lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6414/16

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-6414/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu80272126(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6414

Tsiviilasi

Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu avaldus X ja C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X ja C ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (registrikood 80272126), esindaja Margus Saulep Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 25. septembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt X ja C kanda.
4.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 1. mail 2020 X (puudutatud isik I) ja C (puudutatud isik II) vastu avalduse, milles palus puudutatud isikutelt solidaarselt enda kasuks välja mõista põhivõla 1635,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 30. aprill 2020 408,71 eurot ja edasiulatuva viivise alates 1. maist 2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue 1635,95 eurot.

Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikutele alates 1. juunist 2009 kuni 16. jaanuarini 2018 avaldaja majandatavas elamus korteriomand nr 27. Puudutatud isikud ei ole alates

7.aprillist 2017 kuni 8. jaanuarini 2018 esitatud arvetel kajastuvaid majandamiskulusid tasunud. Asjaolu, et puudutatud isikud enam korteriomanikud ei ole, ei mõjuta avaldaja õigust puudutatud isikutelt kohustuse täitmist nõuda. Avaldaja nõuab majandamiskulude tasumist aja eest, mil puudutatud isikud olid korteriomanikud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi omandaja ja võõrandaja enne võõrandamist tekkinud majandamiskulude tasumise eest solidaarselt, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Avaldaja esitas nõude tõendamiseks ühistu otsused ja majanduskavad, teenuste osutajate arved ja ühistu üldkulude jaotuse. Avaldaja põhikirja p 3.2.3 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus kindlaksmääratud kuupäevaks, temale esitatud arvel märgitud maksed juhatuse kehtestatud korras. Põhikirja p 7.1 kohaselt tasuvad liikmed soojusenergia eest ja kehtestatud sihtotstarbeliste fondide makseid proportsionaalselt nende omandiks olevate reaalosade osatähtsusega kõigi majas asuvate reaalosade summas. Põhikirja p 7.2 kohaselt tasutakse kulud, mille arvestamisel lähtutakse individuaalmõõdikute näitudest, näitude põhjal tehtud arvestuste alusel. Kuna puudutatud isikud ei ole enda kohustust täitnud, on avaldajal õigus nõuda viivist. Kuni
31.detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt tuleb majandamiskulude maksmisega viivitamisel tasuda viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates
1.jaanuarist 2018 nõuab avaldaja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isikute vastuväidete kohta märkis avaldaja, et ta ei ole puudutatud isikute õigusjärglaselt võla tasumist nõudnud. Avaldaja esitas selle väite tõendamiseks Creditor Inkasso OÜ-le esitatud 8. veebruari 2018 arve, millelt nähtub, et puudutatud isikute võlga ei ole uuelt omanikult nõutud. Korteriomanik peab täitma seadusest ja avaldaja põhikirjast tulenevaid kohustusi sõltumata sellest, kas avaldaja on enda kohustused teenuse osutaja ees täitnud või mitte. Avaldaja on enda kohustused teenuse osutajate ees nõuetekohaselt täitnud. Viimast kinnitavad ka avaldusele lisatud tarnijate arved. Esitatud arvetel puudub info avaldaja võlgnevuste kohta. Avaldaja ei ole avalduses esitatud võlaperioodi osas puudutatud isikute vastu varem kohtusse nõudeid esitanud. Asjas nr 2-14-53403 jõustunud maakohtu otsusest nähtub, et hageja tugines selles menetluses tasumata arvetele ajavahemiku 2013. a aprill kuni 2014. a mai eest. Arusaamatuks jääb, millistest asjaoludest tulenevalt leiab puudutatud isik, et avaldaja on viivisenõude esitamisega tahtlikult viivitanud. Kui puudutatud isikud oleksid korteriomandiga kaasnevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks avaldajal viivise nõudeõigust üldse tekkinud. Avaldaja viivisnõue põhineb seadusel (KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1). Seega on ka alusetu puudutatud isiku I taotlus seoses viivisenõudega tuvastada avaldaja 14. mai 2013. a otsuse tühisus. Avaldaja ei tugine viivisenõude esitamisel üldkoosoleku otsusele. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu viivisenõude ka asjas nr 2-17-107925. See vaidlus on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Samas on tegemist eraldiseisvate asjadega ning menetlused üksteise käiku ei mõjuta. Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.

2 (6)

Puudutatud isik I toob oma vastuses välja, et avaldaja ei ole avalduses kinnitanud ega sellele lisatud tõenditega tõendanud, et ta ei ole avalduse aluseks olnud arvetest tulenevat nõuet esitanud korteriomandi uue omanike vastu ning saanud oma nõude rahuldatud. Lisaks ei ole avaldaja selgitanud, mida ta soovib avaldusele lisatud tõenditega tõendada. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et ta on kõik teenuse osutajate arved tasunud. Avaldaja on kohtule esitanud teenuse osutajate arved, kuid pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid teenuse osutajate arvete tasumist. Avaldaja ei ole õigustatud nõudma viivist sellisel kujul nagu avalduses on märgitud, v.a viivisenõue 2018. a eest, mis on esitatud seaduses sätestatud määras. Nimelt on korteriühistu 14. mai 2013. a üldkoosoleku otsus viivise arvestust puudutavas osas tühine, sest see on vastuolus nii heade kommete kui ka õigusaktidega. Samuti kutsuti üldkoosolek kokku ebaseaduslikult, seal ei osalenud vajalik arv korteriomanikke ning sellest tulenevalt on kõik koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu viivisenõude ka asjas nr 2-17-107925 ja nimetatud asjas on vaidlus Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Puudutatud isik II väidab, et kohus on juba samade poolte vahel sama vaidluse lahendanud, mistõttu on avaldus võetud ebaõigesti menetlusse. Lisaks on avaldaja saanud oma nõude rahuldatud ilmselt juba korteri uuelt omanikult. Avaldaja on tahtlikult venitanud puudutatud isikute vastu nõude esitamisega eesmärgiga nõuda suuremat viivist. Puudutatud isikutelt nõutav viivise protsent ei põhine õigusaktidel ega korteriühistus seaduslikult kehtestatud määradel. Seega on avaldus õiguslikult ja sisuliselt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 25. septembri 2020. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 1635,95 eurot ja viivise 30. aprilli 2020 seisuga 408,71 eurot. Kohus mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 1. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Puudutatud isikutele kuulus alates 1. juunist 2009 kuni 16. jaanuarini 2018 avaldaja majandatavas elamus Lastekodu 25 korteriomand nr 27. Seega olid puudutatud isikud korteriühistu liikmed KrtS § 1 lg 4 mõistes. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt võla tasumist alates 7. aprilli 2017 arvest kuni

8.jaanuari 2018 arveni. Maakohtul ei ole kahtlust võla olemasolus ja põhivõla suuruses. Puudutatud isikute vastuväited avalduses toodule on paljasõnalised ja otsitud. Avaldaja on põhinõude kujunemist hagis selgitanud. Puudutatud isikud ei ole põhivõla kujunemisele vastu vaielnud. Puudutatud isikud ei vaidle vastu, et nad ei ole avaldajale avalduses väljatoodud perioodi eest tasunud. Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et arved oleksid tasutud või et puudutatud isikud ei oleks teenuseid tarbinud. Samuti ei ole puudutatud isikud vaidlustanud arvete suurust ega ühtegi avaldaja esitatud alusdokumenti. Puudutatud isikud on vastuväites avaldusele esile toonud põhjendusi, mis puudutavad mitte põhivõla suurust vaid seda, et avaldaja ei ole lisanud tõendeid, et kõik teenuse osutajate arved on avaldaja poolt tasutud, et avaldaja peab tõendama, et ta ei ole nõudnud võlga uuelt omanikult ja seda, et võla küsimus on lahendatud juba teistes tsiviilasjades. Puudutatud isikud leiavad ka seda, et avaldaja viivisenõue on osaliselt põhjendamatu, v.a 2018. a osas. KrtS § 43 lg 2 järgi korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega võib võlausaldaja valida, kellelt ta võla tasumist nõuab ning korteri omandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Praeguses asjas 3 (6)

nõuab avaldaja võla tasumist puudutatud isikutelt. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et keegi teine on võla tasunud ega ka seda, et nõue oleks kellegi teise vastu esitatud. Avaldaja on seevastu esitanud Creditor Inkasso OÜ-le esitatud 8. veebruari 2018 arve, millelt nähtub, et võlanõuet uuele korteri omanikule esitatud ei ole. Seega on võlg tasumata ja avaldaja on õigesti esitanud nõude puudutatud isikute vastu. Kohus nõustus avaldajaga, et korteriomanik peab täitma seadusest ja avaldaja põhikirjast tulenevaid kohustusi sõltumata sellest, kas avaldaja on enda kohustused teenuse osutaja ees täitnud või mitte. Samas esitas avaldaja kohtule tõenditena tarnijate arved, millel puudub info võlgnevuste kohta. Seega on avaldaja enda kohustused teenuse osutajate ees täitnud nõuetekohaselt. Avaldaja ei ole avalduses esitatud võlaperioodi eest puudutatud isikute vastu varasemalt kohtusse nõudeid esitanud. Avaldaja tugines asjas nr 2-14-53403 tasumata arvetele ajavahemikust 2013. a aprill kuni 2014. a mai ning asjas nr 2-17-107925 palus avaldaja välja mõista võla ajavahemiku 1. juuli 2014 kuni 1. aprill 2017 eest. Avaldaja palub praeguses asjas majandamiskulude võla väljamõistmist alates 7. aprilli 2017 arvest kuni 8. jaanuari 2018 arveni. Alusetu ning paljasõnaline on puudutatud isikute väide, et avaldaja on tahtlikult venitanud puudutatud isikute vastu nõude esitamisega, eesmärgiga nõuda suuremat viivist. Kui puudutatud isikud oleksid korteriomandiga kaasnevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks avaldajal viivise nõudeõigust tekkinud. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse 14. mai 2013. a otsuse tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja on viivisenõude puudutatud isikute vastu esitatud seaduse alusel, mitte tulenevalt üldkoosoleku otsusest. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 järgi võib korteriühistu nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldus rahuldamata. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ning tegi neist ebaõigeid järeldusi. Lisaks ei arvestanud kohus puudutatud isikute vastuväidetega. Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isikud ei ole põhivõla kujunemisele vastu vaielnud. Puudutatud isikud vaidlesid nõude kujunemisele vastu ning esitasid ka sellekohased vastuväited. Avaldaja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormist ning on kohtule esitanud tõendeid, mis ei kinnita hagis esitatud väiteid või on hoopis jätnud olulised väited tõendamata. Kohus ei põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes ta leidis, et avaldaja on tõendanud, et uus korteriomanik ei ole tasunud praeguses menetluses puudutatud isikutelt nõutavat võlga. Solidaarvastutus võimaldab küll võlausaldajal valida, millise võlgniku vastu nõue esitada, kuid see ei võimalda nõuda mõlemalt võlgnikult võlga üheaegselt. Vastasel juhul rahuldatakse avaldaja nõue kahekordselt. Avaldaja on jätnud tõendamata, kas ta on uutelt korteriomanikelt nõudnud võla tasumist ning kas uus omanik on võlgnevuse tasunud. Võlg nõutakse tavapäraselt sisse korteri omanikult, mitte korteri eelmiselt omanikult. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et avaldaja ei ole avalduses selgitanud, mida ta soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Maakohus ei ole võtnud seisukohta ka puudutatud 4 (6)

isikute väite osas, et avaldaja ei ole tõendanud, et on kõik teenuseosutajate arved tasunud. Kui kohtule on esitatud arved, siis peaks olema esitatud ka nende arvete tasumist tõendavad dokumendid. Maakohus ei süvenenud piisavalt vaidluse olemusse, sest menetlusosaliste vahel on olnud mitu kohtuvaidlust sama õigussuhte pinnalt. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku I vastu nõuded, milles on arvestanud põhivõla hulka ka eelnevate perioodide viivisenõudeid. Kuna avaldaja nõuete periood on jagatud mitme aasta vahel, siis on avaldaja esitatud kalkulatsiooni peaaegu võimatu adekvaatselt hinnata, sest see ei põhine õigusaktidega kehtestatud nõuetel. Seda fakti kinnitab ka asjaolu, et praeguses asjas on avaldaja loobunud puudutatud isikutelt põhikirjalise viivise nõudmisest ning on viivisenõude esitanud seaduse alusel. Avaldaja tugines varasemates kohtumenetlustes järjepidevalt viivisenõude esitamisel tühisele üldkoosoleku otsusele. Seega on puudutatud isiku I vastuväited ühistu koosoleku otsuse tühisuse kohta olnud õiged. Avaldaja soovib nõuda puudutatud isikutelt kohustuse täitmist, milleks viimased ei ole tõenäoliselt kohustatud. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Puudutatud isikud tuginevad määruskaebuses sisuliselt samadele väidetele, millele maakohtus. Maakohus on kõikidele puudutatud isikute vastuväidetele vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 kaudu kohalduva § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isikud on rikkunud korteriomandist ning avaldaja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt enda kasuks välja majandamiskulude võla 1635,95 eurot, mis kajastub 7. aprilli 2017 arvest kuni 8. jaanuari 2018 arveni ning viivise 408,71 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega, et avaldaja ei ole oma nõude kujunemist tõendanud. Avaldaja on avalduses välja toonud nõude kujunemise ning esitanud ka selle aluseks olevad asjaolud ning tõendid. Avaldaja esitas nõude tõendamiseks üldkoosolekute protokollid ja majanduskavad, majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning teenuseosutajate arved. Arvetel toodud haldus-, hooldus- ja remonditasu suurused tulenevad avaldaja esitatud üldkoosoleku otsustest. Teiste majandamiskulude tõendamiseks on avaldaja esitanud teenuseosutajate arved. Nendest arvetest nähtuvad avaldaja kohustused teenuseosutajate ees. Puudutatud isikutele esitatud arvetel on nõutud neilt majandamiskulude tasumist proportsionaalselt neile kuulunud korteriomandi pinna suhtele korteriomandite üldpinda. Selline kulude jaotamine korteriomanike vahel vastab majandamiskulude tekkimise ajal KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud reeglile. Puudutatud isikud on esitanud üksnes üldsõnalised vastuväited, et avaldaja esitatud tõendeid ei kinnita hagis esitatud väiteid, kuid ei ole oma vastuväiteid sisuliselt põhjendanud. Määruskaebusest võib aru saada, et puudutatud isikute väitel sisaldab nende vastu esitatud põhivõlg ka varasema perioodi viivisenõuet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Avaldaja on avalduses selgelt esile toonud võla arvestuse ning selgitanud eraldi iga arve kujunemist koos tõenditega. Avaldaja esitatud arvetel toodud konkreetse kuu majandamiskulude suurus kattub 5 (6)

arvel toodud üksikute majandamiskulude summaga. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis on üldkoosolekute otsuste ja teenuseosutajate arvetega tõendatud, et arvetel kajastatud majandamiskulude nõue vastab puudutatud isikute tegeliku kohustuse suurusele. Avaldaja nõutud põhivõlg kattub arvetele toodud kuude majandamiskulude summaga. Samuti on avaldaja selgelt esile toonud viivisenõude kujunemise. Avaldaja nõuab viivist seaduse alusel (KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1). Avaldaja ei tugine viivisenõude alusena korteriühistu 14. mai 2013. a üldkoosoleku otsusele. Seega on praeguses asjas asjakohatu puudutatud isikute viide korteriühistu 14. mai 2013. a üldkoosoleku otsusele ning selle võimaliku tühisusele. Puudutatud isikute väitel ei ole avaldaja tõendanud, et uus korteriomanik ei ole avaldaja nõuet puudutatud isikute vastu juba tasunud. Maakohus leidis õigesti, et KrtS § 43 lg 2 järgi vastutab uus korteriomanik endise korteriomaniku kohustuste eest käendajana. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral avaldus kohtule majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja on praegusel juhul avalduse kohtule majandamiskulude väljamõistmiseks esitanud puudutatud isikute vastu. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole nõudnud korteriomandi uuelt omanikult võlgnevuse tasumist ning esitanud selle väite tõendamiseks Creditor Inkasso OÜ-le esitatud

8.veebruari 2018 arve, millelt nähtub, et puudutatud isikutelt nõutavat võlga ei ole uuelt omanikult nõutud. Puudutatud isikute vastupidised väited on ilma igasuguste põhjendusteta, miks nad arvavad, et uus omanik on juba võla tasunud. Sellises olukorras, ei olnud maakohtul võimalik ka selle kohta tõendeid koguda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et puudutatud isiku vastuväide, et avaldaja ei ole tasunud teenuseosutajatele, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane. Korteriühistu liikmed on kohustatud osalema korteriühistu kulude kandmisel. Seejuures on oluline, et korteriühistul oleks kohustus tekkinud, mitte aga see, et korteriühistu oleks kohustuse juba täitnud. See on ilmne ainuüksi sellest, et korteriühistu saabki enda kohustused täita liikmetelt laekunud raha arvel. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt kaebuse esitajate kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist. TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja