Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2019, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-16907
Tsiviilasi
M. K. avaldus täiteasjas nr 119/2010/656 täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, e-post m. @hotmail.com.
M. K. esitas Tartu Maakohtule avalduse, mille kohaselt palub avaldaja lugeda aegunuks tema vastu esitatud võlanõue täiteasjas nr 119/2010/656. Täitemenetluse elektroonilisest toimikust nähtub, et täitemenetlus täiteasjas nr 119/2010/656 toimub 09.03.2010 kohtulahendi nr 2-10-4602 alusel. Tegemist on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumäärusega. Täitmisele kuulub võlanõue, kohtutäituri tasu ja menetluse algatamise tasu. Avaldusest nähtuvalt soovib avaldaja, et täitemenetlus täiteasjas nr 119/2010/656 lõpetatakse aegumise tõttu. Täitemenetluse lõpetab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt kohtutäitur otsusega, mitte kohus. Avaldajal tuleb seega esmalt taotleda täitemenetluse lõpetamist kohtutäiturilt. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja seda oleks teinud. Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, võib võlgnik TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäiturile selle peale kaebuse. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Kuna avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist kohtutäiturile vastava kaebuse esitanud, tuleb avaldus jätta kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.
Kuivõrd avaldaja soovib täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu, selgitab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab üldjuhul tugineda, esitades TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19). Samas nähtub kohtule teadaolevatest andmetest, et täitemenetluses nr 119/2010/656 täitmisele kuuluvad nõuded ei ole tõenäoliselt aegunud. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus tsiviilasjas täitedokument ning sama lõike punkti 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 I lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 17. oktoobri 2013 otsuse nr 3-2-1-116-13 punktis 13 olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Sama seisukohta jagas Riigikohus ka 16. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-141-13 punktis 22. Eelnev tähendab, et nõuded saavad aeguda kõige varem 1. märtsil 2021. Seega, tuginedes avaldaja esitatud asjaoludele ja täitetoimiku andmetele, ei ole avaldaja vastu esitatud nõue täitemenetluses aegunud ning avaldajal ei oleks hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb avaldus jätta menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.