Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu avaldus M. P.i, K.L. P.i vastu võla nõudes Avaldaja: Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (registrikood: 80272126); Avaldaja lepinguline esindaja: Margus Saulep (e-post [email protected]); Asjast puudutatud isik I: M. P. (isikukood xxxx); Asjast puudutatud isik II: K.-L. P. (isikukood xxxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu avaldus M. P.i, K.-L. P.i vastu võla nõudes.
2.Mõista puudutatud isikutelt M. P. ja K.-L. P. solidaarselt Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 1635,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 408,71 eurot (30.04.2020 seisuga).
3.Mõista solidaarselt M. P.ilt ja K.-L. P.ilt Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu kasuks välja viivised põhinõudelt 1635,95 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2020 kuni põhivõlgnevuse 1635,95 eurot tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (1635,95 eurot).
4.Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute M. P. ja K.-L. P. kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asja lahendava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikutele.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE
1.Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu esitas 01.05.2020 avalduse M. P.i ja K.-L. P.i vastu võla nõudes ning seisukoha puudutatud isikute vastusele 24.08.2020.
2.Puudutatud isikutele M. P.ile ja K.-L. P.ile kuulus alates 01.06.2009 kuni 16.01.2018 avaldaja majandatavas elamus korteriomand nr xxxx. Puudutatud isikud ei täitnud korteriomandiga seotud kohustusi nõuetekohaselt. Alates 07.04.2017 arvest kuni 08.01.2018 arveni (sealhulgas), ei ole ühisomanikud enda koretriomandiga seotud kohustusi täitnud.
3.Avaldaja palub mõista solidaarselt M. P.ilt ja K.-L. P.ilt Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus summas 1635,95 eurot. Avaldaja esitas nõude alusdokumentidena ühistu otsused ja majanduskavad, teenuste osutajate arved ja ühistu üldkulude jaotuse.
4.Põhinõude kõrval taotleb avaldaja viiviste 408,71 eurot (96,00 + 312,71) väljamõistmist ja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid, mis on arvutatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestas, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 01.01.2018 jõustunud KrtS-i § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
5.Avaldaja märgib täiendavalt, et puudutatud isikud on võtnud põhimõttelise suuna kohtuväliselt ühistu nõudeid mitte täita. Avaldaja on pidanud korduvalt korteriomanike maksedistsipliini rikkumiste tõttu kohtusse pöörduma. Näiteks enne käesolevat nõuet mõistis Harju Maakohus 20.11.2019 tsiviilasjas nr 2-17-107925 (hetkel arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus) välja antud avalduses esitatud võlaperioodile eelnenud perioodi võlgnevuse.
6.Vastusena puudutatud isikute seisukohale, et puudutatud isikud peavad võimalikuks, et nende õigusjärglane on avaldajale majandamiskulude võlgnevuse tasunud, selgitab avaldaja, et ta ei oleks puudutatud isikute vastu nõuet esitanud, kui majandamiskulude võlgnevus oleks likvideeritud. Puudutatud isikute õigusjärglaselt võlgnevust nõutud ei ole. Eelneva tõendamiseks esitas avaldaja Creditor Inkasso OÜ-le esitatud 08.02.2018 arve. Arvelt nähtuvalt ei ole puudutatud isikute võlgnevust uuelt omanikult nõutud.
7.Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et on kõik teenuse osutajate arved tasunud. Avalduse lisades on toodud kõikide teenuse osutajate arved, kuid pole dokumente, mis kinnitaksid nende tasumist. Avaldaja väidab, et korteriomanik peab täitma seadusest ja avaldaja põhikirjast tulenevaid kohustusi sõltumata sellest, kas avaldaja on enda kohustused teenuse osutaja ees täitnud või mitte. Avaldaja märgib ka, et on enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Viimast kinnitavad ka avaldusele lisatud tarnijate arved. Esitatud arvetel avaldaja võlgnevuste kohta info puudub.
8.Puudutatud isik II väidab, et kohus on juba samade poolte vahel sama vaidlust lahendanud. Avalduses esitatud võlaperioodi osas ei ole avaldaja puudutatud isikute vastu varasemalt kohtulikke nõudeid esitanud. Puudutatud isiku väite osas selgitab avaldaja täiendavalt järgmist. Eelneva kohtuasja raames puudutatud isiku vastu käesolevat nõuet ei esitatud. Esiteks ei olnud avaldaja käesolev nõue tsiviilasja nr 2-14-53403 algatamisel veel sissenõutavaks muutunud. Teiseks nähtub tsiviilasjas nr 2-14-53403 jõustunud maakohtu otsusest, et hageja tugines tasumata arvetele ajavahemikul aprill 2013 kuni mai 2014 (Harju Maakohtu kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-53403). Antud tsiviilasjas taotleb avaldaja aga majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist alates 07.04.2017 arvest kuni 08.01.2018 arveni. Eeltoodust tulenevalt on väide justkui on kohus võlanõude juba lahendunud, eksitav.
9.Puudutatud isiku väide, et avaldaja on tahtlikult venitanud puudutatud isikute vastu nõude esitamisega, eesmärgiga nõuda suuremat viivist, on samuti alusetu. Esmalt juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et kui puudutatud isik/isikud oleksid korteriomandiga kaasnevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks avaldajal viiviste nõudeõigust üldse tekkinud. Seega õiguslikud tagajärjed seoses viivistega, on puudutatud isikud ise esile kutsunud. Teiseks on puudutatud isiku väide liialt deklaratiivne. Arusaamatuks jääb, millistest asjaoludest tulenevalt leiab puudutatud isik, et avaldaja on nõude esitamisega tahtlikult viivitanud. Avaldaja hinnangul viivisenõudele etteheiteid esitada ei saa. Avaldaja viivisnõue baseerub seadusele (KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1), viivisnõue ei ole ka ebaproportsionaalselt suur.
10.Seoses viivistega palub puudutatud isik I tuvastada avaldaja 14.05.2013 otsuse tühisuse. Avaldaja rõhutab, et nõuab viiviseid seaduse alusel, ega tugine üldkoosoleku otsusele. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku taotlus asjakohatu ja tuleb rahuldamata jätta.
11.Puudutatud isik I osundab, et avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu ka tsiviilasjas nr 2-17-107925 viivisnõude ja antud vaidlus on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Avaldaja nõustub, et peale seda, kui Harju Maakohus mõistis 20.11.2019.a otsusega puudutatud isikult käesolevas avalduses esitatud nõudeperioodile eelnenud perioodi osas võlgnevuse välja, vaidlustas puudutatud isik otsuse Tallinna Ringkonnakohtus. Samas on tegemist eraldiseisvate asjadega ja iseenesest kaebuse esitamise fakt antud tsiviilasja käiku ei mõjuta.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT
12.Puudutatud isikud esitasid oma vastuse avaldusele 15.06.2020 ja 03.07.2020 ning seisukoha avaldaja vastusele 24.09.2020. Puudutatud isikud ei võta avaldust esitatud kujul õigeks ning vaidlevad sellele vastu.
13.Puudutatud isik I toob oma vastuses välja, et:
13.1.avaldaja ei ole avalduses ega sellele lisatud tõendites kinnitanud või tõendanud, et ta ei ole avalduse aluseks olnud arvetest tulenevat nõuet esitanud korteriomandi uue omanike vastu ning saanud oma nõude rahuldatud.
13.2.avaldaja ei ole avalduses selgitanud, mida ta soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et on kõik teenuse osutajate arved tasunud. Avalduse lisades on toodud kõikide teenuse osutajate arved, kuid pole dokumente, mis kinnitaksid nende tasumist.
13.3.KÜ Lastekodu 25 ei ole õigustatud nõudma viivist sellisel kujul (v.a. 2018.a. eest, mille nõue on esitatud vastavalt seaduses sätestatud protsendimäärale).
13.4.KÜ Lastekodu 25 14.05.2013 koosolek kutsuti kokku ebaseaduslikult, seal ei osalenud vajalik arv korteriomanikke ning sellest tulenevalt on kõik koosolekul vastuvõetud otsused tühised, sest need ei vasta õigusaktide kehtestatud nõuetele. Otsusest ei nähtu, millistel sisulistel ja õiguslikel kaalutlustel on kõrvale kaldutud üldisest ja tavalisest viiviste arvestuse metoodikast ning on rakendatud tavapäraselt äriühingute vahelises majandustegevuses kasutatavat viiviste arvestuse meetodit. Eeltoodust tulenevalt taotleb puudutatud isik kohtult tunnustada nimetatud 14.05.2013 KÜ Lastekodu 25 koosoleku viiviste arvestuse metoodikat puudutava otsuse õigustühisust. Seetõttu tuleb jätta täielikult tähelepanuta kogu viivisenõude sisu (v.a. 2018.a. arve).
14.Puudutatud isikud leiavad, et avaldaja on tahtlikult venitanud puudutatud isikute vastu nõude esitamisega, eesmärgiga nõuda suuremat viivist.
15.Puudutatud isik II väidab, et kohus on juba samade poolte vahel sama vaidlust lahendanud tsiviilasjas nr 2-14-53403, kus vastav kohtuotsus on jõustunud.
16.Puudutatud isik I osundab, et avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu ka tsiviilasjas nr 2-17-107925 viivisnõude ja antud vaidlus on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli.
17.Puudutatud isik I on valmis kaaluma kompromisspakkumist ainult juhul, kui avaldaja loobub kogu oma viivisenõudest. Kohtule kompromissettepanekut kinnitamiseks esitatud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.Kinnistusregistri andmete kohaselt M. P.ile ja K.-L. P.ile kuulus alates 01.06.2009 kuni 16.01.2018 avaldaja majandatavas elamus Lastekodu 25 korteriomand nr xxxx. Seega olid puudutatud isikud Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu liikmed korteriomandi– ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
21.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
22.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1
kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
23.Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist perioodil alates 07.04.2017 arvest kuni 08.01.2018 arveni (sealhulgas). Kohus leiab, et puudutatud isikute vastuväited avalduses toodule on paljasõnalised ja otsitud. Avaldaja on oma põhinõude kujunemist selgitanud hagis ja puudutatud isikud ei ole põhivõla kujunemisele vastu vaielnud. Oma seisukohtades ei vaidle puudutatud isikud vastu, et nad ei ole avaldajale avalduses väljatoodud perioodi eest tasunud. Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arved oleksid tasutud või et puudutatud isikud ei oleks teenuseid tarbinud. Samuti ei ole puudutatud isikud vaidlustanud arvete suurust ega ühtegi avaldaja poolt esitatud alusdokumenti. Seetõttu puuduvad ka kohtul kahtlused võla olemasolu ja põhivõla suuruse osas.
24.Puudutatud isikud on vastuväites avaldusele esile toonud põhjendusi, mis ei puuduta mitte põhivõla suurust vaid seda, et avaldaja ei ole lisanud tõendeid, et kõik teenuse osutajate arved on avaldaja poolt tasutud, et avaldaja peab tõendama, et ta ei ole nõudnud võlgnevust uuelt omanikult ja seda, et võlgnevuse küsimus on lahendatud juba teistes tsiviilasjades. Puudutatud isikud leiavad ka seda, et avaldaja viivisnõue on osaliselt põhjendamatu (va 2018.a. arve).
25.Puudutatud isikud väitsid oma seisukohtades, et peavad võimalikuks, et nende õigusjärglane on avaldajale majandamiskulude võlgnevuse tasunud. KrtS § 43 lõike 2 on sätestatud, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Kohus selgitab, et omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus tähendab, et korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Korteriühistul on õigus valida, kas esitada nõue endise omaniku või uue omaniku vastu. Samas ei ole korteriühistu kohustatud võlgu nõudma korteri omandaja käest. Võlaõigusseaduse § 145 lõike 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt st, et võlausaldaja võib valida, kellelt ta võlga nõuab. Antud juhul nõuab avaldaja võlga puudutatud isikutelt. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et keegi teine oleks antud võlgnevuse tasunud ega ka seda, et nõue oleks kellegi teise vastu esitatud. Avaldaja seevastu on esitanud tõendina arve (Creditor Inkasso OÜ-le esitatud 08.02.2018 arve), millelt nähtub, et võlanõuet omandajale esitatud pole. Seega leiab kohus, et avaldaja poolt nõutav summa on tasumata ja avaldaja on nõude õigesti esitanud puudutatud isikute vastu.
26.Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et on kõik teenuse osutajate arved tasunud. Avalduse lisades on toodud kõikide teenuse osutajate arved, kuid pole dokumente, mis kinnitaksid nende tasumist. Kohus nõustub avaldajaga, et korteriomanik peab täitma seadusest ja avaldaja põhikirjast tulenevaid kohustusi sõltumata sellest, kas avaldaja on enda kohustused teenuse osutaja ees täitnud või mitte. Samas märgib kohus, et avaldaja esitas tarnijate arved ja neil puudub info võlgnevuste kohta. Kohus on esitatud tõendeid hinnates tuvastanud, et avaldaja on enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
27.Puudutatud isik II väidab, et kohus on juba samade poolte vahel sama vaidlust lahendanud tsiviilasjas nr 2-14-53403, kus vastav kohtuotsus on jõustunud. Puudutatud isik I osundab, et avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu ka tsiviilasjas nr 2-17-107925 viivisnõude ja antud vaidlus on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Kohus tuvastas, et avalduses esitatud võlaperioodi osas ei ole avaldaja puudutatud isikute vastu varasemalt kohtulikke nõudeid esitanud. Tsiviilasjas nr 2-14-53403 tugines tasumata arvetele ajavahemikul aprill 2013 kuni mai 2014 ning tsiviilasjas nr 2-17-107925 palus hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse perioodi eest 01.07.2014 kuni 01.04.2017 eest. Käesolevas tsiviilasjas taotleb avaldaja aga majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist alates 07.04.2017 arvest kuni 08.01.2018 arveni. Seega on tõendatud, et toimunud tsiviilasjades ei ole käesolevas avalduses toodud nõudeid esitatud ega lahendatud.
28.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et puudutatud isikutel ei olnud alust jätta oma korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi avaldaja ees täitmata ning puudutatud isikutelt M. P.ilt ja K.-L. P.ilt tuleb Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu kasuks välja mõista põhivõlgnevus avalduses näidatud summas ehk 1635,95 eurot.
29.Kohus leiab, et lisaks põhinõudele on põhjendatud ka avaldaja viivisenõue. Avaldaja esitas viivisnõude konkreetse summana 408,71 eurot (avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised) ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste väljamõistmiseks, seejuures aga mitte põhinõuet ületavas summas. Puudutatud isikud väidavad, et avaldaja on tahtlikult venitanud puudutatud isikute vastu nõude esitamisega, eesmärgiga nõuda suuremat viivist. Kohus leiab, et selline väide on alusetu. Kohus leiab, et kui puudutatud isikud oleksid korteriomandiga kaasnevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks avaldajal viiviste nõudeõigust üldse tekkinud. Puudutatud isiku väited avaldaja pahatahtlikkuse kohta on paljasõnalised.
30.Puudutatud isikud leiavad, et sisutu on ka avaldaja seisukoht, et tema esitatud viiviseprotsent on põhjendatud - viiviste protsent ei põhine õigusaktidel ega korteriühistus seaduslikult kehtestatud määradel. Puudutatud isikud on seisukohal, et avaldaja ei ole õigustatud nõudma viivist sellisel kujul nagu avaldaja seda teinud on (v.a. 2018.a. eest, mille nõue on esitatud vastavalt seaduses sätestatud protsendimäärale). Seoses viivistega palub
puudutatud isik I tuvastada avaldaja 14.05.2013 otsuse tühisuse kuna üldkoosoleku päevakorra punkt, millega sätestati viiviste arvestuse metoodika on vastuolus nii heade kommetega kui ka õigusaktidega. Kohus on tuvastanud, et avaldaja viivisenõue on esitatud seaduse alusel, mitte tulenevalt üldkoosoleku otsusest. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku taotlus 14.05.2013 otsuse tühisuse tuvastamiseks asjakohatu ja tuleb rahuldamata jätta. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et ka avaldaja viivisenõue on põhjendatud ja viivis tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista avaldajale tema poolt taotletud ulatuses.
31.Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla summas 1635,95 eurot ning seisuga 01.05.2020.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 408,71 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks viivise põhinõudelt (1635,95 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Menetluskulud
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus
lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
33.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
37.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.