lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10664/9

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10664/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Muhu tn 4 korteriühistu80162030(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-10664

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10664

Kohtuasi

XX, YY ja CC hagi Tallinn, Muhu tn 4 KÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. novembri 2018. a hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXX), volitatud esindaja Marina Suhnjova Kostja Tallinn, Muhu tn 4 KÜ (registrikood 80162030), volitatud isendaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta XX 12. detsembri 2018. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26. novembri 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-10664 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. Tallinn, Muhu tn 4 KÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-10664 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja I), YY (hageja II) ja CC (hageja III) esitasid Harju Maakohtule 13. juulil 2018 Tallinn, Muhu tn 4 KÜ (kostja) vastu ühise hagiavalduse, milles palusid mõista kostjalt hageja I kasuks välja 130 eurot 16 senti ning hagejate II ja III kasuks 130 eurot 34 senti. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei vasta kostja esitatud arvetel majandamiskulud hagejate korteriomandite mõtteliste osade suurustele. Hagejad palusid kostjal tagastada alates 2015. aasta jaanuarist kuni 2018. a maini vale arvutuse tõttu alusetult saadud raha.
2.Kostja võttis 10. oktoobril 2018 kohtule esitatud hagivastuses hagi õigeks ja palus menetluskulud jätta hagejate kanda, sest kostja ei ole hagejatele andnud põhjust hagi esitada. Hagejad oleksid saanud kohtuvaidluse ära hoida ja lahendada vaidluse kohtuväliselt. Hea tava kohaselt üritavad mõistlikud pooled lahendada vaidluse enne kohtu poole pöördumist kohtuväliselt. Hagejad võiksid ühistu liikmetena olla huvitatud sellest, et ühistu ei kannaks põhitegevuse väliseid kulusid (kohtukulusid). Kuna kostja oleks saanud enda vastuvõetud otsuseid ümber otsustada, ei olnud kohtu poole pöördumine ka vaidluse ainuvõimalik lahendus. Kostja oleks andnud põhjust kohtu poole pöörduda, kui oleks keeldunud läbirääkimistest hagejatega, oleks jätnud probleemi lahendamata või üldkoosolekul arutamata. Ootamatu kohtu poole pöördumisega võtsid hagejad kostjalt võimaluse võtta samme kohtuvaidluse vältimiseks. Kostja sai 2018. a mais korteriomandite üldpindade mittevastavusest teada oma uuelt raamatupidajalt, juhatus arutas kohe probleemi ning otsustas viia üldpinnad vastavusse. Hagejad ei ole kostja poole majandamiskulude jaotust puudutavate küsimustega pöördunud.
3.Hagejad palusid 23. oktoobri 2018. a menetlusdokumendis jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja pahatahtlik käitumine (raamatupidaja andmeid puudutava info varjamine, probleemi avastamise järel erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja ümberarvutuste tegemata jätmine) andis hagejatele alust kohtusse pöörduda.
4.Harju Maakohus rahuldas 26. novembri 2018. a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel hagi, jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hagejate kanda ning mõistis hagejatelt kostja kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise 270 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. Otsus on viivitamata täidetav. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja oma käitumisega andnud hagejatele põhjust hagi esitada ning võttis hagi kohe õigeks. Hagejad oleksid pidanud enne hagiga kohtusse pöördumist pöörduma kohtuväliselt kostja poole juhtimaks tähelepanu ebaõigele majandamiskulude arvestusele. Hagejad on küll märkinud, et nad juhtisid kostja tähelepanu vigadele kuluarvestuses ning kostja oli ebaõigest kuluarvestusest teadlik ja käitus pahatahtlikult, kuid hagejad ei ole oma väiteid tõendanud. Muud hagejate väited on menetluskulude jaotuse seisukohalt asjakohatud.

2-18-10664

5.Hageja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas ning teha asjas tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda või poolte enda kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja I jätta kostja kanda. Ühtlasi palus hageja I peatada tagatise vastu vaidlustatud osas maakohtu otsuse täitmise. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejad oleksid pidanud enne hagiga kohtusse pöördumist pöörduma kohtuväliselt kostja poole, ega viidanud, millise õigusnormi alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Seadusest ei tulene hagejale I kohustust lahendada vaidlus kohtuvälises menetluses. Kostjal oli kohustus jaotada majandamiskulud õigesti ning kohustuse rikkumise korral oli hagejal I õigus pöörduda kohtu poole. Hageja I juhtis kostja juhatuse liikme tähelepanu 2018. a mais sellele, et arvestuse aluseks olevad ruutmeetrid ei vasta üldpinnale. Juhatus oli teadlik ebaõigest arvutusest, kuid kavatses lahendada probleemi alles 2019. aasta üldkoosolekul ja jätkas ebaõigete arvete esitamist. Arvetel ei ole kajastatud raamatupidaja andmeid. Kostja ei soovi ümberarvutusi teha, mistõttu tuli hagejatel kohtu poole pöörduda. Kostja kui õigusrikkuja kulusid ei ole õiglane jätta hageja I kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Praeguses asjas palub apellant tühistada maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavas osas (otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Esmalt märgib kolleegium, et apellant saab vaidlustada maakohtu otsust üksnes teda ennast puudutavas osas. Kuna teised hagejad ei ole apellatsioonkaebust esitanud, on nende osas maakohtu otsus jõustunud.

2-18-10664 Apellant heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei oleks võinud jätta menetluskulusid hagejate kanda. Apellandi hinnangul juhindus maakohus menetluskulusid jaotades vääralt asjaolust, et hagejad ei pöördunud enne kohtule hagi esitamist kostja poole, ning jättis arvestamata hagejate esile toodud asjaolud (kostja juhatus teadis, et arved lähtuvad valest üldpinna suurusest, kuid jätkss ebaõigete arvete esitamist ning kavatses probleemi lahendada alles 2019. a üldkoosolekul). Kolleegium selgitab, et praeguses asjas tegi maakohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, sest kostja võttis hagi menetluses kohe pärast hagi saamist õigeks. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab TsMS § 168 lg 6 järgi hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eelkõige ei ole kostja andnud viidatud sätte tähenduses põhjust hagi esitamiseks juhul, kui ta ei ole enne kohtule hagi esitamist seadnud tema vastu esitatud nõuet kahtluse alla ega ole keeldunud nõuet täitmast. Hagejal on põhjust hagi esitada, kui asjaolusid arvestades on tal mõistlik alus eeldada, et kostja ei täida oma kohustust vabatahtlikult. Selleks peab aga hageja olema nõudnud kostjalt hagis nõutud kohustuse täitmist enne kohtu poole pöördumist. Praegusel juhul ei ole apellant väitnud, et ta oleks pöördunud enne kohtule hagi esitamist kostja poole ja nõudnud ekslike arvutuste tõttu kostjalt 130 euro 16 sendi tasumist. Ainuüksi asjaolust, et kostjat oli teavitatud sellest, et arved on koostatud eksliku üldpinna suuruse alusel, ei saa järeldada, et kostja ei nõustunud varem esitatud arvete alusel alusetult saadud summasid tagastama. Ka asjaolu, et arvetel ei olnud raamatupidaja andmeid, ning see, et kostja astus samme üldpinna suuruste probleemi lahendamiseks, ei anna alust järeldada, et kostja keeldus hageja I nõuet täitmast. Seda arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

9.Apellant palus apellatsioonkaebuses peatada maakohtu otsuse täitmise tagatise vastu, kuid apellant ei ole tasunud taotluselt riigilõivu. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, ei küsi ringkonnakohus apellandilt riigilõivu tasumist taotluselt, sest ei näe alust kohtuotsuse täitmise peatamiseks.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (50 eurot).
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

2-18-10664

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja