Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53403
Tsiviilasi
Korteriühistu Lastekodu 25 hagi MP ja K-LP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MP ja K-LP apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1877,28 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: Korteriühistu Lastekodu 25 (registrikood 80272126), lepinguline esindaja Paul Puustusmaa Kostja I: MP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: K-LP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.MP ja K-LP apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus sõltuvalt asja uue arutamise tulemustest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu Lastekodu 25 (hageja) esitas 19. juunil 2014. a Harju Maakohtule hagi MP ja K-LP (kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostjad on hageja liikmed. Kostjatel on tasumata arved ajavahemiku 1. juunist 2013. a kuni 31. maini 2014. a eest. Nimetatud ajavahemikul on kostjad küll arveid tasunud, kuid nimetatud laekumised on hageja arvestanud vastavalt hageja üldkoosoleku 21. mai 2013. a otsusele varasema viivise katteks. Hageja 21. mai 2013. a üldkoosolekul on vastuvõetud otsus, mille kohaselt alates 1. juulist 2013. a, s.o 2013. aasta juunikuu eest, muudetakse raamatupidamismeetodit viivise määramiseks. Selle kohaselt tasumisele kuuluva summa õigeaegse tasumata jätmise korral on hagejal õigus määrata omanikele viivist 0,07% võlguolevalt summalt iga viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest ja võlgnevuse likvideerimisel arvestatakse laekuvatest summadest järgneva loetelu tähtsusjärjekorras: viivis, hooldus-haldus-remondikulud, kommunaalteenused. Nimetatud otsust vaidlustatud ei ole.
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista võlg 1877,24 eurot ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited
4.Kostjad esitatud nõuet ei tunnista. Nad on kõik esitatud arved tasunud. Hageja üldkoosoleku 21. mai 2013. a otsus on tühine, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Samuti on otsus vastuolus nii heade kommete kui ka õigusaktidega. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas 8. juuli 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1877,24 eurot ning menetluskulud jättis kostjate kanda. Kohus määras kindlaks, et kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hageja menetluskulud 681 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja õigusabikuludest 456 eurot (koos käibemaksuga).
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostjad on hageja liikmed ja hageja on kostjatele esitanud tarbitud teenuste eest arved nr 27/062013, nr 27/072013, nr 27/082013, nr 27/092013, nr 27/102013, nr 27/112013, nr 27/122013, nr 27/012014, nr 27/022014, nr 27/032014, nr 27/042014, nr 27/052014. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjad on nimetatud arvete suuruses hagejale tasunud ning selles määras raha laekumist hagejale hageja ei eita.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on kokku leppinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 9 alusel täitmise järjekorra erinevalt VÕS § 88 lg-st 8.
8.Maakohtu hinnangul ei ole kostjad tõendanud, kuidas on rikutud 21. mai 2013. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda nii, et vastuvõetud otsus oleks vastuolus nii heade kommete kui õigusaktidega. Kostjad ei ole tähtaegselt taotlenud 21. mai 2013. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 alusel. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et hageja 21. mai 2013. a üldkoosoleku otsus ei ole tühine.
9.Kuivõrd kostjad ei ole haginõudele muid sisulisi vastuväiteid esitanud ja hageja on üldkoosoleku otsuse alusel arvestanud kostjate tasutud summad varasemate võlgnevuste katteks, leidis maakohus, et hagi kostjate vastu võlgnevuse 1877,24 eurot väljamõistmiseks on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
17.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid hinnanud ühekülgselt ja puudulikult, teinud valesid järeldusi ning kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme.
18.Kostjad selgitasid maakohtus, et hageja 14. mai 2013. a koosolek kutsuti kokku ebaseaduslikult, s.t kõigile korteriomanikele ei saadetud koosoleku teateid ning seega ei saanud nad koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast teada. Sellest tulenevalt osales koosolekul alla poole korteriomanikest. Korduvkoosolekust ei teavitatud samuti kõiki korteriomanikke, mistõttu on ka 21. mai 2015. a korduvkoosolek viidud läbi ebaseaduslikult. Hageja oleks pidanud tõendama, et ta saatis kõigile korteriomanikele mõlema üldkoosoleku teated. Kostjatel on väga keeruline tõendada nimetatud asjaolu, sest kõik ühistu dokumendid on hageja valduses. Kui koosoleku otsus on vastuolus heade kommetega, ei pidanud kostjad taotlema 21. mai 2013. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Heade kommetega vastuolus olev otsus on tühine algusest peale. Sellele juhtisid kostjad tähelepanu kohtumenetluse algusest peale ning taotlesid kohtult tunnustada hageja 14. mai 2013. a koosoleku viiviste arvestuse metoodikat puudutava otsuse õigustühisust. Maakohus ei ole kohtuotsuses selgitanud, millistel faktilistel alustel ta leiab, et 14. mai 2013. a üldkoosoleku otsus ei ole tühine.
19.Kostjad leiavad, et hageja esitas kohtule dokumentaalseid tõendeid, mille sisu ei selgitanud ta ei kohtule ega ka kostjatele. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja esitatud laekumiste tabel on arusaamatu ning oleks vajanud täiendavat selgitamist hageja poolt. Nimetatud tabel käsitleb arveid ka perioodist 2009 ja 2010, mis on aegunud. Kostjad esitasid vastava seisukoha ka oma kirjalikus vastuses hagile, kuid kohus ei pööranud sellele vastuväitele tähelepanu. Kohus oleks pidanud võtma seisukoha aegumise küsimuses.
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta kostjate vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole neile viivisarveid esitanud. Ka sellest tulenevalt ei olnud hagejal õigus arvestada esimeses järjekorras maha viivist. Kostjad tõendasid, et nad on kõik esitatatud arved tasunud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Vastuse kaebusele
17.Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on rikkunud otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja rahuldanud hageja nõude, jättes selle sisuliselt kontrollimata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
19.Hageja on esitanud hagi majandamiskulude maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluses on hageja möönnud, et kostjad on vaidlusalusel perioodil arveid maksnud, kuid võlgnevus on väidetvalt tekkinud põhjusel, et kostjad on olnud maksmisega viivituses. Kostjad omakorda väidavad, et hageja ei ole oma
nõuet selgitanud ega toonud välja, millest nõue koosneb ja kuidas see on kujunenud. Lisaks ei ole kostjate hinnangul hagejal õigust viivist arvestada. Kostjate arvates on nõue osaliset ka aegunud.
20.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuostus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
21.Maakohus on otsuses küll kontrollinud hageja 21. mai 2013. a üldkoosoleku otsuse kehtivust, millega muudeti raamatupidamismeetodit viivise määramiseks, kuid puudub jälgitav selgitus, kuidas jõudis kohus järeldusele, et hageja nõue kostjate vastu on täies ulatuses põhjendatud. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Maakohus ei ole tuvastanud võlgnevuse kontrollimiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ega hinnanud seni esitatud tõendeid. Viite tegemine toimiku leheküljele, kus nõude arvestust asub, ei ole tõendi hindamine TsMS § 232 lg 1 tähenduses. Faktiliste asjaolude ja neid kinnitavate tõendite hindamata jätmise tõttu on kohus saanud otsust põhjendada üksnes mõne üldsõnalise lausega, mille põhjal ei ole kaasuse lahenduskäik ega kohtu järeldused kontrollitavad. Samuti ei ole maakohus vastanud kostjate aegumise vastuväitele. Nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamata jätmise tõttu on maakohus hagi ennatlikult rahuldanud ning maakohtu otsus on olulises osas sisuliselt põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5).
22.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid hageja esitatud tõendeid ning kõiki kostjate esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata. Vajadusel tuleb pooltele anda võimalus esitada nõude olemasolu või selle puudumise kohta täiendavaid tõendeid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 11).
23.TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.