lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-3833/15

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-3833/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2019, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-3833

Tsiviilasi

G Ki, T Gi ja M S avaldus Tallinn, xxx korteriühistu 28.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja I: G K (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja II: T G (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja III: M S (isikukood xxx, elukoht xxx) Lepinguline esindaja Ivar Stukolkin (e-post [email protected]) Puudutatud isik: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx, e-post xxx)

Resolutsioon

1.G Ki, T Gi ja M S avaldus Tallinn, xxx korteriühistu vastu 28.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldada.
2.Tuvastada Tallinn, xxx korteriühistu 28.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus.
3.Jätta rahuldamata G Ki, T Gi ja M S alternatiivne nõue Tallinn, xxx korteriühistu vastu 28.06.2016 üldkoosoleku otsuste p 4.1 ja 4.2 kehtetuks tunnistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja 1. Jätta menetluskulud Tallinn, xxx korteriühistu kanda. suuruse kindlaksmääramine

2.Välja mõista Tallinn, xxx korteriühistult G Ki, T Gi ja M S kasuks menetluskulud 873,50 eurot (kaheksasada seitsekümmend kolm eurot ja 50 senti), sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 823,50 eurot.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

1 (5)

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates

Avaldajate nõue ja asjaolud

1.Avaldajad paluvad KÜ xxx (edaspidi ka kostja) 28.06.2016 üldkoosoleku protokollis märgitud kõigi otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist.
2.28.06.2016 üldkoosoleku protokollis on toodud järgmised otsused: p 4.1. üldkoosoleku volituse andmine juhatajale L T 1) valida firma maja renoveerimise projekti koostamiseks, projekteerimistingimuste kättesaamiseks, ehituslubade avalduse esitamiseks, projekti allakirjutamiseks; 2) valida firma maja renoveerimise tööde teostamiseks; 3) laenulepingu sõlmimine xxx (edaspidi pank) maja renoveerimiseks, laenusumma kuni 33 000 eurot, tähtaeg kuni 20 a.; 4) maja kindlustuse variantide üle vaatamine, parema variandi valimine ja kindlustuslepingu sõlmimine. Punktis 4.2. otsustas koosolek: 1) teostada korterelamu säilitamiseks ja kaasajastamiseks järgmised vajalikud renoveerimistööd: fassaadi soojustamine, vana betoonist aknalaudade demontaaž, uute aknaplekkide paigaldus, esiukse paigaldus, el.lukkude paigaldus, fuajee katuse remont ja põranda plaatimine, vent. uute mütside paigaldus ja isoleerimine, vana linoleumi eemaldamine ja uue linoleumi paigaldus, ehitusprojekti koostamine ja kooskõlastamine, 2) taotleda pangast laenu maksimaalselt 433 000 eurot, tagastamise tähtajaga kuni 20 aastat nimetatud renoveerimistööde (sh kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks ning volitada sõlmima pangaga vastavad laenu- ja tagatislepingud, 3) kinnitada uueks remonditasu suuruseks 0,84 eurot /m2 kohta, mille arvelt toimub laenumaksete tasumine pangale, 4) laenu tagatiseks sõlmida varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriühistu liikmete vastu, 5) vajadusel taotleda võetava laenu tagatiseks xxx (edaspidi xxx) laenukäendust maksimaalses ulatuses. Laenukäenduse eest tasumine toimub vastavalt xxx poolt esitatud arvetele, 6) kinnitada korteriühistu osakapitali suuruseks 1 euro/m2 kohta, 7) jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele, 8) vajadusel volitada juhatust esitama kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt ja ehitusteatis ehitustööde teostamiseks. Samuti korraldama ehitusetevõtete vahel remonditööde läbiviimiseks hankeid, et valida korteriühistu jaoks parim pakkumine ning sõlmima vastav(ad) töövõtulepingu(ud), 9) volitada juhatust sõlmima panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu kaasomandi kindlustus laenulepingu toodud tingimustel, 10) laenumaksete võlgnevuse tekkimisel kohustub korteriühistu panga esimesel nõudmisel sõlmima inkassoteenuseid osutava firmaga korteriomanike viivisvõlgnevuste menetlemise käsunduslepingu, 11) koosolekul vastu võetud otsused teha teatvaks kõikidele korteriühistu liikmetele (kirjeldada kuidas).
3.Peale kostja juhatuse esimehe L T surma, jõudis 2018. aasta jaanuari alguses kostja liikmeteni 28.06.2016 üldkoosoleku protokolli koopia, millele on alla kirjutanud juhatuse liige L T kui koosoleku juhataja ja D M kui protokolli koostaja. Avaldajad on kindlad selles, 2 (5)

et tegelikult sellist üldkoosolekut läbiviidud ei ole ja protokollis toodud otsuseid samuti vastuvõetud ei ole.

4.Vaidlustatavale protokollile lisatud registreerimislehtedelt korteriühistu üldkoosolekul osalejate kohta on näha, et korteriühistu 185 liikmest on vaid 95 registreeritud isikute allkirjad, millest 103 korteriomaniku M allkiri ei saa olla tema oma, kuna korteriomanik on 9.08.2013 surnud ning kedagi ei ole pärijaks määratud; samuti ei ole avaldajad protokollile alla kirjutanud. Suur osa korteriühistu liikmetest, kelle allkirjad on registreerimislehtedel selgitavad, et liikmete käest saadi allkirjad registreerimislehele mitte üldkoosolekul, vaid juhuslikel kokkusaamistel endise KÜ juhatuse esimehega või protokolli koostajaga või elamu valvelauas, kusjuures osa liikmetest eitavad registreerimislehel oma nime järel oleva allkirja neile kuulumist. Puudutatud isiku vastuväited
5.Puudutatud isiku vastuse kohaselt valiti 2017. aastal peale juhatuse liikme L T surma puudutatud isikule uus juhatus, kuid juhatuse tööd puudutav dokumentatsioon jäi üle andmata. Seega uuel juhatusel puudus üldkoosoleku protokoll. Vaieldav üldkoosoleku protokoll jõudis uue juhatuseni 2018. aasta alguses. Uus juhatus on seisukohal, et vaidlustatud üldkoosoleku protokolli on koostanud L T koos haldusfirmaga korteriühistu liikmete üldkoosolekut pidamata. Kohtumääruse põhjendused
6.Vaidlust ei ole, et avaldajad on korteriomandite omanikud ja korteriühistu liikmed, 28.06.2016 üldkoosolekut ei toimunud ja avaldajad ei ole üldkoosoleku osalejate registreerimislehele alla kirjutanud.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega menetleb kohus tsiviilasja TsMS § 475 lg 1 p 13 ja 613-618 tulenevalt hagita menetluses 28.06.2016 korteriühistu seaduse (KÜS) kehtinud redaktsiooni alusel. KÜS § 1 lg 1 järgi sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid.
8.MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
9.MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Tulenevalt MTÜS § 20 lg 5 peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Vastavalt MTÜS § 20 lg 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu 3 (5)

xxx põhikirja p 6.2 kohaselt on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtmisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud mittetulundusühingute seaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõudmise päevast arvates.

10.Puudutatud isik võtab omaks, et vaieldav üldkoosoleku protokoll on koostatud L T poolt korteriühistu üldkoosolekut pidamata. Avaldusele lisatud seletustega on tõendatud, et 28.06.2016 üldkoosolekul osalejate registreerimislehel on 49 liikme allkirjad kirjutatud juhatuse liikme L T palvel üldkoosolekul osalemata (tlk 6-35). Allkirjad anti kas juhuslikel kokkusaamistel endise KÜ juhatuse esimehega või protokolli koostajaga või elamu valvelauas. Allkiri anti kas linoleumi, välisukse ja/või postkasti vahetamiseks või ei teata üldse, millele alla kirjutati. Osa liikmetest ei võta registreerimislehel tema nime järele kirjutatud allkirja omaks. Seega ei ole puudutatud isiku juhatus 28.06.2016 üldkoosolekut kokku kutsunud, mistõttu on üldkoosoleku protokollis nimetatud otsused koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude, siis tuleb kohtule teisena alternatiivselt esitatud nõue jätta rahuldamata. TsMS § 475 lg 1 p 13 ja 613-618 tulenevalt lahendab kohus asja määrusega. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik rikkus avaldajate õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldajate kasuks.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
14.Avaldajate menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 823,50 eurot, kokku 873,50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulu. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ühe töötunni maksumuseks on 110 eurot. Kohus peab asja keerukust arvestades avaldajate menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning on seisukohal, et need on esitatud vastaspoolelt väljamõistmiseks mõistlikus suuruses.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

4 (5)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldajad esitasid vastava avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium