Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest Arendus (likvideerimisel) vastu 12.09.2018 osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmata jätmise tuvastamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Polaris Invest apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Polaris Invest (registrikood 10640769), lepingulised esindajad Carmen Tars ja Mirjam-Mari Marastu Kostja Osaühing Saarest Arendus (likvideerimisel, registrikood 11237567), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kolmas isik kostja poolel Mercury Holdings OÜ (registrikood 12887149), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a otsus muutmata.
3.Võtta vastu apellatsioonimenetluses uued tõendid: ESTONIA CAPITAL OÜ registrikaart, Sihtasutuse TS registrikaart, OÜ Riigiressursside Keskus registrikaart ja Tallina notar Robert Kimmeli kirjalik kinnitus.
4.Jätta vastu võtmata apellatsioonimenetluses uued tõendid: Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a tsiviilasjas nr 2-18-18532 ja hageja 10. juuni 2021.a lõplikud seisukohad tsiviilasjas nr 2-18-18532.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja Osaühingu Polaris Invest kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Polaris Invest (hageja) esitas 2. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Saarest Arendus (kostja) vastu, ning 30. novembril 2018 hagi täpsustused, paludes tuvastada et kostja 12. septembri 2018. a osanike üldkoosolekul tehtud järgmised otsused on tühised või alternatiivselt kehtetud: -
päevakorrapunktis nr 2 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks 22. mail 2012 kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ (registrikood 10571198) vahelise Peetri 7, 7a, 7b ja 9 kinnistute võõrandamise lepingu sõlmimine;
-
päevakorrapunktis nr 3 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ vahelise 28. juunil 2010 laenulepingu sõlmimine;
-
päevakorrapunktis nr 4 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ vahelise 15. mail 2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingu sõlmimine;
-
päevakorrapunktis nr 5 vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kostja likvideerija AM tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise aja seisuga ehk 3. septembri 2018. a seisuga.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.27. detsembri 2019. a dokumendis esitas hageja haginõuete täiendamise taotluse, paludes esimese alternatiivina tuvastada, et 12. septembri 2019. a üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 esitatud otsuseid ei ole vastu võetud, teise alternatiivina tuvastada, et p-des 2–5 vastuvõetud otsused on tühised ning kolmanda alternatiivina, et p-des 2–5 vastuvõetud otsused on kehtetud.
1.2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kiideti 12. septembril 2018 toimunud kostja osanike üldkoosolekul heaks tehingud, mis kahjustavad kostja ning tema osanike (sh hageja) majanduslikke huve. Väikeosanikud sh hageja esitasid üldkoosoleku otsustele kirjalikud vastuväited, mille koosoleku juhataja vastu võttis ja protokollis. Vastuväidete esitajad leidsid,
2-18-16515 et koosoleku otsused tehingute heakskiitmiseks on tühised või alternatiivselt kehtetud, kuna rikuvad väikeosanike ja võlausaldajate huve ning on vastuolus heade kommetega. Üldkoosoleku otsused on vastuolus ka seaduse ja kostja põhikirjaga.
1.3.Hageja selgituste kohaselt sõlmisid ESTONIA CAPITAL OÜ (suurosanik) ja ESCHELON Osaühing (likvideerimisel) 21. märtsil 2006. a kavatsuste protokolli, milles leppisid kokku, et omandavad ühiselt uue osaühingu, mille majandustegevuseks on kinnisvara arendus ja üürile andmine ning lepiti kokku kinnistud, millega omandatava äriühingu majandustegevust teostada.
21.märtsil 2006 asutati kostja (likvideerimisel, äriühing), mille omandasid 19. aprillil 2006. a ESTONIA CAPITAL OÜ (60% osalus), ESCHELON Osaühing (likvideerimisel, 10% osalus) ja teised väiksemad osanikud, sh hageja (10% osalus). 21. märtsil 2006 omandas ESCHELON Osaühing (likvideerimisel) Paldiskis asuvad kinnistud Peetri 7, 7a, Peetri 7b, Peetri 9 (edaspidi kinnistud), mille eest tasus osaliselt ESTONIA CAPITAL OÜ-lt saadud laenuga. ESCHELON Osaühing (likvideerimisel) võõrandas Paldiskis asuvad kinnistud 15. mail 2006 kostjale 6 700 000 krooniga ehk 428 208,05 euroga, kuid reaalset rahade liikumist ei toimunud. Seega tekkis ESCHELON Osaühingul kostja vastu 428 208,05 euro suurune nõue. 2015. a avastas hageja, et kostja juhatuse liige TS võõrandas 22. mail 2012. a (võõrandamistehing) hageja ja teiste väikeosanike teadmata kinnistud suurosanikule, kelle juhatuse liige oli samuti TS. Suurosanik võõrandas 26. veebruaril 2016 osaluse äriühingus (kostja) Mercury Holdings OÜle (kolmas isik), mille järel lõppesid 8. märtsil 2016 TS volitused kostja juhatuse liikmena. Hageja hinnangul tekitasid TS ja suurosanik kostjale ülalviidatud tehinguid tehes kahju, mille eest on vastutavad TS ja suurosanik. Kostja ja suurosaniku sõlmitud kinnistute müügileping, laenuleping ja nõude loovutamise leping on tühised või alternatiivselt kehtetud. Seega on TS ja suurosaniku huvides tehtud tehingute kolmanda isiku poolt heakskiitmine 12. septembri 2018. a üldkoosolekul vastuolus võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätetega. Üldkoosoleku päevakorrapunkt nr 5 rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid, kuna likvideerija on tegutsenud TS ja suurosaniku huvides, leides, et kostjal ei ole võimalust kinnistuid tagasi saada. Likvideerija on teinud kõik võimaliku, et äriühingul ei tekiks vara ja äriühing likvideeritaks võlausaldajate nõudeid rahuldamata.
1.4.Üldkoosoleku otsuse p-d 2–5 on vastuolus heade kommetega, kuna kolmas isik võttis nimetatud otsused vastu ainuisikuliselt, enamusosaniku jõupositsiooni ära kasutades. Lepingute heakskiitmine teenib TS-ga seotud isikute, sh suurosaniku huve. Põhjendamatu on kiita heaks kostjale kahjulikke lepinguid, mis sõlmiti rohkem kui 6–10 aastat tagasi. Kinnistud võõrandati väikeosanike teadmata.
1.5.Koosoleku päevakorrapunktides nr 2–5 nimetatud otsuste vastuvõtmisel rikuti otsuste vastuvõtmise korda. Kolmas isik ei võinud hääletada koosoleku päevakorrapunktide 2–4 osas äriseadustiku (ÄS) § 177 lg-st 1 tulenevalt. Kolmas isik on näilik osanik ning kostja osa talle võõrandamine oli näilik tehing. Tegelikult teostab kostja osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik. Kolmas isik tegutseb suurosaniku või muu TS-ga või suurosanikuga seotud isiku eest ja nimel n-ö nominaalosanikuna. Ei ole mõistlikku põhjendust sellele, et kolmas isik kiitis heaks vara vähendavad kahjulikud tehingud. Huvide konflikti tõttu ei võinud suurosaniku eest ja nimel tegutsev kolmas isik päevakorrapunktides 2–4 esitatud otsuste hääletamisel osaleda. Hageja hinnangul ei ole osa üleandmist suurosanikult kolmandale isikule toimunud ning seega ei ole selge, kas kolmas isik on üldse äriühingu osanik. Äriregistri kandel on äriühingu suhtes vaid informatiivne tähendus. Osanikele ei ole korduvatele teabenõuetele vaatamata, sh kohtu vahendusel, esitatud osaühingu osa väidetavat müügilepingut. Osaühingu likvideerija, kes samuti ilmselgelt tegutseb vaid TS ja suurosaniku huvides, väidab, et tema valduses lepingut ei ole. Hageja soovis teostada kostja osa võõrandamise ostueesõigust, kuid ostueesõigust ei ole võimalik teostada, kuna osa võõrandamise lepingut ei ole esitatud.
2-18-16515
1.6.Üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 vastuvõetud otsused on kehtetud, kuna kolmas isik võttis koosolekul otsused vastu ainuisikuliselt, kasutades ebaausalt ära oma suurosaniku eelist. Samuti kiitis kolmas isik heaks likvideerija tegevuse. Likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid TS ja suurosaniku huvidest. Kolmas isik ja likvideerija asuvad samal aadressil ning neid esindab erinevates kohtumenetlustes sama vandeadvokaat. AM ei täida kostja likvideerijana likvideerija kohustusi nõuetekohaselt. AM on likvideerijana erapoolik, ebaprofessionaalne ja kostjale ebalojaalne. Tema tegevuse heakskiitmine kolmandast isikust enamusosaniku poolt on heade kommete vastane ning seega kehtetu.
1.7.Hagejal on õiguslik tuvastushuvi otsuste vastuvõtmise suhtes. Hageja tõi esile, et kostja osa võõrandamist suurosanikult kolmandale isikule ei ole toimunud ning kolmas isik ei ole kehtivalt kostja suurosanikuks saanud. Kolmas isik kutsus kokku kostja 12. septembri 2018. a üldkoosoleku, kus kiitis ainuisikuliselt heaks kõik tehingud, mis võimaldasid TS-l kostja huvidega vastuolus võõrandada kinnistud kostja nimel enda kontrolli all olevale suurosanikule. Kui kostja osanikud oleksid soovinud neid tehinguid kinnitada nende tegemise ajal, ei oleks suurosanik saanud nende poolt hääletada, kuna otsustati tehingute tegemist temaga. Kuna kolmas isik on näilik osanik ning äriühingu osa võõrandamine suurosanikult kolmandale isikule oli näilik tehing, siis ei võinud kolmas isik koosolekul vaidlustatud päevakorrapunktide osas hääletada. Eeltoodud põhjustel ei ole 12. septembril 2018 toimunud üldkoosolekul otsuseid 2– 5 vastu võetud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühegi üldkoosoleku otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kolmandal isikul oli äriseadustiku (ÄS) §-s 177 kehtestatud hääletamiskeeld. Kolmas isik ei olnud ühegi üldkoosoleku otsuse adressaat ega heakskiidetava tehingu pool. 2) Üldkoosoleku otsuse tühisus on välistatud, kuna tühisust pole selliste üldkoosoleku otsuste suhtes tagajärjena otse sätestatud. Majandustehingute heakskiit ei ole vastuolus heade kommetega. Jõustunud otsustega tsiviilasjas nr 2-17-7902 tuvastati üldkoosolekul heakskiidetud tehingute kehtivus ja majanduslik põhjendatus. Kohtud kontrollivad omaalgatuslikult tehingute vastavust headele kommetele. 3) Üldkoosoleku otsused ei riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kostjal ei ole võlausaldajaid ja heakskiidetud tehingud ei olnud kahjustavad. Nimetatud asjaolud on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjades 2-17-7902 ja 2-17-9912, samuti hageja poolt esitatud lõppbilansiga. 4) Otsuste vastuvõtmise korda ei ole rikutud. Hageja kinnitas oma allkirjaga, et üldkoosolek on nõuetekohaselt kokku kutsutud ning et kolmas isik on osanik, kellel on 240 häält, et üldkoosolek on otsustusvõimeline ning hääleõigust teostab osanike nimekirja kantud kolmas isik. 5) Osanike nimekirja on kinnitanud juhatuse õigustes olev likvideerija ning hageja. Osanike nimekirja peab juhatus, kes on selle kinnitanud. Äriregistri kanded vastavad juhatuse peetavale osanike nimekirjale ning juhatuse kinnitustele. 6) Hageja on õigeks võtnud, et kolmas isik omandas osaluse 2016. aastal notariaalse lepingu alusel. Viide ostueesõiguse teostamise soovile kinnitab kehtiva müügilepingu
2-18-16515 olemasolu. Ostueesõigus pole käesoleva vaidluse ese ning kostja pole selle õigussuhte subjekt. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 4. jaanuari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas 12. septembri 2018. a üldkoosoleku otsused on vastu võetud ning kas need kehtivad. ÄS § 171 lg 4 kohaselt koostatakse osanike koosolekul sellel osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja. Riigikohus on selgitanud, et kui osanik annab osanike nimekirjale allkirja, kinnitab ta sellega oma kohalolekut ning nõustumist koosoleku pidamisega.
3.2.12. septembri 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate, protokolli ja selle lisadega on tõendatud, et kostja likvideerija juhatuse liikme õigustes kutsus 3. septembril 2018 kolmanda isiku taotlusel kokku osanike üldkoosoleku ja edastas koosoleku kokkukutsumise teated koos otsuste eelnõudega e-kirjaga kõigile osanikele. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates anti osanikele võimalus tutvuda otsuste eelnõude ja asjakohase dokumentatsiooniga. Üldkoosolekul osalesid kõik osanikud. Likvideerija kinnitas osanike nimekirja. Koosoleku protokolliga on tõendatud, et hageja hääletas enne päevakorrapunktide hääletamist otsuse poolt, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline ning sellel osalevatel osanikel on kokku 400 häält, millest kolmandal isikul on 240 häält. Hageja hääletas ka päevakorrapunkti nr 1 poolt, millega valiti üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Hageja kinnitas 12. septembri 2018. a üldkoosolekul oma allkirjaga osanike nimekirja ning seega nõustus ta üldkoosoleku pidamisega. Päevakorrapunktides 2–5 vastuvõetud otsustele hääletas hageja vastu, viidates seejuures kirjalikult esitatud vastuväidetele, mis võeti protokolli juurde. Protokollist nähtuvalt võeti otsused päevakorrapunktides 2-5 vastu 60%-lise häälteenamusega. Seega tuleb lugeda need otsused häälteenamusega vastuvõetuks.
3.3.Protokollile lisatud hageja ning teiste väikeosanike vastuväidetest nähtub, et hageja tugines otsuste kehtetuse ja tühisuse tuvastamise alusena ÄS § 177 lg-le 1 ning väitis, et väikeosanikele ei ole selge, kas kolmas isik on üldse kostja osanik. Hageja käitumine 12. septembri 2018. a üldkoosolekul hääletamisel ja vastuväidete esitamisel on ebajärjekindel ja vastuoluline. Seades küll kahtluse alla kolmanda isiku osanikuks olemise, nõustus hageja osaühingu osanike nimekirjaga ja hääletas koosoleku otsustusvõimelisuse ja päevakorrapunkti nr 1 poolt.
3.4.Hageja on kuni hagi täiendamiseni uue nõudega (27.12.2019 esitatud menetlusdokument) olnud seisukohal, et võõrandamistehing toimus ning osa läks kolmandale isikule üle.
26.veebruaril 2016 sõlmiti Tallinna notar Robert Kimmeli juures ESTONIA CAPITAL OÜ, kes oli kostja osanik, ja kolmanda isiku vahel osa võõrandamisleping, millega ESTONIA CAPITAL OÜ võõrandas osa kolmandale isikule. Hageja oli seisukohal, et osa võõrandaja ja võõrandaja juhatuse liikme TS kokkulangevusega tuleb lugeda võõrandamisleping müüja poolt sõlmituks, ning soovis teostada ÄS § 149 lg 2 alusel osa ostueesõigust. Ostueesõigust saab teostada vaid kehtiva lepingu alusel. Seega tunnistas ostueesõigust teostada sooviv isik (hageja) lepingu kehtivust ja omandi üleminekut. Riigikohus on selgitanud, et hääletuskeeldu rikkuv otsus võib olla kehtetu, mitte tühine ega vastu võtmata. Valesti kindlaks tehtud hääletustulemuse tagajärjeks saab olla üksnes otsuse kehtetuks tunnistamine, mitte otsuse
2-18-16515 puudumise tuvastamine. Seega on hageja esile toodud ÄS § 177 lg-s sätestatud hääletamiskeeld otsuse kehtetuse tuvastamise aluseks, mitte otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamise aluseks. Otsuse hääletamiskeelu rikkumise tõttu vastu võtmata jätmisele tugines hageja alles 27. detsembril 2019 esitatud menetlusdokumendis. Seega esitas hageja viidatud nõude pärast 3kuulise otsuse kehtetuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Maakohus kohaldas kostja taotlusel nõudele aegumist.
3.5.Hageja täiendatud hagis esitatud väited selle kohta, et kolmas isik ei ole kostja 24 000 krooni suuruse osa omanik, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja kohta e-äriregistri teabesüsteemist tehtud väljavõttest nähtuvalt on kolmas isik kostja 24 000 krooni suuruse osa omanik. Äriregistri kannetest nähtub, et ESTONIA CAPITAL OÜ osaniku õiguste lõppemise kanne on tehtud 26. veebruaril 2016 ning samal kuupäeval on tehtud kolmanda isiku kohta osaniku kanne. Kannete kuupäevad langevad kokku hageja väitega, et osa võõrandamine toimus 26. veebruaril 2016. Järelikult tehti samaaegselt võõrandamisega ka kandemuudatused. Kostja likvideerija aruandest kohtule nähtub, et kolmandale isikule kuulub 60% osaühingu häältest. Vastavalt ÄS § 84 p-le 4 kantakse äriregistrisse osanike nimed ning vastavalt ÄS § 34 lg-le 2 kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Maakohtu hinnangul puudub alus äriregistri kannete õigsuses ja likvideerija poolt kohtule likvideerimismenetluse käigus esitatud aruande tõesuses kahelda. Hageja ei ole esitanud maakohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks viidatud tõendites kajastuva teabe.
3.6.Hageja ei ole tõendanud, et ESTONIA CAPITAL OÜ osa müügitehing oli näilik, kuna pooled ei soovinud tehingule õiguslikke tagajärgi. Kolmas isik teostas osast tulenevaid osaniku õigusi likvideerijale kostja osanike koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega, 12. septembril 2018 koosolekul osalemisega ja hääletamisega. Sama asukoha aadressi või sama lepingulise esindaja kasutamine ei anna alust järeldada müügitehingu näilikkust. Samuti ei saa sellist järeldust teha hageja väitest, et tal ei õnnestunud saada kontakti kolmanda isiku omaniku ja seadusliku esindaja AP-ga, mistõttu võib olla tegemist variisikuga. Juhatuse liikme isik ei mõjuta maakohtu hinnangul mingil moel tehingute kehtivust. Eeltoodust kogumis järeldas maakohus, et hagi tuleb otsuste vastuvõtmata jätmise tuvastamise nõude osas rahuldamata jätta.
3.7.Järgmisena hindas maakohus hageja nõuet tuvastada 12. septembri 2018. a üldkoosoleku otsuste kehtetus. Maakohus leidis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg-le 1, §-le 113 ning kohtupraktikale tuginedes, et osanike koosolek saab tehingu tagantjärele heaks kiita ning see puudutab ka juhatuse liikmega sõlmitud tehingut. Heakskiidul on TsÜS §-s 113 sätestatud tagajärjed, mis tähendab, et heakskiit on tagasiulatuv ja kinnitab tehingu kehtivust algusest peale. Vastavalt ÄS § 168 lg 1 p-le 10 oli tehingute heakskiit koosoleku pädevuses ja ÄS § 168 lg-st 2 tulenevalt ei ole osaühingu koosoleku pädevus piiratud, mistõttu ta võib võtta vastu otsuseid ka kõigis juhatuse pädevuses olevates küsimustes. Hageja ei ole tõendanud, et üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 vastu võetud otsused on kehtetud, kuna kolmas isik võttis otsused vastu ainuisikuliselt, kasutades ebaausalt ära oma suurosaniku eelist. Hageja ei ole tõendanud, et kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija tegevuse. Samuti ei ole hageja tõendanud, et likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid TS ja suurosaniku huvidest ning on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on algatatud äriühingu või väikeosanike huvides ja kaitseks. Otsused ei ole kehtetud ka põhjusel, et kolmas isik ja likvideerija on registreeritud samal aadressil ning põhjusel, et erinevates kohtumenetlustes on kostja esindajaks sama vandeadvokaat.
3.8.Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-17-7902 jäeti hageja kahju hüvitamise hagi TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ vastu rahuldamata. Hageja arvates tekkis kostjale tema majandustegevuse keskmeks olevate kinnistute võõrandamisega kahju, kuna need võõrandati
22.mail 2012 kinnistute omandamisaegsest väärtusest madalama hinnaga. Maakohus leidis
2-18-16515 viidatud otsuses tsiviilasjas nr 2-17-7902, et hageja väited TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ poolt kostjale kahju tekitamise kohta ei ole tõendatud, et kinnistuste võõrandamisest saadud tulu tasaarvestati kostjal asja ülalpidamisest tekkinud võlgadega ESTONIA CAPITAL OÜ ees, mille tulemusena kostja vabanes oma võlast VÕS § 186 p 2 alusel. Samuti tuvastas maakohus, et TS ei olnud laenulepingu poolteks olnud kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ osanikuks ega tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda majanduslikes huvides. Kohus tuvastas tsiviilasjas 2-17-7902, et tõendamata on väide, et ESTONIA CAPITAL OÜ oli TS kontrolli all või, et ESTONIA CAPITAL OÜ tegelikuks kasusaajaks olid TS lähikondsed. Kohtuotsus jõustus 6. novembril 2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Järelikult on jõustunud kohtuotsusega tõendatud, et hageja hagis esitatud etteheited TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ kohta on tervikuna põhjendamatud.
3.9.Maakohus jättis hageja esitatud tõendid TS, ESTONIA CAPITAL OÜ jt isikute tehtud tehingute kohta, mis esitati tsiviilasjas 2-17-7902, praeguses asjas tähelepanuta, kuna need ei ole asjakohased. Maakohus selgitas, et ei hinda praeguses asjas TS ja ESTONIA CAPITAL OÜ või ka teiste isikute tehinguid ja toiminguid, sest neid ei ole praeguse asja menetlusse kostjatena kaasatud. Samuti ei vaata maakohus uuesti läbi viidatud menetlusosaliste suhtes jõustunud tsiviilasja.
3.10.Maakohtule esitatud protokolliga, registrikaartide väljatrükkide ja lepingutega on tõendatud, et vaidlustatud üldkoosoleku otsustega ei kiidetud heaks mitte ühtegi tehingut, mille pooleks oleks tehingute tegemise ajal olnud kolmas isik või mis oleks tehtud tema suhtes. Seega on hageja viide ÄS §-i 177 rikkumisele põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kolmas isik võttis koosolekul otsused vastu ebaausalt või TS huvides. Väide, et kolmanda isiku ainuosanik AP tegutses TS huvides on samuti tõendamata. Üksnes asjaolust, et isikud kasutavad sama aadressi asjaajamisel või kohtuvaidlustes sama lepingulist esindajat, ei järeldu nende ühiseid huve ega ühist tegutsemist. Heakskiidetud tehingute vastaspooleks ei olnud TS ega ESTONIA CAPITAL OÜ. TS ei olnud ESTONIA CAPITAL OÜ osanikuks. ESTONIA CAPITAL OÜ osanikuks oli Rec Incorporated, kelle osanikuks ei olnud tehingute ajal TS.
3.11.Tõendamata on hageja väited, et 26. veebruari 2016. a notariaalne leping, millega kolmas isik omandas kostja osaluse, võidi sõlmida hääletamiskeelu vältimiseks. Osa võõrandamistehing sõlmiti ligikaudu 2,5 aastat enne vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tegemist. Kolmanda isiku osanikuks olemises ei ole kahelnud kostja erinevad juhatuse liikmed.
3.12.Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud üldkoosoleku otsuste vastuolu põhikirjaga ning maakohus ei tuvastanud samuti vastuolu otsuste sisu ja põhikirja vahel.
3.13.Tõendamata on hageja väide, et kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija tegevuse ning et likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid TS ja suurosaniku huvidest ning et likvideerija on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on algatatud kostja või väikeosanike huvides ja kaitseks. Tõendamata on ka väide, et AM ei täida kostja likvideerijana likvideerija kohustusi nõuetekohaselt ning et ta on erapoolik, ebaprofessionaalne ja äriühingule ebalojaalne. Kostja likvideerija ja hageja kirjavahetusest ning vastusest maakohtu teabenõudele nähtub, et likvideerija ei ole esitanud hagejale ESTONIA CAPITAL OÜ ja kolmanda isiku vahel sõlmitud osa võõrandamislepingut põhjusel, et likvideerijal ei ole seda. Leping ei ole likvideerimismenetluse läbiviimiseks vajalik. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna kostja ei olnud osa võõrandamislepingu pooleks, siis ei ole ta ka isikuks, kelle valduses äriseadustiku või põhikirja kohaselt peaks olema osa võõrandamisleping. Hageja osaniku ostueesõiguse teostamisega tõstatatud probleemid ei ole praeguse vaidluse esemeks ning kostja pole ostueesõiguse teostamisega seotud õigussuhte subjekt, mistõttu ei hinnanud maakohus vastavaid väiteid.
2-18-16515
3.14.Kostja likvideerija 20. aprilli 2018. a vastust tsiviilasjas 2-17-7902 ei saa pidada hageja suhtes pahatahtlikuks käitumiseks, kuna likvideerija kujundas oma seisukoha vastavalt talle teadaolevale teabele ja kostja piiratud majanduslikele võimalustele. Kostja likvideerija arvamus hagi perspektiivituse kohta langes kokku kohtute otsustega. Seega ei olnud see hageja ega teiste väikeosanike suhtes pahatahtlik ega kahjustav. Kirjavahetusest nähtub ka, et hageja ei esitanud likvideerijale ühtegi nõuet kostja vastu, mille alusel likvideerija oleks saanud teda likvideerimismenetluses võlausaldajaks pidada, v.a osas, millega likvideerija tunnistas kostja 50 eurost võlga hageja ees, mis seisnes kohtumäärusest tulenevas menetluskulus ja mis tasuti hagejale 19. septembril 2017. Kostja lõppbilansist nähtuvalt on kostja kohustused ja omakapital kokku 993 eurot. Lõppbilanssi hageja ei vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2019. a jõustunud kohtuotsusega on kinnitamist leidnud, et likvideerija AM ei ole likvideerimismenetlust läbi viies rikkunud oma kohustusi ega jätnud neid täitmata.
3.15.Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hageja teise alternatiivse nõude tunnistada kostja 12. septembri 2018. a üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 2–5 vastuvõetud otsused kehtetuks, rahuldamata.
3.16.Hageja esitatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas leidis maakohus, et 12. septembri 2018. a üldkoosolekul päevakorrapunktides nr 2–5 vastuvõetud otsused majandustehingute heakskiitmiseks ei riku osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Tehingutele antud heakskiidud ei ole ka vastuolus heade kommetega, kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-7902 tuvastati tehingute kehtivus, majanduslik põhjendatus ning kostja vabanemine tasaarvestuse tulemusena oma võlast ESTONIA CAPITAL OÜ ees. Samuti tuvastati viidatud otsuses, et TS ei olnud laenulepingu poolteks olnud kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ kui juriidiliste isikute osanikuks ega tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda majanduslikes huvides ega omanud kontrolli ESTONIA CAPITAL OÜ üle. TS ei olnud ESTONIA CAPITAL OÜ ja kostja tehingust tegelikuks kasusaajaks. Kuna heakskiit anti legaalsetele ning majanduslikult otstarbekatele ja põhjendatud tehingutele, siis ei ole need vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate ega avalikku huvi. Kostja likvideerija koostatud lõppbilansiga on tõendatud ka kostjal võlausaldajate puudumine. Hageja ei ole kostja võlausaldajaks, kuna tal puudub nõue kostja vastu.
3.17.Kuna Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja likvideerija ei ole likvideerimismenetlust läbi viies rikkunud oma kohustusi ega jätnud oma kohustusi täitmata ning ringkonnakohus otsustas likvideerija tegevuse jätkamise, siis ei ole ka likvideerija tegevuse heakskiitmine vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate ega avalikku huvi.
3.18.Maakohus ei tuvastanud ka üldkoosoleku kokkukutsumise korra ega otsuste vastuvõtmise korra rikkumist. Üldkoosolekul osalesid kõik osanikud, s h hageja, mida kinnitab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamine. Osanike nimekirja kinnitas juhatuse õigustes olev likvideerija ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Hääleõigust teostanud kolmas isik on maakohtule esitatud tõendite kohaselt kostja 60%-lise osaluse omanik, kellele kuulus üldkoosolekul 240 häält ning otsused võeti vastu häälteenamusega. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ka nõude osas tuvastada 12. septembri 2018. a osanike üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 2–5 vastuvõetud otsuste tühisus.
3.19.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt
2-18-16515 kindlaks ei määranud ning määras, et need määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.1.Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Maakohus on otsuse p-s 17 ekslikult leidnud, et 12. septembri 2018. a üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et hageja hääletas enne päevakorrapunktide hääletamist selle poolt, et üldkoosolek on otsustusvõimeline ning sellel osalevatel osanikel on 400 häält, sh kolmandal isikul 240 häält. Hageja selgituse kohaselt ei sisaldunud üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldatud päevakorras üldkoosoleku otsustusvõimelisuse ning kolmanda isiku hääleõiguse küsimust. Seega ei saanud osanikud selle poolt või vastu hääletada. Vastavalt ÄS § 1711 lg-le 2 ei muudeta päevakorda enne üldkoosolekut. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike üldkoosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Üldkoosolekul ei tõstatatud küsimust päevakorra muutmiseks ja uue otsuse hääletusele panemiseks. Seega ei muudetud üldkoosolekul päevakorda ning päevakord kehtis sellisena nagu see sisaldus üldkoosoleku kokkukutsumise teates (st üldkoosoleku päevakorras ei sisaldunud otsustusvõimelisuse üle hääletamist). Üldkoosoleku otsustusvõimelisuse küsimus ei ole osanike otsustamispädevuses, vaid see tuleneb seadusest (ÄS 170 lg 2). 2) Hageja ning teised väikeosanikud esitasid üldkoosolekul vastuväite, et kolmas isik ei ole tegelikult kostja osanik. Maakohus on aga otsuses leidnud, et hageja on kinnitanud, et kolmandal isikul oli 240 häält. Hageja selge seisukoht nii enne üldkoosolekut kui selle toimumise ajal oli see, et kolmas isik ei saanud üldkoosolekul hääletada, kuna kostja osa üleminek kolmandale isikule on tõendamata. Osanikele ei ole osa võõrandamise lepingut esitatud. 3) Samuti leidis maakohus ekslikult, et hageja kinnitas oma allkirjaga osanike nimekirja ning nõustus sellega üldkoosoleku pidamisega. Hageja selgitas maakohtule (03.11.2020 seisukoha punkt 2.5), et nõustumine üldkoosoleku pidamisega ei tähenda seda, et hageja kinnitas sellega, et üldkoosolekul sai otsuseid vastu võtta. Oma allkirjaga kinnitas hageja üksnes soovi üldkoosolekul osaleda. Üldkoosolekule registreerudes ei saanud hagejale olla teada, kas üldkoosolek on otsustusvõimeline. Vastupidise seisukoha korral muutuks ÄS §-i 178 lg 3 regulatsioon mõttetuks. 4) Maakohus järeldas ekslikult, et kuna hageja soovib teostada osa võõrandamise ostueesõigust, siis järelikult tunnistab hageja osa võõrandamise lepingu kehtivust ja osa omandi üleminekut. Hagejale ei ole teada ega saagi olla teada, kas osa on suurosanikult kolmandale isikule üle läinud, kuna hagejale ei ole võõrandamislepingut esitatud. 5) Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et otsuste hääletamiskeelu tõttu vastu võtmata jätmisele tugines hageja alles 27. detsembri 2019. a menetlusdokumendis. Hageja tugines sellele vastuväitele juba 12. septembri 2018. a koosolekul esitatud kirjalikes vastuväidetes. Hageja kordas sama seisukohta hagiavalduses ning põhjendas,
2-18-16515 miks kolmandal isikul ei olnud õigust üldkoosolekul päevakorrapunktide osas hääletada (ÄS § 177 lg 1). Oluline ei ole, millise nõude kontekstis hageja hääletamiskeelule tugines, kuna nõude õigusliku kvalifitseerimise kohustus on kohtul. Praegusel juhul saab kohaldada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 16 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Ka praeguses asjas leidis Tallinna Ringkonnakohus 2. aprilli 2020. a määruses, et hageja nõudeid, sh 27. detsembril 2019 esitatud alternatiivset nõuet tuleb käsitleda ühtse puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena. Seega on vale ka maakohtu seisukoht, et hageja üks alternatiivne nõue on aegunud. 6) Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et osa üleminek kolmandale isikule on tõendatud äriregistri väljavõttega. Äriregistri kandel on informatiivne tähendus. Osanike nimekirja peab juhatus, mitte äriregister (ÄS § 182 lg 1). Osa üleminekut saab tõendada ainult notariaalselt tõestatud osa käsutuslepinguga (ÄS § 149 lg 4). Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist (ÄS § 150 lõige 1). Teiste osanike ostueesõigust on võimalik teostada ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest (ÄS § 149 lõige 2). Hageja märkis juba eespool, et talle ei ole osa võõrandamise lepingut esitatud. 7) Võttes arvesse, et üldkoosoleku päevakorrapunktides 2–5 kiideti heaks tehingud, mille üheks osapooleks oli suurosanik, kelle eest ja nimel kolmas isik näiliku osanikuna tegutseb, ei võinud kolmas isik ÄS § 177 lg-st 1 tulenevalt nende punktide hääletamisel osaleda. 8) Maakohus leidis otsuse p-s 43 põhjendamatult, et üldkoosoleku päevakorrapunktide 2– 5 heakskiitmisega ei rikuta osaühingu võlausaldajate või muu avaliku huvi kaitseks kehtestatud seaduse sätteid. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja väite, et kolmas isiku kasutas vastuolus TsÜS §-ga 32 väidetava enamusosanikuna ära jõupositsiooni väikeosanike suhtes. 9) Maakohus leidis põhjendamatult, et tehingutele antud heakskiidud ei olnud vastuolus heade kommetega, kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-7902 tuvastati heakskiidetud tehingute kehtivus. Maakohus on sellisele järeldusele jõudes hinnanud valesti asjas esitatud tõendeid. Kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-7902 ei tuvastatud ühegi tehingu kehtivust. Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses asjas 2. aprillil 2020 tehtud kohtumääruses, et praeguses asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ei kattu tsiviilasjas nr 2-17-7902 jõustunud lahendis tuvastatuga. Tsiviilasja nr 2-17-7902 pooled olid hageja, suurosanik ja kostja endine juhatuse liige ning selle vaidluse ese ei olnud koosoleku otsuste kehtivus. 10) Tervikuna on asjas esitatud tõenditega vastuolus maakohtu otsuse p-s 43 toodud seisukoht, et TS ei olnud vaidlusalustes tehingutes kasusaajaks ega teinud tehinguid oma majanduslikes huvides ning ei omanud kontrolli suurosaniku üle. Hageja põhistas ning tõendas oma 6. veebruari 2019. a seisukoha p-s 2.5.2, et suurosanik oli TS kontrolli all. TS oli suurosaniku ainus juhatuse liige alates 1999. aastast ning on olnud ainuisikuliselt seotud suurosaniku emaäriühinguga REC Incorporated, kelle registrikaardi järgi on TS ainuisikuliselt seotud selle äriühingu majandustegevusega (REC Incorporated registrikaardi väljavõte) ning, et viidatud äriühing on registreeritud aadressile Riisika tn 10-4, Tallinn 11213, Eesti, kus asub ühtlasi ainus TS-le Eestis kuulunud kinnisasi (kinnistusraamatu väljavõte). Kaudselt tõendab kontrolli teostamist ka asjaolu, et kostja
2-18-16515 omandist välja läinud kinnistud on tänaseks jõudnud Osaühingu Riigiressursside Keskus omandisse (vt hagiavalduse lisa 6), kes on suurosaniku tütaräriühing (vt hagiavalduse lisa 13) ning on avalik info, et TS on ainuisikuliselt seotud Osaühinguga Riigiressursside Keskus. Lisaks eeltoodule oli TS kantud ainsa suurosaniku ja Osaühingu Riigiressursside Keskus tegeliku kasusaajana äriregistrisse (suurosaniku tegelike kasusaajate väljavõte; Osaühingu Riigiressursside Keskus tegelike kasusaajate väljavõte). 11) Maakohus on otsuse p-s 44 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusele viidates leidnud, et likvideerija ei ole oma kohustusi rikkunud või jätnud neid täitmata. Maakohtu otsusest ei selgu, millisele Tallinna Ringkonnakohtu lahendile maakohus selle järelduse tegemisel tugines. Kui maakohus tugines Tallinna Ringkonnakohtu
8.veebruari 2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-16-1367, siis viidatud määruses ei tuvastanud kohus, et likvideerija ei ole oma kohustusi rikkunud või jätnud neid täitmata, vaid tuvastati, et maakohus jättis likvideerija AM ära kuulamata, mistõttu ringkonnakohus saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule. Tsiviilasjas nr 2-16-1367 on likvideerija asendamise taotlus jätkuvalt läbi vaatamata. 12) Maakohus on otsuse p-s 23 eksinud hageja taotletud alternatiivsete nõuete järjekorra osas. Teise alternatiivina palus hageja tuvastada, et üldkoosoleku otsused on tühised ning kolmanda alternatiivina, et otsused on kehtetud. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega üldkoosoleku otsuste kehtetuse tõendamatuse kohta. Hageja põhjendab seda järgmiselt: 1) Üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosoleku päevakorrapunktide 2–5 poolt hääletas ainult kolmas isik. Kõik ülejäänud kostja osanikud (4 väikeosanikku, s h hageja), hääletasid otsuste vastu; 2) Kolmas isik kasutas ebaausalt ära oma suurosaniku eelist, kui kinnitas tagantjärele (6–8 aastat hiljem) ainuisikuliselt enamusosaniku jõupositsiooni kasutades heaks TS ja suurosaniku vahelised kostjale ja selle väikeosanikele kahjulikud tehingud. 3) Kostja ja väikeosanike (s h hageja) huvide vastasuse on hageja põhistanud ning tõendanud hagiavalduse faktiliste asjaolude ning hagiavaldusele lisatud tõenditega. Hageja investeeris kostjasse 183 426 eurot 43 senti, sh suures osas kinnistute soetamiseks, kuid äriühingu juhatuse liige TS võõrandas soetatud kinnistud väikeosanike teadmata tasuta oma kontrolli all olevale suurosanikule. Sellega muutis TS äriühingu varatuks ning sisuliselt lõpetas selle majandustegevuse. Tasuta võõrandamise näiliseks õigustamiseks sõlmis TS äriühingu ja suurosaniku vahel nõude loovutamise lepingu ning laenulepingu, mis olid kasulikud ainult TS-le (ja suurosanikule). Laenulepingu ebamõistlikud ning äriühingut kahjustavad tingimused on hageja välja toonud hagiavalduse p-des 1.21 ning 1.23; 4) kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija tegevuse. Likvideerija on keeldunud väljastamast väikeosanikele äriühinguga seotud dokumente ning vaidles põhjendamatult vastu väikeosanike poolt kostja likvideerimismenetluses esitatud nõuetele (hagi p 1.17). 5) Äriühingu likvideerija ning kolmanda isiku tegutsemine samal aadressil on tõendatud kostja ning kolmanda isiku registrikaardi väljavõtetega; 5) Asjaolu, et likvideerija AM ning kolmas isik (samuti TS ning suurosanik) on valinud ennast esindama sama lepingulise esindaja, on tõendatud asjas esitatud teistes kohtumenetlustes esitatud seisukohtade või kohtulahenditega (vt ka apellatsioonkaebuse p 1.1). 13) Otsuse p-s 31 leidis maakohus, et kohtule esitatud protokolliga, registrikaartide väljatrükkide ja lepingutega on tõendatud, et koosolek ei kiitnud heaks mitte ühtegi tehingut, mille pooleks oleks olnud tehingute tegemise ajal kolmas isik või mis oleks tehtud tema suhtes, mistõttu on hageja viide ÄS § 177 rikkumisele põhjendamata ja tõendamata. Maakohus on aga jätnud tervikuna analüüsimata hageja väited, et kolmas
2-18-16515 isik on ilmselgelt näilik osanik ning et tegelikkuses teostab äriühingu suhtes osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik. 14) Asjas esitatud tõenditega on otseses vastuolus maakohtu otsuse p-s 32 esitatud seisukoht et heakskiidetud tehingute vastaspooleks ei olnud TS ega suurosanik ning et TS ei olnud suurosaniku osanikuks. Kõik heakskiidetud tehingud sõlmis suurosanik ning kõigis tehingutes esindas mõlemaid pooli TS. TS ei olnud küll tehingute tegemise ajal suurosaniku registrist nähtuv osanik, kuid tõendatud on, et TS oli suurosaniku ainus tegelik kasusaaja. 15) Maakohtu otsuse p-s 32 toodud väitega, et suurosaniku osanikuks oli Rec Incorporated, kelle osanikuks ei olnud tehingute ajal TS, on maakohus jätnud tervikuna tähelepanuta hageja 30.12.2019 esitatud seisukoha punktis 2.12 toodud väited. Oluline ei ole mitte äriregistrist nähtuv teave, vaid see, kes oli tehingute lõplikuks kasusaajaks. Rec Incorporated aktsiate omanikus sai 8. detsembril 2013 TS, s.o vaid 1,5 aastat pärast kinnistute üleandmist suurosanikule, kes omandas esitajaaktsiad JLlt. Esitajaaktsia eesmärgiks on tegeliku aktsionäri varjamine. TS oli ainsaks suurosaniku äritegevust juhtivaks isikuks 21 aastat, s h ka ajavahemikul, kui sõlmiti lepingud suurosaniku ja kostja vahel. Seega tõendab TS pikaaegne ainuvõim asjaolu, et suurosaniku, Rec Incorporated-i ja Osaühingu Riigiressursside Keskuse ainukeseks tegelikuks kasusaajaks oli TS. 16) Maakohtu otsuse p-s 33 toodud seisukohtade osas selgitab hageja, et kostja osa võõrandamise leping sõlmiti näiliku üldise olukorra tekitamiseks, et jätta muljet nagu oleks kolmas isik osanik. TS soov oli hõlbustada juriidilise hämarskeemi rakendamist, sh võimalike hääletamiskeeldude vältimiseks.
4.2.Hageja vaidles vastu kostja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud uuele tõendile.
4.3.Hageja palus ringkonnakohtul rahuldada hageja 30. detsembril 2020 esitatud taotluse dokumentaalse tõendi väljanõudmiseks ning nõuda kostjalt, kolmandalt isikult ja notar R. Kimmelilt välja notariaalakt, millega võõrandati kostja osa kolmandale isikule. Hageja palus võtta tõenditena asja juurde ESTOINA CAPITAL OÜ registrikaart, Sihtasutuse TS registrikaart ja OÜ Riigiressursside Keskus registrikaart. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse võtta tõendina asja juurde notar R. Kimmeli 23. veebruari 2021. a kinnitus osa omandiõiguse kolmandale isikule ülemineku kohta. Kostja vaidles hageja täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Apellatsiooniastmes jääb hageja oma nõuete juurde ning soovib puudustega otsusest vabaneda kolmel erineval alternatiivsel alusel. Esimese alternatiivina palub hageja tuvastada,
2-18-16515 et 12.09.2018 koosoleku punktides 2-5 toodud otsuseid ei ole vastu võetud. Teise alternatiivina palub hageja tuvastada koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada koosoleku otsused kehtetuks.
10.Kolleegium lahendab apellatsioonimenetluses.
esmalt
poolte
taotlused
tõendite
vastuvõtmiseks
10.1.Hageja esitas 10.08.2021 apellatsioonimenetluses uued tõendid: ESTONIA CAPITAL OÜ registrikaart, Sihtasutuse TS registrikaart ja OÜ Riigiressursside Keskus registrikaart. Hageja soovib esitatud dokumentidega tõendada väidet, et tänaseks on ESTONIA CAPITAL OÜ ja OÜ Riigiressursside Keskus osanikeks ja tegelikeks kasusaajateks TS pärijad. Kolleegium võtab esitatud tõendid vastu.
10.2.Kostja palus 5. juulil 2021 vastu võtta täiendavad tõendid - Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a tsiviilasjas nr 2-18-18532 ja hageja 10. juuni 2021. a lõplikud seisukohad tsiviilasjas nr 2-1818532. Kolleegium jätab kostja taotluse rahuldamata TsMS § 236 lg 1 järgi. Nõustuda ei saa kostja väitega, et lisatud maakohtu otsus on vajalik, et hinnata, kas maakohus on tuvastanud osa võõrandamise. Esiteks ei ole maakohtu otsus jõustunud ning isegi, kui see nii oleks, ei oleks see pooltele siduv selle asjaolu tuvastamisel TsMS § 457 lg 1 järgi. Kostja väitel on teises tsiviilasjas esitatud lõplikud seisukohad olulised tõendamaks, et kostja võttis TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks, et osa müügileping on sõlmitud. Kolleegiumi hinnangul ei oleks asjaolu omaksvõtt teises kohtuasjas menetluslikult siduv.
10.3.8. märtsil 2021 esitas kostja vastuse apellatsioonkaebusele, millega palus jätta Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ühtlasi esitas kostja taotluse võtta asja juurde täiendava tõendina Tallina notar Robert Kimmeli kinnituse selle kohta, et „Mercury Holdings OÜ omandas 26.02.2016. a. OÜ Saarest Arenduse OÜ osa“. Kolleegium võtab esitatud tõendi vastu.
11.Apellatsioonkaebuse väidetele seoses hageja esimese alternatiivnõudega vastab kolleegium järgmist. Hageja on otsuse vastuvõtmata jätmise tuvastamise nõude alusena toonud välja kaks alternatiivset alust. Esimesel juhul väidab hageja, et äriühingu osa üleminek suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le on tõendamata, st et võõrandamist tegelikult ei toimunud. Teisel juhul väidab hageja, et äriühingu osa ülemineku tehing suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le oli tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.
12.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et äriühingu osa ülemineku tehingu sõlmimine ja osa võõrandamine suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le on tõendatud. Seejuures ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et osa üleminekut saab tõendada vaid notariaalselt tõestatud osa käsutuslepinguga (ÄS § 149 lõige 4). ÄS § 149 lg 4 sätestab, et osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Vastavalt ÄS § 84 p-le 4 kantakse äriregistrisse osanike nimed ning vastavalt ÄS § 34 lg-le 2 kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.
12.1.ÄS § 34 lg 2 järgi võib osaniku kohta tehtud äriregistri kande õigsust eeldada ka kohus (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552, p 25). Samas võib kande ebaõigsusele tuginev menetlusosaline tõendada oma väiteid kõikide TsMS § 229 lg 2 nimetatud tõenditega ning vastaspool võib väite ümber lükkamiseks kasutada samuti kõiki nimetatud tõendeid.
12.2.Hageja tugines asjaolule, et ei praeguses kohtumenetluses ega selle väliselt ei ole talle esitatud osa võõrandamise lepingut. Kolleegium ei nõustu hageja eeldusega, et kui äriühing ega menetluse vastaspool ei esita osa võõrandamise lepingut, tuleb lugeda tõendatuks, et osa
2-18-16515 võõrandamistehingut ei toimunud. Võõrandamislepingu esitamata jätmisel võib vastaspool jätkuvalt tugineda nii äriregistri kandele kui esitada muid asjaolusid ja tõendeid oma väite tõendamiseks.
12.3.Kostja tugines asjaolule, et äriühingu juhatus oli kantud Mercury Holdings OÜ osanike nimekirja. ÄS § 150 lg 1 järgi osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Osaühingu osanike nimekirja peab juhatus (ÄS § 182 lõige 1). Kostja esile toodud asjaolu üle vaidlust ei ole (TsMS § 231 lg 2). Kolleegiumi hinnangul kinnitab see kaudselt, et suurosanik võõrandas osa Mercury Holdings OÜ-le, juhatusele esitati osa võõrandamise leping ning juhatus tegi vastava muudatuse osanike nimekirjas. Apellatsiooniastmes esitas kostja täiendavalt dokumentaalse tõendi osa võõrandamise kohta. Notar R. Kimmeli 23.02.2021 kinnitusest müüjale Estonia Capital OÜ-le nähtub, et omandiõigus osale on Mercury Holdings OÜ-le üle läinud 26. veebruaril 2016. Kokkuvõttes saab kolleegium lugeda tõendatuks, et Estonia Capital OÜ sõlmis 26. veebruaril 2016 osa võõrandamise lepingu Mercury Holdings OÜ-ga, millega andis viimasele üle omandiõiguse osale.
13.Hageja alternatiivse põhjenduse kohaselt ei saanud Mercury Holdings OÜ äriühingu osanikuks seetõttu, et äriühingu osa ülemineku tehing suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le oli tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.
13.1.Kuna hageja ei ole osa käsutustehingu pooleks, siis peab tal tehingu tühisusele tuginemiseks olema õigustatud huvi. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi (vt Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1156-12, p 11; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 13 ja 14; 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20). Aktsiate üleandmise käsutustehingu heade kommete vastasusele saab tugineda lepingupooleks mitte olev aktsionär, kelle õigusi aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas, kuna tal on õigustatud huvi teada, kas aktsionäride üldkoosoleku otsus on kehtivalt vastu võetud (Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11). Sama kohaldub ka osaniku õigustatud huvi kohta. Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 17).
13.2.Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Kuigi üldjuhul on omandi üleandmise kohta sõlmitud asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-140-07, p-d 30-31).
13.3.Riigikohus on leidnud, et osa üleandmise käsutustehing võib olla heade kommete vastane, kui sellega soovitakse vältida hääleõiguse piirangut ja pikemas perspektiivis tõrjuda vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu sellised tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 18-19).
13.4.Kolleegiumi hinnangul ei saa kohtu ette toodud asjaoludest teha järeldust, et suurosanik ja Mercury Holdings OÜ soovisid äriühingu osa võõrandamisega vältida ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääleõiguse piirangut või saavutada muid eeliseid taunitaval ja ebamoraalsel moel.
13.5.ÄS § 177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist. Hageja väitel võõrandas
2-18-16515 suurosanik äriühingu osa 26. veebruaril 2016 Mercury Holdings OÜ-le eesmärgiga kiita osanike koosolekul heaks 22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehing, 28.06.2010 laenuleping ning 15.05.2006 nõude loovutamise leping. Hageja väitel oli vähemalt kinnistute võõrandamise tehing ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 järgi tühine, kui seda ei kiida heaks osanikud.
13.6.Kolleegium leiab, et hageja oletus suurosaniku motiivide kohta ei ole eluliselt usutav, sest osanike koosolek 2012, 2010 ja 2006. aastal tehtud tehingute heaks kiitmiseks toimus alles kaks ja pool aastat pärast osaluse võõrandamist. Tehingu heade kommete vastane eesmärk TsÜS § 86 lg 1 mõttes peab esinema tehingu tegemise ajal, mitte tekkima aastaid pärast tehingu tegemist.
13.7.Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et Mercury Holdings OÜ ei ole näilik osanik ega tegutsenud otsuste vastuvõtmise ajal TS või ESTONIA CAPITAL OÜ mõju all. Hageja on seisukohal, et Mercury Holdings OÜ on näilik osanik ja tegelikkuses teostab äriühingu suhtes osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik. Hageja väitis, et Mercury Holdings OÜ ja likvideerija AM, kelle mõlema tegevuskohaks on märgitud Rännaku pst 12, Tallinn, tegutsevad tegelikkuses vastavalt TS ja/või suurosaniku juhistele ning juriidilistele soovitustele, kuivõrd neil kõigil on erinevates kohtumenetlustes esindajaks vandeadvokaat Leon Glikman.
13.7.1.Kolleegium leiab, et hageja väited on oletuslikud. Hageja väitel kinnitab seda, et Mercury Holdings OÜ tegutseb suurosaniku (või muu TS-ga või suurosanikuga seotud isiku) eest ja nimel asjaolu, et Mercury Holdings OÜ oli nõus kiitma heaks tehinguid, mis olid tema omandile kahjulikud kuna muutsid kostja varatuks. Kuigi hageja algatatud kohtuasjas TS ja suurosaniku vastu leidis kohus, et aastatel 2012, 2010 ja 2006 tehtud tehingud ei olnud äriühingule majanduslikult kahjulikud, ei ole see asjaolu praeguses vaidluses tähendust omav. Isegi kui viidatud tehingud oleksid olnud äriühingule majanduslikult kahjulikud, ei oleks nende heakskiitmine heade kommete vastane ega tähendaks ka, et uus omanik tegutseb jätkuvalt eelmise omaniku kontrolli all. Majanduslikult kahjuliku tehingu korral on esmane õiguskaitse viis ÄS § 187 lg 4 alusel kahjunõude esitamine. Majanduslikult kahjulikule tehingule osaniku heakskiidu andmine ei ole seadusevastane.
14.Lisaks ei ole hageja suutnud kolleegiumi veenda selles, et 22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehing oli ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 järgi tühine.
14.1.ÄS § 168 lg 1 järgi on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-26-17 p-s 10 leidnud, et ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek tehingu tegemiseks on vajalik juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Osanike nõusolek on samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing.
14.2.Hageja väitel ei olnud TS küll tehingute tegemise ajal suurosaniku registrist nähtuv osanik, kuid ta oli suurosaniku ainus tegelik kasusaaja ja suurosanikul oli TS-ga samaväärne majanduslik huvi ÄS § 168 lg 1 mõttes.
14.2.1.Kolleegium osundab, et hageja esitas andmed suurosaniku tegeliku kasusaaja kohta alates 31. detsembrist 2018, mitte tehingu tegemise ajal. Samas ei saa tegelikku kasusaajat pidada juhatuse liikmega samaväärse majandusliku huviga isikuks ÄS § 168 lg 1 mõttes. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 9 lg 1 ja 2 järgi on tegelik kasusaaja ka füüsiline isik, kes omab otseselt või kaudselt äriühingus 25 %-list osalust pluss üks aktsia või üle 25% suurust omandiõigust. Sellise isikuga tehingu tegemine ei vaja osanike heakskiitu ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel.
2-18-16515
14.2.2.Puuduvad tõendid selle kohta, et TS oleks olnud suurosaniku sisuline omanik ÄS § 168 lg-le 1 sarnases tähenduses. Kostja esitas tõendina suurosaniku ainuosaniku Rec Incorporated aktsionäride nimekirja, mille kohaselt oli 100% aktsionäriks 22.05.2012 tehingu ajal USA resident JL ning et aktsiad võõrandati TS-le 08.12.2013. Hageja leiab, et kui esitatud tõend ongi autentne, siis lõplik vaidlusalustest tehingutest tegelik kasusaaja on ikkagi TS, sest ta sai suurosaniku emaäriühingu ainuaktsionäriks. Kolleegiumi hinnangul on hageja väited oletuslikud.
15.Teise alternatiivina palub hageja tuvastada koosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada koosoleku otsused kehtetuks.
16.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole analüüsinud hageja väidet, et koosoleku otsuse punktid 2–5 rikuvad võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätteid, s.o ÄS § 187 lg-t 4 koosmõjus lg-ga 2 ja ÄS § 1671 lg-t 5 koosmõjus lg-ga 1. Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus ei hinnanud hageja väidet, et koosoleku otsuse punktid 2–5 on vastuolus heade kommetega, kuivõrd Mercury Holdings OÜ võttis nimetatud otsused vastu ainuisikuliselt vastuolus äriühingu ja väikeosanike huvidega, kasutades ära enamusosaniku jõupositsiooni.
16.1.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust, kui ei pakkunud hageja väidete nii ulatuslikku analüüsi, nagu hageja soovis. Hageja väited otsuste tühisuse kohta on kompleksne õiguslik konstruktsioon, mis tugineb kogumis samadele asjaoludele, mida hageja on esitanud otsuse vastuvõtmata jätmise tuvastamise nõude alusena – aastatel 2012, 2010 ja 2006 tehtud tehingute majanduslik kahjulikkus äriühingule, TS mõju suurosaniku ja Mercury Holdings OÜ üle ning enamusosaniku otsustusõiguse kasutamine.
16.2.Maakohus põhjendas piisvalt oma järeldust, et TS ei olnud tehingute tegemise ajal suurosaniku ega Mercury Holdings OÜ-ga majanduslikult samaväärse huviga isik ÄS § 168 lg 1 p 10 mõttes. Täpselt samadel faktilistel asjaoludel ei pidanud maakohus täiendavalt põhjendama, miks ta ei nõustu hagejaga, et TS on faktiline ühingu juht § ÄS § 1671 lg 1 mõttes.
16.3.Täiendavalt märgib kolleegium, et kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt otsuse p-s 14, et 22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehing ei olnud ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 järgi tühine, ei saa samadel elulistel asjaoludel järeldada, et TS eesmärk oli enamusosaniku eeliste seadusevastane ärakasutamine ühingule või väikeosanikele kahju tekitamiseks.
17.Vastuseks hageja väidetele seoses otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega märgib kolleegium järgmist.
17.1.Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku otsust saab vaidlustada põhjendusega, et hääled on antud mingit seaduses sätestatud keeldu rikkudes, üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel. Sellises olukorras ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks nõue, millega palutakse tuvastada vastupidise sisuga otsuse vastuvõtmine. Ka näiteks olukorras, kus on rikutud ÄS §-st 272 tulenevat aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet, saab otsuse sellise rikkumise tõttu üksnes kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 23).
17.2.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks on aegunud TsÜS § 38 lg 5 järgi, sest hageja on ÄS § 177 lg 1 rikkumisele tuginenud enam kui kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist.
17.2.1.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus leidis ekslikult, et hageja nõue on aegunud, sest hageja tugines hääletuskeelule alles 27.12.2019 menetlusdokumendis. Tegelikult tugines hageja ÄS § 177 lg 1 hääletuskeelu rikkumisele juba hagiavalduse p-s 2.1.4.1, kui leidis, et
2-18-16515 „Väikeosanikud, sh hageja, on seisukohal, et Mercury Holdings ei või hääletada koosoleku päevakorrapunktide 2, 3 ja 4 osas tulenevalt ÄS § 177 lõikest 1.“
17.3.Kolleegium leiab aga, et hageja väide ÄS § 177 lg 1 rikkumisest on põhjendamatu. ÄS § 177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist. ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Samamoodi ei või osanik hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada õigusvaidlust osaniku ainuosalusega äriühinguga, sest ka sellisel juhul tuleb eeldada majanduslike huvide konflikti (Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13).
17.4.Hageja, on seisukohal, et Mercury Holdings OÜ on näilik osanik ning et äriühingu osa võõrandamine suurosanikult Mercury Holdings OÜ-le oli näilik tehing, kuna tegelikkuses teostab äriühingu suhtes osaniku õigusi jätkuvalt suurosanik. Eelnevalt tuvastas kolleegium otsuse p-s 13.7, et Mercury Holdings OÜ ei ole näilik osanik ega tegutsenud otsuste vastuvõtmise ajal TS või ESTONIA CAPITAL OÜ mõju all. Seega ei saanud Mercury Holdings OÜ-le kohalduda ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletuspiirang. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.