Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu Lastekodu 25 (hageja) esitas 19.06.2014 Harju Maakohtule hagi XXX ja XXX (kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja liikmed. Kostjatel on tasumata arved ajavahemiku aprill 2013 kuni mai 2014. Nimetatud ajavahemikul on kostjad küll arveid tasunud, kuid nimetatud laekumised on hageja arvestanud vastavalt hageja üldkoosoleku 21. mai 2013. a otsusele varasema viivise katteks. Hageja 21.05.2013 üldkoosolekul on vastuvõetud otsus, mille kohaselt alates 1. juulist 2013. a, s.o 2013. aasta juunikuu eest, muudetakse raamatupidamismeetodit viivise määramiseks. Selle kohaselt tasumisele kuuluva summa õigeaegse tasumata jätmise korral on hagejal õigus määrata omanikele viivist 0,07% võlgnetavalt summalt iga viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest ja võlgnevuse likvideerimisel arvestatakse laekuvatest summadest järgneva loetelu tähtsusjärjekorras: viivis, hooldus-haldus-remondikulud, kommunaalteenused. Nimetatud otsust vaidlustatud ei ole.
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista võlg 1877,24 eurot ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile
4.Kostjad esitatud nõuet ei tunnista. Nad on kõik esitatud arved tasunud. Hageja üldkoosoleku 21.05.2013 otsus on tühine, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Samuti on otsus vastuolus nii heade kommete kui ka õigusaktidega. Samuti on hageja nõue kostjate hinnangul osaliselt aegunud. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
5.Maakohus rahuldas 08.07.2016 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1877,24 eurot ning menetluskulud jättis kostjate kanda. Kohus määras kindlaks, et kostjatelt kuuluvad solidaarselt väljamõistmisele hageja menetluskulud 681 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja õigusabikuludest 456 eurot (koos käibemaksuga).
6.Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 otsusega maakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu selgituste kohaselt tuleb maakohtul kõiki esitatud tõendeid ja poolte väiteid uuesti sisuliselt hinnata.
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Asjas puudub vaidlus, et kostjad on korteriomandi aadressil XXX ühisomanikud, nimetatud asjaolu tõendab ka kinnistusraamatu väljavõte (kd I lk 7-8). Hageja on Lastekodu 25 Tallinn asuval kinnistul moodustatud korteriühistu. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kostjad peavad kommunaalteenuste eest tasuma ning kostjad on arvete tasumisega viivituses olnud, kuid pooled vaidlevad küsimustes, millise arvestuse järgi ning millises summas tuleb kostjatel hagejale viiviseid tasuda.
9.Hageja on esitanud kostjate vastu kommunaalteenuste arvete tasumise nõude summas 1877,28 eurot. Kostjad on esitanud hageja nõudele vastuväited põhjendusel, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Samuti on kostjate hinnangul hageja nõude aluseks olev hageja 14.05.2013 üldkoosoleku otsus tühine osas, mis puudutab viiviste arvestust.
10.Kohus märgib, et olukorras, kus kostjad on esitanud aegumise vastuväite, tuleb kohtul esmalt analüüsida, kas hageja on oma nõude esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg-st 1 tuleneb, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-11 p-s 11 asunud seisukohale, et korteriühistu majandamiskulud on perioodilised kulud, mille puhul kohaldub TsÜS § 154. Antud juhul on hageja esitanud hagi 19.06.2014, seega on kõik enne 2011. aastat sissenõutavaks muutunud nõuded aegunud.
11.Nähtuvalt hagejate hagiavalduse täpsustatud sõnastusest (kd I lk 51), soovivad hagejad võlgnevuse väljamõistmist perioodi aprill 2013 kuni mai 2014 osas. Lähtuvalt hagejate nõude sõnastusest analüüsib kohus üksnes nimetatud perioodil tekkinud võlgnevust ning kohtul puudub alus asuda seisukohale, et aprill 2013 kuni mai 2014 tekkinud võlgnevust puudutav nõue on aegunud, kuna tegemist on nõudega, mis on muutunud sissenõutavaks pärast 2011. aasta algust. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud.
12.Kohus märgib, et hageja on kinnitanud, et kostjad on arveid tasunud kommunaalkulude arvetel kajastatud põhivõlgnevuse osas täies ulatuses (kd II lk 38 pöördel). Samuti on hageja esitanud 30.07.2015 menetlusdokumendis kinnistuse, et hageja kajastatud perioodil on hageja esitanud kostjatele kommunaalteenuste osutamisega seoses arveid summas 8752,88 eurot ning kostjad on täpselt samas summad arveid ka tasunud (kd I lk 136). Seega saab hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõue kohtu hinnangul puudutada üksnes viivisenõudeid.
13.Hageja selgituste kohaselt on hageja alates 01.07.2013 muutnud viiviste arvestamise korda, kuna hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse punktis 3 (kd I lk 18) otsustati alates 01.07.2013 muuta raamatupidamismeetodeid viivise arvestamiseks ja määrata tasumisele kuuluvate summade õigeaegse tasumata jätmise korral omanikele viivist 0,07% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Võlgnevuse likvideerimisel otsustati arvestada laekuvatest summadest võlgnevust maha järjekorras: viivis, hooldushaldus-remondikulud, kommunaalteenused.
14.Kostjad on esitanud vastuväite, et hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse punkt 3 on tühine, kuna 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seadusest tulenevat kokkukutsumise korda. Kohus märgib, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg-st 6 tulenevalt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Hageja põhikirja punkti 5.6 kohaselt informeeritakse hageja liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette teatega, mis pannakse üles maja üldkasutatavates ruumides ja milles on ära märgitud päevakord ning koosoleku toimumise aeg ja koht (kd I lk 14). Kohus on hagejale 07.06.2017 kirjas selgitanud (kd II lk 30), et just hageja kohustus on tõendada, et 21.05.2013 üldkoosolek kutsuti kokku kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides, sealhulgas teavitati kõiki korteriühistu liikmeid (eelkõige kostjaid) koosoleku toimumisest ja päevakorrast. Kohtu hinnangul ei ole kostjatel võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et neid üldkoosoleku kokkukutsumisest või selle päevakorrast ei teavitatud.
15.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas ja millisel viisil toimus 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumine ning et üldkoosoleku toimumise teave oli edastatud ka kostjatele. Hageja on esitanud üksnes vastuväite, et kostjatel ei ole võimalik 21.05.2013 üldkoosoleku otsust vaidlustada, kuna kostjad ei ole selleks esitanud eraldiseisvat hagi. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, kuna tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seega ei ole kostjatel tarvis esitada hagi 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse punkti 3 tühisuse tuvastamiseks ning piisab, et kostjad on käesolevas menetluses vastavasisulise vastuväite esitanud.
16.Võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud, et 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks järgitud MTÜS § 20 lg-test 5 ja 6 ning hageja põhikirja punktist 5.6 tulenevaid nõudeid, esineb alus kostjate taotluse rahuldamiseks ning kohus tuvastab MTÜS § 241 lg 1 alusel hageja 21.05.2013 üldkoosoleku otsuse punkti 3 tühisuse. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-12 p-s 14 asunud seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kuna kohus on tuvastanud hageja 21.05.2013 üldkoosoleku punkti 3 tühisuse, ei olnud hagejal alust lugeda korteriomanike võlgnevust tasutuks viisil, mille kohaselt esmalt arvestatakse tasutud summad viivise katteks, seejärel hooldus-haldus-remondikulude katteks ning viimasena kommunaalteenuste võlgnevuse katteks.
17.Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Käesoleval juhul
on kostjad kinnitanud, et soovisid esimeses järjekorras tasuda põhivõlgnevust ning nähtuvalt on kostjate esitatud maksekorraldustest (kd I lk 60-64) on kostjad selgitanud, et tasusid vastavaid arveid, mitte ei maksnud viivistevõlgnevust. Seega oleks hageja pidanud esmalt arvestama kostjate tasutud summad põhivõlgnevuse katteks ning alles seejärel viivisevõlgnevuse katteks.
18.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus puudub vaidlus, et kostjad on kommunaalteenuste eest põhivõlgnevusele vastavad summad täies ulatuses tasunud, on hagejal võimalik nõuda kostjatelt üksnes viivist seoses hageja nõudes nimetatud perioodil esitatud arvetega, mille puhul kostjad olid põhivõlgnevuse tasumisega viivituses. Võttes arvesse, et hageja nõue tugineb ajavahemikule aprillist 2013 kuni mai 2014 (kd I lk 51), on hagejal võimalik nõuda viivist seoses ajaga, millal kostjad on olnud nimetatud perioodil esitatud arvetel kajastatud põhivõlgnevuse tasumisega viivituses.
19.Järgnevalt analüüsib kohus perioodil aprill 2013 kuni mai 2014 viivisevõlgnevuse tekkimist. Asjas esitatud tõenditest nähutvalt esitas hageja kostjatele 08.04.2013 makseteate nr 0413/027 summas 191,20 eurot (kd I lk 22) ning maksmise kuupäev oli 30.04.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.08.2013 (kd I lk 61), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.05.2013 kuni 31.08.2013, mis on 123 päeva. Tulenevalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg-st 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0413/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 16,46 eurot (191,20 x 0,0007 x 123).
20.Hageja esitas kostjatele 15.05.2013 makseteate nr 0513/027 summas 162,95 eurot (kd I lk 23) ning maksmise kuupäev oli 31.05.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 30.09.2013 (kd I lk 62), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.06.2013 kuni 30.09.2013, mis on 122 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0513/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 13,92 eurot (162,95 x 0,0007 x 122).
21.Hageja esitas kostjatele 05.06.2013 makseteate nr 0613/027 summas 101,45 eurot (kd I lk 24) ning maksmise kuupäev oli 30.06.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.01.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.07.2013 kuni 31.01.2014, mis on 215 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0613/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 15,27 eurot (101,45 x 0,0007 x 215).
22.Hageja esitas kostjatele 15.07.2013 makseteate nr 0713/027 summas 96,55 eurot (kd I lk 25) ning maksmise kuupäev oli 31.07.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.01.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.08.2013 kuni 31.01.2014, mis on 184 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0713/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 12,44 eurot (96,55 x 0,0007 x 184).
23.Hageja esitas kostjatele 14.08.2013 makseteate nr 0813/027 summas 89,90 eurot (kd I lk 26) ning maksmise kuupäev oli 31.08.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.01.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.09.2013 kuni 31.01.2014, mis on 153 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0813/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 9,62 eurot (89,90 x 0,0007 x 153).
24.Hageja esitas kostjatele 06.09.2013 makseteate nr 0913/027 summas 91,85 eurot (kd I lk 27) ning maksmise kuupäev oli 30.09.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.01.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.10.2013 kuni 31.01.2014, mis on 123 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0913/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 7,91 eurot (91,85 x 0,0007 x 123).
25.Hageja esitas kostjatele 10.10.2013 makseteate nr 1013/027 summas 107,60 eurot (kd I lk 28) ning maksmise kuupäev oli 31.10.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.11.2013 kuni 31.05.2014, mis on 212 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 1013/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 15,97 eurot (107,60 x 0,0007 x 212).
26.Hageja esitas kostjatele 08.11.2013 makseteate nr 1113/027 summas 128,40 eurot (kd I lk 29) ning maksmise kuupäev oli 30.11.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.12.2013 kuni 31.05.2014, mis on 182 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 1113/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 11,50 eurot (128,40 x 0,0007 x 182).
27.Hageja esitas kostjatele 06.12.2013 makseteate nr 1213/027 summas 161,00 eurot (kd I lk 30) ning maksmise kuupäev oli 31.12.2013. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.01.2014 kuni 31.05.2014, mis on 151 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 1213/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 17,2 eurot (161,00 x 0,0007 x 151).
28.Hageja esitas kostjatele 14.01.2014 makseteate nr 0114/027 summas 171,65 eurot (kd I lk 31) ning maksmise kuupäev oli 31.01.2014. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.02.2014 kuni 31.05.2014, mis on 120 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0114/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 14,42 eurot (171,65 x 0,0007 x 120).
29.Hageja esitas kostjatele 11.02.2014 makseteate nr 0214/027 summas 212,55 eurot (kd I lk 32) ning maksmise kuupäev oli 28.02.2014. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.03.2014 kuni 31.05.2014, mis on 92 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0214/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 13,69 eurot (212,55 x 0,0007 x 92).
30.Hageja esitas kostjatele 13.03.2014 makseteate nr 0314/027 summas 190,80 eurot (kd I lk 33) ning maksmise kuupäev oli 31.03.2014. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.04.2014 kuni 31.05.2014, mis on 61 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0314/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 8,15 eurot (190,80 x 0,0007 x 61).
31.Hageja esitas kostjatele 09.04.2014 makseteate nr 0414/027 summas 177,60 eurot (kd I lk 34) ning maksmise kuupäev oli 30.04.2014. Nähtuvalt maksekorraldusest tasusid kostjad nimetatud arve 31.05.2014 (kd I lk 63), mis tähendab, et kostjad olid tasumisega viivituses alates 01.05.2014 kuni 31.05.2014, mis on 31 päeva. Seega on hagejal õigus nõuda seoses makseteatel nr 0414/027 näidatud arve tasumise viivitamisega viivist summas 3,85 eurot (177,60 x 0,0007 x 31).
32.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjatel tasuda hagejale kokku KÜS § 7 lg 4 alusel 160,40 eurot viiviseid. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 tuleb nimetatud võlgnevus kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt. Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viiviste võlgnevuse summas 160,40 eurot.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 alusel on hagihind 1877,28 eurot. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostjad on teinud 14.07.2017 menetlusdokumendis ettepaneku sõlmida kompromiss tingimustel, et kostjad tasuvad hagejale viiviste võlgnevuse katteks 325 eurot (kd II lk 49 pöördel), kuid hageja ei ole kostjate kompromissettepanekuga nõustunud. Võttes arvesse, et kohus on hageja nõude rahuldanud osaliselt ning vähemas määras, kui kostjad on kompromissettepanekus välja pakkunud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et antud juhul kostjatel menetluskulud puuduvad, kuna kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostjad oleksid menetluskulusid kandnud.