Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Tsiviilasi
Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) vastu vara jaotusplaani koostamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Polaris Invest (registrikood 10640769), lepingulised esindajad Mirjam-Mari Marastu ja Carmen Tars Kostja Osaühing Saarest Arenduse (likvideerimisel, registrikood 11237567), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) taotlus võtta tõendina vastu Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7902.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsus, milles maakohus hagi rahuldas ja kohustas Osaühingut Saarest Arenduse (likvideerimisel) koostama Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) vara jaotusplaani, samuti maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas, milles maakohus jättis Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) 17. mai 2018 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata, on otsus jõustunud.
3.Jätta Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) vastu vara jaotusplaani koostamiseks läbi vaatamata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Osaühingu Polaris Invest kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK
1.Osaühing Polaris Invest (hageja) esitas 27. juunil 2017 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel, kostja) vastu vara jaotusplaani koostamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik ja talle kuulub osa nimiväärtusega 4 000 krooni. Tsiviilasjas nr 2-16-1367 määrati kostjale likvideerija ning 7. novembril 2016 avaldati likvideerimisteade. Seega oli nõuete esitamise tähtaeg kostja likvideerimismenetluses 7. märts 2017. Hageja esitas 6. märtsil 2017 kostja likvideerimismenetluses kolm nõuet ning nõude esitas ka SeaMaker OÜ. Likvideerija vaidles nimetatud nõuetele vastu. Likvideerija koostas kostja lõppbilansi seisuga 25. aprill 2017 ning esitas selle osanikele tutvumiseks
27.aprillist 2017. Vara jaotusplaani likvideerija ei koostanud. Eeldusel, et tsiviilasjas nr 2-177902 rahuldatakse hagi kostja juhatuse liikme vastu kahju 428 208,05 euro hüvitamiseks, on hagejal õigus saadud varalistest vahenditest likvideerimishüvitisele 1/10 nimetatud summast, s.o 42 820,81 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. Antud juhul puuduvad nii vara kui ka asjakohased nõuded. Käesolev menetlus pole kohane menetlusviis võlaõiguslike nõuete selgeks vaidlemiseks. Hageja poolt viidatud ebatäpsus nõuete esitamise tähtaja osas ei oma mingeid tagajärgi, kuna likvideerija koostas kostja lõppbilansi seisuga 25. aprill 2017, arvestades kõigi selle kuupäevani esitatud nõuetega. Väite esitamine nõude kohta ei tähenda nõude olemasolu. Hageja ei ole esitanud võlaõiguslikku hagi kostja vastu. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 215 lg-te 1 ja 4 koosmõjust on hagejal kohtusse pöördumise õigus kahe asjaolu üheaegsel esinemisel. Esiteks peab olema koostatud jaotusplaan ja teiseks, likvideerija peab selle tegemisel rikkuma seaduse või põhikirja nõudeid. Kuna hagis ei viidata jaotusplaani olemasolule, samuti ei tooda seal välja ühtegi seaduse ega põhikirja rikkumist, siis puudub hagejal subjektiivne õigus kohtusse pöörduda. Hageja nõue oli 50 eurot, mis deponeeriti tema kasuks, ja muid nõudeid pole.
3.Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning kohustas kostjat koostama vara jaotusplaani. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus lähtus ÄS §-st 213 ja leidis, et kostja likvideerimismenetluses oli võlausaldajatel nõuete esitamise viimaseks tähtpäevaks 7. märts 2017, kuna likvideerimismenetluse teade avaldati 7. novembril 2016. Hageja esitas nõude 6. märtsil 2017 ning samuti esitas nõude SeaMaker OÜ. Nimetatud nõuetest arvestas likvideerija üksnes nõudega summas 50 eurot. Maakohus tugines ÄS § 215 lg-tele 1 ja 3 ning asus seisukohale, et kostja likvideerija on kohustatud koostama äriühingu vara jaotusplaani ka olukorras, kui äriühingule väidetavalt vara ei kuulu. ÄS § 215 lg 3 näol on tegemist imperatiivse sättega ning vara jaotusplaan tuleb 2 (6)
koostada ka juhul, kui äriühingule vara ei kuulu. Nimetatud säte on vähemusosanikke kaitsev säte. Kostja seisukoht, et tal puudub vara, on ennatlik, kuivõrd maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-7902, milles hageja esitas nõude TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Seega võib kostjale hagi täielikul või osalisel rahuldamisel kuuluda vara, mida osanike vahel jagada. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 11 t ja 42 min ulatuses, s.o rahaliselt 1 170 eurot. Samuti kuulub hagejale hüvitamisele hagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1 470 eurot (= 1 170 + 300).
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks näeb ÄS § 215 lg 1 ette üksnes järelejäänud vara osas jaotusplaani koostamise, välistades selle koostamise, kui vara puudub. Maakohus seevastu leidis, et vara jaotusplaan tuleb koostada vaatamata sellele, kas äriühingul vara on. Järelejäänud või jaotamisele kuuluva vara olemasolu pole maakohus tuvastanud. Hageja pole järelejäänud vara välistavat lõppbilansi vaidlustanud, vaatamata sellele, et ÄS § 215 lg 4 andis selleks võimaluse. Teiseks ei ole vaidlustatud otsus täidetav. Otsusest jääb arusaamatuks, millist varajaotusplaani peab kostja likvideerija esindusel koostama ning milliseid sooritusi temalt nõutakse. Maakohus ei tuvastanud järelejäänud vara olemasolu, mistõttu jääb selgusetuks, milline saab olla jaotusplaan olematu vara osas. Kolmandaks puudub vaidlustatud otsuses tõendite ja kostja vastuväidete analüüs. Maakohus jättis hindamata tõendid, sh selle, et kehtib lõppbilanss, mis välistab järelejäänud ja jaotamisele kuuluva vara olemasolu. Samuti jättis kohus kajastamata ja hindamata likvideerija 30. mai 2017 aruande, millest nähtub, et hageja nõue on arvesse võetud ja raha deponeeritud tema kasuks, ning analüüsimata 8. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse, mis kinnitas bilansi ja majandusaasta aruande. Neist dokumentidest tuleneb jaotatava vara puudumine. Maakohus ei hinnanud ka likvideerimisaruannet. Likvideerimismenetluses on esitatud vaid hageja 50 euro suurune nõue, mis on hageja kasuks deponeeritud Neljandaks ei anna seadus hagejale subjektiivset õigust nõuda varajaotusplaani koostamist. Puuduvad ÄS § 215 lg-te 1 ja 4 eeldused varajaotusplaani koostamiseks. Viiendaks jättis maakohus tähelepanuta kostja vastuväited hageja menetluskulu nimekirjale. Hagejal puudusid menetluskulu nimekirjas viited arvetele ja kusagilt ei nähtu kulu kandmist.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
6.Ringkonnakohus teatas 6. detsembri 2018 määrusega pooltele kavandatavast hagi läbivaatamata jätmisest ning andis hagejale võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks (tl 188 ja pöördel). Dokumentaalseks tõendiks on Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 otsus 3 (6)
tsiviilasjas nr 2-17-7902, millega kostja soovib tõendada oma väidet, et jaotamisele kuuluva vara tekkimine on ebatõenäoline, kuna hageja kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu. Hageja ei ole taotluse osas seisukohta esitanud.
9.Kolleegium leiab, et kostja 17. detsembri 2018 dokumentaalse tõendi vastuvõtmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on dokumentaalse tõendina hinnatav ka jõustumata lahend, arvestades küll seda, et jõustumata lahendi alusel ei saa hinnata selle sisu, st kas sellega on mingi asjaolu tuvastatud või mitte. Samuti on täidetud tõendi esitamise n-ö formaalne eeldus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel, sest tõend tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ja ka pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Esmalt märgib kolleegium, et tõendada ei ole vaja asjaolu, mis ei ole vaidlusalune. Hageja on
19.detsembri 2018 menetlusdokumendis võtnud omaks, et sellise kohtuotsuse on Harju Maakohus 17. detsembril 2018 teinud. Lisaks sellele pole käesolevas menetlusetapis tõendi vastuvõtmine põhjendatud, sest ringkonnakohus jätab määrusega hagi läbi vaatamata. Selle menetlustoimingu raames ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi õiguslikust perspektiivikusest. Kuna vastavat kohtuotsust kui tõendit ei tule hinnata, siis ei tule seda ka asja materjalide juurde võtta. Dokument on esitatud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.
10.Hagis esitatud asjaolude kohaselt on hageja kostja osanik, kellele kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 4 000 krooni. Kostja on likvideerimisel ja likvideerija on koostanud kostja lõppbilansi seisuga 25. aprill 2017. Hageja nõuab kostja vara jaotusplaani koostamist. Hageja nõude aluseks saab olla ÄS § 215 lg 1, mille kohaselt pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. Sama sätte lõike 4 kohaselt, kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või osanike koosoleku otsuseid, võib kohus osanike, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, hagi alusel otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul, alates bilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamise ajast. Kostjaks on osaühing. Praegusel juhul nõuab hageja kostja osanikuna vara jaotusplaani koostamist ning leiab, et tegemist on kohustusliku likvideerimisetapiga ja vara jaotusplaan tuleb koostada ka juhul, kui äriühingule väidetavalt vara ei kuulu. Ka oma täiendavas 19. detsembril 2018 esitatud seisukohas tugineb hageja sellele, et hageja subjektiivset õigust on rikutud, sest likvideerija otsustas vara jaotusplaani jätta koostamata enne, kui on teada, kas kostjale vara tekib. Harju Maakohus menetles nõuet, milles hageja nõudis kolmandatelt isikutelt kahju hüvitamist kostjale (tsiviilasi nr 2-17-7902). Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 otsus, millega jäeti hagi rahuldamata, ei ole jõustunud.
11.Kolleegium leiab, et hageja õiguste rikkumine on kirjeldatud asjaoludel võimatu.
12.TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi 4 (6)
õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et seadus ei sätesta võimalust nõuda jaotusplaani koostamist, seda ennekõike veel olukorras, kus likvideerimisel äriühingul järelejäänud vara puudub. Esmalt, vara jaotusplaani koostamise eelduseks on, et likvideerimisel jääb järele vara ning jaotusplaan koostatakse järelejäänud vara suhtes. Praeguses asjas on likvideerija koostanud lõppbilansi, mis välistas järelejäänud vara olemasolu. Lõppbilanssi vaidlustatud ei ole. Teiseks, selleks, et tekiks ÄS § 215 lg 4 alusel nõudeõigus, peab olema koostatud jaotusplaan, mille koostamisel ei ole likvideerija järginud seaduse või põhikirja nõudeid või osanike otsuseid. Seega annab nimetatud säte osanikule õiguse nõuda uue vara jaotusplaani koostamist. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Kolmandaks, kolleegiumi hinnangul puudub hagejal hagis kirjeldatud asjaoludel n-ö hagemisõigus, ehk õiguskaitsevajadus. Olukorras, kus äriühingu likvideerimisel järelejäänud vara puudub ning hageja likvideerimismenetluses esitatud nõue 50 eurot on hagejale tasutud, ei saa hagejal olla ei osaniku ega võlausaldajana õiguslikku huvi nõuda jaotusplaani koostamist. ÄS § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega, kui allesjäänud vara, mida jagada, ei ole, siis puudub vajadus ka jaotusplaani järele. Hagejal ei saa olla õigustatud huvi selleks, et likvideerija koostaks jaotusplaani, milles järelejäänud vara kajastatakse suurusega 0 eurot.
14.Hageja väidab, et vara jaotusplaani ei saa teha enne tsiviilasja nr 2-17-7902 menetluse lõppemist. Hageja on ise asjaoluna välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-17-7902 on Harju Maakohus jätnud 17. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata, kuid otsus ei ole jõustunud. Kolleegiumi hinnangul ei õigusta see asjaolu hageja kohtusse pöördumist, sest vara võimalik tekkimine tulevikus ei anna alust kohustada kostja likvideerijat olematu vara suhtes jaotusplaani koostama.
15.Vastates hageja väitele tulevikus tekkiva vara kohta, märgib kolleegium, et sellist olukorda reguleerib ÄS § 218 lg 2, mis sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
16.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse (TsMS § 657 lg 3). Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
17.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus muudab käesoleva määrusega maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, juhindub kolleegium menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning 5 (6)
menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
18.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.