Hageja: Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (registrikood 80272126), lepinguline esindaja Paul Puustusmaa Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.10.2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Käesoleva apellatsioonimenetluse kulud jätta Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu kanda.
4.Keelduda Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu poolt Tallinna Ringkonnakohtule 05.10.2018 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Lastekodu 25) (hageja) esitas 19.06.2014 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu võla 1877,24 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub kostjatele korteriomand aadressil Tallinn, Lastekodu 25-27. Kostjatel on tekkinud hageja ees majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi eest 2013 aprill - 01.06.2014 summas 1877,24 eurot. Kostjad on tasunud neile esitatud arved põhisumma osas. Tasumised ei ole olnud aga tähtaegsed. Maksete laekumisel on korteriühistus kasutatud kahte erinevat arvestuskorda. Kuni 01.07.2013 arvestati tehtud maksed kõigepealt põhinõude ja seejärel viiviste katteks. Tulenevalt korteriühistu 21.05.2013 üldkoosoleku otsusest mindi alates 01.07.2013 üle uuele arvestuskorrale, mille kohaselt maksetega hilinemise korral arvestati kõigepealt maha viivised (0,07 % võlgnetavalt summalt päevas) ja alles seejärel põhivõlg. Selle tulemusel võlgnevad kostjad hagejale 01.06.2014 seisuga põhivõlana 1877,24 eurot. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad on neile esitatud arved tasunud. Hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja nõue ei ole tõendatud. Osaliselt on hageja nõue kostjate vastu aegunud. Menetluse vahepealne käik
4.Harju Maakohus rahuldas 08.07.2016 otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.04.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 30.10.2017 otsusega osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 160,40 eurot ning jättis menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt puudus asjas vaidlus selles, et kostjad on korteriomandi Tallinnas, Lastekodu tn 25 - 27 ühisomanikud. Kostjatel on kohustus tasuda kommunaalteenuste eest ning kostjad on arvete tasumisega viivituses olnud. Kostjad on arveid tasunud põhivõlgnevuse osas täies ulatuses, s.t vaidlusalusel ajavahemikul esitas hageja kostjatele kommunaalteenuste osutamisega seoses arveid 8752,88 eurot ning kostjad on selles summas arved tasunud.
7.Korteriühistu majandamiskulud on perioodilised kulud, mille puhul kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154. Hagi on kohtule esitatud 19.06.2014, seega on kõik enne 2011. aastat sissenõutavaks muutunud nõuded aegunud. Hageja soovis võla väljamõistmist ajavahemiku aprill 2013 kuni mai 2014 eest, mis on sissenõutavaks muutunud pärast 2011. aasta algust. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
8.Hageja muutis alates 01.07.2013 viiviste arvestamise korda, kuna hageja 21.05.2013 üldkoosolekul (otsuse p-s 3) otsustati alates 01.07.2013 muuta raamatupidamismeetodeid viivise arvestamiseks ja määrata tasumisele kuuluvate summade õigeaegse tasumata jätmise korral omanikele viivist 0,07% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Võlgnevuse likvideerimisel otsustati arvestada laekuvatest summadest võlgnevust maha järjekorras: viivis, hooldus-haldus-remondikulud, kommunaalteenused. Kostjad leidsid, et nimetatud üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seadusest tulenevat kokkukutsumise korda.
9.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg-st 6 tulenevalt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Hageja põhikirja p 5.6 kohaselt informeeritakse hageja liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette teatega, mis pannakse üles maja üldkasutatavates ruumides ja milles on ära märgitud päevakord ning koosoleku toimumise aeg ja koht. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas ja millisel viisil toimus 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumine, ning et üldkoosoleku toimumise teave oli edastatud ka kostjatele. Hageja esitas üksnes vastuväite, et kostjatel ei ole võimalik 21.05.2013 üldkoosoleku otsust vaidlustada, kuna kostjad ei ole selleks esitanud eraldiseisvat hagi.
10.Tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 ei ole kostjatel tarvis esitada hagi 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse p 3 tühisuse tuvastamiseks ning piisab sellest, et kostjad on praeguses menetluses vastavasisulise vastuväite esitanud. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks järgitud MTÜS § 20 lg-test 5 ja 6 ning hageja põhikirja p-st 5.6 tulenevaid nõudeid, esineb alus kostjate taotluse rahuldamiseks ning hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse p 3 tühisuse tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal alust lugeda korteriomanike võlgnevust tasutuks viisil, mille kohaselt esmalt arvestatakse tasutud summad viivise katteks. Kuna kostjad kinnitasid, et soovisid esimeses järjekorras tasuda põhivõlgnevust (tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-le 1) ning nähtuvalt kostjate esitatud maksekorraldustest tasusid kostjad vastavaid arveid, mitte ei maksnud viivistevõlgnevust, oleks hageja pidanud esmalt arvestama kostjate tasutud summad põhivõlgnevuse katteks ning alles seejärel viivise võlgnevuse katteks.
11.Olukorras, kus puudus vaidlus, et kostjad on kommunaalteenuste eest põhivõlgnevusele vastavad summad täies ulatuses tasunud, on hagejal võimalik nõuda kostjatelt üksnes viivist seoses hageja nõudes nimetatud perioodil esitatud arvetega, mille puhul kostjad olid
põhivõlgnevuse tasumisega viivituses. Võttes arvesse, et hageja nõue tugineb ajavahemikule aprillist 2013 kuni mai 2014, on hagejal võimalik nõuda viivist nimetatud ajal esitatud arvetel kajastatud põhivõlgnevuse tasumise viivitamisega seoses.
12.Asjas esitatud tõendite kohaselt esitas hageja kostjatele 08.04.2013 makseteate nr 0413/027 191,20 euro tasumiseks 30.04.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.08.2013, mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses 01.05. - 31.08.2013, s.o 123 päeva. Tulenevalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg-st 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal õigus nõuda nimetatud arve tasumise viivitamisega viivist 16,46 eurot (191,20 x 0,0007 x 123). Hageja esitas kostjatele 15.05.2013 makseteate nr 0513/027 - 162,95 euro tasumiseks 31.05.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 30.09.2013, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.06. - 30.09.2013, s.o 122 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda nimetatud arve tasumise viivitamise eest viivist 13,92 eurot (162,95 x 0,0007 x 122). Hageja esitas kostjatele 05.06.2013 makseteate nr 0613/027 - 101,45 euro tasumiseks 30.06.2013. Kostjad tasusid arve 31.01.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.07.2013 - 31.01.2014, s.o 215 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 15,27 eurot (101,45 x 0,0007 x 215). Hageja esitas kostjatele 15.07.2013 makseteate nr 0713/027 - 96,55 euro tasumiseks 31.07.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.01.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.08.2013 - 31.01.2014, s.o 184 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 12,44 eurot (96,55 x 0,0007 x 184). Hageja esitas kostjatele 14.08.2013 makseteate nr 0813/027 - 89,90 euro tasumiseks 31.08.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.01.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.09.2013 - 31.01.2014, s.o 153 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 9,62 eurot (89,90 x 0,0007 x 153). Hageja esitas kostjatele 06.09.2013 makseteate nr 0913/027 - 91,85 euro tasumiseks 30.09.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.01.2014, s.t olid tasumisega viivituses 01.10.2013 - 31.01.2014, s.o 123 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 7,91 eurot (91,85 x 0,0007 x 123). Hageja esitas kostjatele 10.10.2013 makseteate nr 1013/027 - 107,60 euro tasumiseks 31.10.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.11.2013 - 31.05.2014, s.o 212 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 15,97 eurot (107,60 x 0,0007 x 212). Hageja esitas kostjatele 08.11.2013 makseteate nr 1113/027 - 128,40 euro tasumiseks 30.11.2013. Kostjad tasusid arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.12.2013 - 31.05.2014, s.o 182 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 11,50 eurot (128,40 x 0,0007 x 182). Hageja esitas kostjatele 06.12.2013 makseteate nr 1213/027 - 161 euro tasumiseks 31.12.2013. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega
viivituses 01.01.- 31.05.2014, s.o 151 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 17,20 eurot (161,00 x 0,0007 x 151). Hageja esitas kostjatele 14.01.2014 makseteate nr 0114/027 - 171,65 euro tasumiseks 31.01.2014. Kostjad tasusid nimetatud arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.02. - 31.05.2014, s.o 120 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 14,42 eurot (171,65 x 0,0007 x 120). Hageja esitas kostjatele 11.02.2014 makseteate nr 0214/027 - 212,55 euro tasumiseks 28.02.2014. Kostjad maksid nimetatud arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.03.- 31.05.2014, s.o 92 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 13,69 eurot (212,55 x 0,0007 x 92). Hageja esitas kostjatele 13.03.2014 makseteate nr 0314/027 - 190,80 euro tasumiseks 31.03.2014. Kostjad maksid nimetatud arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.04. - 31.05.2014, s.o 61 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 8,15 eurot (190,80 x 0,0007 x 61). Hageja esitas kostjatele 09.04.2014 makseteate nr 0414/027 - 177,60 euro tasumiseks 30.04.2014. Kostjad maksid nimetatud arve 31.05.2014, s.t kostjad olid tasumisega viivituses 01.05. - 31.05.2014, s.o 31 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 3,85 eurot (177,60 x 0,0007 x 31). Lähtuvalt eeltoodust tuleb KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 65 lg 1 alusel kostjatel solidaarselt tasuda hagejale 160,40 eurot viiviseid.
13.TsMS § 163 lg 2 järgi ning arvestades, et kostjad tegid 14.07.2017 menetlusdokumendis ettepaneku sõlmida kompromiss tingimustel, et kostjad tasuvad hagejale viiviste võlgnevuse katteks 325 eurot, kuid hageja ei ole kostjate kompromissettepanekuga nõustunud, on põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Praegusel juhul kostjatel menetluskulud puuduvad, kuna kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostjad oleksid menetluskulusid kandnud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja esitas 30.11.2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
15.Käesoleva asja õige lahendamise seisukohast on otsustav küsimus hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse kehtivusest. Kui üldkoosoleku otsus on kehtiv, siis on hageja põhjendatud nõude suurus kostja vastu 1877,24 eurot, kui otsus ei kehti, siis 160,40 eurot.
16.Maakohus eksis, kui tuvastas hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kostjad saaksid esitada sellise nõude eraldi menetluses, mitte praeguses asjas, kus lahendada tuli hageja nõue majandamiskulude võla sissenõudmiseks. MTÜS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks esitada hagi kolme kuu jooksul. Tühisuse tuvastamise juures on aga korteriühistute puhul erinormiks KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Seega peaks
vastava üldkoosoleku otsuse tühisus olema tuvastatud eelnevalt, et seda kasutada argumendina praeguses menetluses.
17.Maakohus jättis arvestamata VÕS § 88 lg 8 regulatsiooni, mis ütleb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. See, et ühistu muutis arvestuskorda, ei ole ebaseaduslik ja sellise otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul pigem näitas ühistu soovi asju korrastada. Kostjal oli ühistu ees pidev võlgnevus, millelt arvestati viivist võrdselt kõikide teiste ühistu liikmetega. VÕS § 88 lg 8 kohaldub igal juhul. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
20.Hageja on 05.10.2018 menetlusdokumendis avaldanud, et kostjate korter on 2018 jaanuaris võõrandatud ning on esitanud selle kohta kinnistusraamatu väljavõtte. Kostjad ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega puudub vajadus selle tõendi vastuvõtmiseks (TsMS § 238 lg 1). Arvestades, et tõend on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks. Kuna hageja nõuab kostjatelt võlga 01.06.2014 seisuga, siis ei mõjuta korteriomandi võõrandamine 2018 jaanuaris käesoleva asja menetlust.
21.Korteriühistu 21.05.2013 üldkoosolekul võeti vastu otsus p 3, mis sätestas, et alates 01.07.2013 muuta raamatupidamismeetodit viivise arvestamiseks. Tasumisele kuuluvate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral määrata omanikule viivist 0,07 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Võlgnevuse likvideerimisel arvestatakse laekuvaid summasid järgnevalt: 1) viivis, 2) hooldus-haldus-remondikulud, 3) kommunaalteenused. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige hageja seisukoht, et maakohtul ei olnud õigust hinnata, kas korteriühistu otsus on tühine. Maakohus on õigesti märkinud, et tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Vaidlusaluse otsuse tühisusele tuginemiseks ei pidanud kostjad esitama hagi. Hageja on seisukohal, et korteriühistu otsuse puhul on tühisuse tuvastamiseks erikord, kuna KÜS § 13 lg 3 sätestas, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Riigikohus on 27.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 p-s 12 selgitanud, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks, vaid otsuse tühisuse aluseks (MTÜS § 241 lg 1). Seega ei ole KÜS § 13 lg 3 käesolevas vaidluses kohaldatav. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel
rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks järgitud mittetulundusühingute seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu on korteriühistu 21.05.2013 üldkoosoleku vaidlusalune otsus tühine.
22.Hageja on ringkonnakohtule 05.10.2018 esitatud seisukohas avaldanud, et korteriühistu võttis 11.12.2017 üldkoosolekul vastu uue otsuse, millega kinnitas 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse punkti 3. Ühtlasi esitas hageja fotod üldkoosoleku protokollist. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Hageja esitas selle väite ja tõendid alles 05.10.2018, kuigi otsus võeti vastu juba 11.12.2017. Hageja ei ole põhistanud, miks ei olnud seda väidet ja tõendeid võimalik esitada apellatsioonimenetluses varem. Kuna uut väidet ja tõendeid ei esitatud õigeaegselt, jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta ja keeldub tõendite vastuvõtmisest (TsMS § 331 lg 1). Arvestades, et tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks. Siiski märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 04.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12 (p 12) selgitanud, et tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada.
23.Hageja on viidanud, et maksete järjekord, mille kohaselt arvestatakse kõigepealt viivis ja alles siis põhivõlg, tuleneb ka VÕS 88 lg-st 8. Kolleegium märgib, et VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tegemist ei ole aga imperatiivse õigusnormiga, millest ei saaks teisiti kokku leppida. Hageja selgitustest nähtuvalt oli korteriühistus eelnevalt otsustatud, et maksed arvestatakse kõigepealt põhinõude ja siis viiviste katteks. 21.05.2013 üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega seda korda muudeti. Kohus on tuvastanud, et see otsus on tühine. Seega jäi kehtima vana kord, mille kohaselt arvestati maksed kõigepealt põhivõla katteks ja siis viiviste katteks.
24.Ringkonnakohus tegi hagejale ettepaneku esitada kostjate võlaarvestus 01.06.2014 seisuga selliselt, et esmalt on korteriühistule laekunud maksed arvestatud põhivõla ja siis viiviste katteks. Hageja esitas 02.11.2018 võlaarvestuse, mille kohaselt puudub sellisel juhul kostjatel põhivõlg 01.06.2014 seisuga, kuid viivisevõlgnevus perioodi eest 01.07.2009 – 01.06.2014 on 1687,66 eurot, mille hageja palus kostjatelt alternatiivselt välja mõista.
25.Maakohtus nõudis hageja põhivõlga perioodi 2013 aprill – 01.06.2014 eest. Kolleegium leiab, et hageja ei saa ringkonnakohtu menetluses pärast apellatsioonkaebuse esitamist nõuet muuta ning nõuda viivise väljamõistmist alates 01.07.2009 (TsMS § 376 lg 1 ja 2). Arvestades, et hageja nõudis maakohtus põhivõlgnevust perioodi 2013 aprill – 01.06.2014 eest, ja seda, et kohus on leidnud, et kõigepealt tuli võlgnetavad summad arvestada põhivõla ja siis viivise katteks, samuti asjaolu, et sellisel juhul puudub kostjatel põhivõlg 01.06.2014 seisuga, siis on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagejal on käesoleval juhul õigus nõuda viivist alates 2013 aprillist esitatud makseteadete tasumisega viivitamise eest. KÜS § 7 lg 4 alusel on viivise määraks 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt. Maakohtu arvestuse kohaselt võlgnevad kostjad perioodil 2013 aprill – 2014 aprill esitatud makseteadete tasumisega viivitamise eest viivist 160,40 eurot. Hageja poolt 2014 mais esitatud
makseteate tasumise tähtpäev oli 31.05.2014 ning 02.11.2018 esitatud võlaarvestuse kohaselt kostjad selle makseteate tasumisega ka ei viivitanud. Ka hageja ise on apellatsioonkaebuses avaldanud, et kui üldkoosoleku otsus ei kehti, siis on hageja nõue 160,40 eurot. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad käesoleva apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja käesoleva apellatsioonimenetluse kulude kohta. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjatel oleks käesolevas apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.