Q OÜ hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Q OÜ (registrikood XXXXXXXX; asukoht XXX), volitatud esindaja vandeadvokaat PirkkaMarja Põldvere Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXXX; elukoht XXX), volitatud esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja vandeadvokaat Kärt Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
8. jaanuar 2019
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja YY ja volitatud esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Kostja XX ja tema volitatud esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja vandeadvokaat Kärt Saar
Menetlustaotlus
Q OÜ ja XX kompromissi kinnitamise taotlus
RESOLUTSIOON:
1.Kinnitada Q OÜ ja XX kompromiss tsiviilasjas nr 2-17-8226 järgmistel tingimustel:
XX kohustub tasuta üle andma YY-le talle kuuluva Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 500 eurot.
1.2.XX annab p-s 1.1 nimetatud osa üle YY-le ning YY võtab osa vastu.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-8226 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2-17-8226
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tagastada Q OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool (500 eurot) ja kanda see Q OÜ pangakontole nr EE512200221065934495 (Swedbank).
5.Tagastada Q OÜ-le menetluskulude katteks antud tagatis 9618 eurot ja kanda see Q OÜ pangakontole nr EE512200221065934495 (Swedbank). Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q OÜ (hageja, osaühing) esitas 25. mail 2017 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 24 682 eurot 54 senti ja viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub kostjale hageja 20%-line osalus ning kostja oli hageja juhatuse liige. Juhatuse liikmena tekitas kostja hagejale kahju 21 518 eurot 50 senti, kui sulges 22. märtsil 2017 hageja krediitkaardi ning hageja teiste juhatuse liimete juurdepääsu erinevatele veebiplatvormidele. Lisaks kandis hageja kohtueelses menetluses õigusabi saamiseks kulusid 1540 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Harju Maakohus jättis 22. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 8245 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) ning kohustas hagejat tasuma menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
2-17-8226
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2019. a kohtuistungil leppisid pooled kokku, et lahendavad kohtuvaidluse kokkuleppel järgmisel tingimustel. Kostja kohustub YY-le tasuta üle andma talle kuuluva Q OÜ osa nimiväärtusega 500 eurot. Kostja annab nimetatud osa üle YY-le ning YY võtab osa vastu. Pooled kinnitavad, et nimetatud kohustuse täitmise järel ei ole neil praegusest tsiviilasjast tulenevalt teineteise vastu rohkem nõudeid. Samuti leppisid pooled kokku, et kohtuasja menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled soovisid lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Hageja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (500 eurot), samuti Harju Maakohtu 4. septembri 2017 kohtumääruse alusel tasutud tagatise (7200 eurot) ja Tallinna Ringkonnakohtu
17.septembri 2018 kohtumäärusel alusel tasutud tagatise (2418 eurot).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
7.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
8.Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas kostja on rikkunud juhatuse liikmena oma kohustusi ning peab hüvitama hagejale sellega tekitatud kahju. Kolleegium arvestab kompromissi kinnitades lisaks seda, et osaühingu asutasid 2017. aasta jaanuaris kostja ja YY (teine osanik ja juhatuse liige), kostjale kuulub osaühingu osakapitalist 20% ja teisele osanikule 80% ning mõlemad olid ka osaühingu juhatuse liikmed, kelle vahel tekkisid 22. märtsil 2017 tõsised erimeelsused, mida ei ole suudetud tänaseni lahendada. Osaluse tasuta üleandmine enamusosanikule aitab saavutada kostja ja hageja praeguse juhatuse liikme vahel võimalikult väikeste kuludega õigusrahu, sh hoiab tulevikus ära nende kui konflikti sattunud osanike vahelised vaidlused ning võimaldab osaühingul jätkusuutlikuna edasi toimida. Seda arvestades on vaidluse lahendamine kompromissilepingus märgitud tingimustel kohtu hinnangul mõistlik.
9.Asjas ei esine ringkonnakohtu hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kompromisslepingu allkirjastas kostja isiklikult ja hageja nimel tema seaduslik esindaja, kes
2-17-8226 ühtlasi allkirjastas lepingu isiklikult, võttes osa omandi vastu. Kostja kinnitas kohtuistungil, et kuigi osa kuulub abikaasade ühisvara hulka, annab kostja abikaasa oma nõusoleku hiljem. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi.
10.Kuna hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (500 eurot), tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada.
11.Lisaks tuleb hagejale tagastada ka menetluskulude tagatis. Hageja andis Harju Maakohtu
4.septembri 2017. a kohtumääruse alusel tagatiseks kokku 7200 eurot (5. septembril 2017 1000 eurot, 2. oktoobril 2017 1000 eurot, 1. novembril 2017 1000 eurot, 4. detsembril 2017 1000 eurot, 3. jaanuaril 2018 1000 eurot, 5. veebruaril 2018 1000 eurot ja 4. märtsil 2018 1200 eurot) ning Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2018 kohtumäärusel alusel
20.septembril 2018 2418 eurot. Tagatis tuleb TsMS § 195 lg 1 järgi poolte kokkuleppel hagejale tagastada.
12.Pooled leppisid kokku, et kannavad tsiviilasja menetlemisega seotud menetluskulud ise ning lühendavad TsMS § 661 lg 4 järgi määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.