1.Lõpetada S Ki pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.S Ki võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: I järgu nõudeid ei ole. II järk: Nõude esitamise aeg 18.01.2018 29.01.2018
Võlausaldaja
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu)
4.Kinnitada pankrotihalduri tasu 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 76 (seitsekümmend kuus) eurot, tasu koos käibemaksuga 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot ning kulutused 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot (koos käibemaksuga). Tasu ja kulutused kokku 600 (kuussada) eurot (koos käibemaksuga).
4.1.Anda S Kile menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulutuste kandmiseks, sealhulgas:
4.1.1.hüvitada riigi vahenditest 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot – koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel);
4.1.2.ülejäänud 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot 60 senti (koos käibemaksuga) menetlusabina, kohustusega S Kil hüvitada riigile väljamakstud halduri tasu 3 (kolme) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist.
4.2.Pankrotihalduri tasu kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahendutest menetlusabina JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto nr xxx AS-is Swedbank).
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
6.Algatada S Ki kohustustest vabastamise menetlus.
7.Kohustada S Ki täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses ja esitama üks kord aastas kohtule aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 10.01.2020. a.
8.Kohtumäärus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 16.01.2018.a määrusega kuulutati välja S Ki pankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi.
2.Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 14.02.2018. a, kus kinnitati pankrotihaldur ja jäeti pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 22.06.2018. a. 28.08.2018. a kohtu määrusega kinnitati jaotusettepanek. II järgu nõudeid esitati kogusummas 6 029,85 eurot, mis jagunesid kahe võlausaldaja vahel järgmiselt: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste 2(7)
Keskuse kaudu) 2 298,91 eurot (jaotis 38,13%) ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 3 730,94 eurot (jaotis 61,87%).
2.Pankrotihaldur teatas 02.10.2018. a tulenevalt PankrS § 158 lg 1 kohtule, et S Ki pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada S Ki pankrotimenetlus raugemise tõttu.
3.Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 16.01.2018. a oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 0,00 eurot, mis ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu ja kulud) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 600,00 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgnev sõiduk: - xxx, registreerimismärk xxx, esmane registreerimine 1990. Sõiduki asukoht ja faktiline olemasolu on teadmata. Haldur on saatnud sõiduki osas ka päringu võlgnikule, kuid vastust ei ole saanud. Auto24.ee andmetel müüakse analoogseid sõidukeid, millised on ca 8 aastat ja rohkem hilisema väljalaske aastaga hinnaga alates 890,00 eurot. Pankrotihaldur hindab sõiduki väärtuseks 0,00 eurot. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel 3(7)
võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara (va eelnimetatud sõiduk, millel ei ole turuväärtust). Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nõude esitamise aeg 18.01.2018 29.01.2018
Võlausaldaja
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
Nõude suurus
(EUR)
2 298,91
Jaotis (%)
3 730,94
61,87
38,13
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused
pankrotihalduri tasu 380,00 eurot (4 tundi x 95 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; käibemaks pankrotihalduri tasult 76,00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 16.01.2018. a kuni 16.07.2018. a kokku summas 144,00 eurot (6 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu.
Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 600,00 eurot. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et S Kile kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et ta on töötu ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2006. aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest
4(7)
Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kes on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
5.Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud II järgus kokku nõudeid 6 029,85 eurot, millest - Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 2 298,91 eurot; - Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 3 730,94 eurot. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et S Ki maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tunnustatud nõuded on viidatud ulatuses jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S Ki pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Hillar Villersi pankrotihalduri kohustustest.
5(7)
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd S Ki pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 4 tundi. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on põhjendatud.
8.S K on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku S Ki täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle 6(7)
andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab S Ki usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.