 08.01.2019 esitada vastaspoole menetluskulude kohta seisukoht. Pooled kohtule menetluskulude nimekirju ei esitanud. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 1 järgi tsiviilasja materjalide alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu lepingulise esindaja kulude kandmist hageja poolt. Hagejat esindas kohtumenetluses hageja töötaja. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks asjas tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruse 350 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Tulenevalt PankrS § 541 lõikest 1 ei ole menetluskulude hüvitamise nõude osas kohustatud isikuks pankrotihaldur, vaid pankrotivõlgnik Osaühingu Hexanor (pankrotis). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.