Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920

2(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920

3(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 puudujääki. Ebaõige on hageja väide, et aktsionärid olid valmis ettevõttesse täiendavalt investeerima. Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks enne seda, kui kostja sai juhatuse liikmeks. Süda Maja endine juhatuse liige VM oli jõudnud võõrandada olulise osa ettevõtte kinnistutest. Raamatupidamislike näitajate kohaselt muutus Süda Maja püsivalt maksejõuetuks 2011. aasta veebruaris ja tehingud 2013. aasta mais-juunis süvendasid majanduslikke raskusi. Pankrotimenetluses kohaldub uurimispõhimõte ning kohus ei ole seotud pankrotiavalduse esitaja faktiväidetega. Kohus ei tuginenud pankroti väljakuulutamisel ainult kostja esitatud avaldusele. Enne pankroti väljakuulutamist hindas Süda Maja olukorda ajutine haldur. Ajutise haldurina viis Toomas Saarma läbi põhjaliku Süda Maja majandusliku olukorra analüüsi ja esitas päringuid. Hageja väited pankrotiavalduses ebaõigete andmete esitamise kohta on tõendamata. Ajutine haldur ega kohus ei tuvastanud, et Süda Maja pankrotiavalduses oleks esitatud ebaõiget infot. Jõustunud määruse olemasolu tõttu ei saa hageja nõuda temale kostja poolt pankrotiavalduse esitamisega tekitatud kahju hüvitamist. ÄS § 306 lg-st 31 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine kostja kohustus. Hageja arvamustes lähtuti üksnes Süda Maja majandusaasta aruannetest, kuid need ei kajastanud õigesti varade väärtust. Süda Maja bilansis oli varade väärtus oluliselt üle hinnatud, mida tõendavad kostja esitatud tõendid. 11.10.2013 toimus Süda Maja aktsionäride üldkoosolek, kus arutati ettevõtte keerulist majanduslikku olukorda ja ükski aktsionär ei soovinud rahalisi vahendeid panustada. Kui aktsionärid oleksid soovinud ettevõtet täiendavalt finantseerida, oleksid nad saanud seda teha pärast ajutise halduri määramist ja enne pankroti väljakuulutamist, kuid kuna seda ei tehtud, ei olnud aktsionäridel tegelikku investeerimise soovi. Hageja on esitanud paljasõnalised, mitu aastat hiljem koostatud kinnitused, kusjuures kõik kinnituse andjad ei olnud tegelikult aktsionärid või ei oleks nende häältest piisanud pankrotiavalduse esitamise vältimiseks. 2013. aasta juunis ja juulis sõlmis VM Süda Maja esindajana ettevõttele kahjulikud tehingud, võõrandades enamuse varast. Sisuliselt lepingutes toodud kohustused üle ei läinud ja nende eest jäi vastutama Süda Maja. 2013. aasta juuliks ei olnud Süda Majal enam kontorit ega töötajaid. Kuna Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu, oli kostja kohustuseks esitada pankrotiavaldus, mitte kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek. Hageja viidatud õigusnormid ei kohusta juhatuse liiget kokku kutsuma üldkoosolekut enne pankrotiavalduse esitamist. Pankrotiavalduse esitamine ei ole aktsionäride pädevuses ning isegi juhul, kui aktsionärid oleksid küsimust otsustanud, oleks enamusaktsionär OÜ Probus hääletanud avalduse esitamise poolt. Õigusaktidest ei tulene sellise otsuse tegemiseks 2/3 häälteenamuse nõuet. Hageja kahjunõue on põhjendamatu ja kahju suurust ei ole hageja tõendanud. Hageja on sama nõude esitanud Süda Maja pankrotimenetluses. Süda Maja pankrotimenetlus ei ole veel lõppenud ja nõue võidakse pankrotimenetluses rahuldada. Kostjal oli kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus, sest selle esitamise ajal karistati avalduse esitamata jätmise eest kriminaalkorras. Äriseadustiku sätete kohaselt tuleb aktsionäride üldkoosolek kokku kutsuda siis, kui netovara on negatiivne, kuid ei ole veel tekkinud püsivat maksejõuetust. Asjakohatud on arutlused, kas Pindi Kinnisvara ja Uus Maa hindamisaktid vastasid hindamisstandarditele

4(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 või mitte, sest kinnisvara turuväärtuse hindamisel ei pidanud järgima hageja viidatud standardeid. Süda Maja raamatupidamises oleks tulnud järgida Raamatupidamise Toimkonna juhendit, mille kohaselt oleks kinnisvara tulnud ümber hinnata, kui selle turuhind langes allapoole soetusmaksumust. Turuhinna väljaselgitamisele ei sea raamatupidamise juhendid erinõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et Ameerikanurga kinnistu turuhind oleks olnud tegelikult suurem Pindi Kinnisvara või Uus Maa nimetatud hinnast. Õigusaktid ei näe ette, millistele nõuetele peavad vastama pankrotiavaldusele lisatud dokumendid ja pankrotiavaldus ei ole raamatupidamise dokument. Lisaks leidis kostja, et hageja on küll loetlenud erinevaid õigusnorme, kuid ei ole neid sidunud faktiliste asjaolude ega kostjale etteheidetava teoga. Kuigi hageja on viidanud heade kommete vastasele käitumisele, on ta sisuliselt tuginenud vaid kaitsenormide rikkumisele. Maakohtu otsus

5(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920

Maakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et hageja ei ole suutnud menetluses vaatamata kohtu selgitustele välja tuua ega tõendanud ühtegi kostja tegu, mis seisneks mõne võlausaldajate kaitseks sätestatud õigusnormi rikkumises. Hageja tugines kostja vastu nõude esitamisel ühtlasi heade kommete vastasele tahtlikule käitumisele, kuid ei selgitanud, millist kostja tegevust lisaks aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmisele ta selliseks tegevuseks pidas. Aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine enne pankrotiavalduse esitamist ei olnud kohtu hinnangul heade kommete vastane tahtlik tegu, sest viivitamatu pankrotiavalduse esitamiseks kohustasid kostjat pankrotiavalduse esitamise ajal kehtinud õigusnormid. Õigusaktidest ei tulenenud kostjale kohustust kutsuda kokku aktsionäride üldkoosolek. Hageja ei saanud võlausaldajana ennast aktsionäridega samastada ning ette heita kostjale aktsionäride väidetavate visioonide mitterealiseerumist pankroti väljakuulutamise tõttu. Lisaks leidis maakohus, et hageja ei ole praeguses asjas tõendanud talle tekitatud kahju suurust, põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kostja väidetava õigusvastase teo vahel, samuti kostja süüd. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjale ette heidetud väidetava õigusvastase teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kuivõrd Süda Maja oli objektiivselt maksejõuetu pankrotiavalduse esitamise ajal, ei oleks pankrotiavalduse esitamata jätmisel olnud tõenäoline AS KH Eneriga-Konsult töövõtulepingust tuleneva nõude täielik rahuldamine. Vastupidist ei ole hageja ei väitnud ega tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses jääb nõue rahuldamata pankrotimenetluses, arvestades pankrotihalduri toiminguid äriühingule kahjulike tehingute tagasivõitmisel ja võimalike muude nõuete esitamisel. Hageja ei ole tõendanud, et kui kostja oleks enne pankrotiavaldusega kohtusse pöördumist kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, oleks Süda Maja maksejõuetus olnud ületatav. Hageja ei ole tõendanud väiteid täiendavate rahaliste vahendite kaasamise kohta pankroti vältimiseks. Maakohus tõi välja, et ainuüksi kostja elukogemusest ja haridusest tulenevalt ei saa tuvastada, et kostja oleks mõne õigusvastase teo toime pannud süüliselt. Kostja toimis kooskõlas õigusaktidest tuleneva kohustusega, mis oli sätestatud võlausaldajate huvide kaitseks, mitte nende kahjustamiseks. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude, puudus alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus

6(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 ja selle lisadest selge, millistele lepingutele hageja viitas, siis oleks maakohus pidanud paluma hagejal hagiavaldust täpsustada, viidates selgitamiskohustuse raames asjaoludele, mis kohtu jaoks olid ebatäpsed. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et alles pärast hagiavalduse menetlusse võtmist laiendas hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid ja asus kostjale ette heitma Süda Majale kasumlike tehingute lõpetamata jätmist. Ka hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad raamatupidamist ja häid kombeid on esitatud juba esialgses hagiavalduses. Hagi alus oli selge kostjale, kes hagile sisuliselt vastu vaidles. Maakohus jättis käsitlemata argumendid huvide konflikti kui kostja tegevust juhtiva motiivi kohta ning analüüsimata kostja kohustust kutsuda kokku üldkoosolek tulenevalt ÄS § 292 lg 1 p 4. Hageja on seisukohal, et maakohus tuvastas valesti Süda Maja püsiva maksejõuetuse. Finantseksperdid AJ, EL ja MV on kinnitanud, et 31.07.2013 seisuga ei olnud Süda Maja pankrotiseisus ehk püsivalt maksejõuetu. UV on teinud valed järeldused. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja nõustus, et Süda Maja püsiv maksejõuetus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Hageja väitis vaid, et hagiga ei vaidlustata pankrotimäärust. Hageja on kaebuse välja toonud, et Süda Maja alles jäänud vara kattis kõik allesjäänud kohustused. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa hagejalt nõuda suuremat tõendamiskoormise täitmist kui piisava põhjenduse esitamine, et Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu. Kostja kuritarvitab kahju tekkimise tõendamatust väites, et hageja peab kostja hinnangul tõendama asjaolusid, mis oleksid leidnud aset olukorras, kus kostja ei oleks seadust rikkunud. Maakohus jättis arvesse võtmata, et BDO Advisory OÜ ei ole audiitorühing ning et nende poole pöördus OÜ Probus, kes antud teenuse eest ka tasus enne pankrotiavalduse esitamist. Selliselt on kohus hageja tõendite usaldusväärsuse hindamisel võrreldes kostja esitatud tõendite usaldusväärsuse hindamisega käitunud põhjendamatult erinevalt. Hageja on seisukohal, et netovara puudujääki ei saa pankrotiavalduses väita, kui ei ole varade väärtust bilansis korrigeeritud, sest enne AS Pindi Kinnisvara 14.10.2013 hindamisdokumendi alusel Ameerikanurga kinnistute väärtuse muutmist oli Süda Maja netovara positiivne ja mingit netovara puudujääki ei esinenud. Ebaõige on maakohtu väide, et hageja ei ole selgitanud, milliste muude konkreetsete ebaõigete andmete esitamist pankrotiavalduses kostja hagejale ette heidab ja et hageja on viidanud üksnes kohtuvaidluste arvu ebaõigele nimetamisele, kuid see asjaolu ei omanud Süda Maja pankroti väljakuulutamisel mingit tähtsust. Hageja leiab, et väide, et allesjäänud varade baasil ei olnud võimalik kaasata finantseeringut isegi igapäevaste tegevuskulude katteks, ei ole õige. Süda Maja pangakontode väljavõtted kinnitavad, et Süda Maja tegi pidevalt kulutusi majandustegevuses tavapäraste kulude katteks. EK Investeeringud OÜ aruandest tegi maakohus ebaõiged järeldused. Tõendit ei ole õige sisuliselt kõrvale jätta tulenevalt sellest, et väidetavalt pole võimalik uurida, mida erinevad isikud vestluste käigus eksperdile avaldasid ja vestluste tulemusi protokollitud ja aruandele lisatud ei ole. Kohtu seisukoht, et analüüsist ei nähtu mistahes finantsalaste eriteadmiste rakendamist või finantsanalüüsi tegemist Süda Maja bilansi või majandusaasta aruannete suhtes ei ole kohane, sest analüüsi on koostanud oma eriala vaieldamatud eksperdid.

7(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 Kohtuotsuse p-s 212 välja toodud järeldus, et kohtul puudus alus kahelda BDO Advisory OÜ hinnangus toodud järeldustes, sest need on põhistatud finantsanalüüsi kasutades, ei vasta kohtu käsitlusele AJ ja EK Investeeringute OÜ ning Donoway Eesti OÜ analüüside hindamisel. BDO Advisory OÜ meetod maksejõuetuse tekkimise prognoosimiseks ei ole korrektne. Seda seetõttu, et kasutatud hindamisaruanded ei olnud koostatud pädeva isiku poolt ega vastanud hindamisstandarditele. Kohtu seisukoht, et Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ-lt läbivaatuse aruande aluseks olid asjakohatud küsimused ei ole õige ega vasta pankrotiavalduses bilansi korrigeerimise kohta avaldatule. Kohtu seisukoht, et aruande seisukoht, et AS Pindi Kinnisvara AS hinnangust ei nähtu kumbagi, ei tugine ühelegi alusele. Kohtu seisukoht, et pankrotiavaldusele ei olnud lisatud ühtegi korrigeeritud bilanssi, ei ole õige, sest kostja koostatud varade ja kohustuste nimekiri kujutaski endast sisuliselt bilanssi. Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ aruanne tõendab, et kostja ei tohtinud bilanssi korrigeerida ja on esitanud pankrotiavalduses ebaõigeid andmeid. Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ selgitusele ei ole maakohus üldse otsuses tähelepanu pööranud. Alusetu on maakohtu väide, et ebaõigele väitele tugineva arvamuse esitamisega kohtule on hageja esindaja soovinud eksitada kohut. Seisukoht, et kõik aktsionärid said ettevõtte maksejõuetusest teada hiljemalt 16.10.2013 koosolekul sõltumata asjaolust, et päevakorras ei olnud Süda Maja maksejõuetuse küsimust, ei ole õige. Ebaõige ja seosetu on sellest tehtud järeldus, et aktsionärid poleks investeerinud. Maakohtu seisukohad 14.10.2013 Pindi Kinnisvara AS koostatud ekspertarvamusele nr 328715 mittetuginemise osas kostja poolt ei tugine tõenditel ja on seetõttu ebaõiged. Kohtu seisukoht, et Süda Maja majandusaasta aruannetes oli varade väärtus Raamatupidamise Toimkonna juhiseid arvestamata jättes üle hinnatud, ei tugine finantsanalüüsile ning baseerub täielikult EVS standarditele mittevastavatele hindamisaruannetele, mis ei ole selliste seisukohtade võtmiseks hea raamatupidamistava kohaselt sobivad. Maakohus on valesti leidnud, et kostjal polnud õigusnormidest tulenevat kohustust kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolek ning et see kohustus ei olnud kasvõi osaliselt ettenähtud võlausaldajate kaitseks. Ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta ei saa esitada pankrotiavaldust maksejõuetuse ettekäändel, sest aktsionärid saavad alati raha juurde investeerida. Kaitsenormideks, mida kostja rikkus, oli hageja hinnangul ÄS §-s 301 ja § 292 lg 1 p-dest 1 ja 4 tulenenud kohustus kutsuda kokku aktsionäride üldkoosolek. Kohus suhtus liiga pealiskaudselt KarS §-e 380, 381, 3811 ja eriti KarS §-i 384. Kõik need normid on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid. Maakohus on seadust ebaõigesti kohaldanud, kuna on asjaolud tuvastanud valesti. Maksejõuetuse põhjustamise koosseisus toodud tegevuste loetelu ei ole suletud ja selle alla sobivad kõik ühingu varalist seisu kahjustavad teod. Kohus on valesti kohaldanud ÄS § 292 lg 1 p 1 ja jätnud kohaldamata ÄS § 292 lg 1 p 4. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud ka pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lg-t 4. Hageja ei ole viidanud, et kostja kohustus üldkoosolek kokku kutsuda tuleneks pankrotiseadusest. Samuti on maakohus ebaõigesti lähtunud vara väärtuse kindlakstegemisel üksnes harilikust väärtusest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 tähenduses. Vara väärtust bilansis ei määrata

8(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 ainult turuväärtuse kaudu vaid lubatud on ka teised väärtused (nt soetamismaksumus, investeeringuväärtus). Kohus on valesti kohaldanud ÄS §-e 298 ja 301 ning leidnud ekslikult, et aktsiaseltsi lõpetamiseks pankrotiavalduse esitamise kaudu pole vaja 2/3 aktsionäride häälteenamust. Hageja leiab, et ÄS § 301 p 3 kohaselt oli pankrotiavalduse esitamise otsustamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei toonud välja ÄS § 306 lg 4 kohast rikkumist. Ebaõige on kohtu käsitlus, et aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine enne pankrotiavalduse esitamist ja maksejõuetuse tahtlik põhjustamine ei olnud heade kommete vastane tahtlik tegu. Kohus on hageja nõude selles osas lahendanud üldse osaliselt, kuigi tegi asjas määruse, et heade kommete vastasus ei kuulu hagi alusesse. Selliselt nähtub kohtulahendist, et kohus tegi lahendi liigselt kiirustades, lähtudes üksnes kostja väidetest. Kohus on valesti kohaldanud ka VÕS § 1045 lg 7 ja 8. Maakohus loob põhjendamatult seose Süda Maja püsiva maksejõuetuse ja pankrotiavalduse esitamise vahel. Avalduse esitamise fakt ei tõenda maksejõuetust. Kohus ei ole lükanud ümber hageja väidet, et maksejõuetuse püsivus ei saa tekkida ilma aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist ja aktsionäridele võimaluse andmist pankrotti vältida. Hageja leiab, et ta tõi piisava detailsusega välja, mis on kostjale etteheidetav õigusvastane tegu (maksejõuetuse põhjustamine) ja selle osateod. Hageja tõi välja kaitsenormid, mida kostja rikkus ja seostas need välja toodud asjaoludega. Ebaõige on maakohtu väide, et hageja on üksnes loetlenud karistusseadustiku ja äriseadustiku sätteid, kuid ei ole neid seostanud enda välja toodud asjaoludega. Kostja tegevusele sai anda erinevatest õigusnormidest tuleneva sisu. Kohus pidi vastama kõigile hageja väidetele ja hindama kõiki asjakohaseid tõendeid. Maakohus ei võimaldanud esitada hagi alusena alternatiivseid faktilisi asjaolusid ning väitis otsuses, et hageja väidete ebaselgus ja vasturääkivus toovad kohtu hinnangul kaasa hageja väidete ebausutavuse. Tegelikult oli hageja põhjendanud hagiavalduses esitatud nõuded mõlema elulise olukorra jaoks, s.o juhuks kui pankrotiavalduse esitamisel (tegelikult pärast AS Pindi Kinnisvara hindamisdokumendi saamist (14.10.2013)) esines netovara puudujääk ning juhuks, kui seda ei esinenud. Hagis esitati põhjendus, et kostja vastutas mõlemal juhul, sest kostja eesmärk oli maksejõuetuse põhjustamine mitte Süda Maja ja selle võlausaldajate huvides tegutsemine. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hageja väide maksejõuetuse puudumise kohta pankrotiavalduse esitamise ajal on tõendamata, kui kohus ei lase ise hagejal antud asjaolu tõendada (dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja ütlused) ning käsitleb maksejõulisuse kohta esitatud tõendeid valikuliselt. Kohus sekkus pidevalt istungitel hageja esindajate sõnavõttudesse ning ei lubanud ebatäpsusi kohtu poolt esitatus parandada ning kohtule hagejat huvitavaid küsimusi selgitada. Ebaõige on kohtu väide, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist summas 200 000 eurot ehk et vastavas summas jääb KH Energia-Konsult AS nõue pankrotimenetluses rahuldamata. Kahju hüvitamise hagi tuleb esitada mõnel juhul enne kahju täpse suuruse teada saamist, sest vastasel korral see aeguks. Lisaks on leidnud hageja, et maakohus ei erista kassapõhist ja tekkepõhist kasumit. Kohtu järeldus 2013.a müügilepingute kasumlikkuse osas võiks olla õige, kui Süda

9(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 Maja oleks kasutanud kassapõhist finantsarvestust. Äriühingud kasutavad ainult tekkepõhist, mitte kassapõhist finantsarvestust (raamatupidamise seaduse § 5). Hageja leiab ka, et maakohus ei pidanud menetluses toimunud hagi aluse piiramise tõttu müügilepinguid hindama, kuid tegi seda siiski. Lepingust tehtud järeldused Süda Maja maksejõuetuse kohta on ebaõiged. Maakohus tuvastas ebaõigesti põhjusliku seose ja süü osas põhistuste esitamata jätmise. Kostja tegutses süüliselt, mida hageja piisavalt hagiavalduses põhistas. Maakohtu vastupidine seisukoht ei tugine tõenditel ega lükka ümber kõiki hageja väiteid kostja süü osas. Kohus jättis põhjendamatult vastu võtmata huvide konflikti puudutavad tõendid, mis samuti tõendasid kostja käitumise motiive. Ebaõige on, et hageja ei ole praeguses asjas tõendanud talle tekitatud kahju suurust, põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kostja väidetava õigusvastase teo vahel, samuti kostja süüd. Ebaõige on, et hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et aktsionärid oleksid koosoleku toimumise korral olnud valmis panustama täiendavaid rahalisi vahendeid. Süda Maja pankrot on otseselt kostja tegevuse tulemus. Hageja ei saa enda nõuet rahuldatud, kuna kostja otsustas mitte täita juuni 2013 lepinguid, mitte kokku kutsuda üldkoosolekut, esitada pankrotiavalduses ebaõigeid andmeid ja põhjustada maksejõuetus. Maakohus jättis kostja menetluskulude suuruse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtmata, et kostja vahetas menetluse kestel esindajat ja uus esindaja pidi tegema eelmise esindajaga sama tööd ja endale asja selgeks tegema. Selline korduv ajakulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele isegi hagi rahuldamise korral. Otsuses märgitu kohaselt pidas kohus asja keerukust arvestades mõistlikuks esindajate tunnitasude suurust. Hageja leiab, et kostja esindajate tunnitasu on arvestades kohtupraktikas väljakujunenud tavalist suurust ja kahju ettenähtavuse põhimõtet liiga suur. Seega ei ole kostja menetluskulu hagejalt suuremas summas kui 150 eurot (käibemaksuta) tunnis väljamõistmine põhjendatud. Hageja leiab, et isegi kui hagi jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, tuleb vähendada hagejalt maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suurust mõistliku ja ettenähtava suuruseni Vastustaja seisukoht

Kolleegiumi nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus ei ole kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel järginud diskretsioonipiire. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline

10(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotstus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).

Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited kolleegiumi arvates alust maakohtu hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise kaalutlusotsustusse sekkuda.

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel on maakohus hageja hinnangul jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et kostja vahetas menetluse kestel esindajat, millega seonduvaid lisakulusid hageja hüvitama ei pea. Selles osas ringkonnakohus hageja väidetega ei

11(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vahetanud esindajat menetluse väga varases staadiumis. Esindaja MK tegi kostja nimel ainult esialgsed toimingud, mis seondusid menetluskulude katteks tagatise nõudmisega. Edaspidi on menetluses osalenud ning menetlusdokumente koostanud (esindaja A. Otsa kõrval) M.-J. Raude. Seda kinnitab ka kostja 08.11.2017 menetluskulude nimekiri. Järelikult ei ole esindajad M. Kütt ja M.-J. Raude teinud sisult kattuvaid menetlustoiminguid ning kostja kulud ei ole selle esindaja vahetuse tõttu kokkuvõttes suurenenud.

Kostja poolt 08.11.2017 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast (VI kd, tl-d 71–74) nähtuvalt on kostja esindajad osutanud maakohtu menetluses õigusabi 75 tunni ulatuses (sh M. Kütt 6,1 t, A. Ots 19,3 t ja M.-J. Raude 49,6 t). Sellele lisandub kostja kahe esindaja osalemise kulu maakohtu 08.11.2017 istungil kokku 3 tunni ulatuses. Maakohtu põhjendustest otsuse p-s 291 järeldub, et maakohus ei ole pidanud vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindajate ajakulu 16,6 tunni ulatuses, seega 61,4 tunni (78 t – 16,6 t) ulatuses pidas maakohus kulu põhjendauks. Kuivõrd ringkonnakohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kostjate esindajate 150 eurot ületavaid tunnitasusid, tuleb põhjendatud esindaja kuluks maakohtu menetluses lugeda 11 049 euro 50 sendi asemel 9210 eurot (61,4 * 150), koos käibemaksuga 11 052 eurot. Lisaks on maakohus hagejalt menetluskuluna välja mõistnud kulud registripäringutele 4 eurot 80 senti. Selles osas puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.

Eelmärgitut arvestades tuleb kolleegiumi arvates hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 11 056 eurot 80 senti, millest 11 052 eurot on kostja esindaja kulud koos käibemaksuga ja 4 eurot 80 senti kulud registripäringutele.

Hageja nõuete rahuldamata jätmist puudutavas osas on maakohtu otsus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse hageja nõuete rahuldamata jätmise osas otsuse tühistamiseks.

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 maksejõuetus, ei pea juhatus kolleegiumi hinnangul kokku kutsuma aktsionäride üldkoosolekut, et viimane saaks otsustada pankrotiavalduse esitamise või esitamata jätmise. ÄS § 306 lg-s 31 järgi on juhatusel püsiva maksejõuetuse korral kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus viivitamatult. Kolleegium nõustub kostjaga, et ÄS § 292 lg 1, § 298 lg 1 ja § 301 ei kohaldu olukorras, mil äriühing on püsivalt maksejõuetu. Need sätted reguleerivad olukorda, mil aktsiaseltsil esineb netovara puudujääk, kuid äriühing ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Praegusel juhul on maakohus menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu. Seetõttu ei pidanud kostja kutsuma kokku aktsionäride üldkoosolekut mõne ÄS §-s 301 sätestatud otsuse vastuvõtmiseks. Isegi kui kostjal olnuks hageja viidatud sätetest tulenevalt (hüpoteetiliselt) kohustus kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolek, ei ole hageja kolleegiumi hinnangul suutnud tõendada, et sellisel üldkoosolekul oleksid aktsionärid tõenäoliselt vastu võtnud mõne ÄS § 301 p-s 1 või p-s 11 nimetatud otsustest. Asjas puudub vaidlus, et Süda Maja aktsionäride omavahelised suhted olid 2013. a-l konfliktsed ning neil olid kujunenud põhimõtteliselt erinevad seisukohad aktsiaseltsi majandusliku olukorra ja edasise tegevuse perspektiivikuse osas. Samuti olid selleks ajaks juba võõrandatud oluline osa Süda Majale kuulunud kinnisasjadest, millel saanuks äritegevust jätkata. Eelmärgitut arvestades ei oleks hageja ringkonnakohtu arvates suutnud tõendada ka põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4) kostja väidetava rikkumise ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti lisab kolleegium, et PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause järgi lahendatakse ajutise halduri nimetamine ja pankroti väljakuulutamine hagita menetluses, nagu on põhjendatult märkinud ka kostja. Hagita menetlus ei ole põhiolemuselt võistlev menetlus ning kohus lähtub pankrotiavalduse lahendamisel uurimispõhimõttest. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 7 peab kohus hagita asja lahendamisel kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (vt ka Riigikohtu 20.01.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-15, p 10). Seetõttu ei saanud pankrotiavalduse esitamine kui toiming kolleegiumi arvates iseenesest Süda Maja võlausaldajatele kahju tekitada olukorras, kus kohus on selle avalduse menetlusse võtnud ning avalduse menetluse tulemusena on ka Süda Maja pankrot välja kuulutatud. Kostja käitumine võinuks olla õigusvastane juhul, kui kostja oleks andnud pankrotiavaldust menetlenud kohtule või ajutisele pankrotihaldurile ebaõiget informatsiooni Süda Maja majandusliku olukorra kohta. Taolise ebaõige informatsiooni esitamine kostja poolt ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud.

13(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 maksejõuetuse olemasolu ümber lükata üksnes viidetega äriühingu majandusaasta aruannetele.

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 kutsumata aktsionäride üldkoosoleku; et pankrotiavalduses esitas kostja ebaõigeid andmeid Süda Maja maksejõuetuse kohta; ning alusetu pankrotiavalduse esitamine tõi kaasa pankrotimenetluse ja kahju tekkimise hagejale. 11.04.2017 menetlusdokumendis on hageja aga asunud täiendavalt tuginema sellele, et kostja jättis täitmata 2013. a mais ja juunis Süda Maja endise juhatuse liikme VM poolt Süda Maja kinnisasjade kohta sõlmitud müügilepingud ning on sellega põhjustanud Süda Maja maksejõuetuse. TsMS § 376 lg 1 esimese lause järgi võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Nagu eelnevalt märgitud, maakohus praegusel juhul nõusolekut muutmiseks ei andnud. Nõusoleku andmine või sellest keeldumine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus ning ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses kontrollida üksnes seda, kas maakohus on kaalutlusõiguse piire ületanud. Kolleegiumi hinnangul maakohus loa andmisest keeldumisel diskretsiooni piire ületanud ei ole. Hagi muutmise lubamine oleks tinginud vaidluse eseme olulise laiendamise. Algse hagiavalduse põhjal vaidlesid pooled üldistatult ainult selle üle, kas kostja poolt pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud (sh kas see sisaldas ebaõigeid andmeid) ning kas kostja oli enne pankrotiavalduse esitamist kohustatud kutsuma kokku aktsionäride üldkoosoleku. Hageja 11.04.2017 menetlusdokumendi alusel oleksid pooled hakanud vaidlema ka selle üle, mis põhjustel ja kelle tegevuse tagajärjel Süda Maja üldse püsivalt maksejõuetuks muutus. TsMS § 376 lg 1 teise lause järgi eeldatakse kostja nõusolekut hagi muutmiseks, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Käesolevas asjas on see eeldus ringkonnakohtu arvates siiski ümber lükatud. Kostja on 12.05.2017 küll hageja 11.04.2017 menetlusdokumendile kirjalikult vastanud ega ole esitanud selles vastuväidet hagi muutmisele. Samas ei olnud hageja 11.04.2017 esitatud menetlusdokumendis kostja ega kohtu nõusolekut hagi muutmiseks taotlenud, vaid asunud vaidluse eset n-ö vaikides laiendama. 22.05.2017 kohtuistungil on kostja esindaja kinnitanud, et kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna.

15(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 selgesõnaliselt kohtu tähelepanu juhtida. TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosalised kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja kinnituse kohaselt ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

Tsiviilasi nr: 2-16-15920 märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et kostja esindajad oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi asja keerukus vähemalt apellatsioonimenetluses mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust (TsMS § 175 lg 3). Samas ei nähtu ülalviidatud menetluskulude nimekirjast, et kostja esindajad oleksid teinud apellatsioonimenetluses olulises osas dubleerivaid toiminguid. Seega mitme esindaja osalemine eelduslikult ei mõjutanud kokkuvõttes esindamise ajakulu.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Meeli Kaur Ele Liiv

17(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-15920

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.