Avalikult teatavakstegemine
Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi (number ja avaldus)
nr 2-18-5271 A.R.hagi V.L.(L) vastu vabastamiseks hagimenetlus 1012,32 eurot (9x112,48) Silvi Maiste
Hagihind Kohtunik Hageja
Hageja lepinguline esindaja Kostja
21. detsember 2018 vanema
ülalpidamiskohustusest
A.R.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx; e-post ) Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) V.L.(isikukood xxxxxxxx, aadress xxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx; e-post )
Kostja esindaja riigi õigusabi korras
vandeadvokaat Raul Tosmann (AB Raul Tosmann OÜ; e-post [email protected])
Iseseisva nõudete kolmas isik
E.J.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx x, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx; e-post ) jurist Ingrid Vinnal (Juridic & Invest OÜ; e-post [email protected])
Iseseisva nõudete kolmanda isiku lepinguline esindaja
Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
A.R.esitas 05.04.2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagiavalduse V.L.vastu vanema ülalpidamiskohustusest vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 7. märtsi 2018 Viljandi Vallavalitsuse korraldusega peab hageja koos E J (J) tasuma puudujääva osa nende isa V.L.hooldekodu teenuse eest. Hageja isa ei ole kunagi pojast huvitatud olnud ning ei ole ka teda ülal pidanud. Seda saab kinnitada hageja ema, kes kasvatas hagejat üksi. Hagejal ei ole võimalust tasuda. Pangakontoväljavõtte kohaselt teenib A.R.keskmiselt 1000 eurot. Lisaks on hagejal 2 ülalpeetavat. Elatist maksab hetkel ühele, kellest elab eraldi, kuid teise lapse emaga elavad pooled koos. Ka seetõttu ei ole võimalik isa ülal pidada ning maksta hooldekodu arveid. Kuigi praeguse elukaaslasega elab hageja koos, peab ta sellegipoolest ülal pidama ka teist last. Hageja kohtus oma isaga enne hooldekodusse minekut paar korda elu jooksul. Kostjat hageja ei huvitanud ega hoolinud temast. Tegelikkuses peavad ka vanemad lapsi hoidma, kuid isa oma kohustust ei täitnud. Perekonnaseadus § 103 lõige 1 p 2 järgi kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Hageja leiab, et see oleks põhjus vabastada ülalpidamise kohustuse täitmisest. Isa ei maksnud elatisraha, kui Hageja alaealine oli. Seega ta ei täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja vanemad elasid lahus. Ka isal oli kohustus maksta elatist lapsele. Perekonnaseaduse § 113 järgi vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Seega V.L.ei ole lugupidanud hageja huvidest ja õigustest. Isa hetkel elab Pärsti Pansionaadis ning Pärsti Pansionaat saatnud hooldekodu arved, mida peab hetkel tasuma hageja koos oma õe E J. Kuna hagejal on 2 ülalpeetavat ning isa ei hoolitsenud tema eest üldse, siis seetõttu palubki hageja kohtul isa ülalpidamiskohustusest vabastada. Hageja ema saab kohtus tunnistada, et isa ei osalenud lapse elus. Hageja sissetulek on keskmiselt 1200-1300 eurot. Kuigi kostja sissetulek on suurenenud, siis hageja leiab, et see ei ole piisav, et saaks maksta kostja hooldekodukulusid sellises ulatuses nagu hooldekodu nõuab. Lisaks on hagejal 2 ülalpeetavat. Elatist maksab hetkel ühele, kellest elab eraldi, kuid teise lapse emaga elavad pooled koos. Ka seetõttu ei ole võimalik isa ülalpidada ning maksta hooldekodu arveid. Kuigi praeguse elukaaslasega elab hageja koos, peab ta sellegipoolest ülalpidama ka teist last. A.R.maksab ühele lapsele 250 eurot, seega 1200-250 on 950 eurot. Lisaks on pangakontoväljavõttelt näha, et hageja maksab iga kuu ligi 100 eurot laenu. Seega 950 -100 on 850 eurot. Kuna ta elab koos teise lapsega, siis eelduslikult kulud teisele lapsele 250 eurot. Seega 850-250 eurot on 600 eurot. Lisaks ka eluasemekulud ning hageja enda vajadused. Ka peab arvestama, et hageja peab ka panema kõrvale raskemateks aegadeks. Seega hageja leiab, et ta on võimeline maksma hooldekodu kulusid 30 eurot. Arvestama peab ka sellega, et hageja ei sattuks makseraskustesse ja kohtulahend peab ka täidetav olema. Praegusel juhul oleks kõige mõistlikum, kui kohus leiab, et täienisti ei vabasta kostja ülalpidamiskohustusest mõista välja 30 eurot. Seda eelkõige seetõttu, et muidu võib hageja sattuda majanduslikkesse raskustesse arvestades teisi kohustusi ka.
7.märtsi 2018 Viljandi Vallavalitsuse korraldusega peab hageja koos E J (J) tasuma puudujääva osa nende isa V.L.(L) hooldekodu teenuse eest. Kostja esindaja peab vajalikuks märkida, et hageja paljasõnaliselt märgib, et hageja isa (kostja) ei ole kunagi pojast huvitatud olnud ning ei ole ka teda ülal pidanud. Kostja esindaja arvates hagi
on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja esindaja viitab Perekonnaseaduse 210 lg. 2, mille kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hageja on sündinud 23. veebruaril 1976. aastal. Hageja peaks oma väidet, et kostja ei ole teda ülal pidanud (mis teatud juhtudel võiks olla üks hagi rahuldamise alus), tõendama kohtulahendiga alimentide väljamõistmise kohta. Sellekohase hagi rahuldamise alused said tekkida ( või esinesid) seega ajavahemikus 23. 02. 1976. aasta – 23. 02. 1994. aastani (Abielu – ja perekonnakoodeks 7. pt. vanemate ja laste alimendikohustused). Praegu kehtiv Perekonnaseadus jõustus aga 01. juulil 2010. aastal, sellele eelnev Perekonnaseadus jõustus 01. 01. 1995. aastal ja kumbki seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu. V.L.vestluses esindajaga kinnitab, , et tema vastu hagi alimentide sissenõudmiseks pole esitatud, ta oli vabaabielus A emaga, nad elasid koos, tõsi küll, täpselt ei mäleta, poiss oli 16-17. aastane, kui nad emaga tema juurest ära kolisid, hakkasid lahus elama. V.L.kinnitab, et tema alimentide (elatise) võlglane ei ole kunagi olnud, sel motiivil hagi rahuldamine pole põhjendatud. Kostja esindaja leiab, et raske nägemispuudega kostja puhul ilmselgelt esineb suutmatus ennast ise ülalpidada, ta saab küll pensioni ja sotsiaaltoetust, mis laekub Viljandi Vallavalitsuse arvelduskontole, millest aga ei jätku Pärsti Pansionaadile hoolduskulude eest tasumiseks. Kostja esindaja arvates esineb PKS § 97 p. 3 alusel hagi rahuldamata jätmise alus, s.o. hageja isa suutmatus kehalise puude tõttu ennast ise ülalpidada. Kuigi V L on olemas oma sissetulek pensioni näol ja sotsiaaltoetus, siis hoolduskulude katteks nendest ilmselgetl ei jätku. PKS § - de 96, 97 p. 3 ja ja 105 lg. 3 alusel tuleks hagi jätta rahuldamata, A R on võimeline osavõlgnikuna oma ülalpidamiskohustust täitma hoolekandeteenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel, millele lisandub retseptiravimite eest tasu. Oluline on märkida, et hageja õde, kostja tütar E.J.täidab vabatahtlikult osavõlgnikuna ülalpidamiskohustust. Kostja esindaja arvates puuduvad alused Perekonnaseadus § 103 lõige 1 p 2 kohaldamiseks, hageja sellekohane taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kostja esindaja palub kohtul hagejat isa ülalpidamiskohustusest mitte vabastada, hagi jätta rahuldamata. Kostja esindaja palub kohtul hagejat isa ülalpidamiskohustusest mitte vabastada, hagi jätta rahuldamata. Hageja töötab Baltic Forestis, palk on 1200 € – 1300 € kuus, saab töötasu 1/3 rohkem varasemast, mil Dold Puidus töötas ja vabatahtlikult maksis 30 – 40 € kuus. Kostja esindaja menetluskulud, osutatud riigi õigusabi korras, palun jätta riigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud palun jätta nende endi kanda.
250 on 950 eurot. Lisaks on pangakontoväljavõttelt näha, et hageja maksab iga kuu ligi 100 eurot laenu. Seega 950 -100 on 850 eurot. Kuna ta elab koos teise lapsega, siis eelduslikult kulud teisele lapsele 250 eurot. Seega 850-250 eurot on 600 eurot. Lisaks ka eluasemekulud ning hageja enda vajadused.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.