Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-123472
Tsiviilasi
OÜ Q hagi XX vastu võlgnevuse 1219,15 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.05.2018 hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 1413,06 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): OÜ Q (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Hannes Kink
ja
Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Ants Kuningas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada XX 07.06.2018 taotlus tõendite vastuvõtmiseks ning võtta tsiviilasja materjalide juurde XX pangakonto väljavõte perioodi 01.12.2017-07.06.2018 kohta.
2.Pärnu Maakohtu 07.05.2018 hagi õigeksvõtul põhinev otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
Rahuldada OÜ Q taotlus apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Välja mõista XX-lt 180 eurot OÜ Q kasuks apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks.
6.Jätta OÜ Q taotlus apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 180 euro ulatuses.
7.Vabastada XX Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2018 määrusega talle menetlusabina antud riigilõivu, summas 200 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 190 lg 7). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Q esitas 19.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 705,14 euro saamiseks. Kohus tegi 30.10.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 24.11.2017 määrusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ Q (hageja) esitas 27.11.2017 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse ja selle 09.04.2018 täienduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga XXX omanik. Antud elamut haldab hageja. Hageja palub kostjalt välja mõista haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse, mis seisuga 25.03.2018 on 1219,15 eurot, viivise 96,38 eurot ning edasiulatuva viivise.
3.Hageja ei nõustu kostja taotlusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on oma käitumisega tinginud hagi esitamise. Kostja on nõude õigeks võtnud, kuid paraku pärast hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude aluseks olevate toimingute tegemist. Hageja ei saanud hagiavalduse tervikteksti kohtule tähtaegselt esitamata jätta, kuna kohus oli hagejat selleks kohustanud. Vajadus tervikteksti esitamiseks tulenes mh kostja vastuväidetest ja vajadus haginõude suurendamiseks elulistes asjaoludest, sh asjaolust, et ka kohtumenetluse vältel ei tasunud kostja hageja poolt esitatud arveid. Kostja esialgu hagi ei tunnistanud, jättes seega kasutamata võimaluse võtta hagi omaks menetlusstaadiumis, kui hagejal veel lepinguline esindaja puudus.
4.Hageja palub kostja taotluse nõude täitmise ajatamiseks jätta rahuldamata samadel põhjustel, s.o kostja on menetlust ise venitanud, jättes kasutamata võimaluse esmases menetlusstaadiumis hagi õigeks võtta ning jätta asjasse mittepuutuvad vastuväited esitamata. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja on 18.04.2018 menetlusdokumendis kohtule teatanud, et võtab hagi põhivõla 1219,15 euro ja viivise 96,38 euro osas õigeks. Kostja palub nõude täitmise ajatada selliselt, et kohus määraks nõude tasumise 80 euro suuruste igakuiste osamaksetena. Kostja on sattunud raskesse majanduslikku olukorda, kuna ei ole seoses tervisliku seisundiga võimeline tegema füüsilist tööd. Olemasolev töö ei võimalda kostjal piisavalt teenida, et täita kõiki tekkinud rahalisi kohustusi. Enamus kostja sissetulekust läheb alaealiste laste ülalpidamiseks ja korteromand asukohaga XXX on pandud kohtutäituri poolt müüki varasema elatise võlgnevuse katteks.
6.Kostja palub hageja õigusabikulud jätta hageja enda kanda. Kostja hinnangul puudus hagejal 09.04.2018 kostja poolt esitatud kompromissettepaneku järgselt vajadus hagiavalduse tervikteksti esitamiseks ja menetluskulude suurendamiseks, samuti täiendava riigilõivu tasumiseks. Selline tegevus ei vasta headele kommetele ja ei peaks olema aktsepteeritav. Hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud, sest sama tulemus oli võimalik saavutada kompromissiga, kuid hageja eelistas riigilõivu tasumist ja algselt esitatud hagiavalduse ümberkopeerimist hagiavalduse tervikteksti. Õiguslikku sisu ja analüüsi hagiavalduse terviktekst ei sisaldanud. Korduvalt sama sisuga teksti esitamine ei too kaasa põhjendatud õigusabikulu. Põhjendatud õigusabikuluks ei saa lugeda ka kostja vastuse analüüsi ja kliendile selgitamist, sest kostja vastuses puudus analüüsi ja hagejale tõlkimist vajav sisu. Vajalik ei olnud ka täiendava riigilõivu tasumine. Esimese astme kohtu otsus
7.Pärnu Maakohtu 07.05.2018 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1219,15 eurot, 09.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 96,38 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1219,15 eurot) alates 10.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis kostja taotluse nõude täitmise ajatamiseks rahuldamata. Maakohus tunnistas kohtuotsuse TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi viivitamata täidetavaks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1055 eurot.
8.Kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja on selle õigeks võtnud, siis rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb kohtuotsus tunnistada TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel viivitamata täidetavaks.
9.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Oma majandusliku olukorra tõendamiseks on kostja esitanud konto väljavõtted ajavahemiku 04.05.2016 kuni 04.12.2017 kohta. Seega ei saa need anda kohtule teavet kostja sissetuleku ja kulutuste kohta käesoleval ajal. Eeltoodu tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kostja taotluse põhjendatust, samuti seda, kas kostja taotletud täitmise viis tagaks kohtuotsuse täitmise. Kostjal olnuks võimalik rakendada hageja nõude osade kaupa tasumist ka kohtumenetluse ajal, kuid kostja ei tasunud isegi jooksvaid haldus- ja kommunaalkulusid, mille tõttu hageja nõue suurenes. Perearst YY 03.01.2018 teatisest nähtub, et kostjal on olnud 40% töövõime kaotus aastatel 2013 kuni 2016, kostja on käinud taastusravil ja viimasel ajal probleeme ei ole. Tõendist ei nähtu, et kostjal oleks käesoleval ajal takistusi füüsilise töö tegemiseks.
10.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja seisukoht, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, ei ole asjakohane. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja hagi õigeksvõtu korral kulud vaid juhul, kui kostja ei ole oma
käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjal oli hageja ees pikaajaline võlgnevus ja ta on seda hagi õigeksvõtu kaudu tunnistanud, seega oli hagi esitamine tingitud kostja käitumisest. Kostja valdavalt asjakohatute vastuväidete tõttu oli hageja sunnitud kasutama õigusteadmistega esindaja abi.
11.Alusetu on kostja seisukoht, et hageja lepinguline esindaja on hagi tervikteksi esitamisel ja nõude suurendamisel käitunud heade kommete vastaselt ja eesmärgiga menetluskulusid suurendada. Kui pooled kohtu määratud tähtajaks kompromissi ei sõlminud, oli hageja esindaja nii kohtu nõudmise täitmiseks kui kliendi huvide kaitsmise eesmärgil kohustatud esitama kohtule hagi tervikteksi, samuti õigustatud nõuet suurendama kohtumenetluse käigus lisandunud võla ulatuses.
12.Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 200 eurot ja õigusabikuludest 855 eurot. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusabiteenuse osutamisele 9,5 töötundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 90 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulutatud aeg – 9,5 h – optimaalne kvaliteetse teenuse osutamiseks kõneolevas asjas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1055 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ning jättis kostja taotluse nõude täitmise ajatamiseks rahuldamata. Kostja palub teha asjas uue lahendi, millega jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda, rahuldada kostja taotlus täitmise ajatamiseks ja määrata, et põhivõlg 1219,15 eurot ja viivised kuuluvad tasumisele igakuiste maksetena vähemalt 80 eurot kalendrikuus, alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja palus jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse ka uue tõendi vastuvõtmiseks (kostja pangakonto väljavõte).
14.Menetluskulude jaotamisel oleks pidanud lähtuma TsMS § 168 lg-st 6. 09.04.2018 kompromisspakkumises võttis kostja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse õigeks ja puudus vajadus hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, täiendava riigilõivu maksmiseks ja täiendavate menetluskulude esitamiseks. Hageja ei vastanud kostja 09.04.2018 pakkumisele, vaid esitas hagiavalduse tervikteksti, korrates algse hagiavalduse sisulisi asjaolusid, kuid suurendades nõutavat summat. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta luges vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja menetluskulud ka hagiavalduse tervikteksti uuel esitamisel, milles üksnes korrati varasemaid seisukohti. Sellised menetluskulud ei ole ka vajalikud ja põhjendatud.
15.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse nõude täitmise ajatamiseks. Maakohus on otsuses viidanud, et esitatud tõenditest ei nähtuvat kostja poolt väidetud tervislikku seisundit, kuigi on otsuses välja toodud, et kostjal oli olulise trauma tagajärjel 2013 kuni 2016 töövõime kaotus 40%. Samuti on kohus otsuses tuginenud asjaolule, mida kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu. Nimelt on tõendis kirjas, et seljavalusid viimasel ajal ei ole. Kohus on aga kohtuotsuses väitnud: „viimasel ajal probleeme ei ole“. Asjaolu, et kostja ei ole 2018. aastal käinud töövõimet hindamas, ei kõrvalda kostja võimetust teha füüsilist ja pingelist tööd. 03.01.2018 arstitõendist nähtub, et kostjal on „hetkel mureks, et ei talu füüsilist koormust, siis peavalu. Lühimälu olevat ka halb.“ Kohus ei hinnanud sisuliselt ka kostja majanduslikku olukorda ja ei arvestanud, et kostja ainukeseks varaks olev korter oli täitemenetluses müügis hinnaga, mis jäi alla täidetava nõude suuruse. Kostja sissetulek elatusmiinimumi ületavas osas on samuti kohtutäitur Õnne Pajuri poolt arestitud. Kui kohtu arvates ei olnud esitatud tõendid piisavad kostja taotluse rahuldamiseks, oleks kohus pidanud andma kostjale
täiendava tähtaja asjakohaste tõendite esitamiseks. Kohus seda ei teinud. Seega oli kohtulahend kostja jaoks ka üllatuslik.
16.Põhjusel, et maakohus heitis kostjale ette pangaväljavõtte esitamist, mis oli seisuga detsember 2017, esitab kostja koos apellatsioonkaebusega pangakonto väljavõtte alates detsember 2017 ja palub selle tõendina asja juurde võtta. Tõendi eesmärgiks on tõendada kostja majanduslikku seisundit apellatsioonkaebuse esitamisel ja kohustuse täitmise ajatamise taotluse lahendamisel.
17.Maakohus on jätnud täitmata TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud kohustuse teha kogu menetluse vältel kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Vastustajate seisukoht
18.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ning jättis kostja taotluse nõude täitmise ajatamiseks rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasi kaebamata jõustunud.
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid taotluse rahuldamist. TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas võlgniku taotluse rahuldamine otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on mõistlik ja ega see ei kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Kuivõrd hageja huviks on saada oma nõue võimalikult kiiresti ning suures ulatuses rahuldatud, siis riivab tasumise ajatamine paratamatult hageja huve ning on seetõttu võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Kostja poolt välja toodud asjaolud (piisava vara puudumine) ei ole sellised, millest tulenevalt võiks kohus asuda seisukohale, et praegusel juhul peaks eelistama kostja huve hageja omadele. Kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid (näiteks raske haigus), mis annaksid kohtule aluse taotluse rahuldamist kaaluda. Selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu ka perearst YY 03.01.2018 saatekirjast (tl 168, I kd). Saatekirjast nähtub vaid kostja hinnang enda füüsilisele seisundile. Erandlike asjaolude tuvastamiseks ei anna alust kostja väited enda tervise kohta, vaid tõenditest peaks nähtuma arsti arvamus kostja tervisliku seisundi kohta.
22.Kostja leiab, et kui maakohtu arvates ei olnud esitatud tõendid piisavad kostja taotluse rahuldamiseks, oleks kohus pidanud andma kostjale täiendava tähtaja asjakohaste tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellega rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus ei pidanud kostjale selgitama, et esitatud tõenditest ei piisa kostja taotluse rahuldamiseks. Isegi, kui maakohtule saaks selgitamiskohuse täitmata jätmist ette heita, oli kaebajal võimalik apellatsioonkaebuses välja tuua sellised erandlikud asjaolud ja esitada nende kohta ka tõendid, mis õigustaksid taotluse rahuldamise. Kaebaja seda teinud ei ole.
23.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse lisana uue tõendi - pangakonto väljavõtte perioodi 01.12.2017-07.06.2018 kohta (tl 9-10, II kd). Ringkonnakohus võtab eeltoodud
dokumendi tsiviilasja materjalide juurde, kuivõrd arvestas eeltoodud dokumenti kostja menetlusabi taotluse lahendamisel. Siiski ei anna eeltoodud tõend alust kostja taotluse rahuldamiseks, kuna ainuüksi piisava vara puudumine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks.
24.Pooltel on siiski otsuse jõustumisel võimalik otsuse täitmise korras vabatahtlikult kokku leppida (nt sõlmida maksegraafik).
25.Põhjendamatud ja ebaõiged on kostja väited selle kohta, et maakohus ei täitnud kohustust suunata menetlusosalisi kompromissini. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta.
27.Maakohus on jätnud põhjendatult maakohtu menetluskulud kostja kanda ning on õigesti leidnud, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on käesoleval juhul andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Lisaks on kostja alles 18.04.2018 menetlusdokumendis teatanud, et ta võtab hagi õigeks, kuigi hagi on esitatud juba 27.11.2017, enne seda vaidles kostja hageja nõudele vastu. Seega ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud.
28.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
29.Kostja vaidlustab ka väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Ringkonnakohus, tutvudes 09.04.2018 hagiavalduse terviktekstiga, leiab, et ajakulu 2 h on nimetatud dokumendi koostamise eest põhjendatud. Hageja esitas kohtule hagiavalduse tervikteksti, kuna 20.03.2018 istungil kohustas kohus selleks hagejat, kui pooled ei jõua kompromissini. 09.04.2018 kompromisspakkumises nõustus kostja küll nõude suurusega, kuid soovis selle täitmist enda tingimustel. Seega ei saa lugeda, et pooled jõudsid kompromissini ning hagiavalduse tervikteksti esitamine oli põhjendatud.
30.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
31.17.07.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja toimingud apellatsioonimenetluses: apellatsioonkaebuse ja lisade analüüs, kohtumine kliendiga -1 h; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 3 h. Kokku on hageja kuluks 360 (4 h x 90 eurot/h) eurot.
32.18.07.2018 seisukohas leidis kostja, et hageja põhjendatud kulu on 45 eurot. Vaidlus ringkonnakohtu menetluses ei ole keeruline. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi sellist dokumenti, mis vajaks 1 h ulatuses kliendiga kohtumist ja analüüsi. Põhjendatud ei ole hageja menetluskulu 3 h apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Vastuses puudub mistahes õiguslik analüüs, mis põhjendaks või õigustaks ülemäärase suurusega menetluskulude tekkimist.
33.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu,
leiab ringkonnakohus, et hageja toimingud on ringkonnakohtus põhjendatud 2 h ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 180 eurot (2 h x 90 eurot/h). Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata 180 euro osas (360-180).
34.Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2018 määrusega rahuldati kostja taotlus menetlusabi saamiseks ning vabastati kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 200 euro tasumisest. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest tulenevalt kostja raskest majanduslikust olukorrast (vt ka RKTKm nr 3-2-1-56-10, p 10).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.